lehtpuud kännuvõsust, pioneerliikidel on praktiliselt igal aastal seemneaasta ja seemneid on rohkesti, seemned on kerged ja tuulega hästi kaugele kantavad, pioneerliikide seemikud on kiirekasvulised, lehtpuud on vastupidavamad temperatuurikahjustustele, varis libiseb lehtpuuvõrsetest mööda, ladvavõrse jääb kulu alt enamasti välja, sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud kiiremini kõrreliste juurkonkurentsist. Segapuistu eelised Viljakal kasvukohal ligi 20% rohkem puitu Mulla viljakuse optimaalsem kasutamine Valguse parem kasutamine Mullaviljakuse parem säilimine Nooruses külmahella liigi (kuusk) kasv turbe all Väiksemad kahjustused (tuul, tuli, lumi, putukad, seened jne) Segapuistu eelised Parem laasumine (parim kaasik 70Ks30Ku) Liigirikkus ja elutingimused Kõvalehtpuude kasvatamise võimalus Parem vastupidavus atmosfäärisaastele
Mullad on nõrgalt kontrastsed. 4 Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis? Gleistunud kahkjas leetunud muld on enam levinud Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks. Antud mullatüübile (eelkõige gleistunud kahkjale leetunud mullale) on sobilik segapuistu. Puurindes domineeriks arukask, rohkesti esineks ka kuuske ja halli leppa, kohati segus saar ja jalakas. Vahel saab enamuspuuliigiks ka haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Naadi kasuvukohatüüp, puistute boniteediga Ia-I. Istutamiseks sobiksid kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask või tamm. Harilikul tammel on head omadused raske, kõva, tugev ja kulumiskindel puit. Ligikaudne boniteet 5
külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda
poollooduslik kultuuristatud karjatamine poollooduslik karjamaa kultuurkarjamaa niitmine poollooduslik niit kultuurniit kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi üldistatult käsitleda. puistu - struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. poolest ühetaoline puude kogum metsas. Puhtpuistu koosneb ühest, segapuistu mitmest puuliigist. Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes, näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20% kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik.
Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda. Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 8-10 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enam-vähem sama kõrgusega segapuistu. Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Harvendusraiet tehakse puistus, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm. Arenguklasside järgi tehakse harvendusraiet latimetsas ning keskealises metsas. Valmivas metsas üldjuhul harvendusraiet ei tehta Kuusikute harvendusraie on nagu kahe teraga mõõk. Omanik teeb küll kuuskedele
viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude kõrgus on 4m. Puistuelement tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline, üheealine puhtpustu on selline, mis langeb kokku puistuelemendi mõistega. Kaherindeline segapuistu koosneb nii mitmest elemendist, kui mitu erinevate puuliikide põlvkonda on selles puistus. Järelkasv so. noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I rinde kõrgusest. Alusmets - põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim
murdu ning lumemurdu jne Hooldusraiete bioloogilised alused Kasvuresursu ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid ning allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohke, mille tulevusena suureneb nende juurdekasv. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine. Tuleks otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu. Puhtpuistutel puudeub alternatiiv ekstreemsetes kasukohtades, selle eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamise. Segametsade eelised on aga see et tavaliselt on segamets tootlikum, okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu. Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes. Optimaalse tootlikusega võrastiku loomine ning valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
kõrgusest. Minimaalne teise rinde puude kõrgus on 4. Tavaline kaherindeline puistu on nt. arukaasik kuuse teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka kuusik, kus nii esimeses kui ka teises rindes kasvavd kuused. Puistuelement – tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline, üheealine puhtpuistu on selline, mis langeb kokku puistuelemendi mõistega. Kaherindeline segapuistu koosneb nii mitmest elemendist, kui mitu erinevate puuliikide põlkonda on selles puistus. Järelkasv – noor metsapõlvkond vana metsa turbe all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla ¼ I rinde kõrgusest. Alusmets – põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis nim. seda ka põõsarindeks
ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna) • mitmerindeline puistu- liitpuistu (kui puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu) • II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne II rinde kõrgus on 4m. Puhtpuistu- metsa moodustab üks puuliik Segapuistu- metsa moodustab kaks või enam puuliiki Lihtpuistu ei ole puhtpuistu Liitpuistu ei ole segapuistu Järelkasv- noor metsapõlvkond vana metsa trube all, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb majanduslikult väärtuslikust puuliigist! (kuusk, harvem mänd) Alusmets- põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele.
· Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne · Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu · Põõsarinne- pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, lodjapuu, türnpuu,pihlakas · Rohurinne- jänesekapsas, leseleht, metskastik, jänesesalat, kuldvist, metsmaasikas, sinilill, ussilakk, külmamailane, longus helmikas · Samblarinne- palusammal, laanik ,metsakäharik Salumetsad: · Kasvavad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel · Veereziim taimekasvuks soodne
Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud varud võetakse kasutusele allesjäänud puude poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv paraneb. 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine ühes kasvukohas võib sageli kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on ekstreemsetest kasvukohtade ja suuremad viljakates kasvukohtades. Metsakasvatajal tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades. Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Segametsade eelised: *Tavaliselt segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse- lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu kui puhtpuistust. *okaspuude varis, annab happelise kõdu
Raiejäätmed - oksad, ladvad, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena suureneb nende juurdekasv. 2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine Liigilise koosseisu kujundamisel tuleb otsustada, kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja valida puuliik või -liigid puistus. Segametsade eelised: ▪ Tootlikum. ▪ Parandab mullaomdusi. ▪ Vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. ▪ Loomastik liigirikkam. 3. Kasvama jäetakse omadustelt parimad puud. Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. 4.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine. 2
Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Need puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. 4. Mõned olulisemad metsanduslikud terminid 6 Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini.
, nn. miinuspuud). Uuendusraied – neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata (meie oludes tuleb kõne alla kuusik, kuuse lehtpuu segapuistu). Trassiraie – siia hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse tee-, kraavi- või muu trassi ning kvartali- või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. 2.Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik
Siis on kahjustuste oht suurem, sest puud on raagus ja tuul pääseb metsa. Talvel on maapind külmunud ja puud tormiheitekindlamad. Märja mulla korral on heite oht suurem. Kõrgemal on tuule kiirus suure kõrgemad puud kannatavad enam. Okaspuudel on kompaktsem võra kannatavad lehtpuudest enam. Hõredas liituses kasvanud puud on tormikindlamad. Kõige suurem on tormioht tihedas liituses kasvanud äsja harvendatud puistus või kui sellise puistu serv avatakse raiega tuulele. Segapuistu on tormikindlam. Torm tekitab metsale nii otsest kui kaudset kahju. Otsesed kahjud on: · puidu kadu; · puidu juurdekasvu kadu; · kulukam kahjustatud puidu ülestöötamine. Kaudsed kahjud on: · raskendatud taasmetsastamine; · edasine tormioht kasvamajäänud puistus; · suurenev külma- ja kuumakahjustuste oht allesjäänud puistus; · suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes
25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelisedpuudused? Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus)
Mõeldav on vaid haigusetekitaja levimise takistamine mitmesuguste profülaktiliste võtetega. Kuidas vältida? Vältida tuleks liiga tihedate kuuse- ja männikultuuride istutamist. Juurepessust tugevasti kahjustatud kuuse- või männi-enamusega puistute lageraie järel tuleks metsauuendamisel võimaluse korral välja vahetada peapuuliik uueks peapuuliigiks lehtpuu! Kui mets rajatakse endisele põllumaale, siis esimeses metsapõlvkonnas lehtpuupuistu v segapuistu. Kuidas raietel? Kui okaspuupuistu kännud on peaaegu v vahelka täiesti juurepessuvabad, siis tuleks vältida nende nakatumist lihtsaim ja odavaim võimalus selleks on raiete tegemine üksnes talvel; suviste raiete korral tuleks aga kännud tingimata ja võimalikult kohe töödelda juurepessuvastase preparaadiga. Juurepessust tugevasti kahjustatud puistutes pole haigusest jagusaamiseks vaja kiirustada
