14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril.Algtihedust on vaja järgida, sest optimaalne algtihedus tagab kultuuri õigeaegse liitumise, puidu hea tehnilise kvaliteedi ja tulevikupuistu maksimaalse tootlikuse. 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist,istutusmaterjali suurusest,maapinna ettevalmistamisest ja kasvukohatingimustest,puuliigi bioloogilistest omadustest
Soodsates tingimustes kasvava puu eluiga võib küündida üle 500, harvadel juhtudel ka üle 1000 aasta. Vanuserekordiks on registreeritud veidi üle 1400 aasta. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 3 (4,5) m. Korp on punakaspruun kuni hallikaspruun või isegi mustjas, paks, vanematel puudel plaatjas ja sügavrõmeline. Juurestik plastiline ja võib areneda võrdlemisi sügavale, kuid selle morfoloogilised parameetrid sõltuvad eelkõige kasvupinnase sügavusest ja pinnasevee tasemest. Seemikute esimestel eluaastatel areneb peajuur üsna kiiresti. Sügavamates muldades (69135 cm) saavutab peajuur 50% oma lõplikust pikkusest kolme kuni viie, 90% aga kuue kuni kaheksa aasta jooksul. Võra on kitsaskoonusja või kitsasmunaja kuni silinderja kujuga. Noored võrsed on tuhmilt kollakasrohelised kuni punakaspurpurjad, nõrgalt karvased, vananedes muutuvad halliks ja siledaks. Pungad on 610 mm pikkused, läikivalt punakaspruunid, vaiguta
sügavamale mulda. Samuti tuleb jälgida, et kastmisel oleks vihmapiisk küllalt väike (vältida joaga kastmist). 27.04.2016 Marje Kask 35 Külvide hooldamine 2 · Mulla kobestamine ja umbrohu vältimine kobestada peale kastmist ja vihma, et ei tekiks mulla koorik. Teha ettevaatlikult ja mitte sügavamalt kui 3 5 cm. · Umbrohtu tuleb hävitada vastavalt vajadusele so umbes 2- 3 nädala järel. · Seemikute pealtväetamine. Esimese pealtväetamise võib teha 2 nädalat peale tärkamist, juhul kui ei toimunud külvieelset pealtväetamist, täiskompleks väetisega. Väetist anda normiga N 2-3 g/m2, P 6-8 g/m2 ja K 20-25 g/m2 . · Vajadusel võib teha ka teise suvise väetamise sama normiga aga mitte hiljem kui juuli I dekaad. Augusti I ja II dekaadil anda sügisväetist ilma N- ta. 27.04.2016 Marje Kask 36 Külvide hooldamine 3
oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused õhukesed, elastsed, piklirombjad ja saagjaservalised.Registreeritud sorte maailmas 2004. Aasta seisuga 178. Enamus meil praegu parkides kasvavatest suurtest hõbekuuskedest valitud külvatud seemikute seast, misstõttu esineb haljasaladel varjeeruva okkavärviga taimi. Mõned isendid on sinakamad, teised hõbedasemad jne. Sortidest kasutatakse haljastuses alljärgnevaid: Picea pungens 'Bioalobok '- leitud 1992. Aastal Poolast. Kevadel on noorte võrsete okkad kreemikasvalged, muutudes hiljem sinakashalliks. Võib 30. Aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 2m lai. 2 Picea pungens ' Iseli Fasitigate'- leitud 1981. Aastal USAst
Paljundusmaterjal vajab valgust vähemalt 16 tundi ööpäeva jooksul. Seemned idanevad 6 keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu. Taimede kasvatamine Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivseks paljundamiseks on samuti mitmeid võimalusi. Näiteks paljundamine pistokstega, lookvõrsikutega haljaspistikutega, või nn mikropaljundusega
· Lahustada 150 mg seepi 1 liitris vees lehetäide tõrjeks · 20 ml seepi + 5 g pesusoodat lahustada 1 liitris vees jahukaste vältimiseks (pritsimist korrata 2-3 nädala pärast) · Lisada kõigile taimsetele leotistele toimib kleepainena Bordoo vedelik · Vaskvitriol + kustutamata lubi kasutatakse viljapuuistandikes ja ka metsataimekasvatuses seenhaiguste vastu. Oleks soovitav hoida puukesed pidevalt kaetuna sinakashalli kirmega 1-aastaste seemikute puhul kasut. 0,5 ... 1% lahust ja 2- aastaste seemikute puhul 2% lahust, sügisel võib kasutada ka 2,5% lahust Pritsida kuival ajal pritsimiskiht peab jõudma ära kuivada. · Pritsida ei tohi kuumal keskpäeval! Kaaliumpermanganaad · nn. "Lilla lahus" · Kasutatakse desinfitseeriva vahendina haiguste tõrje eesmärgil 0,4 ...0,5% lahust kas peenarde kastmiseks enne külvi või istutust 8
