ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov
Trummid öös Bertold Brecht (komöödia) Teose näol on tegemist oodiga mustale huumorile, mille taustal lööb ähvardavalt takti Sõja armutu ,,trumm", lugedes seejuures viimaseid hetki paljudele, Keisri kõlavale deviisile: ,,Valuski tuleb tugev olla." ustavaks jäänud sakslastele. Pealtnäha pisut üksluise võitu armukolmnurga intriigide kirjelduse all, peitub aga ühe kindla sakslanna hingemattev dilemma millele olla lojaalne, kas südamele või mõistusele? Ta seisab esiti teelahkmel kahe mehe vahel, kellest esimesele kuulub tema süda Andreas Kragler, mees, kellest on 4 aastaga maha jäänud vaid tuules sosistav kummituslik hääl või teine, keda pooldab kaine mõistus Friedrich Murk, mees, kes pakuks nii talle kui ka tema perekonnale, sel nii ebastabiilsel ajastul (Saksamaal), võrdlemisi stabiilset ning varakat elu.
aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavaldas ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace'iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1. Neli aastat hiljem Barcelonas. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Annett Neumanni vastu. Ja taas võidab finaali esimese sõidu konkurent. Kuid Salumäe ei anna alla, võidab teise ja kolmandagi ning tuleb 31. juulil 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Lipumasti tõuseb
Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks. Oma esimese olümpia võidu saavutas Salumäe 1988. Aastal NSV liidu koondises võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1 . Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu. Ja taas võitis finaali esimese sõidu konkurent. Salumäe aga ei kaotand lootust ning võitis teise ja kolmandagi sõidu ning tuli 31
Festival toimus see aasta juba neljandat korda. Festivali ülesanne on anda osalejatele võimaluse esitleda publikule oma kultuuri ja muusikalisi traditsioone. Anda võimalus lastele ja noortele vahetada praktilisi ja metoodilisi töökogemusi, samas tugevdades rahvusvahelisi sidemeid. Pärnu Hansagümnaasiumis esinesid meile erinevate riikide lauljad. Esimene esineja oli leedulanna, kes esitas laulu ,,I like music". Teine esineja oli sakslanna, esitades laulu ,,Hallelujah". Kolmandana esines eestlanna, kes esitas ballaadi ,,Black beaches". Järgmisena esines jällegi üks leedulanna, esitades juba kaks laulu ,,The wings" ja ,,Everything". Eelviimane esineja oli eestlanna esitades laulud ,,Liivakell" ja ,,Ma tulen ja lähen". Viimaseks esinejaks oli leedukas, kes esitas samuti kaks laulu, millest üks oli Bruno Mars-i ,,just the way you are". Lauludele oli enamasti saateks arvutist lastud muusika, aga oli ka klaverisaadet
Aastal 2001 Pariisis Frenc Openil võitis Kaia Kanepi Suure Slämmi noorteturniiri. Finaalis alistas ta Svetlana Kuznetsova. · Kaia auhinnarahade kogusumma on 2 454 604 USA dollarit Kaia Kanepi viimase 2 aasta turniirid · 2011. aasta Austraalia lahtised meistrivõistlused · Avaringis alistas turniiril 20. asetusega Kaia Kanepi Slovakkia tennisisti Magdalena Rybarikova (WTA 106.) tulemusega 2:6, 6:4, 6:3. · Teises ringis kaotas ta sakslanna Julia Görgesile (WTA 38.) 4:6, 6:3, 4:6. · 2011. aasta French Open · Avaringis alistas ta rootslanna Sofia Arvidssoni (WTA 70.) 7:5, 6:1. Teises ringis võitis ta 6:1, 6:3 briti Heather Watsoni (WTA 117.). · Kolmandas ringis kaotas ta venelannale Jekaterina Makarovale (WTA 33.) 4:6, 5:7. · 2011. aasta Toray Pan Pacific Open · Tokyos Toray Pan Pcific Openi kolmandas ringis alistas Kaia Kanepi maailma esireketi Caroline Wozniacki tulemusega 7:5, 1:6, 6:4. · 2012
