F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa armastuses, erines teistest venelastest oma headuse poolest. Mõskin põdes langetõve ja oli Sveitsi ravil, Venemaale tagasi saabudes oli ta saanud terveks aga oli veel haiglase välimusega Sveitsis ravil olles kohtus Mõskin haige tüdrukuga, kellega nad olid koos ja tüdruk sai enne oma surma õnnelik olla. Teised lapsed hakkasid tüdrukut armastama
Inimene on enda eksisteerimishetkest saadik tahtnud teada vastuseid kõiksugustele küsimustele. Iga tänapäevainimene võlgeb enda mugavuste eest tänud just koopiamaalijatest esivanematele, kes tänu sellele samale uudishimule on meid toonud siia, kus oleme praegu. Ühiskond on arengu osas teinud lõvihüppe ning ära seletanud nii palju nähtusi kui seni on tänu erinevatele ressurssidele võimalikuks osutunud. Kuid otse silme ees seisev küsimus on seni jäänud veidi tühjemapoolseks. Mis see inimene siis lõppudelõpuks kõigi enda tahkudega on? Teame, et juba enne Kristust püüdis selle küsimusega tegelda Hippokrates, tema jälgedes astus Galenos ning Franz Joseph Gall. Paraku uudishimu sellega ei vaibunud, ning küsimus tundus siiski lahtine, ja sedapuhku oli seda üleskeerutatud tolmu vaja kättevõtmisega maandada. Seda Wilhelm Wundt 1879. aastal tegigi. Teadus teaduseks, kuid küsimus on seniajani jäänud punktita. Arvatakse petlikult, et psühholoogia oskab vastuse anda
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline ar
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvari tegevuspaik
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Pulheria Raskolnikov - Raskolnikovi ema Dunja - õde Luzin - Dunja kihlatu Svidrigailov - rikkur, kes armastab Dunjat Marfa Petrovna - Svidrigailovi naine Sofia - prostituut Petrovits - uurija Lebezjatnikov - Luzini korterikaaslane Zossinrov- arst Aljona Ivanova -liigkasuvõtja Ilja Petrovits - uurija Katarina Ivanova - Marmeladovi naine Marmeladov - joodik, endine ametnik Tegevuskoht: Peterburg Sündmustik: Raskolnikov elab väikeses üüritoas. Ta on katkestanud oma õpingud vaesuse tõttu, ta nälgib ning ta ei suuda maksta üüri. Kui ta oli kõrtsis, kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis ühest ideest: et kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kuna temalt saadus rahaga saaks teha ükskõik mida. Raskolnikov otsustas selle idee teostada. Ta viib liigkasuvõtjale pandi, kuid ta ei hooli rahast, vaid tema eesmärgiks on uurida tulevast kuriteopaika. Pandi eest saadud rahag
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaene ja paheline (seljas olid
DOSTOJEVSKI TEOSE ,,Idioot" analüüs 1. Dostojevski on öelnud ,,Romaani ,,Idioot" ideeks on kujutada positiivset täiusliku inimest. Raskemat sellest ei ole maailmas midagi, eriti praegu... Ülesanne on seepärast määratu". Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama? 2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. 4. Dostojevskil on kalduvus kujutada hingeleu kahestumist. Leia mõni kõrvaltegelane ja too sellekohaseid näiteid. 1. Dostojevski on saanud ülesandega hakkama suurepäraselt, sest ta suudab teoses välja tuua nii positiivse kui ka negatiivse üdini hea inimese juures.Peategelane vürst Mõskin paistab meeldivalt silma juba sellega, kui räägib sellest, kuidas aitas Sveitsis Marie'd, kui mitte keegi n
Lõpuks ta vahistati ja anti üle Austria ja seejärel Vene võimudele. Temast sai väga tuntud anarhismiteoreetik. Rudin suudab oma kaasvestlejaid suurepäraselt veenda. Rudini kujus on palju autori irooniat. Rudin oli kirglik intellektuaal ja uskus oma ideid siiralt. Aga samas oli ta mees, kes praktiliselt millegagi ei tegelenud. Ühes stseenis kohtub Rudin Natalja Lassunskajaga. Natalja kuulab Rudinit. Rudinit kuulab pealt ka Pigassov (pegasus + (kääbus)). Pigassov on Rudini teisik. Pigassov on õppinud Tartus filosoofiat. Ta ei suutnud õppida, kuna ta polnud nii andekas erinevalt Rudinist. Selle tõttu on Pigassov pettunud. Ta armastab samuti ilukõnelemist. Pigassov mõistab kõike ja kõiki hukka. Tema lemmikteema on naised. Ta on äärmiselt skeptiline, aga ta meenutab filosoofilisi idealiste. Ta mõistab ka ennast hukka. Pigassov näeb Rudinis võstlejat ja soovib lahkuda. Peategelast üritatakse hinnata mitmest vaatevinklist. T-l on
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
2 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid