1. SIDEAINED Ehitus sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Üldiselt jagunevad sideained järgmiselt kahte põhiliiki - orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1] Füüsikalis-keemiliste protsesside toimel muutub mineraalne sideaine vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus
Valmistamine Kreemide põhitooraineks on rõõskkoor, zelatiin, piim, muna ja suhkur. Kreeme jagatakse kaheks: 1) Muna-piima seguga kreemid 2) Muna-piima seguta kreemid Muna-piima seguga kreemid: 1) Keedetakse esmalt muna-piimakaste ning jahutatakse see 25 kraadini. 2) Vahukoorele lisatakse jahutatud kaste, maitseained ja ettevalmistatud tarrendaine. 3) Segu pannakse kiiresti serveerimisnõudesse või vormidesse tarduma. Muna-piima seguta kreemid: 1) Rõõskkoor vahustatakse suhkruga. 2) Segatakse juurde retseptuuris ette nähtud toiduaineid. 3) Lisatakse ettevalmistatud zelatiin 1-le liitrile veele 20g zelatiini Sidrunikreem Sidrunikreem 2 Sidrunit 4dl vett 8spl suhkrut sidrunivee jaoks 200g suhkrut vahukoore jaoks vanilliini või vanillsuhkrut 30g zelatiini Sidrunikreemi valmistamine Kõigepealt tee valmis sidrunivesi.Koori sidrunid lõigates ära ainult õhukese kollase koore Pressi ka mahl välja,aja vesi kuumaks ja kuumuta
Kergitusained 0,040 ( küpsetuspulber) Vesi 1,800 Väljatulek: 10,0 Pruunistatud suhkrusiirupi valmistamine: * 1/6 suhkrust kõrvetada * 2/5 suhkru kogusest vett, lastakse keema * keev vesi lisatakse pruunistatud suhkrule Suhkrusiirupi valmistamine: * ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse jahutatud siirup, segatakse ning lõpuks lisatakse küpsetuspulbriga segatud jahu. Taigent segatakse, kuni ta tuleb katla küljest lahti
4 põhi toorainet: · jahu sõelutakse pärm · suhkur tuhk-,puuder- ja tolmsuhkur sool · muna 5tk vedelik vesi · rasvaine või, margariin(EVE) õli. Hea pärmi näitaja : 1) Kergitus võime 2) säilib 3) suhkur 4) töökiirus 5) kasutamine Kuivpärm ja presspärm Kuivpärm võetakse 15g kui on vaja asendada 50g presspärmiga- Enne kasutamist kuivpärm segatakse sõelutud jahuga. Presspärm lahustatakse vedelikus või lisatakse teistele toorainetele murendatud. Seljuhul tuleb taigen 15-20 min ,et karanteerida pärm segunemine teiste toorainetega. Toorainete lisamine kaussi: Rasvaine (sulatatud) Vedelik (350 C) + pärm (segan kõik kokku) Muna Sool + suhkur Jahu (sõelutud) Alustatakse jahust ja lõpetatakse rasvainega. Jahu,sool+suhkur,muna ja vedelik + pärm segatakse kõik kokku ja siis lisatakse rasvaine.
ammustest aegadest. Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 900-1100 °C juures. Sellel temperatuuril hakkavad saviosakesed kleepuma ja moodustavad tugeva ruumilise struktuuri. Savitellised peavad vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. Lubi Lupjast tehtud lubimörti kasutatakse sideainena. Lupja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000°C. CaCO2 → CaO + CO2↑ Tekib kustutamata lubi CaO, mis segatakse veega. CaO + H2O → Ca(OH)2 Kustutatud lubi segatakse liiva ja veega lubimördiks, mida kasutatakse sideainena. Tsement Tsement on tänapäeval ehituses peamine sideaine. Seda valmistatakse savist ja paekivist, mis kuumutatakse kõrgel temperatuuril. (1400°C ja rohkemgi), saadud kõvad tükid jahvatatakse pulbriks - tsemendiks. Tsement segatakse liiva ja veega tsemendimördiks. Segades tsemendimörti kruusa ja killustikuga, saadakse betoon. Klaas
3) Mahla pressimine tükeldatatud viilud suunatakse valtspressi o Esimesel pressimisel saadud mahl suunatakse edasi töötlemisele o Teisel pressimisel saadav mahl esimese osa niisutamiseks o Kolmanda pressimise vedelik suunatakse teise osa niisutamiseks o Viimast osa niisutatakse veega o Saadakse kätte 9395% suhkrut 4) Mahla puhastamine lubja abil o Külm puhastamine lisatakse lubjapiim, segatakse, soojendatakse 100 kraadini ja suunatakse tankidesse seisma. Tekib sade ja puhas mahl, puhastatakse kaks korda. o Kuum puhastamine mahl kuumutatakse ja segatakse lubjapiimaga. Sade eemaldatakse. o Puhastamisele järgneb sulfiteerimine 5) Mahla paksendamine auruga o Kuivaine sisaldus 4050% suunatakse vaakumaparaati, jätkub aurustumine o Saadakse täitemass