LYDIA KOIDULA (1843-1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula Sündis 24.detsember 1845. aastal Vana-Vändras. Koidula ema oli Sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti Saksa keeles ja Koidula Eesti keele oskus lapsepõlves kesine. 1850 Kolisid Jannsenid Pärnusse. Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidalt kodus isa. 1854-1861 õppis ta saksakeeles Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Koidula sa kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869 1973.aastal abiellus Koidula saksastunud kätlase Eduard Michelsoniga. Lydia Koidulal oli
Lydia Koidula · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Lapsepõlv · Sündis 24. Detsember Vändras 1843. aastal. · Isa oli eestlane. · Ema oli sakslanna. · Kodukeeleks oli saksa keel. Hariduskäik · Isa õpetas kodus lugemist ja arvutamist. · 1854. aastal lõpetas ta Pärnu tütarlastekooli. · Esimesed luuletused olid saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm
sellistesse kohtadesse. Goljadkin on rahul sellega, et ta on kõigest väike inimene, kes pole harjunud igasuguste aadlike intriigidega. Ta väljendab pahameelt selle üle, et tema ülemuse vennapoja ja Klara Olsufjevna vahel toimub kosimine. Goljadkin märkib, et tema „lähedase tuttava“ kohta on tekkinud kuulujutud, et ta on andnud allkirja abiellumiseks, kuid ta on juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks. Härra Goljadkin asub Olsufi Ivanovitš Berendejevi juurde, kuid teda ei lasta sisse. Riiginõuniku juures toimub pidu, mis on pühendatud tema tütre Klrara Olsufjevna sünnipäevale. Seistes Berendejevi eeskodas, otsustab Goljadkin salaja läbi pääseda ning asub tantsusaali, kus Goljadkin satub tähelepanu keskpunkti ning tunneb ennast alandlikuna. Ta aetakse sealt välja.
Oskaril on suur kohustus oma pere ees, kes poisi koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab, kuid teisest küljest leiab Oskar peale kahte ja poolt aastat ülikoolis, et õppimisega pole elus midagi peale hakata. Samuti leiab Oskar, et korporatsioonid, mida tol ajal nii kõrgelt hinnati ja millest tegelikult mitte mingit kasu ei ole, on tugevalt ületähtsustatud. Oma armastust näitas ta Ericale väga alandlikul viisil. Armastatud sakslanna - Erica Preili Erika kirjeldus raamatust lk 6 Ta on noor, elus kogenematu ja ka tema välimuses ei avaldu saksalikkust. Erika on sunnitud rabelema mitmel rindel. Lisaks kodustele töödele ja haige vanaisa eest hoolitsemisele, annab ta ka lisaraha saamiseks kodutunde. Autor viitab mitmeid kordi Erika viletsatele riietele ja rebenenud kinnastele, samuti ei jää märkimata Erika probleemne näonahk. Erica vanaisa (parun) Erica vanaisa on baltisaksa parun, kes elab
Muidugi oli artiste näitlemis oskus suurepärane ja nad oskasid teha nii lõbusat kui ka tõsisemat häält. Minu lemmik artistiks oli Kadri Kipper, kuna temas hõngus soovi laulda ja samuti oled tal mõnusad aariad, mis sobibid suurepäraselt kokku tema häälega. Ta hääl oli väga laiaulatuslik ja samuti suutis ta välja kanda pikki noote. Minu lemmik aariaks oli Wolfgang Amadeus Mozarti teosest ,,Võluflööt" Papagena ja Papageno duett, seda esitas sakslanna Sarah Nagel ja see esituses oli vaja väga head diktsiooni ja see oli tal ka olemas. Üldiselt ma usun, et Jaakko Ryänen on oma lauluklassi hästi õpetanud aga samas usun, et neil on ka piisavalt arenemisruumi, aga ma leian, et igal inimesel peaks arenemisruumi olema. Kontsert oli hea ja soovitan minna kõikidel kuulama, kes tahab teada, kuidas noored lauljad laulavad. Ja nenedel, kes tahav saada lühiüleaadet tuntud ooperitest.
