Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saku mõis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõisal, mõisale, omanikud, kaia, vesiveski, valdus, vanamees, viimsi, kavandas, carlo, rossi, vanaaegne, sack, talurahvas, lisas, nimele, keila, kaasajal, õlu, eduard, kõrtsi, trahter, kasvuhooned, vesiveskid, 1765, magnus, saue, rudolf, patkul, arutas, pannud, võtnud, riietes, pooleli, andes, tuhka, tehnikum, maaviljeluse, renoveeritudrüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus mõisnikud polnud mitte oma maavalduse täieõiguslikud omanikud, vaid mõisa maa oli neile lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II kõik läänimõisatest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks. Eramõisatena püsisid rüütlimõisad kuni 1919. aasta riigistamiseni ehk maareformini.4 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas laastati taas kord pea kogu Eesti. Tollal jäid terveks väga vähesed mõisahooned. 18
Kunagise malmsilla asemel asub tavaline rippsild. Peahoone ning joa vahel paiknev köögihoone on kaasajal koos väikese maatükiga eravalduses, mistõttu joa külastajad ei pääse kahjuks otse mööda ajaloolist teed joa juurest peahoone juurde ning vastupidi. Mõisakompleksist idas, mõisa ja Rannamõisa-Laulasmaa-Klooga maantee vahel paikneb Nõukogude sõjaväe poolt rajatud elamurajoon. Selle suur osa hooneid on orienteeritud mõisa sihiteele, olles kaunile mõisale teravaks kontrastiks. Kalmistu Benckendorffide kalmistu Keila-Joa mõisas. Mõisaparki rajati ka suguvõsa rahula, kuhu on maetud: · Christoph von Benckendorff · Anna Juliane von Benckendorff, sündinud Schilling von Canstadt · Alexander von Benckendorff · Jelizaveta von Benckendorff, sündinud Donets-Zaharzevskaja · Maria Aleksandrovna Volkonskaja, sündinud von Benckendorff · Pjotr Grigorjevits Volkonski Võõrandamisjärgne saatus
linaleotustiik. Kolmanda ringi ehk piiriringi kaugemad majandushooned - küüni, veskid, moonakate majad, samuti kirik ja kalmistu. Neljas ring sisaldab mõisat ilmestavaid kaugemaid objekte - Apollo Belvedere kuju, Kalevipoja säng. Suur osa kõrvalhooneid asus rühmadena peahoone lähemas ja kaugemas ümbruses - kokku oli neid väga palju. Suurem majandushoonete kogum asetses peahoonest 400 meetri kaugusel läänes Tartu-Kodavere tee ääres - valitsejamaja, laudad, sepikoda, töölistemajad, vesiveski jms. Seal asetses enne praeguse lossi ehitamist arvatavasti ka varasem mõisakeskus - arvatakse, et hilisem valitsejamaja (praegune vallamaja) oli varasem peahoone. Mõisa viinavabrik ja tellisetehas asetsesid pargist põhja pool teisel pool paistiiki (muinasaegse linnamäe läheduses). Samast paigast ida pool (teisel pool Kodaverre suunduvat teed) asub ka Alatskivi kirik (ehitatud mitmes järgus 18.-19. sajandil).
Liivi sõja ajal, 1558. aastal langes Toolse linnus venelaste kätte, nagu paljud teisedki Ida- Eesti linnused ning 1581. aastal Pontus de la Gardie võiduka retke käigus vallutasid linnuse rootslased. Siiski arvatakse, et Toolse pääeses Liivi sõjast suhteliselt kergelt ning jäi varemetesse alles Põhjasõja käigus. Altja Kõrts Altja Kõrts asub Põhja-Eestis Lahemaa rahvuspargis. Esimest korda on ajalooürikutes Altjat ja selle lähiümbrust mainitud 1465. aastal, kui Annikvere mõisale kuulus samas paigas olev kalapüügikoht. Altja oli kõrtsiderikas küla. Rannakõrtsid olid esmajoones mõeldud meresõitjatele ja teekäijatele. 19. sajandil oli Altjal 3 kõrtsikohta. Esimene oli Paarma ehk Kärpse kõrts (1875. a nimetatud Kerbasse-Krug). 1860. aastal nimetati ainult Paarmat kõrtsiks, teisi kahte aga kõrtsikohtadeks. Paarma kõrtsi tuntakse praegu Mäe- ehk Altja kõrtsi nime all. Eelmisel aastal leidis Altja kõrtsi hoone endale rentniku OÜ Berliini Trahter näol.