Selleks kasutatakse 10-ml süstlaid. Osooni kontsentratsioon vees määratakse indigo-meetodil. Osooni määramine vees Põhineb osooni reaktsioonil kaaliumindigotrisulfonaadiga (KITS), mille happelise vesilahuse värvuse alanemine on lineaarses sõltuvuses ärareageerinud osooni hulgast. Lahused: Põhilahus: 1 l mõõtkolbi valatakse 500 ml destilleeritud vett, lisatakse I ml kontsentreeritud H3PO4, lisatakse 770 mg KITS-ti ja segatakse kuni KITS lahustub. Seejärel täidetakse mõõtkolb kriipsuni, suletakse kolb ja segatakse kolvi sisu hoolikalt läbi. Saadud lahust säilitatakse pimedas. Lahus on töökõlbulik kui tema sajakordse lahjenduse optiline tihedus mõõdetuna 600 nm juures 1 cm küvetis on suurem kui 0,16. Töölahus I: 1 l mõõtkolbi valatakse 500 ml destilleeritud vett, lisatakse 10 g NaH2PO4 *2H2O , 7 ml kontsentreeritud H3PO4 ja 20 ml põhilahust. Saadud lahus
Nii puhtal kujul nagu puuvillakiududes esineb tselluloosi küll väga harva. Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad).
Toru alla paigaldatakse tühi mõõtklaas ning valatakse liiv vette. Liiv settib ning vesi hakkab mõõtklaasi voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus. Huumus kahjustab betooni sellega, et huumushapped tekitavad tsemendi korrosiooni. Liiv ja Na(OH) lahus segatakse hoolikalt läbi. Jäätakse 24 tunniks seisma. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on orgaanilisi lisandeid liivas, seda tumedam tuleb lahus. Järgmisel päeval võrreldakse lahuse värvust etaloniga- lahus ei tohi etalonist tumedam olla. Savi ja tolmu sisalduse määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva, kuivatatakse püsiva kaaluni G1[g]. Valatakse liiv suuremasse anumasse ja valatakse üle suure hulga veega. Liiv ja vesi segatakse läbi ja lastakse 2 tundi seista,
Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda. HOOLDAMINE: Puuvill on kergesti pestav, plekid ja määrdumus eemalduvad kergesti pesulahusesse. Kiud kannatab kuuma triikimistemperatuuri. Üldiselt on puuvillastele rõivastele soovitav pesemistemperatuur kuni 60° C ja triikimistemperatuur kuni 150° C. Kuna puuvillakiud ise talub suhteliselt hästi temperatuuri, siis tuleb hooldusrežiimi valikul lähtuda juurdesegatud kiududest ja kanga viimistlusest. SEGUD: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega. Polüester- ja polüamiidkiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust. Rõivas püsib paremini vormis ja kuivab kiiremini. Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga suurendamaks kanga elastsust. Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi sooja.
soolaga lahti. Pärm lahustub paremini ja ühtlasemalt, kui teda algul segada väikese koguse vedelikuga. Kasutatava vedeliku temperatuur ei tohiks olla üle 40 kraadi. Kõrgematel temperatuuridel hakkab pärm surema. Parim temperatuur on 35 kraadi. Kuivpärm- on jahvatatud kuivatatud pärm, ning see vajab toimima hakkamiseks pisut soojemaid olusid kui presspärm. Sobiv temperatuur on 40-45 kraadi, kuid mitte üle 50 kraadi. Kuivpärm segatakse kasutamiseks alati jahude hulka. Eelkergitusega pärmitainas- Eelkergitusega pärmitaina puhul segatakse pärm, vedeliku ja u 1/3 retseptist antud jahust omavahel kokku ning saadud segul lastakse toatemperatuuril või pisut madalamal temperatuuril 2-10 tundi käärida. Selle aja jooksul jahu paisub, pärm ja ensüümid hakkavad tainas tootma maitset andvaid ja küpsetise säilivust parandavaid aineid. Eeltainasse ei panda rasva ega soola, mis
Proovikehad valmistatakse tsemendist, liivast ja veest. Tsemendi ja liiva vahekord 1:3. Vee hulk määratakse eraldi katsega. Kasutatava liiva kohta on kehtestatud nõuded. Liivas peab kvartsi sisaldus olema vähemalt 60%. Savi ja tolmu ei tohi olla üle 1%. Liivaterade Ø 0,08-1,6 mm. Vee hulga määramiseks tehakse järgmine katse: kaalutakse 500g tsementi ja 1500g liiva, vett tsemendist poole vähem 250g. Materjal segatakse läbi standardses segistis 3min jooksul. Kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja eemaldatakse seintelt veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. Saadud seguga täidetakse raputuslaua tüvikoonus. Koonus täidetakse seguga kahes kihis (½; ½). Kumbki kiht tihendatakse tampimise teel, pealispind silutakse üle.