kanni> II) kann <20:kannu, .kannu> Esimesel juhul on tegemist märksõnaga, kus esineb palataliseeritus, teise puhul mitte. Seega hääldatakse esimeses märksõnas n palataliseeritult ehk nõnda hääldatult, et põhilisele häälduskohale lisandub häälduskoht kõvasuulael (palataalse hääliku puhul selle moodustusala laieneb) ning konsonant saab pehmema, nagu i - lisandiga kõla. 4) Mitmendal silbil on järgmiste märksõnade pearõhk? (4 p) 4 p kanister, merluska, provintslane, sakslanna Vastused: ka.nister <9:-.nistri, -.nistrit> - Pearõhk 2. silbil merlu´ska <7> pearõhk 2. silbil pro.vin'tslane <12 ja 13:-lase> pearõhk 2. silbil .sakslanna <7>, saksla´nna <7> perõhk kas 1. või 2. silbil 5) Kirjutage kokku, kus vaja. Märkige ära ka juhud, kus on võimalik kahesugune kirjutusviis. (18 p) 17 p eest otsast, elektri sinine, Harju keskmine, heina tegu, hommiku poole, hukka mõistma, hulga
kolmeteistkümnendaks. Tuuri võitis itaallanna Fabiana Luperini. Ciro d`Italia oli Treierile suureks pettumuseks. Ta alustas ja lõpetas tuuri neljanda kohaga, kuid vahepeale mahtus tohutult närvilisi üleelamisi. Juuli lõpus saavutas Grete Treier oma karjääri parima võidu. Grete võitis lõpusirgel tulises finishi heitluses eksmaailmameistrit sakslannat Judith Arndti ja MMi hõbedat Trixi Worracki. Velotuuril sai ta kokkuvõttes kolmanda koha. Tuuri võitis sakslanna Judith Arndt, teine oli tema kaasmaalanna Trixi Worrack. Treier kaotas kokkuvõttes võitjale minuti ja 18 sekundit. Enne olümpiat räägiti Treierist aina enam kui Eesti ühest võimalikust üllatusmedali võitjast, Grete avaldas ise aga soovi madalamat profiili hoida. Olümpia valmistas Treierile aga suure pettumuse. Ta suutis tugevas vihmasajus peagrupis sõita kuni viimase ringi tõusuni, mis närtsitas ta lõpuks ja eestlanna sai kokkuvõttes 30.koha.
Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing oli eesti pastor ja keelemees. Teda peetakse ka kui eesti kirjakeele kõige enam mõjutanud meheks, võttes kasutusele näiteks õ-tähe, mis on siiani eesti tähestikus kasutusel. O. W. Masing sündis 8. novemberil 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu vallas köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777. aastal Narva linnakoolist ja suundus seejärel 1779. aastal Saksamaale Torgau gümnaasiumisse. Tänu oma laialdaste ja mitmekülgsete teadmistega peale saksa ja eesti keele valdas ta ka veel vene, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning suundus pärast Torgau gümnaasiumit Halle ülikooli.
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa
Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eestis esimene olümpiavõitja. Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks. Oma esimese olümpia võidu saavutas Salumäe 1988. Aastal NSV liidu koondises võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace ´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1 . Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu. Ja taas võitis finaali esimese sõidu konkurent. Salumäe aga ei kaotand lootust ning võitis teise ja kolmandagi sõidu ning tuli 31
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J
Lokkis juuksed, pruunid silmad (?) kõhn, valge ja naistekütt. Kunstniku hingega (väga andekas, kuid laisk. Lõpuks saab tast kuulus kujur) ja eneseteadlik, arvab et tema arvamus peab teistele tähtis olema ja seab end eeskujuks. Teeb suuri sõnu, filosofeerib. Samuti Jelenasse armunud, kuid käitub lapsikult, vihahood. Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?") * Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane- seltsidaam. Ei saa aru kuidas Jelena võib põlata ära isa otsitud peigmehe, talle endale meeldib. Lõpus saab tast tolle andunud ja õnnelik naine. Raamatus ebatähtis. * Anna Vassiljevna Stahhova (end. Shubina) - Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv/nukrutsev. 7aastaselt jäi orvuks (päris mõisa). Väike, kõhetu, peente näojoontega, püsimatu. Mehe truudusetus sõna otseses mõttes sööb teda
KÕRGKULTUUR TALUPOJAKULTUUR Kõrghariduse omandamine, Tartu Ülikool Talurahvakultuur Ajakirjandus Pärimused, muistendid, traditsioonid Kahe kultuuri vahele jäävad: Johann Köler Eesti päritolu kunstnik, kes ei eitanud oma Eesti päritolu. Oli lausa Peterburis tsaari ihukunstnik. Kreutzwald Eesti päritolu ega saksastunud täielikult, kuigi koduseks keeleks oli saksa keel ning naine samuti sakslanna. Kogus kokku muistendeid ja kogus neid raamatusse. Vallakoolid Talulastel tekkis kohustus koolis käia. Vallakogukonnal oli kohustus koole rajada ning leida nendesse õpetajad, ka pidi neile palka maksma. Õppetöö pikkuseks oli kaks-kolm talve. Oli tasuta, õppetasu puudus. Kihelkonnakoolid Oli peale vallakooli, järgmine aste. Oli samuti tasuta, kuid kihelkonna koolid asusid kodudest kaugemal, mis tõttu oli vaja lapsele elukohta, riietust, õpikuid jne.