mõjutavad puistu kasvu Raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb rohkem ressursse , miile tulemusena intensiivistub juurdekasv Juurdekasvu suurenemine sõltub: o Raiekraadist o Puuliigist o Kasukohast Lõppkokkuvõttes puidukogus ei suurene, kuid alles jäänud puud on kvaliteetsemad Puistu liigilise koosseisu reguleerimine – puht- või segapuistu? Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades Segametsades eelised: o Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes o Tavaliselt on segamets tootlikum o Segametsades on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam, sest toitumis- ja varjetingimused on paremad o Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine
metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne, nn. miinuspuud). Uuendusraied – tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata (meie oludes tuleb kõne alla kuusik, kuuse lehtpuu segapuistu). Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel: 1) kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärkidel looduskaitseseaduse või kaitse-eeskirja alusel; 2) väljaspool kaitstavat loodusobjekti puistus, mis on saavutanud (käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud) raievanuse. Trassiraie – selle hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes;
Siis on kahjustuste oht suurem, sest puud on raagus ja tuul pääseb metsa. Talvel on maapind külmunud ja puud tormiheitekindlamad. Märja mulla korral on heite oht suurem. Kõrgemal on tuule kiirus suure kõrgemad puud kannatavad enam. Okaspuudel on kompaktsem võra kannatavad lehtpuudest enam. Hõredas liituses kasvanud puud on tormikindlamad. Kõige suurem on tormioht tihedas liituses kasvanud äsja harvendatud puistus või kui sellise puistu serv avatakse raiega tuulele. Segapuistu on tormikindlam. Torm tekitab metsale nii otsest kui kaudset kahju. Otsesed kahjud on: · puidu kadu; · puidu juurdekasvu kadu; · kulukam kahjustatud puidu ülestöötamine. Kaudsed kahjud on: · raskendatud taasmetsastamine; · edasine tormioht kasvamajäänud puistus; · suurenev külma- ja kuumakahjustuste oht allesjäänud puistus; · suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes
temperatuuri muutustele); c) varjus väheneb rohttaimede, eeskätt kõrreliste osakaal; d)tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60.....70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi ja moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Valgusnõudlikud lehtpuud ei talu reeglina varju, mida tekitavad kuused ja hakkavad järk-järgult välja langema, mis viib kuuse puhtpuistu moodustamiseni. Kuusk viljakas kasvukohas on püsivamaks kooslusliigiks, on nn. kliimaksliik. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingeid kardinaalseid muutusi; tormiheide, uuendusraie, metsapõleng vm. Puistu arengut suunata ja liigilist koosseisu reguleerida saab metsakasvatuses hooldusraiete abil.
20 Põlemise Tule levimise Puistu iseloom Põlemise iseloom Tulekahju intensiivsus kiirus ,,hüppe" tagajärjed ajal Nõrk Kuni 4 m/min Madala täiusega Leek levib Kahjustuvad okas- või samaaegselt nii üksikud segapuistu maapinnalt üles okaspuude grupid lehtpuudega võradesse kui koosseisus üle horisontaalselt 30% Keskmine 4,1...100 m/min Okaspuistu Leek levib võrasid Suurem osa
Eesti puistute keskmine vanus on 55a., 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist riigimetsades on 60 aastat ja erametsades 57 millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30)Eesti metsade protsenti. jagatakse majandusliku tähtsuse järgi keskmine boniteet on 2,5. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, peapuuliigiks ja Metsaomand jaguneb pindala järgi: 37% riigimetsa haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, kaaspuuliigiks või -liikideks. ja 63% erametsa
Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või –liikideks (vt. mõisteid). 5. Mõned olulisemad mõisted Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini
annaabi.ee 