veebruari lõpu käreda külmaga jõudsid ja kuhu nad toona ka öömajale jäid. Pikka aega kuulus see küla Ruila ordumõisa alla ja tollega koos kingiti see 1622.aasta kevadel Riia pürjermeistrile Johann Ulrichile. Tema ajal on Laitse mõis rajatudki, vähemasti 1637. aastaks oli see seal kindlasti juba olemas. Laitse püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. /../Mohrenschildtid püsisid Laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883. aasta aprillis Kose-Uuemõisalt pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. 1936 aastal avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Ilmasõja ajal teenis loss vanglana nii sakslaste kui venelaste käes. Külarahva teatel olid vangivalvurid küll mõlemal poolel samad kohalikud mehed
Välja on vaja vahetada aknaraamid, peauks on vaja restaureerida ning puuduvad otsaküljeuksed kavandada stiilianaloogiate põhjal. 6 Kokkuvõte Riisipere mõis on nii ajalooliselt kui ka arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, kuid nagu me järeldada võime on praegu kogu hoone interjöör ja ka eksterjöör väga halvas seisus. Läbi ajaloo on oma panuse nii restaureerimises kui ka üldises korrashoius andnud paljud erinevad omanikud alates hoone ehitamisest kuni ajani mil seal teguteses lastekodu. Praegu on Riisipere mõis eravalduses ning kõigle inimestele ööpäevaringselt avatud, mis on paratamatult kaasa toonud hoone rüüstamise. (mõisa eluruumid) (mõisa peahoone otsevaates) 7 Galerii 8 9 10 Kasutatud allikad 1. http://www.mois.ee/harju/riisipere
17. Märtsil 1825 sõlmisid vennad Rammid lepingu, mille põhjal Thomas von Ramm sai Wasalema mõisa koos Allawaima vesiveskiga ning inventariga koguväärtuses 15 tuhat hõberubla. Vahepeal kuulus mõis veel Thomase pojale Peeter Carl von Rammile, kes müüs selle Theodor Boestedile 60 tuhande rubla eest. 1886. Aastal müüs T.Boestedt mõisa Baggehufwudti perekonnale, kelle valdusesse jäi mõis 1918 aastani. 1886 aastatel, kui mõis läks Baggehufwudtide valdusesse, hakati ehitama algsele mõisale abihooneid ja kõrvalhooneid. Praegune mõisasüda ehitati just Valerio von Baggehufwudti ajal, kes 1892. aastal kirjutas mõisa oma poja Eduardi nimele. Tema ajal, 1893. aastal valmis ka praegune mõisahoone. Eestis oli Baggehufwudtide pere omandanud üleüldse 22 mõisat: Vasalemma, Saku, Nõva, Samma, Kärevete, Rannamõisa, Prümli, Alavere, Einmanni, Hõreda, Jäneda, Kaarma, Kerbla, Kunda, Käru, Nõmmküla, Perila, Retla, Roodevälja, Räägu, Saksi ja Voivere.
varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. Vanim Lihula mõisa plaan pärineb aastas 1645, sellel on näha eluhoonet (peahoone), tall ja ait. Hiljem ehitati mõisale lisahooneid juurde, millest paljud on tänapäevani säilinud. Mõisa peahoonel on tänapäevani ideaalselt säilinud kelpkatus, mille fassaadi kaunistab kolme sambaga portikus ning mida ilmestab kolmnurkfrontoon. Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino-korruse aknad. Hoonet on restaureeritud. Mõisast edelas asub Lihula linn, mis kujunes välja ajaloolise Risti-Virtsu maantee äärde. See linn on kasvanud välja juba 13
Sissejuhatus Glehni loss, mille arhitektiks on Nicolai von Glehn, asub Nõmmel. Nõmme on osa Tallinna linnast. Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn. 1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna– Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud. 3 Sangaste mõisa ajaloost Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarhitektuuri esinduslikemaid näiteid. Los
ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni. Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg. Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm. Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake. Ajalugu ja omanikud Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja. 1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie
olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt, kuid sellegi poolest on mõisal ka positiivne külg Eesti ajaloos. Nimelt mõisatega tulid kaasa palju uut ja vajalikku nagu arenenumad põlluharimisviisid, uued kultuurid ja tõud, arenenum hoonestus ning oskused. 2. Avinurme vald 2.01 Avinurme riigimõis Avinurme riigimõis asus Torma kihelkonnas Tartumaal. Esmakordselt mainitakse Avinurme küla 1599. aastal Poola revisjooni poolt. Kuna enamik talusid olid hajali suurte metsade vahel ja kompaktseid külasid ei moodustanud ja ainult süda-Avimurmes olid talud koos ühtse
välismaa abiga renoveeritud. Järvamaal leidub ehedaid näiteid mõisate näol igasse arhitektuuristiili olenemata nende ehitusaastatest. On taaselustatud kunstisuundasid neobaroki või neorenessansi läbi, millised on passlik antud ülevaate puhul originaalseid stiile illustreerima tuua. Raske on leida andmeid mõisate ajaloo kohta alustades nende täpsest ehitusaastast, rääkimata omanikust või arhitektist. Mitmed sõjad ja valitsused ning erinevad omanikud üleelanud mõisaansamblid on saanud kannatada ja neid on ümber ehitatud, mille tõttu on paljud neist ka ajalukku jäänud. Väga keerukas on tuua ahitektuurilisi näiteid Järvamaalt kaasaegseid hooneid silmas pidades või ka nõukogude ja vabariigiaegsest perioodist pärit hoonete kohta, kuna puudub varasem arhiiviline ja arhitektuuriline ülevaade. Samas on huvitav otsida kontakte ja materjali erakogudest või linnavalitsuse arhiividest, mille juures üllatab eriala inimeste
Keila Kool Mittestatsionaarne õpe Ungru loss Referaat Koostaja: Alesja Zuk Juhendaja: Tiina Veisalu Keila 2013 Sisukord Sissejuhatus Referaat räägib Ungru lossi arhitektuurist ning ajaloost. Teemavalikust lähtusin sellest, et Ungru lossi olen oma silmadega näinud ja varemete vahel ka viibinud, kuna olen pärit Haapsalust. Seega tundus õige valida just see arhitektuuriline vaatamisväärsus oma referaadi teemaks. Ungru lossil on läbi aegade olnud palju omanikke ning selle ajalugu on huvitav. Eriti teeb Ungru lossi huvitavaks asjaolu, kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis. Lossi iseloomustab keerukas põhiplaan ja arvukad baroksed voluutviilud. Arhitektuuriliselt on see historitsistlikus stiilis Huvitav teada: Ungru loss oli Saksamaal asuva Mersebur
välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ka rehealad olid ehitatud puust, kivist olid ainult kaks väikest aita, AJALUGU Mohrenschildtid olid laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja- orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883 aasta aprillis Kose-Uuemõisast pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. Woldemar von Uexküll ehitas 1890 praegu oleva Laitse lossi. AJALUGU Woldemar käis tihendalt läbi Nicolai von Glehniga. Arvatakse, et tol amatöörarhitektil oli mongi osa Laitse mõisahoone ilme kujundamisel