ainult need aadelkonnad võisid kuuluda rüütelkonda. Balti erikorral oli nii positiivne, kui ka negatiivne roll. Rootsi ajal kehtestati ametlikult pärisorjus, kuid kõik pärisorjuse tunnused tekkisid just nimelt Vene võimu ajal. 1739. anti välja Roseni deklaratsioon, mida loetakse pärisorjuse lõplikuks kinnistamiseks. Balti erikord kehtis kuni Katariina II võimule tulekuni, kes hakkas asju muutma. Oli läbi ja lõhki sakslanna, kes abiellus Vene pärijaga, tegi tema vastu riigipöörde. Teda nimetatakse valgustusvalitsejaks. Ta püüdis kaotada pärisorjust, kuid see tal kahjuks ei õnnestunud. Tema ajal hakkasid tekkima uued suundumused ning valgustusideede levik. George Browne oli liivimaa kuberner, kes viis 1765. läbi Liivimaal positiivsed määrused. Vene ajal sai suurema tähtsuse Liivimaa, Eesti alad jäid tahaplaanile. Positiivsed määrused Positiivsed määrused pidid kergendama talurahva olukorda.
kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja abiellus sakslanna, tinast tarbeesemete valmistaja tütre neiu Marie Elisabeth Saedleriga, kelle vanemate juures Tartus oli Kreutzwald olnud ka korteris. Võru periood kestab Kreutzwaldi elus 33 aastat 1833-1877, sellesse ajavahemikku jääb kogu tema viljaks ja mitmekülgne literaaditegevus. Pärast arstipraksise lõpetamist kolib Kreutzwald 1877 taas Tartusse, jääb koos naisega peatuma tütre perekonda. Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25. aug 1882 Tartus, tema
põimunud liblikad. Kaugelt vaadates nägid sa jällegi ühtset tervikut - vee all toimuv mereloomade liiklus ning paadil ulpiv väike koerake. Kogu illustratsioon oli väga värviderohke ning pilkupüüdev, raske oli kõike korraga märgata, igas nurgas oli midagi vaadata. Seda teost oleks võinud vaatama jäädagi, sest iga sekundiga avastasid sa midagi uut ning huvitavat. 6.1 Minule tuttavat kirjandusteost illustreerivad sakslanna Katja Kammi tehtud Vendade Grimmide loo "Hans ja Grete" illustratsioonid. Minu arust sobib see illustratsioon väga hästi selle loo juurde. Pilti on huvitav vaadata, igas nurgas toimub midagi, mida uurida. Teos pole tühi, ka maapind on hästi läbi mõeldud ja seal pesitsevad erinevad elusolendid. Hans ja Grete pole sihvakad iludused nagu tavaliselt oleme neid harjunud kohtama muinasjutus, kuid sellisesse illustratsiooni sobivad just nimelt sellised ehmunud ja töntsakad Hans ja Grete
ja pool puuda maha. Enamlased pidasid mind suureks revolutsionääriks, et kirikus kontserte korraldasin. Mõned palusid ka tantsijaid kirikusse tuua. Puiklesin vastu: eks pärastpoole näeme! Rahvast käis kontsertidel palju. Nad kõik otsisid meelerahu pärast enamlaste pealetungi, kus Astrahani elanikel tuli palju kannatada. Kurb elu mu ümbruses mõjutas mind kirjutama sümfoonilist poeemi "Hauad "." Isiklik elu • 1904. aastal sõites aurikuga Volgal tutvus sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega abiellus sama aasta sügisel. Nende perekonnas sündis kolm last – pojad Konstantin (1906), Eugen (1908) ja tütar Eliisabet (1910). • Kommunistide võimuletulekuga 1917. aastal süvenesid ka Kappide perekondlikud lahkhelid, mille tulemusel abikaasa Marie lahkus Kapi juurest koos poja Konstantiniga, jättes noorema poja Eugeni ja tütre Eliisabeti isa juurde. • 1920. kolis tagasi Eetisse. Teda kutsuti "Estonia" teatri dirigendiks