taimlates, männikultuurides kui ka looduslikult uuenenud noorendikes. Kevadel ilmuvad nakatunud okkaile kahvatukollakad põiekesed-roosteseene kevised. Eestis on haigus väga sagedane, kuid ei tekita erilist kahjustust. Haigestunud okkad paranevad ja ainsaks haiguse tagajärjeks on taime kasvu mõningane aeglustumine ja taime nõrgenemine. Lehehaigused • Lehehaigused on ohtlikud ainult noortele taimedele. Nii võivad nad metsataimlates põhjustada seemikute kuivamist. Esinedes vanemate puude lehtedel, ei tekita nad enamasti märgatavat kahju, pidurdavad aga siiski mõnevõrra puu kasvu ja rikuvad ilupuude välimust parkides. TAMME-JAHUKASTE • Haigus esineb nii noortel taimedel kui ka juba vanadel tammedel. Suve esimesel poolel või keskel ilmub lehtede üla- ja alaküljele ning noortele võrsetele algul laikudena hiljem katvalt valge kirme. Suve teisel poolel kuivavad vigastatud lehed, kahjustatud võrsed
1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast
Suurem konteiner pottide või väga väikeste paljundusmaterjali paigast Kastmisvann või külvikasti all pistikute korral liigutamata. Kaitseb pistikuid ja seemikuid madalate Kergest materjalist Pistikute ja seemikute temperatuuride ja tugeva Katteloor kangas kaitseks peenral päikesekiirguse eest Kilekotid ja Läbipaistevad või Pottide ja külvikastide Niiskuse ja soojuse katted mustad kilekotid kaitseks, multsimiseks säilitamine Külvikasti või poti peal Õhuniiskuse ja valguse Klaaskatted Klaasist plaadid peale külvamist säilitamiseks
võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele vastuvõtlikum jne. Looduslikus olelusvõitluses jäävad alles need genotüübid, mis paremini sobivad antud keskkonnatingimustesse. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad).
Saab paljundada seemnete külviga. Istutamiseks peavad olema värsked seemned, kuivanud seemned ei idane hästi. Seemnega külv sobib eeskätt dekoratiivmaterjaliks või pookealusteks. Dekoratiivne ja puuviljanduslik sordimaterjal paljundatakse vegetatiivselt. Selleks kasutatakse juurevõsa, põõsa jagamist, rennvõrsikuid, haljaspistikuid või meristeempaljundust. Puitunud pistikutega toompihlakaid paljundada ei saa. Toompihlakaid poogitakse või silmastatakse teise liigi seemikute peale. Kultuursortide puhul võib kasutada sama liigi seemikuid. Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Liigi näited: Toon näitena tuntumad liigid, millel on omakorda erinevad sordid. Euroopa
Kuid oksi võib kärpida ka aiakääridega. (Jaama 1976) 26 Kirsipuu paljundamine: hooldus Üldtõde: paljundamise viisid Peamiselt paljundatakse kirsipuusorte puukoolides alustele silmastamise teel. Paljundada saab juurevõsudest, haljastpistikutega, ja on olemas veel meristeem- ehk mikropaljundus. (Jänes, Niiberg 2001) Paljundamine seemnetega, seemnete külv, seemikute hooldamine Kiislar (1969) toob oma raamatus ,,Kirsid" välja seemnetega paljundamise hooldamisvõtted. Seemnetega paljundamist nimetatakse generatiivseks paljundamiseks. Kultuursortidelt kogutud seemnetest kasvatatud puud seemikud ei ole tavaliselt kultuursete omadustega. Seepärast kasvatatakse seemnetest taimed pookealused ja neile poogitakse sordid. Seemned kogutakse valitud emapuudelt. Seemned kogutakse külmakindlatelt ja saagikatelt emapuudelt siis, kui viljad on valminud
Ka ühe puu järglased on pärilikult erinevate omadustega. Üks on kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, üks vajab rohkem niiskust ja valgust, on haigustele vastuvõtlikum jne. 2. Seemned satuvad erisugustesse kasvutingimustesse, sest mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikesel alal ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad).