*Positiivne on vähene kortsuvus kiud on elastsed ja taastavad oma esialgse vormi. *Polüamiidkiudude puuduseks on kerge elektriseeritavus, ka ei ole nad väga ilmastiku ja valguskindlad ja pleegivad valguse mõjul ning neil on soodumus pillingule. *Polüamiid kiudude lisamine teistele kiududele parandab nende tugevust ja pikendab kandmisiga. Polüamiidkangad langevad hästi ja on kerged. Väikese niiskusesisalduse tõttu elektriseeruvad polüamiidkangad kergesti. Polüamiidkiude segatakse enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada toote tugevust, kiirendada kuivamist, muuta toodet kergemaks. HOOLDAMINE: Polüamiidkiudu sisaldavaid materjale võib üldjuhul pesta masinas 40° C juures, kuid mitte kasutada valgendajaid sisaldavaid pesuaineid, sest kuumas vees ja paljude kemikaalide toimel tõmbavad polüamiidkiud kokku. Pressida temperatuuril 110° C, kuid kiiresti ja ettevaatlikult, et materjali mitte läikima hõõruda
Tartu 2012 1. KOHUPIIMAKORP Kirjeldus: Retsept on arvestatud 100 tk-le. Kohupiimakorp on väikesai, mis on ümmargune ja keskel asetseva kohupiimatäidisega. Ühe tüki mass 60g (+/- 5g). 1.1. Taigen: 1.1.1. Koostis: Nisujahu 2,6kg Presspärm 0,18kg Suhkur 0,48kg Margariin 0,24kg Sool 0,024kg Vesi ~1,2kg 1.1.2. Valmistamine: Kõik toorained segatakse ühtlaseks taignaks. Taigen jäetakse käärima. Käärimise aeg 20-30 min. Kerkekappi temperatuur +30 kuni 40 C. 1.2. Vormimine: 1.2.1. Täidise koostis: Margariin 0,24kg Kohupiim 2,64kg Suhkur 0,36kg Combani (aroom) 0,012kg Vaniljekreem Frio 0,2kg Muna 9tk/0,45kg 1.2.2. Kirjeldus: Valmistatakse täidis. Käärinud taignast kaalutakse 50 g tükid. Veeretatakse kuklid. Asetatakse küpsetusplaadile kerkima 20-30 min
Seetõttu võib selle tõestuse juures tekkida ka punase värvusega sadet. Antud juhul tekki roheline sade. c) CrO42 -ioonidega Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Moodustub punane/tumeoran elavhõbe(I)kromaadi sade. 2. Esimese rühma katioonide (Pb2+,Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs 2.1 I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi (koonilisse katseklaasi) võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Happe lisamisega tekkis hägu, mis tähendab, et sadenemine pole olnud täielik. Sademe täielikuks sadenemiseks lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse ning tsentrifuugitakse. Kui ollakse kindel sadestumise täielikkuses, siis võetakse tsentrifugaat pipetiga
Arvestada, et profiil muudab 5-8mm aknajoone asendit Liide aknaraamiga tihendatakse polüuretaantihendiga. Esmalt kantakse profiili alusele pinnale armeerimissegu. Seejärel surutakse profiil tihedalt segusse. Silutakse roostevaba hõõrutiga ja üleliigne segu eemaldatakse. Kõikide avade nurgad on vaja armeerida ca 20-30cm klaaskiudvõrgust armeering tükiga või võrguribaga. Teostatakse enne fassaadipinna armeerimist, samaaegselt avapõskede vormistusega. Armeerimine Kuivsegu segatakse veega, lastakse 10-15 min seista ja segatakse veelkord. Klaaskiudvõrk paigaldatakse vertikaalsete paanidegna, surudes hõõruti abil võrku armeerimissegusse nii, et segu tungib läbi võrgusilmade. Läbi klaaskiudvõrgu läbitulnud segu silutakse laiali. Kõrgematest kohtadest võib armatuurvõrgu muster läbi kumada, kuid värvus ei tohi näha ikka. Seejärel kantakse peale teine kiht, mis on eelmisest ½ õhem. Võrgu paanid paigaldatakse ülalt alla kogu fassaadi kõrguses.