Kuninganna Victoria oli viimane Hannoveri dünastia esindaja Briti troonil. Alamad austasid ka Victoriat, kuna ta sünnitas üheksa last. „ We are not interested in the possibilities of defeat. They do not exist. “ -Kuninganna Victoria 1.2 Victoria lapsepõlv Tema isa oli Prints Edward, Kenti ja Strathearni hertsog, kuningas George III neljas poeg. Peale oma isa surma kasvatati Victoriat ema järelevalve all, kes oli sakslanna. Victoria ei olnud kunagi üksi, tal oli emaga ühine magamistuba ja ta pidi iga päev oma koduõpetajaga õppima ladina, saksa, inglise, prantsuse keelt ja ka aritmeetikat, muusikat ja kunsti. Ema nõudmisel keelati tüdrukul võõrastega rääkida ja avalikult nutta. Seda arvestades oli tema esimene nõudmine kuningannaks saamisel üks tund omaette iga päev ja eraldi magamistuba. Ta ise meenutab oma lapsepõlve õnnetu
Koori juhtimise kõrvalt esines Joosep ka teiste seltside koosolekutel sisukate kõnedega ning oli alati oma nõuga abistamas. Joosep Kapp oli aktiivne ka teistes valdkondades, kuuludes Eesti Kirjameeste Seltsi juhatusse, kus toetas Janseni ja Hurda suunda. Ta seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Joosep oli Viljandimaa Põllumeeste Seltsi esimene president ja pärastine asepresident. (Liim 1997: 75) Joosep Kapi abikaasaks sai 1863. aastal sakslanna Minna Martensen (1841-1901), kellega neil oli 15 last (7 nendest surid varajases eas). Rahvasuus hüüti Minna Kappi ka ,,kihelkonna emaks", sest ta oli eestlaste huvide kaitsjaks. 1887. aastal valiti Joosep Kapi abikaasa ,,Ilmatari" koosolekul koori auliikmeks ning hiljem jätkas ta kooris lauljana. Oma lastele andsid nad hea kesk-ja kõrhariduse. Vanimast pojast Valterist sai jurist maakonnalinnas, Hansust õpetaja ja koorijuht, Aleksander õppis usuteadust ja Arturist sai
Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) eesti juurtega, ema sakslanna, ise pidas end sakslaseks. Seotud Rosenplänteriga. Äksi kiriku õpetaja. Õnnetu elu. Tema kirjastustegevus polnud samuti eriti edukas. Põhja-Eesti keele pooldaja. Estofiilide tegevuse põhisuunad: Eesti keele arendamine. Ühise eesti kirjakeele küsimus. Esimese eestikeelse ajalehe väljaandmine. 1806 ,,Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht" (von Roth). Oli üks esimestest talurahvalehtedest. 41 numbrit ilmus, seejärel keelati Vene valitsuse poolt. 1821-23, 1825 O.W
noormees ja neiu. Ilmse vene aksendiga väitsid nad end olevat ajakirjanikud. Algas Traudli odüsseia läbi mitme kinnipidamiskoha. Ta viidi endisesse Lichtenbergi naiste- ja noortevanglasse. Ühel ööl kutsuti ta ootamatult kambrist välja ning sõidutati Rudolf Virchofi instituudi keldrisse. Ta magas põrandal ning keegi võttis ära tema viimase vara abielusõrmuse. Venemaale ta ei läinud. Nädalapäevi viibib Traudl kledris. Sakslanna vormistab Traudli komandatuuri töötajaks. 5.oktoobril 1945 sai Traudl tööraamatu asenduskraadi, kus on kirjas, et ta on iga päev 10-12 tundi hõivatud tööga komandantuuris. Traudl püüdis küll oma olukorda humoorikalt kirjeldada, kuid novembris ütlesid tal närvid üles. 10.detsembril läks ta polikliinuku administratsiooni tööle, siis selle vastuvõtuosakonda ja lõpuks kassasse. Esimest korda pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist tuli Traudl ots-otsaga omadega kokku
Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel Anna I (1730-40 sakslanna ) 9 aastat peale Liivimaa vallutamist Venemaa keisrinna. Põllumajanduses oli 18.saj. Heal järjel. Eriti hästi läksid mõisamajantitel Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi. Põhja-Eesti mõisad ehitati viina raha eest. Eesti talupoegade elu oli 18. saj. Kõike muud kui hea Eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse 18.saj.(jahikoer maksis 10-20 talupoega)