Konkurentsi välistamise printsiip: kooselu on võimalik vaid lähedaste liikide ökoloogilisel eristusel, mis vähendab kui välistab konkurentsi. Võsukonkurents avaldub taimede maapealsete osade võitluses valguse ja ruumi pärast. Tähtis on varajane ja kiire kasv, taime kõrgus, võsude jäikus jne. Osa taimi on kohastunud sellele. Hea vegetatiivse uuenemise korral taim viljub vähem. Nõrgem laienemisvõime kompenseeritakse suurema seemikute arvuga. Juurekonkurentsi otseselt vaadelda ei saa. Katsete põhjal on näha, et taimeliikide võime võtta mullast vett, toitesooli ja õhku ja mõjutada nii teiste taimede elu, on erinev. Kuid mõnede niidutaimede kombinatsioonid annavad paremaid saake kui puhaskülvid, seega on koos kasvamisel ka positiivseid suhteid. Vastastikust mõjutamist toimeainetega nim allelopaatiaks. Biotsönootiline konneks
Kuusk on tundlik ka temperatuuri-kõikumistele. Enamus meie kiirekasvulisi lehtpuid (kask, lepp, haab) on aga väga hästi kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustega: nad on vastupidavad päikesepõletuse ja külmakahjustuste suhtes, kannavad peaaegu igal aastal rikkalikult seemneid või uuenevad väga hästi juure- või kännuvõsust (haab, lepad), nende seemned on võimelised levima kaugele, esimestel aastatel on noorte seemikute kasv väga intensiivne. Kuna lehtpuud on kohastunud palju paremini kasvutingimustega lagedal, ei suuda kuusk noores eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad kasvukohal valitsevaks. Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad tuge külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu
Tuhkpuid on võimalik paljundada nii seemnete, pistikute kui ka võrsikutega. Seemnetega paljundamiseks valitakse välja hea kvaliteediga küpsed seemned. Idanemise kiirendamiseks ja parandamiseks kasutatakse stratifikatsiooni, mille käigus segatakse seemned puhta liiva ja turbaga, niisutatakse ja paigutatakse istutuspotti või –kasti 40 cm paksuse kihina, kus neid hoitakse 0˚ C juures kuni kevadeni. Tõusmeid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse ja jaheda õhu eest. Kui seemikute lehed on välja arenenud, pikeeritakse need avamaale. Pistikpaljunduse puhul kasutatakse suuri hästi arenenud võrseid. Võrse ei tohi olla liiga pehme või liiga puitunud. Rohelised pistikud valmistatakse ette suvel. Sügiseks areneb pistikutele juurtesüsteem ja need võib istutada avamaale. Esimesel talvel tuleks istikuid katta. Paljundada on võimalik ka talviste puitunud pistikutega. Selleks võetakse võrsed hilissügisel või talve alguses ning hoitakse neid keldris liiva sees
hektaril; (2+2 a.) või 1-aasta kilehoones ja muld. Meie oludes tuleks pinnast hooldada 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime 2-aastat avamaal kasvatatud taimedega (1+2a.). keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi hektaril; * Lehisekultuurid rajatakse kas seemikute või jooksul. 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime istikutega. 2. Täiendamine ja koosseisu reguleerimine - hektaril; * Kasekultuurid kas 2-aastaste seemikute või 2-3 mitmesugustel põhjustel osa taimi 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta a. istikutega
istutatavate taimede osas on aasta-aastalt tõusnud. Peamiseks eeliseks (avamaal kasvatatud paljasjuursete taimede ees) on istutamise lihtsus ja sellest tulenev suur tootlikkus ning võimalus istutada pikema perioodi jooksul. Põhjamaades domineerib suletud juurekavaga taimede kasutamine metsade uuendamisel, meil on siiani paljasjuursete taimede osatähtsus arvestatav. Viimastel aastatel on rakendatud nn. „pott-põld“ tehnoloogiat, mis seisneb kilehoones kasvatatud 1 a seemikute koolitamises avamaale. St. tugeva ja hästi arenenud kuusetaime saab 3 aasta jooksul. Suletud juurekavaga e. potitaimede eelised ja puudused: 2.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava
