Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sega ja lehtmetsad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lehtmetsad, segametsad, mullad, vaher, vöönd, amuuri, mänd, pöök, kliimaga, lõun, okasmetsad, pruunmullad, atlasega, järved, kuusk, lehtpuud, haab, kask, tulbipuu, seedermänd, korgipuu, jalakas, imetajad, hirv, taimestiku, okasmetsade, kliimatingimused, mereline, amplituudid, läänetuuled, aastaaega, segametsavööndi, leetmullad, viljakadhttp://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12
Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel.
lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Põhjapool on ülekaalus maismaa (55%), lõunapool ookean (98%). Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest
Sega- ja lehtmets Referaat Asend. Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad Euraasia, ja Põhja-Ameerika mandritel. Hõlmab selliseid riike nagu Saksamaa, Sotimaa, USA, Ungari, Venemaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Läti, Leedu ja palju teisi riike. Kliima. Selle loodusvööndi kliimat iseloomustab neli aastaaega, temperatuuri aastased erinevused on suured, sademeid on piisavalt ( 400 1000mm ), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima. Õpikus olevatel kliimadiagrammidel on kõigil see sarnane et kahel aastaajal on soe ja kahel külm
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad
Kliima: o Keskmiselt sademeid 5001000 mm aastas o Aasta keskmine temperatuur 310° C o Erinevates kohtades erinev temperatuur ja erinev sademete hulk o Suvel võib temperatuur kesmiselt tõusta kuni 20°C, talvel võib langeda kuni 15°C Kliima: Mullastik: o Levivad pruunmullad o Kevadeti laguneb orgaaniline aine inten siivselt o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht ja okasmetsade vahel. o Puurinne ülekaalus on tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu o
· Inimese tegevuse tõttu. · 39.Kuidas kaitsevad laialehelised lehtpuud end talvel lume ja külma eest? · Nad langetavad lehed ja langevad puhkeseisundisse. · 40.Mis iseloomustab pruunmuldi? · *Paks huumushorisont · *Kõdunevates lehtedes olevad mikroorganismid ning mulla ja taime aineringe on kiire. · 41.Millisesse metsavööndisse kuulub Eesti? · Segametsavööndisse. · 42.Mille poolest erineb segamets okasmetsast? · Segametsad on mitmerindelised, maapinnal tihe rohurinne, leidub rohkesti soid ja niite. · 43.Kus piirkonnas on lehtmetsavööndi erinevaid puuliike rohkem? Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan, sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi! · Metskits, hirv, metsnugis, kobras, halljänes, metssiga, rebane
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on
1.Asend: Vaid põhjapoolkeral Põhja- Jäämerd ümbritsevatel maismaa-aladel. 2. Kliima: Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega. Rändava eluviisiga. Probleemid: Asulad on võtnud karjamaad oma alla. Rasked masinad vajutavad suvel pehmesse tundrapinnasesse jäljed, kuhu hakkab voolama pinnases olev
kliimavöödet. · Taimestik ja loomastik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Kuna vegatatsiooniperioodil valitseb kuum ja kuiv ilm, taluvad paljud taimed hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tsaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Vahemerelisest vööndist on pärit
lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) 3. mullastik: väheviljakad leetmullad 4. puud(2): kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasias; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerikas; araukaaria Lõuna -Ameerikas 5. aastane juurdekasv: 1 – 2 m3/ha ( väike) metsa kasutamine: tarbepuit, tselluloosi – ja paberitööstus, ehitusmaterjal Parasvöötme sega – ja lehtmetsad • Levivad parasvöötme merelise ja kontinentaalse vahemiku aladel • Levivad Lääne – Euroopa, Põhja – Ameerika Suure järvistu piirkonnas, Jaapani saared, Hiina idaosa
Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1
Okkad püstiselt ettepoole suunatud, tömbid, tumerohelised. Pungad suured. Käbid rippuvad, kattesoomused seemnesoomuste vahelt väljas. Puit keskmise raskusega, roosakas ja kergesti töödeldav. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, mööblivalmistamiseks, vineerina, kütteks ning jõulupuudena. Õitseb mais. Igihaljas Kanada tsuuga: Tsuga canadensis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel. Parasniisked või märjad vett läbi laskvad mullad. Okkad lamedad, tumeroheised, lühikesed. Pungad terava tipuga kuni 2cm. Käbid kuni 2cm, pruunid, rippuvad. Puit hele ja suhteliselt pehme. Ei hinnata kõrgelt, kasutatakse kergemates ehituskonstruktsioonides ja tselluloosiks. Hinnatud ilupuu aedades ja parkides. Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, käbid 9. Perekond lehis ja euroopa lehis Perekond lehis: Lehised on suvehaljad ühekojalised kõrged puud. Okkad 1kaupa spiraalselt ümber võrse, hiljem mitmekümne kaupa