Kuna eelmistelt olümpiatelt polnud ta suutnud medaleid võita, siis ei pidanud eesti rahvas ega ka konkurendid Kristinat favoriidiks. Väljastpoolt Eestit uskus Kristina medalivõitu vaid tema norralasest treener Inge Bråten. 7 Ka Kristina arsti teade, et sportlane on füüsiliselt väga heas vormis, jäi välismaa ajakirjanikele tähelepanuta. Uudistekanalid rääkisid võimalike favoriitidena kanadalannast Beckie Scottist, norralannast Marit Bjørgenist, venelanna Julia Tsepalovast, sakslanna Claudia Künzelist ja tsehhitar Katerina Neumannovast. (Schwede 2006: 76) Kihlveokontorid lubasid Kristina võidu puhul tagasi 21-kordse preemiasumma (Schwede 2006: 77). Enne olümpiat loobus Kristina MK-etappidest jõulude ajal ja Torino mängude eel ning keskendus ainult olümpiale. Hiljem selgus, et see oli õige otsus. 37. päeva enne olümpia avadistantsi, tegi Kristina Otepääl viimase rahvusvahelise stardi, et saada aimu hetkevormist
alaltütlevat 1 korral. 2.2.3.1990. aastate ajakirjanduskeele vasted 1990. aastate ajakirjanduskeele alamkorpuses on 240 vastet. Nende seas on liitsõnu (nt emakeel, emalaev, emadepäev, emapartei, emaüsa, ema-gay, emaorganisatsioon, emamaa), tuletisi (emand, emane, emalik), mitmuse ja ainsuse käändevorme. Kõige rohkem esines ainsuse käändevorme. Esile kerkis ainsuse nimetava kääne suur kasutus. 87 korral kasutati sõna nimetavas vormis, näiteks tema ema oli sakslanna. Näiteks isa ja ema olid ära ning aga kui isa ja ema tulid, siis rääkis Siret kõik ära näitavad, et ema esineb tegija rollis ning tihtipeale koos sõnaga isa, mis viitab selle esmasele tähendusele. Mitmuse nimetavat käändevormi esines 11 korral, kus üldistati laste emasid, näiteks Põhiosa töö otsijatest on nüüd pensionärid, invaliidid, koolidest väljalangenud, väikelaste emad, kohakaaslust soovijad, õppurid, kes vabal ajal soovivad töötada jt. See
*Talupoegade koormised suurenesid ja talumajapidamised lagunesid *Vene riik polnud enam huvitatud Eesti autonoomiast Algas Valgustusajastu: I Hariduse tähtsus suurenes II Räägiti palju orjusevastastest ideedest III Eesti talurahva õigusetus peeti mujal maailmas ebanormaalseks IV Talupoegade töö mõisa heaks taheti asetada raharendiga V Mõis pidi palkama töötegijateks palgasulaseis *1726- tuli venemaal paleepöörde abil keisrinna katariina II *Katariina oli rahvuselt sakslanna, laiendas impeeriumi piire, surus maha rahvarahutusi, reformis põhjalikult riiki. *1775- hakkas venemaal kehtima uus halduskord *Eesti ja liivimaa kubermangud ühendati riia asehaldurkonnaks *Vene sõjalaevastuku baas sai linnaõigused *Tekkisid uued maakonnad: Võrumaa, Viljandimaa, ja Lõuna-Tartumaa *Balti kubermangudele laienesid venemaa aadli omavalitsuste ja linnade seadused *Uued seadused piirasid siinse linnaeliidi privileege *Balti provintsidele laienes vene maksusüsteem
Vürst tahtnud jätta muljet, et keisrinna valdused on tihedalt asustatud ja seal valitseb üldine heaolu. Ajaloolaste arvamused väljendi Potjomkini küla tekkeloo kohta jagunevad kaheks. Ühed on veendunud, et lugu oli ka tegelikult nii, nagu eespool kirjeldatud, teised aga peavad seda Katariina II-ga Krimmi-reisi kaasa teinud Saksi diplomaadi pilkelooks, millega Lääne- Euroopas Vene keisrinnat halvustada. (Katariina II oli sakslanna, mistõttu kutsuti reisile ohtralt saksa keelt kõnelevaid välismaalasi.) Lugu võib tõepoolest olla väljamõeldis. Katariina Suur oli valgustatud monarh, ta suhtles valgustusfilosoofidega: Diderot2 käis tal külas Peterburis ja Voltaire'i surma järel ostis Katariina ära suurmehe raamatukogu. Vaevalt, et nii haritud daam poleks märganud oma endise südamesõbra pettust ja silmakirjalikkust.
