servituudid on paika pandud projekteerimis tingimustega. Krunt asetseb Kose alevikus sees. Poed, kool, bussipeatus asuvad kõik 1km raadiuses. Tartu maantee on 2 km kaugusel ja Tallinnasse on 38 km. 1.2. Arhitektuurne lahendus Projekteeritav väikeelamu on ühe korruseline. Hoones on elutuba, kabinet, köök, kolm magamistuba, eraldi vannituba ja WC, majapidamisruum, saun koos pesemisruumiga, garaaz. Katusekalle on majal 20. 1.3. Konstruktiivne lahendus Vundament All sarrustatud valatud vundamendi taldmik on 590mm lai ja 190mm kõrge. Vundament on laotud 300mm laiusest keramsiitplokkist, küljel 50mm EPS. Vundamendi kõrgus 1205mm. Ümber vundamendi perimeetri 1m laiuselt horisontaalne soojustus 100mm EPS-ga. Välisseinad Välisseinaks on AEROC EcoTerm 375 poorbetoon plokid. AEROC EcoTerm plokid on valmistatud eriti soojapidavast materjalist ja seetõttu ei vaja nendest ehitatud välisseinad täiendavat soojustamist. Välissein ja sokkel krohvitud.
kombinatsioone, mida pole võimalik saavutada tavaliste metallisulamitega, keraamikaga ja polümeersete materjalidega. 15. Osakearmeeritud KM tava-KM sisaldavad maatriksisse segatud osakesi. Maatriks kujutab enadst enamasti sulameid või keraamikat. Materjal on praktiliselt isotroopne. Nt tahm kummi koostises autorehvid, tehismarmor kasutuses ehitusel. Kiudarmeeritud KM koosnevad maatriksvaigust (polümeer, metall, keraamika, süsinik), mis on sarrustatud kas lühikeste või pidevate kiududega. Näiteks pidev süsinikkiud+epoksüvaik suusakepid, TTÜ Raamatukogu fassaadikattematerjal. Lehtarmeeritud KM koosneb maatriksvaigust, mis on sarrustatud lehtmaterjaliga. Levinumad on ehituses (nn laminaatparkett) ja mööblitööstuses (nn kihiline plastik). Nende toodete puhul saavutatakse kõrge pinnatugevus, vastupidavus vananemisele ja ohutus inimesele. Tuntakse ka ruumilise struktuuriga KM nn sändvitse (nt lainepapp)
ja vormid täituvad väikese liiaga. 2...4 tunniga segu tardub ja vormist üle kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti lõigatav. Väiksemaid tooteid vormitakse sageli lõikemeetodiga, st. suur rist-tahukas lõigatakse traatlõikuriga väiksemateks plaatideks või plokkideks. Vähem kasutatakse gaasitekitava lisandina vesinikülihapendit (H2O2), mis laguneb veeks ja hapnikuks. 2H2O2=2H2O+O, eralduv hapnik paisutab segu. Hapnik soodustab terase korrosiooni ja sarrustatud detailide puhul seda meetodit kasutada ei saa. Gaasbetoontooteid kivistatakse samuti aurutamise või autoklaavimisega. Kokkuvõte Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoonid jagunevad veel kaheks: vahtbetooniks ja gaasbetooniks. Kasutatud materjal: · http://www.e-ope
rustusjuhendist. 900 mm üle ava serva. 22. Nurkade kohal tehakse nurgaplokki Avade sildamine 28. Plokkides olevad sooned täidetakse kaarjas soon, sarrus painutatakse kõve- 25. Avade sildamiseks kasutatakse projek- plastse betooniseguga. Betoon tihen- raks ja asetatakse soonde. Soojustusega tis ettenähtud lahendusi (sarrustatud datakse nii, et sellesse ei jääks tühimik- plokkmüüritise ladumiseks on olemas plokksillused, raudbetoonsillused või ke. Samas tuleb tihendamisel jälgida, spetsiaalsed nurgaplokid (parem- ja profiilterasest toed). et sarrus ei nihkuks paigast. Plokksilluse vasakpoolne). Sarrus peab ulatuma 26. Sarrustatud plokksilluse tegemiseks val- toestuse võib tavaliselt eemaldada 1.
omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. Avad tellistest vaheseintes kaetakse tavaliste r/bsillustega. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 11 SÕRESTIKVAHESEINAD 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 12 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 13 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 14 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 15 Teisaldatavad vaheseinad Seni vaadeldud vaheseinad olid kõik kohtpaiksed st. neid ekspluatatsiooni käigus ei liigutata.
tõusukiiruse ja tihendusaja nõudmistega. Sellisel juhul ei või ega saa näiteks posti betoneerimisel ära kasutada betoonipumba suurt pumpamiskiirust, sama võib olla olukord seinakonstruktsioonide puhul. Põrandakonstruktsioone on tavaliselt lihtne valada ja tihendada. Kahanemis- ja pragunemisriski vähendamiseks on põhjust valida betooni maksimaalseks terastikuliseks koostiseks 32 või 16 mm, kui põrandakonstruktsioon on tihedalt sarrustatud talade või postide asukohas. Sobiv valukonsistents on 2- 3 sVb, seda betooni võib veel vedeldada kuni valukonsistentsini 1-2 sVB valutööde kiirendamiseks tihedalt sarrustatud konstruktsioonis. Tavalise 50-60 mm nuivibraatoriga tihendatakse betooni 10-18 m3 tunnis, kui vibreerimine toimub korrapärase tempoga ca 40 cm ruutudel. 7 TTK 4. Konstruktsioonide tihendamine 4.1
Koosneb: · Taldmikuplokkidest (r/b) · Vundamendiplookidest (betoon) · Monteeritakse tavaliselt kraanade abil. Monteeritavad lintvundamendid · Taldmikuplokid paigaldatakse vahetult liiv- või killustikalusele. · Ruumiline jäikuse tagamiseks tuleb vundament laduda seotisest (tsementmördil) · Kui alus hoone ulatuses on ebaühtlane ja on karta ebaühtlast vajumist, tuleb ette näha pidevad 30-50 mm paksused sarrustatud rõhtvuugid või 100-150 mm kõrgused sarrutatud betoonvööd ümber kogu hoome. Postvundamendid · Karkasshoonete postid ja sambad toetatakse sammastele. · Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna. · Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente.
või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigakdatakse soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. Kegseinad. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. plaatidega. Välimised ja sisemised seinakesed seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega (sarrustatud rõhtvuuk). Tehiskiviseinad Boorbetoontooted Keramsiitbetoonplokid Silikaatkivid Põletatud keraamilised kärgtellised Betoonkivi Plokkseinad Seinaplokkide kasutamisel eeldatakse maksimaalselt 2-3 korruselise hoone ehitamist või kõrgemate hoonete ülemiste korruste ehitamist. Plokke võib kasutada ka korruste vaheseintes või mittekandvates välisseintes. Kuna tehnoloogiliselt võimalustest tulenevalt valmistatakse ainult teatud standardsete
vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad Boorbetoontooted saadakse tsemendi, lubja, liiva alumiiniumpulbri ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis kõrge niiskuse ja rõhu režiimil Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul. Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid.
Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) pikemat segamise aega. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Raudbetoon 7. Mis on monteeritav raudbetoon ja tema eelised/puudused monoliitse ees? Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme),
Paneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 120 mm, raudbetoonseintele ning raudbetoon- ja terastaladele vähemalt 65 mm. Kõrvutiasetsevad paneelid peaksid olema ühesuguse kande-võime ja vanusega (kandevõimest ja vanusest sõltub paneelide eeltõus). Vahetult pärast paneelide paigaldamist tuleb paneelid ankurdada ja monoliitida seintega või teiste jäigastavate konstruktsioonidega. Paneelidest koosnev terviklik plaat moodustatakse sarrustatud vuugivalude abil. Selleks paigaldatakse ümber paneelide grupi ringsarrus, milleks kasutatakse sarrusrauda minimaalse läbimõõduga vähemalt 10 mm ja vuugisarrustega igasse vuuki pikkusega vähemalt 1 m. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 8 of 19
pagemine uimastite abil on sama ihaldatav kui võõrutusnähtude leevendamine. Himu uimasti järele ei pruugi olla suurim võõrutusnähtude aegu, järelikult vajab sõltuvuses inimene veel midagi – eufooriat, mõnutunnet. Tingitud käitumine- seoste loomine väliskeskkonnas kokkulangevate stiimulite vahel. Operantne käit- seoste loomine tuleb aktiivse käitumise tagajärgedest: kõigepealt tehakse midagi ja leitakse, et teol on meeldivad tagajärjed, mispeale tehakse seda veel.(sarrustatud käitumine). Sõltuvust tekitavatel uimastitel on ühiseks omaduseks suurendada ühe virgatsaine, dopamiini vabanemist accumben- ehk naalduvas tuumas. Seda teeb ka paljudes inhalantides sisalduv tolueen. Naalduvas tuumas hakkab iga annuse peale rohkem dopamiini vabanema. Narkomaanil saavutab rohi teiste elumõnude ees kindla edumaa. Sõltuvushäires on veidral moel ühendatud uimastiiha suurenemine ilma uimastimõnu suurenemiseta. Sõltuvust tekitavaid ravimeid ühendab võime oma
kompleksühendeid viiduna eraldi või seguna betooni seguvette, avaldavad mitmekülgset mõju betooni tardumis- ja kivinemisprotsessidele. Suuremates kogustes segusse viidavad kivinemise kiirendajad alandavad järsult betoonisegu vedelfaasi külmumistäppi, milletagajärjel tsemendi hüdratsiooniprotsess jätkub isegi väga madalatel välisõhu temperatuuridel (kuni- 35 °C). Selliseid lisandeid nimetatakse külmakaitselisanditeks. Sarrustatud konstruktsioonide betoneerimisel eelistatakse potast ja naatriumnitritit (kuid siiski sildehitistel ja üle 6 meetrilistel taladel neid lisandeid veel ei usaldata kasutada, kuna pikaajalisi katsetamisi ei ole veel paraku tehtud), sest need ei korrodeeri sarrust. Kloriide kasutatakse sarrustamata konstruktsioonide betoonis [2]. 3.3.1 Külmumisvastaste lisandite kasutamine-kiirendajad. Külmumisvastaste lisandite eesmärk on vältida betooni jäätumist ja seeläbi
Kuivpuurimiskomplekti kuuluvad statiiv, teemant-puurkroon, betoonpinnale kinnitamise detailid ja montaažitööriistad. Tööks vajatakse lisaks imirootorit ja teemantkuivpuurkroone. Statiivi jäik alumiiniumist sammas on varustatud polüamiidist roopaga ja puurimissügavuse skaalaga. Sammas on jalami suhtes 45 kraadi kallutatav. 16. Sisevibraatorid betoonisegu tihendamiseks (kirjeldus, ehituse skeemid) Sisevibraatorid – Massiivsetes sarrustatud ja sarrustamata monoliittarindeis ning samuti üksikuis raudbetoontoodetes tihendatakse betoonisegu vahetult segu sisse pandud sisevibraatoritega. Tööorganiks on võnkuv (vibreeriv) masina korpus, mis asetatakse tihendatavasse kihti. Neid saab kasutada nii plastsete kui ka vähevoolavate segude tihendamiseks (koonuse vajumine vähemalt 1 cm).Mõjuraadius suureneb (sama sageduse korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike
esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. · Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni suure tugevuse tõttu raskeks. Tüüpilised kasutuskohad on väga keeruliselt valatavad või tihendatavad konstruktsioonid nagu tihedalt sarrustatud või õhukesed seinasarnased konstruktsioonid ning rekonstrueeritavate objektide lisakonstruktsioonid ja muud betoonkonstruktsioonid, kui soovitakse ära kasutada selle betooni isetihenevat omadust. (http://www.rudus.ee/Bliigid5_1.htm) 16 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE Silikaattellise kasutamine Eestis on pikaajaliste traditsioonidega. Tellise tootmine ja kasuta-mine algas Eestis 1910. aastal, s.o
