Nõukogude Venemaa Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. • Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustasid Eesti Vabariiki de facto, sest Antantile oli kasulik kõik, mis kuidagi Saksamaad häiris. Saksa okupatsioon • Eesti Diviis saadeti laiali, • K. Päts pandi vangi, • Ajutine Valitsus ja Omakaitse läksid põranda alla, • rängad kohustused Saksamaa varustamiseks toiduga, • asjaajamine muudeti saksakeelseks, • saksakeelseks muudeti Tartu ülikool ja gümnaasiumid, • baltisakslaste süvevnev põlgus põlisrahva ja Venemaa vastu. Balti hertsogiriik • Riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile. Küsimus arutamiseks Kas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine oli juhus või paratamatus?
sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (1791) Tellija krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks. Reekviemi lõpetas Mozarti õpilane Franz Süssmayr. Looming Ooperid: Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) Looming "Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldse! On nimetatud ka Mozarti testamendiks, milles ta väljendab selgeimalt oma inimese eluideaali. Looming Ooperid (mittetäielik nimekiri): "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791)
Pärnu 2013 Renoveeritud hoone vaatlus Hoone asukoht Asub Tallinna mnt 40a Pärnu. Hoone vaatlus Ajalugu Kool kandis asutamisel nime Pärnu Eesti Vallakool ja asus praegusel J.W Jannseni tänaval majas nr 37, kus praegu on Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhata oli Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni lahkus ametist aastal 1863. Õppekeelesk oli alguses eesti keel, kuid saksastumise ajajärgul muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880. Aastal alanud venestamislainega muudeti kool venekeelseks (1887-1889); hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tütarlaste kool (1872. aastal, asukohaga W.Jannseni änav nr 39). Aastal 1918 muudeti kool taas eestikeelseks
See loetakse Saksamaa okupatsiooni alguseks · Kommunistid tegid üksikuid katseid sakslastele vastu hakkamiseks, kuid said lüüa · 3. märtsil (kui väed jõudsid Narva) sõlmisid Saksamaa ja Venemaa rahu ning Eesti anti üle Saksamaale · Eesti Vabariiki tunnustasid Prantsusmaa, Inglismaa ning ka Itaalia · Saksamaa võim oli kõigile tuntav (asjaajamine viidi üle saksa keelele, saksakeelseks muutus ka Tartu Ülikool ning gümnaasiumid) · Eesti Diviis saadeti laiali Saksa võimude poolt (K. Päts pandi vangi ning J.Vilms lasti Soomes maha) · Baltisakslased käitusid eestlastega üleolevalt · Moodustati Balti Hertsogiriik, kuid seda polnud kauaks, sest Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon · 1918. novembriks oli kommunism Eestis suure tüki hõivanud, Narva taga olid Punaarmee üksused, käis ajaleht ,,Kommunist" jne
9. Saksa okupatsioon Eestis 1918. Algas juba Lääne-Eesti saartel 1917.aasta sügisel, enne oktoobripööret 1918. Aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriosa, kehtestati sõjaväeline valitsus Vangistati palju eesti poliitikud, põgeneti ka välismaale Taastati baltisaksa aadlike privileegid Püüti luua Saksa Keisririigiga ühenduses olevat Balti hertsogriiki 1918. Aasta sügis muudeti Tartu ülikool saksakeelseks Novembris asus ametisse Balti hertsogriigi regentnõukogu Riigi tegeliku valmimiseni ning tsiviilvalitsuseni ei jõutud, sest Saksamaa kaotas sõja 11. November loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid järgneva kuu aja jooksul 10. Vabadussõja algus Eestis – millised olid eestlaste raskused sõja algul? Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse asunud, sõjaväe loomine oli alles algusjärgus
kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Soomes Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11
vabaks ja vabastas nad igasugusest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja põhjenda! 2p Ma arvan, et pigem rahvuslikult. Saksa Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond peagi saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. 27. Miks juurdus keskaegne kultuur talupoegade hulgas aeglasemalt? 1p Terav etniline ja sotsiaalne lõhe (sakslaste ja mittesakslaste) muutis keskaegse Euroopa kultuuri juurdumise maarahva hulgas aeglasemalt 28. -Millised õigused ja kohustused olid keskaegse linna kodanikul? 3p Kohustused: vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt
kirikumuusika väljendusvahendid ning seepärast on kõige hämmastavam teose ühtsus, geniaalne kunstiline tervik, mis on nii ainulaadse ulatusega stiilisünteesi tulemus. Moxarti loodud draamakarakterite ja konfliktide parim näite on Öökuninganna, kes ilmub Tamino ette tütre pärast muretseva emana ning avab oma valeliku ja kurja loomuse alles hiljem. ,,Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldsuse ja vähemalt enne Wagnerit on ta seda kindlasti. Samuti on ta vahetuks eelkäijaks 19. sajandi saksa ooperile. Samuti on ,,Võluflööti" nimetatud Mozarti testamendiks, teoseks, milels ta väljendab selgeimalt oma inimese- ja eluideaali, keskendades sellesse kogu oma heliloojameisterlikkuse. Kokkuvõte Käesoleva tööga on antud edasi klassitsismiajastu lühiülevaade, Mozarti elukäik sünnist surmani ning ka tema viimase ooperi ,,Võluflööt" lühike kokkuvõte
· Trääl sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 1424.a võttis maapäev vastu otsuse, et ühtki kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus. Mõisted: Pärisorjus omanikul oli õigus talupoja müümise üle. Sunnismaisus liikumisvabaduse puudus. Kubjas mõisasundja, järelvaataja. Kilter kubjase abiline. · Eesti ühiskond jagunes tollel ajal kaheks: saksakeelseks ja eestikeelseks. · Tõenäoliselt saksastusid mitme põlvkonna järel ka linnadesse voolav maarahvas. · Suured kultuurimõjud Saksamaalt nt keelelised laenud. Ristiusu vastuvõtmine tõi muutuse usundisse, kommetesse, rahvameditsiini. · Põllumajanduses kasutati endiselt kolmeväljasüsteem, see rajanes ka pärast vallutust vanal kohalikul põhjal. · Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid.
Tal pole Tamino voorusi, meelekindlust, vaprust, arukust, ent armastus on temalegi kõrgeimaks eluseaduseks. Lõpuks ei pääse ta küll Sarastro tarkusetemplisse, kuid ometi lihtsa õnne igatsetud Papagenaga. Mozart ühendas ,,Võluflöödis" kõigi oma aja ooperitüüpidele ja lisaks veel draama- ja kirikumuusika väljendusvahendid nind seepärast on kõige hämmastavam teose sisemine ühtsus, geniaalne kunstiline tervik. ,,Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldse, samuti on seda nimetatud Mozarti testamendiks, teoseks, milles ta väljendab selgeimalt oma inimese- ja eluideaali, kätkedes sellesse kogu oma heliloojameisterlikkuse. Stseen ooperist ,,Võluflööt" Öökuninganna Reekviem Mozarti viimaseks ning tähtsaimaks vaimulikuks teoseks on surmaga võidu kirjutatud ja lõpetamata jäänud Reekviem (1791). Legend räägib salapärasest võõrast, kes olevat käinud
taasavamist 1802. aastal. Ülikooli asutamise mõte oli Peterburis ja Baltimail olnud õhus tegelikult Põhjasõjast alates. 19. sajandi alguseks näis, et kooli asukohaks saab Miitavi (Jelgava), ent keiser Paul I tapmine pööras olukorra teiseks. Uue keiser Aleksander I laskis ülikooli avada Tartus, millega nii Tartu linna ajaloos kui ka haridusajaloos algas uus ajajärk. Ülikool sai laialdase autonoomia ja piisavalt toetust riigikassast. Ülikool jäi algusaastatel saksakeelseks ja meelseks, ehkki aja jooksul hakkasid sellesse jõudma ka üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud. 1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse peragoogika rajaja Jan Amos Komensky. Ühtluskoolides välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga koooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema
adramaa) b. Tehniliseks uuenduseks mehaanilised veskid (vesiveskid). c. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus oder ja üha rohkem talirukis. d. Tööloomadeks härg ja hobune. e. Karikasvatus toit, nahk ja vill; sõnnik väetiseks. f. Sagedased ikaldused ja näljahädad viljahinna tõus ja näljasurm. 5. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67) · Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks. · Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni. · Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine. · Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu keelelised laenud. · Rahva vaimsesse kultuuri (usundisse, kommetesse, rahvameditsiini) tõi suure pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus 1. Linnaõigus ja elanikud a) Linnade tekkimine