Jannsenite pere vanim järeltulija (joonis 2). Kui ema haigeks jäi, langesid paljud töökohustused tema õlgadele, sealhulgas ka õdede-vendade järele vaatamine. Kuna Lydia ema oli sakslanna, siis suheldi kodus saksa keeles, kuid tänu isale õppis Lydia ka eesti keelt soravalt rääkima. 10. aprillil 1850, kui Lydia oli alles 6aastane, otsustas pere ümber asuda Pärnusse Supellinna. Joonis 2. Jannsenite perekond. Autor: R. Sachkeri. (Mihkla 1965: 128)
ka pärimisõiguse naisliinis. Esimese paleepöörde korraldas Peeter I lesk Katariina (Mensikov), kuigi pärast tema surma sai troonile Peeter I pojapoeg Peeter II. (Dolgorukov). Peeter II suri ja uue valitseja valis Ülemsalanõukogu Anna Ivanovna. Toimusid järjekordsed paleepöörded. Jelizaveta Petrovna valitses keisririiki 20 aastat, sakslased tõrjuti valitsemisest välja. Ta pärandas impeeriumi õepojale, kuid too ei soovinud õppida vene keelt. Ta abiellus Figvheniga (sakslanna), kes läks üle vene õigeusku ja võttis uue nime Katariina. Valgustatud absolutism Peeter III ristiti küll vene õigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele ja andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Samuti tahtis ta lasta vaimulikel habemed maha ajada. Kõige kaugemale ulatuv oli dekreet kloostrite varanduste sekulariseerimiseks. Ta kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad. Tema valitsemisaeg
1598- 1605 nendel poeg Fjodor (Vale-Dmitri I tapab nii Fjodori, Irina kui ka Godunovi, Vale-Dmitri valitseb 1605-1606, sureb vôitluses poolakatega. Pärast teda valitseb Vassili Suiski 1606-1610 Katariina II + abielus Peeter III-ga valitses 1762-1796 valitses 1761-1762 Katariina II (sakslanna) tapab Peeter III neil poeg Paul I, vôimul 1796-1801 Paul I-l pojad Nikolai I ja Aleksander I (Aleksander I vôimul 1801-1825) Aleksander tapab Pauli Aleksander sureb 1825 1.dets, dekabristide ülestôus 25. dets. 1825 vôimule tuleb Nikolai I Mihhail Lermontov 1814 1841 elukäik, loe ôpikust rida-realt ja vasta: Mis määras saatuse? Lermontovi aeg oli pimedam ja umbsem kui Pu`skinil
Ta on tark ja osav, seltskonnast alati üle. Alceste on Moliére'i loomingus ainus kuju, kes hindab tavalisest elutarkusest kõrgemaid väärtusi. 6 LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J
Osalt levisidki ta luuletused rahvalauludena kohaliku rahva hulgas. Praost Rothi poeg Georg sai Tartu ülikoolis eesti keele lektoriks, mis näitab, et ka kodus seda keelt austati. Tema surma ei tahtnud rahvas uskuda. Räägiti, et ta läinud kohalike mõisnikega tülli ja põgenenud välismaale Varasem ajakirjanik Eestis Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Sündis 8. novembril 1763 Põhja-Tartumaal Lohusalus köstri pojana. Isa oli kas eestlane või pooleldi eestlane, ema ilmselt sakslanna. Üldhariduse sai Narvas ja Torgaus (Saksamaal), kõrgema hariduse Halle ülikoolis (teoloogia). Halles omandas ratsionalistliku valgustusteoloogia seisukohad. Valdas paljusid keeli, tegeles muusika ja kunstiga. 1786 kodumaale tulles hakkas algul koduõpetajaks ja reisis Lääne - Euroopas. Oli pastoriks Lüganusel ja Viru- Nigulas, alates 1815 Äksis, 1821 sai Tartumaa praostiks. Kogu kirjamehetegevus langeb peamiselt Äksi perioodi. Kirjutas kooliraamatuid, kalendreid, tõlkis seadusi ja
annaabi.ee 
