Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Säilitamise tingimused: tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sibul, kapsas, kartul, viinamari, sidrun, paprika, kurk, avokaado, küüslauk, mustikas, kõrvits, lillkapsas, redis, kookospähkel, ananass, spargel, vaarikas, basiilik, kiivi, peethakitud tükeldatud 139 20 111 10 100 keedetud tervete peadena 136 20 109 8 100 küpsetatud tükkidena 139 20 111 10 100 hautatud 159 20 127 21 100 hakkmassiks praetud 166 20 133 25 100 varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Brüsseli kapsas keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas keedetud 171 35 111 10 100 küpsetatud 192 35 125 20 100 praetud rõngastena 275 35 179 44 100 Savoi kapsas värske puhastatud 128 22 100 - 100
45 kg - mitte rohkem kui 1350 kalorit päevas. Toitude kalorisisaldused(100g kohta) Aprikoosid 47 Avokaado 100 Kudoonia 30 Ploomid 38 Ananass 44 Apelsin 45 Arbuus 40 Banaanid 90 Pohlad 45 Viinamarjad 70 Cherry 25 Greip 30 Pirnid 42 Melon 45 Mustsõstar 32 Maasikad 38 Kiivi 50 Jõhvikad 33 Sidrun 30 Vaarikad 45 Mandariinid 41 Virsikud 45 Ploomid44 Sõstar 43 Kirsid53 Mustikad 44 Õunad 45 Baklazaan 28 Roheline hernes 75 Kabatsokk 18 Kapsas 23 Rooskapsas 12 Punane kapsas 27 Lillkapsas 18 Keedetud kartul 60 Sibul (varssibul)18 Sibul(mugul) 43 Porgand 33 Kurgid 15 Roheline paprika 19 Petersell 23 Tomatid 20 Rabarber 16 Redis 16 Redis 25 Naeris 23 Salatid 11 Peet 40 Kõrvits 20 Till 30 Küüslauk 60 Spinat 16 Kuivatatud valged seened 210 Seened keedetud 25 Seened koorekastmes 230 Praetud seened 165 Mesi 20 Pähklid 650 Maapähklid 470 Mandlid 600 Pistaatsiapähklid 620 Sarapuupähklid 670 Rosinaid 270 Kuivatatud viigimarjad 290 Kuivatatud aprikoosid 290
......................................................................................................... 15 2 Küsimused ja vastused 1. Milliste tunniste alusel saab liigitada aedvilju? Taime söödava osa järgi, tundlikkuse järgi aedviljadest eralduva gaasi (etüleeni) suhtes. 2. Nimeta maavitsalisi aedvilju. Kõrvits, suvekõrvits, kabatšok, salat, tomat, baklažaan, füüsal, jalapeno, kartul. 3. Milline on porgandi toiteväärtus? Miks on porgandi pakendil märge "Porgandid on kõige odavamad prillid?" Porgand sisaldab 5-7% suhkru; sisaldab betakaroteeni, mis muutub A-vitamiiniks organismi sattumisel. Sees on ka B, C ja E-vitamiinid. Porgandid sisaldavad rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid. Köögivili aitab parandada söögiisu ja seedimist ning aitab reguleerida südame-veresoonkonna tööd.
Jkr nr Aeg s R1 R1(i/i0) R1ln(i/i0) Antud: U= 30 1 0 147 0,98 -0,020203 R= 200000 2 5 125 0,833333 -0,182322 i0= 150 3 10 116 0,773333 -0,257045 0,15 4 15 102 0,68 -0,385662 5 20 91 0,606667 -0,499776 6 25 82 0,546667 -0,603916 7 30 74 0,493333 -0,70657 8 35 67 0,446667 -0,805943 9 40 61 0,406667 -0,899761 10 45 55 0,366667 -1,003302
8. Kurgi päritolu ja levik. Viljeldud rohkem kui 5000 aastat tagasi. Pärineb troopilisest Ida-Indiast. Kasvatatud ka Egiptuses vähemalt 4000 aastat tagasi. Egiptusest levis Vahemere maadesse (antiikajal viljelesid kreeklased ja roomlased). Keskajal levis slaavlastega asustatud aladele. Euroopas hakati kasvatama 17. saj lõpul. Eesti alalt esimesed kirjalikud teated 17. sajandi lõpust. Eestisse ja Põhja-Euroopasse toodi kurk Venemaalt. 9. Suurimad kurgitootjad maailmas. Ligikaudu 2/3 kogutoodangust annavad Aasia maad. Euroopas suuremad kurgi tootjad: (ka eksportijad) Madalmaad, Saksamaa, Poola, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria 10.Kurgi jagunemine kasutusviisi järgi Hapendamissordid, marineerimissordid, salatisordid 11. Kurgi põhiliste toitainete sisaldus. C-vitamiini, B-vitamiini,väheselmääral karotiini 12. Kurgi realiseerimisnõuded ja kasutusviisid. Kurgid peavad olema: - värsked,