..40 m. Roheline ebatsuuga kasvab Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani kaldal, kõrgus 50...75 m. Eestis kultiveeriti harilikku ebatsuugat esmakordselt 19. sajandi teises pooles ja on meil küllaltki palju kultiveeritud parkides, harvem linnahaljastuses ja metsakultuurides. Sinihall ebatsuuga on meil üsna külmakindel. Kõige paremini kasvavad ebatsuugad meil värsketel, sügavapõhjalistel saviliiv- või liivsavimuldadel. Kasvupinnaseks ei sobi kuivad liivmullad, veega küllastunud mullad ja rasked savimullad. Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb juurestik vaid mulla ülemistes horisontides, mille tõttu väheneb vastupidavus tormituultele. Harilik ebatsuuga kasvab hästi täisvalguses ja poolvarjus, kuid täisvarju ta ei talu. Tihedamas puistus laasuvad alumised oksad üsna kiiresti. Harilik ebatsuuga õitseb meil mais, seemned valmivad septembri lõpus või oktoobris. Heitgaase ja tahma talub ta peaaegu samahästi kui
puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik (metsnugis, hirv, metskits, roherähn jt.) (5 lk 636)
Okkad: 15...30 kaupa kimbus lühivõrsetel, kimbu servas lühemad keskel pikemad okkad. Okkad pealt tumerohelised, alt helerohelised, okka mõlemal küljel õhulõheribad. Okkad 2... 3,5 cm pikad, hõõrudes lõhnavad rohu järele. Käbid: 2,5...4 cm pikad, umbes 2,5 cm läbimõõdus, tömbid, ebasümmeetrilised, noorelt rohelised, valminult pruunid, tihedalt roostekarvased. Kattesoomuste tipud ei ulatu seemnesoomuste tagant välja. Kasvuks sobivad enam lubjarikkad mullad, ei talu eriti liigniiskust. Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas.. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, 8 Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja
m3, aastane raiemaht 460 milj. m3. Metsad rahuldavad enamuse regiooni nõudlusest puidu järele. Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt (1 milj. ha aastas). Ligi 40% metsauuendusest moodustab looduslik uuenemine. Looduslikke ürg- või põlismetsi (inimtegevusest puutumatuid metsi) on väga vähe (peamiselt Põhjamaades ja Venemaal). Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Enamuses Euroopa riikides on kaitsemetsade osakaal 10-35% kogu metsade pindalast. Euroopa metsad suudavad tagada 87% Euroopa riikide praegusest puiduvajadusest, sealjuures hõlmab aastane raie ca 70% juurdekasvust. 3. Metsa ja puistu mõiste Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus, kindlates
Okkad: 15...30 kaupa kimbus lühivõrsetel, kimbu servas lühemad keskel pikemad okkad. Okkad pealt tumerohelised, alt helerohelised, okka mõlemal küljel õhulõheribad. Okkad 2... 3,5 cm pikad, hõõrudes lõhnavad rohu järele. Käbid: 2,5...4 cm pikad, umbes 2,5 cm läbimõõdus, tömbid, ebasümmeetrilised, noorelt rohelised, valminult pruunid, tihedalt roostekarvased. Kattesoomuste tipud ei ulatu seemnesoomuste tagant välja. Kasvuks sobivad enam lubjarikkad mullad, ei talu eriti liigniiskust. Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas. Meil on palju siberi lehise kultuure rajatud pärast II maailmasõda peamiselt Altai piirkonnast varutud seemnega. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv
hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid kõrgus on 4m. põhjal saadud (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa Tavaline kaherindeline puistu on arukaasik kuuse mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt
ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur
Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm
Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. · Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 2. Maailma rahvastik. Selle kujunemine. Asustus. Pika ajajooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18
pole kõlbulik). o Grupidisjunktsioonid paljude taksonite areaalide ühesugused disjunktsioonid tingituna paleogeograafilistest muutustest: ~ holarktiline arktika ümbruses nt punahirv Euroopas, Kaug-idas, Põhja-Ameerikas tekkinud barjääri tekkimise tõttu. Viimase jääaja ajal olid kliimavöötmed surutud kokku, oli varem ühendus läbi kõrbete ja Beringi väin oli kuiv. Nt harilik pöök, ümber antarktika on lõunapöök, mis on hariliku pöögi kauge sugulane. Uus-meremaal, Tsiilis, Austraalias, Uus-Guineal tekkinud mandrite lahknemise kaudu. Gondwana ajal oli Antarktika roheline ja seda katsid suured lõunapöögi metsad. ~ ,,Lemuuria" disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari, ehk on seletatav lõunamandrite eemaldumisega algselt ühtsest
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE · Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal. · paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima. · Suvel palav, kuiv, Talvel pehme, ja vihmane. · Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass. · Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud.
2 Arumetsade klassi kuuluvad mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm). 1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju- nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste.
- imetajaid (10 liiki); - linde (10 liiki); - kahepaikseid/roomajad (4 liiki) - putukaid (5 liiki) Tutvustuses too välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - eluviis; - foto(d); - kas on kaitsealune liik; - legendid, uskumused. 1. Taimeriik 3 1. Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) Rahvakeeles pedajas ja pedak. Harilik mänd on Eestis pärismaine puu. Ta on Eesti ainus looduslik männiliik ja levinuim puu metsades. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Ta kasvab nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Muldadest on
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