a. Rotovormtooted PE b. Ämbrid, kausid PP c. Lateksliim PVAC d. Mett PVOH e. Vann, valamu PMMA f. Tekstiilkiud PAN g. Küpsetuskile PET h. Vineeriliim PF i. Test 9 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PVAC - polüvinüülatsetaat b. PET polüetüleentereftalaat c. UF karbamiidformaldehüüdvaik d. PIB - polüisobutüleen e. FRP armeeritud sarrustatud polümeer ? 2. Kas polümeerid võrreldes teiste materjalidega. a. Sisaldavad kergeid/raskeid elemente b. On madala/kõrge pehmenemistemperatuuriga c. On suure/väikse elektrijuhtivusega d. On kõrge/madale dimensionaalse stabiilsusega e. Hästi/halvasti vormitavad toodeteks 3. Kumb tunnus iseloomustb termoplasti võrreldes termoreaktiiviga. a. Lineaarne/risseotud ahel b. Pöördumatu/pöörduv tahkestumine c. Suur/väike roome d
horisontaalvuukides koos vuugisarrusega. Mörti kasutatakse ka püstvuukides, kui müüritis jäetakse ühelt küljelt töötlemata lihtsalt vuugitakse, müra isoleerivate seinte puhul või müüritises avade kohal, kus arvestatakse võlviefektiga. Tavaline vuugi paksus on 10-15 mm. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Vuugisarrus Ebameeldivate pragude tekkimise vastu tuleb müüritis laduda minimaalse sarrustusega- üks sarrustatud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati sarrustada. Õhkvaheladumise korral kasutatakse kummaski mördipeenras ühte sarrust. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb sarrustatud vuugis kasutada alati kahte sarrusvarba. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sarrustada igast 3. Või 4. Rõhtvuugist sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab
Kergbetooni survetugevus on 2,5...20 N/mm". Nende surve tugevus võib leidajärgmise valemiga: R28=A*Rt(T/V- C) Kergbetoonide mahumass on 500...1800kg/m ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/m.C Sideaine ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8 ... 1:15. Kergbetoone kasutatakse põhiliselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke,harvem monoliitseid seinu.Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi: - isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, - konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3)
Latile kinnitatud vib-raator tekitab suunatud liikumise kus resultant-tsentrifugaaljõud kergendab tööd. See on oluline suure töö-laiuse ning massi korral. Latt liigutatakse edasi otstesse pai- galdatud trossidega. elektromehhaanilised sisevibraatorid Vibraatoril on ekstsentrikutega varustatud siss-ehitatud elektrimootor. Niisugust vibraatorit rakenda-takse tihedalt sarrustatud plastsete, jäikade ja raskete betoonide paigaldusel. Ta koosneb kerest 1 ning selle külge kinnitatud toruvardast 8 koos käepideme 10 ja lülitiga 9. Kummiamortisaator kere ja varda vahel töötab vibroisolaatorina. Painduv käepide 6 on mõeldud vibraatori kandmiseks
esindaksid kogu koormas olnud betoonisegu; • osaproovid segatakse veetihedal alusel, vältides segu segregatsiooni; • koondproovi maht peaks ületama vormide täitmiseks vajaliku mahu ligikaudu 1/3 võrra. • 2 . P I D E V U S • sambad - iga 5 m järgi • seinad - iga 3 m järgi • tihedalt sarrustatud postid - iga 2 m järgi • õhukesed seinad (< 15 cm)- iga 2 m järgi 2. Betoonitööd 18 3 . T Ö Ö V U U G I D SAMBAD 4 2 3 1 RIBIVAHELAED L
tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 Hinnalisa betoonile 290kr/m³ 26. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20
vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad Boorbetoontooted saadakse tsemendi, lubja, liiva alumiiniumpulbri ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis kõrge niiskuse ja rõhu režiimil Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul. Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid.
pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, kergkruus karplubjakivi Omadused: survetugevus on 2,5...20N/mm², tihedus on 800...2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega. Kasutusalad: soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjal; seinaplokid, monoliitsed seinad, mõnikord sarrustatud konstruktsioonides (sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga). Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega, et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Kasutusalad: seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna) 29
vorm. See jääb peale betoneerimist põranda sisse tagades väga vastupidava ja tugeva liitekoha ning vähendab tunduvalt tööde teostamisel järeltööde mahtu. Vä1isvibraatorid Raketises (vormis) olevat betoonisegu tihendatakse mitut tüüpi vä1isvibraatoritega, mis vibreerivad läbi raketise. See võimaldab valmistada õhukesi ja keerulise kujuga betoon- ja raudbetoontooteid. Välisvibraatorid on veel press- ja punkervibraatorid ning vibroplatvormid. Sisevibraatorid Massiivsetes sarrustatud ja sarrustamata monoliittarindeis ning samuti üksikuis raudbetoontoodetes tihendatakse betoonisegu vahetult segu sisse pandud sisevibraatoritega. Tööorganiks on võnkuv (vibreeriv) masina korpus, mis asetatakse tihendatavasse kihti. Neid saab kasutada nii plastsete kui ka vähevoolavate segude tihendamiseks (koonuse vajumine vähemalt 1 cm). Mõjuraadius suureneb (sama sageduse korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike
okaspuu-saepuru. Betooni jaoks peab saepuru olema sõelutud. Puit, millest saepuru tehakse, peab olema vana puu. Puit ei tohi olla liiga värske. Saepurubetooni pole Eestis eriti kasutatud. Kergbetoonide kasutamine. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke. Tehakse ka tervik-seinu (monoliitseid seinu). Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaitstud mingi korrosioonikaitse-kihiga. Korebetoon. See on kergbetooni liik, milles ei ole peentäitematerjali. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega. Tsementi lisataksekorebetooni ainult nii palju, et täiteterad oleksid tsemendiga kaetud. Terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel kas plokkidena või monoliitvaluna. Seinad tuleb mõlemalt poolt krohvida
ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi-või segamördil M25...50. 77 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2-kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna Æ2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. nAvad tellistest vaheseintes kaetakse tavalister/b-sillustega. 46. Plaatidest ja paneelidest vaheseinad. ACO vaheseinapaneele on sobiv kasutada vannitubade, sanitaarruumide ning saunade seinadeks, kuna on vastupidav niiskusele. On sobiv kasutada tubade vahelisteks vaheseinteks oma hea helineelavuse pärast. ACO vaheseinapaneele kasutatakse samuti bürooruumide ehitamiseks,
- liimpuidust või kihtpuidust talad - vineer- või laudseintega liittalad (kasutatakse harva) - tellistest või paekivist võlvid (kasutati varem mõisahoonete keldrite või ka esimese korruse vahelae kandekonstruktsioonina) Raudbetoonpaneelidest vahelaed Tänapäeva õõnespaneelide terassarruse eelpinge on täpselt välja reguleeritud ja tänu sellele on paneelide läbipaine ühesugune; naaberpaneelid moodustavad sileda pinna. Perimeetril ümbritsetakse paneelid monoliitbetoonist sarrustatud vööga ja paneelivuugid täidetakse betooniga, mis tagab paneelide koostöö. Nii saab tänapäeval ka õõnespaneelidest ehitada laitmatu lae. Koostas: Meeli Kams 31 Hoone osad EPMÜ Lisaks sellele võimaldab nüüdisaegne tehnoloogia teha paneele märksa suurema kandeavaga.
ja ankurdada kivi- ja plokkseintele. Kas lahendus sõltub ka paneelide pikkusest? Kaasaegsed ehk eelpingestatud r/b õõnespaneelid paigaldatakse kas segukihile või neopreenkummist elastsetele patjadele. Paneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 120 mm. Vahetult pärast paneelide paigaldamist tuleb paneelid ankurdada ja monoliitida seintega või teiste jäigastavate konstruktsioonidega. Paneelidest koosnev terviklik plaat moodustatakse sarrustatud vuugivalude abil. Selleks paigaldatakse ümber paneelide grupi ringsarrus, milleks kasutatakse sarrusrauda minimaalse läbimõõduga vähemalt 10 mm ja vuugisarrustega igasse vuuki pikkusega vähemalt 1 m Joonis: Eelpingestatud õõnespaneelide monoliitimine ja ankurdamine tellisseintega: a otsast, c siseseinal, b servast a) 33 b) c) 34
annaabi.ee 