Kõrgharidust anti: Tartu Ülikoolis, Veterinaarinstituudis; Koolid olid sõja tõttu kannatanud; Õpetajaid ja õpilasi viidi Venemaale; Tartu Ülikoolist viidi ära teadusliku väärtusega vara. 1917 – 1918 a sündmuste ajal elas kool läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist; Saksa võimu ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele; Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, aga keskkool sai saksakeelseks, Tartu Ülikoolist sai saksa ülikool; Ei soositud ja takistati õpetajate ühingute tegevust; Vallandati rahvuslikult meelestatud pedagooge. Pärast 1918.a. Saksa okupatsiooni: Otsustati seada koolid rahvuslikule alusele (õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslikuks õppeaineks); Olgugi, et tehti ettepanek, et Tartu Ülikooli õppekeel oleksid saksa, vene ja eesti, muudeti TÜ täielikult eesti keelseks; Eesmärk oli üldine, kohustuslik ja maksuta algkool;
Ehitati mehaanilisi veskid, enamasti vesiveskid. Viljakasvatuse osatähtsus suurenes > metsa arvelt uut põllumaad. Odra kõrvale kasvatati talirukist. Karjakasvatus, tööloomadena härg ja hobune; laudasõnnikuga väetati põlde. Kari andis lisa toidulauale ning villast ja nahast saadi kehakatet. Mõisates karjakasvatus halvem. Maad tabas ka viljaikaldus 1315, siis tõusis vilja hind ja paljud pidid nälga surema. Euroopa kultuur Eesti ühiskond lõhestus saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. Euroopa kultuuri juurdumine aeglane, ülemkiht oli kultuuriliste uuenduste vahendaja. Linnadesse voolav maarahvas saksastus mõne inimpõlve jooksul. Ristiusu ja kristlike tavade visa juurdumine. Esineb 16.sajandini üksikuid põletusmatuseid. Linnade ja kiriku ning mõisate kaudu maale hulgaliselt uusi kultuurimõjusid > keelelaenud. Vaimsesse kultuuri tõi pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus Linnaelu korraldus
Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul. 6. Eesti vabariik 1918-40 (3 konstitutsiooni) Eesti Vabadussõda algas 28
3. märts Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. Sakslased olid ametlikult Eesti kätte saanud enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. Mingist Eesti Vabariigist sakslased ei soovinud isegi mitte kuulda. Kuna Antandile oli kasulik kõik, mis Saksamaad kuidagi häirida võis, tunnustasid Eesti Vabariiki de facto nii Inglismaa, kui ka Prantsusmaa ja Itaalia. Asjaajamine viidi üle saksa keelele, saksakeelseks muudeti ka Tartu Ülikool ja gümnaasiumid. Baltisakslaste kõne ja käitumisviisis avaldus põlgus põlisrahvaste ja Venemaa vastu. Baltisakslased kavatsesid võtta olukorrast, kus nad on peremehed, maksimumi. Selleks maksimumiks oli Balti hertsogiriik, mille valitsejaks oli Saksa keiser. Novembris varisesid Saksamaa liitlased üksteise järel kokku ja Saksamaal endal puhkes novembrirevolutsioon. Saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik.
ENNE TEIST MAAILMASÕDA Valitsev olukord 1938-39 Euroopas Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis. 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist: 1. Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada. 2. Austria natside juht määrataks siseministriks. 3. Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse.
pimeduseriik ning targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema hulga katsumusi. * See teos ühendas kõigi oma aja ooepritüüpide ja lisaks veel draama - ja kirikumuusika väljendusvahendid ning seepärast on kõige hämmastavam teose ühtsus, geniaalne kunstiline tervik, mis on nii ainulaadse ulatusega stiilisünteesi tulemus. Kasutab siin erinevaid zanrite väljendusvõtteid, luues draamakaraktereid ja konflikte. Peetakse tähtsaimaks saksakeelseks ooperiks. 10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel. Muusikud hakkavad sündima koolidest. Koolides on jäänud õpilase ja meistri suhe. Kodanlikud muusikaühingud. Orkestri koosseis läheb suuremaks. Pillide ehitus muutub (klavessiin muutub haamerklaveriks). Orkestristruktuur kujuneb 18.saj keskpaiku. 23 24
Tartu ülikooli taasavamine Keiserliku ülikooli asutamise mõte oli Peterburis ja Baltimail olnud õhus tegelikult Põhjasõjast alates. 19. sajandi alguses näis lühikeseks ajaks, et selle asukohaks saab Miitavi (Jelgava), ent keises Aleksander I laskis ülikooli avada Tartus, millega nii Tartu linna ajaloos kui ka haridusloos algas uus ajajärk. Ülikool sai laialdase autonoomia ja piisavalt ainelist toetust riigikassast. Kuni 1890. aastate venestuseni jäi ülikool saksakeelseks ja meelseks, ehkki aja jooksul hakkas sellesse jõudma ka üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud. 1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse pedagoogika rajaja Jan Amos Komensk. Ühtluskoolis välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga kooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema astme koolis
Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Balti Hertsogiriik Baltisaksa aadlike privileegid ja valdused taastati ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki, samuti muuta Tartu Ülikooli uuesti saksakeelseks. Kuni 1918. aasta sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema, kuid Saksamaa jõudis siiski enne sõja kaotada, kui see riik välja kuulutada jõuti. Ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul. Eesti Vabariik
1845. aastal tsaar Nikolai I keelas oimulokkide kandmise. Martin Buber juudi filosoof, kes rääkis, et inimese ja Jumala suhe on dialoog. ,,Ma ei vajanud midagi enne, kui ma selle sain." Konservatiivne judaism tekkis 19.saj Saksamaal leidis, et Piibel ei ole ajalooline, vaid usuline teos. Olulisem oli aga reformeeritud judaism. Oluliseks sai ajakohastamine võeti eeskuju kristlusest. Sünagoogidesse toodi orelid, jumalateenistus muutus saksakeelseks. 19.saj lõpus jõudis ref.judaism USAsse, kus see hakkas kiiresti levima. Ortodoks sünagoog; reformeeritud tempel. Naised võivad saavad rabideks, seksuaalvähemused samuti, mis ortodoksses kontekstis oleks võimatu. Tekkis ka valgustusliikumine haskala lõimumine, mis ei kandnud suurt vilja. Sionism pol.ideoloogia, mis tekkis Austrias 19.saj II pooles. Juudirahva allesjäämiseks on vaja oma riiki. 1897. leidis aset esimene sionistide kongress, 1948
Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Baltisaksa aadlike privileegid ja valdused taastati ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki, samuti muuta Tartu Ülikooli uuesti saksakeelseks. Kuni 1918. aasta sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema, kuid Saksamaa jõudis siiski enne sõja kaotada, kui see riik välja kuulutada jõuti. Ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele
seisusliku kohtuna. Rajati mitmeid järelvalveameteid mitmetes eluvaldkondades, eesmärgiks riigivõimu tugevdamine. Need järelvaatajad olid valdavalt venelased. Vallareformid- valdade liitmine ja nende allutamine talruahvaasjade komissarile (ta tegi siis riiklikku järelvalvet talurahva omavalitsustele). Kultuuriline venestamine- Vene keel muudeti asjajamiskeelest linnade omavalitsus, riigi ja kohalike somavalitsustes. Rüütelkonnad ja talurahvaasutused võisid sisemiselt jääda eesti või saksakeelseks, riigiasjadega pidi aga vene keeles suhtlema. Teine oluline arengusuund oli koolide venestamine- see ettevõtmine puudutas ühiskonda kõige laiemalt- kõik koolid viidi õppekeel üle vene keelele. 1887 aastal algas see algkoolides ja keskkoolides, vallakoolides võis 2hel esimesel õppeaastal kasutada veel eesti keelt. 1892 aastast alates kõikides koolides iga õppeastme juures pidi õppima vene keeles. Hkkas kannatama hariduse kvaliteet, sest vene keelest ei saanud paljud ju aru
Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Soomes Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11
Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia: Üldhariduskoolid: 1917-1918. aastal koolid elasid läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist. Saksa okupatsiooni ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele. Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, keskkool jäi saksakeelseks, TÜ'st sai saksa ülikool. Pärast Saksa okupatsiooni otsustati seade koolid rahvuslikule alusele- õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslik õppeaine. Tartu Ülikool muudeti täielikult eesti keelseks. EESMÄRK: Kohustuslik ja maksuta algkool. 1919 koolikohustus oli 9-14 aastastele lastele nüüd 4 aastat. Põhiseadusesse lisati - kohustuslik ja maksuta algkool; vähemusrahvustele emakeelne õpetus; kõrgkoolide sõltumatus ja riiklik kontroll õpetamise üle. 1920
Istuge," ütles ta siis ja avas suure raamatu. Toolil aset võttes unustas ta öökuuehõlmad hoopis ja need lasksid vabalt paista, mis nende all näha. Särgirinnadki seisid lahti ja nende vahelt paistis karvane ihu. ,,Kus koolis olete käinud?" küsis vanahärra, ja kui Indrek oma hariduse oli paljastanud, lisas küsija juurde: ,,Deutsch sprechen sie?" millele Indrek tahtis vastata ,,nein", aga keel hääldas ,,neun". Sellest oli saksakeelseks kõneluseks küll. Indrek ootas, et vanahärra ka tema vene keelt prooviks, aga asjata. Viimaks arvas ta tarvilikuks lausuda: ,,Vene keelt oskan ma rohkem, seda olen ma kauem õppind." Aga see ei huvitanud vanahärrat nähtavasti põrmugi. Ta küsis: ,,Isal on talu?" ,,Jah," vastas Indrek. ,,Suur talu?" päris vanahärra. ,,Suur küll, aga halb, ei tee midagi sisse," seletas Indrek, sest tal tulid voorimehe sõnad meelde:
annaabi.ee 