Bensiini- ja diiselmoorori erinevused Tööpõhimõtte erinevused • Benssinimootoril segatakse õhk kütusega väljaspool silindrit • Diiselmootoril segatakse kütus õhuga silindris • Bensiinimootoril on süüteküünlad • Diiselmootoril kasutatakse plahvatuse tekitamiseks rõhu suurendamist • Diiselmootor kestab kauem. • Bensiinimootor kestab u 300 000km. • Diiselmootor kasutab vähem kütust. • Diislis peitub jõud. • Bensiinimootor on äkilisem. Diiselmootor külma ilmaga. • Raske käivitada blokikaane ja silindri külmuse tõttu. • Eelsoojendid • Õli pakseneb. • Kütusesoojendaja kütusepaagis.
Vahustatakse kokku 20- 30 min. Munavalge on vahul, kui lusikaga tõstes, säilitab ta oma kuju. Munavalge peab suurenema mahult vahustamise lõpuks 6- 7 korda. · Samaaegselt vahustatakse teises katlas munakollane, millele on kohe lisatud 2/3 osa suhkrust. Munakollane peab vahustamise lõpuks suurenema ~3 korda. Munakollast vahustatakse 30- 40 min. · Taignaks segamist alustatakse munakollasest s.t. munakollasele lisatakse 2/3 munavalgetest ja segatakse alt- üles liigutustega. Nüüd lisatakse sõelutud jahu, segatakse ja lõpuks ülejäänud munavalge ning segatakse lõplikult. · Segada ei tohi liiga kaua, kui viimane osa munavalgest on ühinenud jahuga, tuleb segamine lõpetada. Üle segatud taigen on lõhenenud õhumullidega, küpsemisel valgub laiali, on tiheda konsistentsiga ja tooted ei tule kohevad. Valmis taigen tuleb vormida ja küpsetada kohe.
Hg2(NO3)2 + KI HgI2 + KNO3 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ Hg + Hg2+ c) CrO42 -ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2GrO4 Hg2GrO4 KNO3 P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. 5. Võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat hoitakse alles edasiseks. 7
Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis
TELLISED · Tehismaterjalidest on ehitusel juba ammu kasutatud põletatud savist telliseid, katusekive jt detaile. · Põletatud savi ei pehmene enam vee toimel · Saviosakeste vahele jäävad tühimikud (poorid) · Põletatud savi on kollakaspunane Fe(III) ühendite tõttu. · Savitellised peavad hästi vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. · Valgeid silikaattelliseid valmistatakse liivast ja lubjast, mis segatakse veega ja kuumutatakse rõhu all temperatuuril kuni 400 kraadi. · Silikaattellised peavad hästi vastu ilmastikutingimustele, kuid kõrgel temperatuuril on nad vähem vastupidavamad kui savitellised. LUBI · Müüride ladumisel on vaja sideaineid, et ehituskive üksteisega siduda. · Sideained peavad mõne aja jooksul kõvastuma · Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja
Kui suurendada NH4SCN kontsentratsiooni, nihkub tasakaal samuti saaduste tekke suunas. Kui suurendada NH4Cl kontsentratsiooni, nihkub tasakaal lähteainete tekke suunas. NH4SCN kontsentratsiooni suurendamine muudab tasakaalu rohkem, kui FeCl 3 tasakaalu suurendamine. Töö käik Kontrollitakse tasakaalu nihkumist katseliselt. Kõigepealt valatakse keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett, lisatakse sellesse 2 tilka FeCl 3 ja 1 tilk NH4SCN küllastunud lahust. Saadud lahus segatakse hoolikalt klaaspulgaga ning jagatakse võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jäetakse võrdluseks. Katseklaasis oleva lahuse värvus on punane. Teise katseklaasi lisatakse kaks tilka FeCl3 lahust. Segatakse. Saadud lahuse värvus on tumepunane. Lahuse tasakaal on nihkunud saaduste tekke suunas. Kolmandasse katseklaasi lisatakse kaks tilka NH 4SCN lahust. Segatakse. Saadud lahuse värvus on samuti tumepunane, sarnane teises katseklaasis oleva lahusega, kuid on veidi tumedam
Ahjust tulnud perepetsidele määritakse sulavõid. ************************************** ÕUNAKOMPOTT LODJAPUUMARJADEGA: Viilutada 5 õuna, panna veega täidetud potti ja lasta keema. Lisada peotäis lodjapuumarju, pool klaasi suhkrut ja keeta 10 minutit. Võib juua nii kuumalt kui jahutatult. ***************************************** MEEPRÄÄNIK 500 g jahu kohta võetakse 1 klaas suhkrut, 120 g mett, 80 g võid, tl. soodat, 1 muna, 1/3 klaasi vett. Või vahustatakse, segatakse juurde mesi, suhkur ja vesi. Aeglaselt puistatakse juurde jahu ja segatakse tihedaks taignaks. Vormitakse 6-7 mm paksused 10-15 cm pikkused koogikesed. Servad keeratakse üles, kaunistatakse pealt taignaribadega ja küpsetatakse plaadil ahjus. *************************************** **
· sarlottsiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69% · kondenspiimasiirup võikreemile 107,4°C, 75%, keskmine niit · invertsiirup 105,3°C, 70%, peenike niit · trühvlipuru siirup - 117°C, 86-88%, nõrk kuul · munavalgekreemisiirup 118-120°C, 88-89% · sefiir - 120°C, 88-89% · suflee - 120°C, 88-89% · karamell 153-165°C, 96-98% 3. Kuidas valmistatakse toorpumatit ja mis temperatuurini soojendatakse? Puudersuhkrust ja veest. Segatakse kokku tuhksuhkur ja vesi. Soojendatakse 45-50°C. 4. Kuidas valmistatakse glasuursiirupit? Kuumutatakse vesi ja suhkur keemiseni, eemaldatakse vaht, keedetakse 110°C ja jahutatakse 80°Cni, maitsestatakse ja kasutatakse kuumalt glasuurimiseks. 5. Mis on pumati ja glasuuri vahe? Pumat kuumutatakse ja glasuur keedetakse. 6. Mis on invertsiirup? Happega keedetud siirup. Neutraliseeritakse söögisoodaga. 7. Pumati vead ja põhjused
Hg2(NO3)2 + KI HgI2 + KNO3 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ Hg + Hg2+ c) CrO42 -ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2CrO4 Hg2CrO4 KNO3 P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. 5. Võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat hoitakse alles edasiseks. 7
tablettide või kapslite kujul. 2. . Manustamise viisid: neelatakse- neelatakse alla Tõmmatakse ninna- aine nuusutamise korral kasutatakse uimasti ninasse tõmbamiseks väikest lusikat või toru( nt: rulli keeratud raha) Süstitakse- süstimisel kasutatakse süstlaid ja kanüüli. Veega segatud amfetamiin süstitakse veeni. Segatakse joogi hulka- amfetamiini pulbrit segatakse joogi hulka 3.Amfetamiini mõju: 1) Sõltumata manustamismeetodist tunnevad amfetamiini esmakordsed tarvitajad tugevat füüsilise ja psühholoogilise reipuse tunnet, mis kestab mitu tundi. 2)Inimesele meeldib palju rääkida 3)Hingamine kiireneb 4) Kehatemperatuuri kõikumised ja süda võib minna pahaks 5)Vererõhk tõuseb 4. Miks on kahjulik
Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset (reaskultivaatoriga) ja koristusjärgset (tüükultivaatoriga) kultiveerimist. Külvieelselt kultiveeritakse harilikult kuni 10 cm, koristusjärgselt 25–45 cm sügavuselt.
Hoolikalt läbisegada ja keeta nõrgal kuumusel tund. Köögivili tükeldatakse mirepoix kuubikuteks ja kuumutatakse rasvaines. Lisatakse kuum puljong ja keedetakse pehmeks. Toiduained püreeritakse ja ühendatakse supipõhjaga. Keedetakse läbi ja maitsestatakse. 14. külmad supid. Leemeks sobivad: leivakalja, peedipuljongit, tomatimahla, erinevad piimatooted. Koostisaineid tükeldatakse ühtlase suuruse ja kujuga tükkideks. Täiteaineid segatakse supileeme sisse. Supp maitsestatakse soola ja suhkruga. Kasutatakse ka muskaati ja maitsesoolasid, mitmesuguseid maitsetaimi. Serveeritakse 6-8kraadi juures. 15. köögiviljade tükelduskujud- Mirepoix kuup 1-3cm Paysane kuup 1-1,5cm Brunoise kuup 3-5mm Julienne ribad (tuletikk) 16. bechamel kaset- ROUX 160. Piim kuumut loorberi ja sibulaga keemiseni ja jäetakse seisma pooleks tunniks. Valmist segu: rasvaine sulatus, juurde jahu ja kuumut. Seejärel piim ja tükeld sibul
Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle
Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka mineraalsete pindade pahteldamiseks (nt. krohvitud pinnad) . Segamisel kasutatakse puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu u. 8-9 l/25 kg kuivsegule. Segatakse trelli otsa kinnitatud vispliga kaks korda: esimene segamine(u. 2-3 min.) viiakse läbi vähema veega, segul lastakse seista 10-15 minutit, teine kord segatakse (u.2-3 min.) kergelt ja lisatakse ülejäänud vesi. Valmissegu kasutusaeg peale vee lisamist on 2 ööpäeva (suletud nõus). Tööde teostamisel peab aluspinna, segu ja ruumi temperatuur olema üle +10. 1.2 Vetonit L- täitepahtel Vetonit L on seinte ja lagede aluspahtel kuivadesse ruumidesse (ei sobi niisketesse ja
Veel Puuvilla omadusi: · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · KUUMUSELE VASTUPIDAV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST tehakse õmblusniiti ja käsitöölõnga. PUUVILLASED kangad on: sits, flanell, frotee, teksariie, samet Puuvillasest: ...lõngast kootakse ja heegeldatakse sokke, kindaid, mütse, salle, kampsuneid. ...riidest õmmeldakse mantleid, kleite, pükse, jakke. Lisa: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad).
Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O Kaaliumhüdroksiid regeerib soolhappega KOH + HCl KCl + H2O Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui 750g vees lahustatakse 150g soola? Andmed Lahendus m(aine) = 150g P% = m(aine) / m(lahus) * 100% m(lahusti)=750g m(lahus) = m(aine) + m(lahusti) ------------------------------ m(lahus) = 750g + 150g = 500g P% = ? P% = 150g / 900g * 100% = 16,6 % Vastus : Saadakse 16.6% lahus kui segatakse 750g vees 150g soola. Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui 250g vees lahustatakse 10g suhkrut? Andmed Lahendus m(aine) = 10g P% = m(aine) / m(lahus) * 100% m(lahusti/ H2O)=250g m(lahus) = m(aine) + m(H2O) ------------------------------ m(lahus) = 250g + 10g = 260g P% = ? P% = 10g / 260g * 100% = 3,85 % =4% Vastus : Saadakse 4% lahus kui segatakse 250g vees 10g soola.
nõrgal tulel, kuni vili on pehme, kuid mitte lagunenud. Lagunemise vältimiseks lisatakse muredate viljade puhul keeduveele veidi sidrunhapet. Happel on ka teine ülesanne ta kaitseb kooritud puuvilju tumenemise eest. Küpsetamisel pannakse terved puuviljad ahju kas koorimata või kooritult ja serveeritakse kuumalt või külmalt nii kastmes kui lisanditega. Püree valmistamisel marjad ja puuvili kas keedetakse koos suhkruga või küpsetatakse ja surutakse seejärel läbi sõela, segatakse suhkruga ja kuumutatakse, kuni segu hakkab läikima. Konserveeritud puuvilju ja marju kasutatakse nagu keedetud vilju. Kuivatatud puuvili valitakse läbi, pestakse hoolikalt, leotatakse mõni tund külmas vees ja pannakse siis leoveega keema, lisatakse maitseaineid ning keedetakse, kuni viljad on pehmed. 4 Kompotid Kompotid on kõige enam levinud ja lihtsaima valmistusviisiga magustoite. Neid
sooja piimaga. Kohv valatakse kausi kujulisse tassi. Itaalia versioon caffe latte koosneb ¼ espressost ja ¾ auruga vahustatud piimast, kohvi peale tõstetakse kuuma piima vaht. Jooki juuakse kõrgest klaasist. Iiri kohv alkohoolne jook mustast kohvist, fariinisuhkrust ja Iiri viskist, serveerituna rõõsa koorega. Valmistatakse soojendatud Iiri kohvi klaasi, valatakse sellesse Iiri viskit, lisatakse suhkur ning valatakse klaas ääreni kanget kuuma kohvi täis. Segatakse suhkru lahustumiseks ja valatakse mööda kohvi pinda puudutavat teelusikat joogile vahukoort. Valmistatakse ka näiteks apelsinikohvi, kakaokohvi, vanillikohvi, kardemonikohvi ja külmalt ntks jäätise-kohvikokteil, jääkohv, kohvibool. Tee ja teejoogid. Kuivast teest teejoogi valmistamiseks on vaja pehmet puhast vett. Teelehti võetakse 1l vee kohta 10g. Vesi valatakse alati teesegule. Musta tee valmistamine: eelsoojendatud kannu (mitte metallist) mõõdetakse vajalik kogus
ja katusega. Armatuuri ankurdustugevus: Nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Armatuurteras: Müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: Müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged Ehitusplatsimört: segu, mulle alglahtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud
Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed · Seedimisest võtavad osa seedenäärmed: Ø Süljenäärmed Ø Maks Ø Kõhunääre · Mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi. Suu · Seedimine algab suus. · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas · Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid Magu · Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku · MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse · Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke
Biskviidi peale määritakse Othello vahukreemi, jättes osa kreemist pealt kaunistamiseks. Pritskoti ja ümmarguse tülli abil pritsitakse Othello kreemi sisse apelsini- vahukreemist rõngad. Nüüd asetada peale teine biskviitpõhi, katta ülejäänud Othello vahukreemiga ja hoida külmas 2 - 3 tundi, kuni kreem on tardunud. Tort kaunistatakse pealt kreemist võrgustiku, kreemist rosettide ja sokolaadist valmiskaunistustega. Othello vahukreemi valmistamine: Alaska Exspress Neutral ja vesi segatakse, lisatakse kakaokreemikontsentraat ning saadud segu lisada ilma suhkruta vahustatud koorele, traatvispliga alt- üles segades. Apelsini- vahukreemi valmistamine: AE. Apelsin ja vesi segatakse ja lisatakse vahustatud koorele. Kreem kaunistamiseks: Kreemimargariin Westfalia Creme vahustatakse ja lisatakse talle Mooraläige Mõru või Creme dell Artigiano. · Metsamarjatort Alumisele biskviitpõhjale määritakse aprikoosimarmelaad ja asetatakse ümber ettevalmistatud tordirõngas
Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. Söögitoru on 25-30cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku
mMaitsestatud, vormitud. Eskalopp- fileest, seljatükist 1-1,5 cm paksused viilud. Vasardatud ja vormitud. Kanafileekotletid- tiivakondiga fileetükist. Võivad olla täidisega või ilma. Vasardatakse, maitsestatakse, paneeritakse mitmekordselt. Kanakoivad- paneerimata või maitsestatud ja paneeritud. Raguu- kodulindude, metslindude lihast, kondiga tükid. 12.Eelistada tuleks kohupiima kasutamist kuumtöötlemata. Eelroana serveeritavate kohupiimasegude valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiim toasooja v kergelt vahustatud võiga, lisatakse retseptuuris näidatud ained ja maitseained. Kohupiimasegudesse pannakse riivitud juustu, kõvaks keedetud munakollast, tükeldatud sinki v vorstitooteid, hapukoort, värskeid riivitud aedvilju, soolatud kalu jne. Järelroana serveeritavate kohupiimasegude valmistamiseks vahustatakse toesoe või koos suhkruga, lisatakse väikeste portsjonidena peenestatud kohupiim, iga kord hoolikalt segades.
Lühiajaliselt säilitatakse neid vesivannil 70 kraadi juures. 11. Mis on maitsevõi? Vahustatud või, maitseaine ja hakitud toiduained. 12. Kuidas kasutatakse maitsevõisid? Pearoa lisandina, suppide ja kastmete maitsestamiseks, kastmetena koorikloomadele, köögiviljadele, teokarpide täitmiseks, võileibade katteks. 13. Milliseid salatikastmeid tead? Õli-äädikakastmed, majoneeskastmed, hapukoore-majoneesikastmed. 14. Kuidas valmistatakse õli-äädikakastmeid? Segatakse äädikas, sool, sinep ja pipar. Segule lisatakse pidevalt vahustades õli ja vahustatakse emulsiooni tekkimiseni. 15. Millistest hapupiimatoodetest saab salatikastmeid valmistada? Hapukoor, hapupiim, keefir, jogurt, kohupiim, majonees. 6. KÖÖGIVILJAROAD (LEGUMES) 1. Milliseid köögivilju kasutatakse kulinaarias? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinak, mustjuur. 2. Mis on maitseroheline?
Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale
Keskelt on paks ja äärtest õhem. Margariin Taigna tüki keskele tõstetakse taigen ümbrikuks kokku. Seejärel lastakse taignal seista külmas 15- 20 minutit. Rullitakse ristküliku kujuliseks, eemaldatakse harjaga taigna pinnalt jahu ja pannakse neljaks kokku. Neljaks pannakse kokku 4 korda. Iga kokku panemise järgi lastakse seista taignal külmas 15-20 minutit. Lehttaigen saksameetodil Põhitaigna valmistamiseks segatakse omavahel kõik toorained korraga: · jahukotistvesi · sool · Balti-Stolz( on taigna margariin mis sisaldab kergitus ainet, taigna parandajat ja soola) Taigen kihistatakse 2x3 ja 2x4. Kihistus margariin asetatakse poolele taignast ja kaetakse teise poolega. Margariin Lehttaigen Prantsusemeetodil Kihistus margariinile puistatakse alla ja peale suur kogus jahu ning rullitakse poole suuremaks kui teigen
Kõrges kuumuses eraldub paekivist süsihappegaas, järele jääb põletatud ehk kustutamata lubi. Kui kustutamata lubja peale vett valada, siis neelab ta vett ja läheb nii soojaks, et üks osa veest auruks muutub; seejuures laguneb kivi valgeks puruks, mida kustutatud lubjaks nimetatakse. Kui kustutatud lubjale vette lisada, muutub ta valgeks, piimjaks vedelikuks, nn. lubjapiimaks. Seismisel settivad lubjaosakesed põhja ja sette peale jääb puhas lubjavesi. Ehituste juures segatakse põletatud lupja veega. Lubjapiimaga lubjatakse seinu. Müürilubja ja krohvi valmistamiseks segatakse kustutatud lupja vee ja liivaga, nii, et tekib veniv taigen. Seda pannakse ehituskivide vahele sideaineks. Osa õhus olevast süsihappegaasist ühineb kustutamata lubjaga, nii moodustub uuesti kindel lubjakivi. See ühinemine toimub väga aeglaselt, seepärast ongi vanad müürid kindlamad kui uued. Veealuste ehituste jaoks tarvitatakse savi ja lubja segu, mida kutsutakse tsemendiks.