Lagedal alal aga puudub metsa tasandav mõju temperatuurikõikumistele. Enamus meie kiirekasvulisi lehtpuid (kask, lepp, haab) on aga väga hästi kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustega: nad on vastupidavad päikesepõletuse ja külmakahjustuste suhtes, kannavad peaaegu igal aastal rikkalikult seemneid või uuenevad väga hästi juure- või kännuvõsust (haab, lepad), nende seemned on võimelised levima kaugele, esimestel aastatel on noorte seemikute kasv väga intensiivne. Kuna lehtpuud on kohastunud palju paremini kasvutingimustega lagedal, ei suuda kuusk noores eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad kasvukohal valitsevaks. Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad turvet külmakahjustuste vastu (metsa tasandav mõju temperatuuri
Viljade saamiseks on vaja ühte aega vähemalt kahte lodjapuud. See tagab õite parema viljastumise ning nii võib saada ühelt põõasalt kuni 20 kg vilju. Kuid kindlasti tuleb ka väetada pinnast põõsasste ümber. Seda kevadel ja juuni keskel (Calmia). Lodjapuu viljub septembris. Kuid nii sügisese kuika kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed alles teisel kevades, sest seeme vajab stratifitseerimist 2 kuud soojas ja siis kevadeni jahedas. Esimesel aastal on seemikute kasv väga aeglane (Sarapuu 1983). Lihtne on ka lodjapuud paljundada haljaspistikuga. Selleks lõigatakse kahe pungapariga oksatükk, ergutatakse kasvustimulaatoriga ja juurutatakse pistikulavas. Juurutamiseks piisab vaid suuremast plastpudelist või klaaspurgist. Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske
võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele vastuvõtlikum jne. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette.
neeruvaevuste puhul, rasvumise vastu, närvide korrastamiseks, maovaevuste puhul jne. Taimedele mõjub hästi mõõdukas tagasilõikus pärast õitsemist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega. Haljastuses kasutatakse ohtralt pinnakattetaimena, väheviljakate liivaalade taimena, koduaedades, nõlvade kindlustamisel jne. Sorte on palju, kuid plaanipärasest aretusest ei saa siiski tõsiselt rääkida, kuna enamik sorte on leitud loodusest või paljundatud seemikute hulgast. Perekond mustikas, pohl (Vaccinium L.) [vaktsìnium] Vaccinium oli taime nimi Pliniusel, tuletatud sõnast bacca - mari. Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad lehtpõõsad, madalad puud kuni puitunud liaanid. Lehed lihtlehed, õied roosad, valged, rohekad, väikesed, neljatised-viietised; vili punane, must või sinine söödav mari. Mitmetel liikidel marjad head maitseomadustega ja nende kasvatamine on paljudel juhtudel mitmetes riikides tähtis majandusharu
Enamus meie kiirekasvulisi lehtpuid (arukask, hall lepp, haab, raagremmelgas) on aga väga hästi kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustega: a) nende tõusmed on väga vastupidavad päikesepõletuse ja külmakahjustuste suhtes; b) annavad peaaegu igal aastal rikkalikult seemneid või uuenevad väga hästi juure (kännu) võsust (haab); c) nende seemned on võimelised levima kaugele; d) esimestel aastatel on noorte seemikute kasv väga intensiivne. Kuivõrd lehtpuud on kohastunud palju paremini kasvutingimustega lagedal, ei suuda kuusk noores eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad antud kasvukohal valitsevaks. Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsamaks: a) metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht; b) lehtpuud pakuvad turvet külmakahjustuste vastu (metsa tasandav mõju
a 1880-ndatel otsis G. Jekyll omale tüki maad (12 tunnland) ja pani sellele nimeks Munstead Wood. Aeda kujundades lähtus ta Robinsoni põhimõtetest: loodust tuleb arvestada. Krunt oli üsna liivane ja viletsa mullaga. Sellest lähtudes tuli valida ka taimed. Krundil ringi jalutades ja seda tundma õppides sündis pikapeale aia plaan. Parima mullaga maalapist sai köögivilja- ja lilleaed. Suurem osa krundist oli kaetud hõreda võsaga. Seda harvendades, valides isehakanud seemikute seast välja tulevasi puid, ning täiendades uute taimedega, rajas G. Jekyll sinna oma "metsiku aia" ehk woodland-garden'i. Viis erinevalt kujundatud rada läbisid "metsa". Üks, The Green Wood Walk, juhib jalutajat rododendronipõõsaste vahelt teiste õitsevate põõsaste vahele. Põõsaste all kasvasid maikellukesed ja erinevad liiliad. Teine rada viis läbi sõnajalgadega kaetud metsaaluse. Igal käänakul ootas jalutajat uus üllatus - mõni õitsev püsilill, põõsas või ronitaim.
annaabi.ee 