ka väliskujunduses. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Nissi valla territooriumile. Mõisa ehitati ka hulk kõrvalhooneid, millest enamik paiknes peahoonest lääne pool, kui mida pole praktiliselt säilinud (v.a. paar ümber ehitatud ja algse välimuse kaotanud rajatist). /1/ 2 1. Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur Esmakordselt mainitakse Riisipere mõisa 1394 aastal. ning esimesed omanikud olid Weckenbroded. 19. sajandi algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. Olemasolev peahoone valmis 1821. Aastal. Alates 1786. Aastast oli omanikukeks Stackelbergid, kellega algas pikem ning ehitus- ajalooliselt kõige huvitavam ajajärk mõisas, mis vältas kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigi maareformiga. Stackelbergide endi näol oli tegemist ühe võimsaima aadlisuguvõsaga Baltimaal. /2, lk 5/ 1821
võõrandamiseeelseks omanikuks. 1921. aastal asus mõisahoones Urvaste kõrgem algkool. 19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool. 1944. aastast eri nimede all tegutsenud põllumajandusharidust andnud kool kannab praegu Vana-Antsla kutsekeskkooli nime. Kool kolis 1991. aastal uude õppehoonesse, härrastemaja jäi lõplikult tühjaks 2004. aastal. Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen) pärineb keskajast. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke. Keskajal kuulus mõis von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena. Mõisat on esmamainitud 1405. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1625. aastal Antsla mõisa Acke Tottile. Kui 17. sajandi lõpul eraldati mõisast Uue-Antsla mõis, hakati vana mõisat kutsuma Vana-Antslaks. Põhjasõja järgselt kuulus mõis pikka aega von Löwensternidele 1883. aastal omandasid mõisa von Ungern-Sternbergid, kelle valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni
Pärnu Raeküla Gümnaasium Laura Tael Sangaste mõisakompleks Pärnu 2009 Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723. aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostsid selle Bergid. Mõis kuulus Bergidele kuni võõrandamiseni, mõisasüda aga 1939. aastani. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada, ka Põhjasõda oli
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must LAUPA MÕISA HÄRRASTEMAJA Referaat Õppeaines ,,Eesti arhitektuur" NTS1410 Tööstus- ja tsiviilehitus ER IV Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ...................... lektor Inga Raudvassar Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................... 2 SISSEJ
seinakarniisides olevat varem asetsenud raudrüütli kujud. Riisipere mõisast jutustasid 19. sajandil paljud balti aadlike reisikirjeldused. Siinsed härrased olid tihedalt sugulussidemete kaudu seotud Hiiumaa Suuremõisaga- Peter Gustav oli abielus kuulsa ,,mereröövli" vabahärra Ludwig vin Ungern- Sternbergi tütrega, kes sai endale hiljem miniaks oma venna Constantini tütre. Riisipere mõis ja selle omanikud väärviad tähelepanu ka neid puudutava mitmekesise rahvapärimuse poolest, milles annavad tooni naisterahvad- nii ajalooliste isikute kui kummitustena. Mõisa rikkalikust kunstikogust oli nähtavasti aimu ka talupoegadel. Kohalikud inimesed on jutustanud prouast, kes kasutas endast tehtud maali (või kuju) praktilistel eesmärkidel- tööliste valvurina. 20. sajandi lõpul talletatud loo tõelevastavust ei ole võimalik
tervisekeskus. Lahmuse mõisa juurde kuulunud laut-tall. Nüüd eralvalduses (ladu, töökoda). Lahmuse mõisa valitsejamaja Lahmuse mõisa nn. juustumaja. Tänapäeval kasutab seda Lahmuse kool ning seal paikneb tütarlaste käsitöömaja. Lahmuse mõisa vesiveski. Nüüd eravalduses. Mõisa ajaloost Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal
Pärast 1840. aasta tulekahju taastati linnus neogooti stiilis, muuhulgas muudeti tornide katusekonstruktsioone ja tõenäoliselt ka aknaavasid. 1905.a. tulekahjus rekonstrueeriti linnus uuesti, eriti tugevasti kannatada saanud 5 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 6 interjööre ei suudetud taastada. Koluvere mõisal koos linnusega on tänapäevani olnud aja jooksul erinevaid rakendusi. Alates 2005. aastast on linnus Aivar Reiviku eraomanduses ning selle ajaga põhjalikult renoveeritud. Eesti vanimal tornlinnusel on ruume kokku ca 3000 ruutmeetri jagu. 6 8 Koluvere linnuse uus avale mittevastav aknaraam vana fassaadiga. Foto: Kalli Pets 2012
Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Lossi arhitektiks oli Itaalian päritolu Niccolo Michetti, ta kavandas lossi itaalia barokkstiilis villade eeskujl tsaari suveresidentiks. Nii Eesti kui kogu Põja-Euroopa üheks kaunimaks barokkarhtektuuri näiteks peetakse lossi peahoone kahte korrust läbivat peosaali, mis on kaunistatud rohke
Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal Kolm kohta Eestimaal,milliseid kindlasti tahaks tutvustada oma sõbrale: 1.Maarjamäe loss Pirita tee 56 10127 TALLINN Telefon 6228600 Faks 6228601 post(at)ajaloomuuseum.ee Maarjamäe loss on avatud: kolmapäevast pühapäevani kell 1017 Piletihinnad Maarjamäe lossis: Täiskasvanud: 3 Sooduspilet: 1,50 Perepilet: 5,50 Tasuta külastuspäevad: Iga kuu viimane neljapäev Rahvusvaheline muuseumipäev, 18. mai Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811. aastal ostis Striet
Muutused leidsid aset dekoratsioonis: kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks said hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Sargvere mõis loodi eraldiseisva üksusena aastal 1772. Mõisa kahekorruseline barokne peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Tegemist on ilusaima ja väljapeetumava barokse mõisahoonega Eestimaa pinnal. Omanikke on mõisal olnud väga palju, kuid viimane teadaolev omanik oli Emmeline von Stackelberg, kes oli Karl Riesenkampffi tütar ning Emmeliine oli abielus Kiviloo paruniga. Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool. Kõrvalhoonetega on kehvad lood, sest säilinud on vaid mõisat ümbritsev suur park. Mõisat vaadates torkab koheselt silma fassaadi liigendat kolmnurkse frontooniga keskrisaliit. Dekoratsioonidest on pilastrid ja akendel lamedad krohvraamistused
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa ajakirjast "Jugend",kus seda stiili propageeriti, ingliskeelses maailmas nimetatakse sama modernstiiliks ja prantsuskeelses Art Noveau'ks.Juugent on päri
jaanuar 2008 Veel keskajal meenutasid mõisahooned tihtipeale tavalisi talu maju. Kaheksateistkümnenda sajandi lõpus hakkasid mõisnikud välismaa eeskujul ehitama uhkemaid hooneid. Nende kõrval rajati kaunid ja suured pargid paviljonide ja kunstjärvedega. Mõisniku toidulauale ilmusid uhked ja kallimad road, tallidesse välismaa traavlid ja kalessid. Hakati jooma koduse õlu asemel hoopis välismaa veine. Mõisad hakkasid peagi muutuma. Lisaks mõisale ja ilusa suure pargile kuulusid mõisnikule veel hobusetallid, tõllakuurid ning aiad. Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad, viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. Talupoisil või ka talutüdrukul oli pääs mõisateenindusse sammuks edasi, sest võimaldas paremat ja peenemat elu.
Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005. Urmas Salo. Paju lahing - müüt ja tegelikkus. Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96. Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50. Paju mõis aastal 1919 http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2053 / 21.03.2012 / 21:04 Tartu partisanide pealetung Paju mõisale 31. jaanuar 1919, kell 12:40 Eestlaste pealetung Paju mõisale algas päikesepaistelisel kargel talvepäeval kell paarkümmend minutit enne kella ühte, pärastlõunal, samal ajal kui eestlaste patareid avasid tule lätlaste positsioonide pihta. Paju lähedal viibis kolm kuperjanovlaste roodu kokku umbes 360 mehega. Paju lahingusse astus 2 ja 1/3 roodu, sest ühe roodu 2/3 koosseisust paigutas ta tagala kaitseks ning neljanda
annaabi.ee 