minutit. Neid võib lisada otse kuumale vedelikule. Zeleepulbrite puhul toimida pakil antud õpetuste järgi. Puuviljade ja marjade puhul võib laduda nendest soovitud nõu põhja mustri ja peale õrna kihi tarretisevedelikku, kui see on peaaegu tarretunud valatakse massi soovitud koguseni. Ei saa kasutada kiivit ja ananassi kuna neis sisaldub tarretumist takistavaid aineid. Piimatoodetest tarretiste valmistamisel kasutatakse nii piima, keefiri, jogurtit ,hapukoort, vahukoort jne. Piimatooted segatakse suhkruga ka soojendatakse ning lisatakse ette- valmistatud tarrendaine. Tarretisi võib valmistada kihilisi mille puhul tuleb enne järgmise kihi pealevalamist veenduda,et eelmine on küllaldaselt tarretunud. Tarretist võib ka vahustada , selleks jahutatakse tarretisesegu 30-35´c ja vahustatakse. Vahud- liigitatatakse valmistamise järgi : Toorvahud- kohupiimavaht,sokolaadivaht,vahukoor jne. Keedetud vahud- mannavaht,rukkijahuvaht, munavaht jne
VILL Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel.
kuivatatud taimeosadest Üldiselt peetakse parimaiks õisikuid ja peenemaid oksi Kogutud saak jahvatatakse pärast kuivatamist peeneks Seesugusel kujul on kanep nö piibutubakas, narkomaanid nopivad välja seemned, sest need põledes plahvatavad Hasis Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, mis pakitakse ning kuivatatakse Hasis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini Tavaliselt on hasis pressitud kookideks Pulbriline hasis on vähelevinud Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko kanepiekstrakt Esineb uimastiturul harva Siirupisarnane must või rohekaspruun üsna ebameeldiva lõhnaga segatakse tavaliselt tubakaga ja seejärel suitsetatakse Kanepi mõjud lõõgastustunne, (kerge) eufooria meelte suurenenud tundlikkus aja kulg näib aeglustuvat söögiisu suureneb tekivad keskendumis ja koordinatsioonihäired; südame löögisagedus kiireneb
Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mis keemiliselt kuuluvad hüdroalumosilikaatide hulka. Savi kaevandamine Enamus savi leiukohti asuvad pinnakatte lähedal ja nii on neid lihtne kaevandada. Kaevandatud savi tuleb esmalt tükeldada ja puhastada suuremast prahist. Siis savi kuivatatakse ja peenestatakse. Kuiv puru valatakse üle veega ja jäetakse ligunema vähemalt ööpäevaks, kuni savist ja veest on tekkinud püdel mass. See mass segatakse ühtlaseks lobriks (kui võimalik siis kuulveskis või labadega segumasinas) ja sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Sõelale jääb kruus ja liiv, lobri valgub läbi. Seejärel lobri taas kuivatatakse, kaalutakse, peenestatakse ja saadud savile lisatakse juurde vajalikke lisaaineid ja vesi, et saada sobivat savimassi. Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega kokku jällegi koos veega.
Mõõta kraani- ja jõevee mikroobide ja kolibakterite arvu; analüüsida ja võrrelda nende joogikõlblikkust. TÖÖKÄIK: Petri tasside ettevalmistamine (nimed ja informatsioon peale). Kolmes katseklaasis on 9 ml NaCl 0,9% lahus. Steriilse pipetiga võetakse koonilisest kolvist 1 ml jõevett ning viiakse esimesse katseklaasi. Lahust segatakse hoolikalt 30 sekundit Vortex mikseril. Saadakse lahjendus 10¹, mis viiakse nii Petri tassi kui ka järgmisesse katseklaasi, kus saadakse lahjendus 10². Saadud lahus segatakse ning viiakse uue steriilse pipetiga kahte tassi kui ka katseklaasi. 10³ lahus segatakse ning külvatakse tassi. Järgmisena tuleks lisada tõmbekapi all lahust. Coli-laadseid baktereid määratakse jõevee lahjendusest 10¹ ja 10². Mikroobide üldarv aga lahjendustest 10² ja 10³
aluspinnasele teede, vundamentide ehitamisel. Vahtbetooni kasutamisel tuleb arvestada sellega, et madal tugevus eeldab enne kasutuselevõttu suhteliselt pikka kivinemisaega. Survetugevus peaks olema ca 0,2Mpa, see saavutatakse sõltuvalt kivinemistingimustest 18-24 tunniga. Välistingimustes ei ole soovitav vahtbetooni paigaldada, kui esineb sademeid, mis põhjustavad valupinna ebatasasusi. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse
annaabi.ee 