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS:
SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997117 R Square 0,994242 Adjusted R Square 0,993923 Standard Error 0,050087 Observations 20 ANOVA df SS MS F Significance F Regression 1 7,797748 7,797748 3108,303 1,3E021 Residual 18 0,045156 0,002509 Total 19 7,842905 Coefficients Standard Error t Stat Pvalue Lower 95%Upper 95% Lower 95,0% Upper 95,0% Intercept 0,02403 0,023267 1,03285 0,315351 0,07291 0,024851 0,07291 0,024851 X Variable 10,02166 0,000388 55,7522 1,3E021 0,02247 0,02084 0,02247 0,02084 SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997434 R Square 0,994874 Adjusted R Square 0,994589 Standard Error 0,040604 Observations 20 ANOVA df SS MS F Si
1. Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus 1.1. Töö eesmärk Tutvumine erinevate alalisvooluallikatega. Alalisvooluallikate parameetrite ning rakendamisega tutvumine. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine. 1.2. Katseskeem Joonis 1. Elektromotoorjõu allikate tunnusjoonte parameetrite määramine (+mõõteriistad), komponendid punktiiriga 1.3. Katse tulemused Tabel 1. Allikate U I tunnusjoonte määramise katse tulemused Allika Koormus- klemmipinge [V] Märkused Allikas Koormus vool [A] 0 0 13,0 E = 13 V 0,5 Ik 1 13,0 Stend 1,0 Ik 2 13,0 1,5 Ik 3 13,0 Rkoormus= 0 3,13
Valge peakapsas 28,2 118,1 92 1,1 0,2 0,04 0,04 Kapsas, hautatud, rasvata 28,2 118,1 92 1,1 0,2 0,04 0,04 Lillkapsas 30,4 127,4 92 2,5 0,4 0,08 0,07 Lillkapsas, keedetud 25 104,5 94 1,6 0,2 0,03 0,03 Hiina kapsas 20,5 85,8 95 1,2 0,2 0,04 0,04 Hapukapsas 19,5 81,6 93 1,5 0 0 0 Lehtsalat 17 71,3 95 1,3 0,4 0,06 0,05 Spinat 19,2 80,2 93 1,9 0,5 0,06 0,05
Variant 23 0, 1, 4, 5, 6, 7, 10, 10, 11, 12, 12, 15, 20, 22, 24, 25, 25, 26, 27, 27, 31, 33, 38, 38, 39, 40, 43, 44, 44, 45, 46, 48, 52, 52, 55, 56, 56, 62, 62, 65, 69, 71, 71, 71, 74, 74, 75, 75, 79, 79, 80, 82, 85, 86, 87, 91, 91, 95, 96, 98 Dixon-test Rlow=(x3-x1)/(xn-2-x1), n=60 -> Rlow=(4-0)/(95-0)=4/95=0,042 < Dkr=0,35 Rhigh=(xn-xn-2)/(xn-x3) = (98-95)/(98-4)=3/94=0,0319 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statilised hüpoteesid ja jaotused Tabel 1. Valim xi-juhuslik arv, ni xi kordumiste arv n=60 xmin=0 , xmax=98 xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-x)2 2282,92 0 1 0 0 84 2188,36 1 1 1 1 84 1916,68 4 1 4 16 84 1830,12 5 1 5 25
0,1 0,25 2 10,3 0,3 - 0 0 9- 0,8 - 0,5 - 1,5 0 1,9 3,5 37 3 543 690 26 116 90 355 206 700 - - - - 3,32 6,8 2,75 2,2 2,01 5,1 796 2,27 - - - - - 310 - 3,2 - - - - 3 49 - S Kartul, koorega, Kartul, kooreta, Kartul, koorega, Kartul, koorega, toores (0,86) toores keedetud (0,9) keedetud ENERGIA, kcal 58,1 77,7 68,8 76,5 ENERGIA, KJ 243,12 325,1 287,7 320 VESI, g 68 79 69 77 VÄLGUD, g 1,5 1,7 1,3 1,5
- grillides. Väga maitsvad on maapirnid värskena: - toorelt krõbistamiseks, - riivituna või õhukeste viiludena salatites. Aurutatud maapirn sulab suus kui sulavõi ja nii eemaldub kergesti ka koor. Maapirnist valmistatakse ka mahla, mida segatakse teiste köögiviljamahladega 8. Kurgi päritolu ja levik. Pärineb troopilisest Ida-Indiast Euroopas hakati kasvatama 17. saj lõpul. Eestisse ja Põhja-Euroopasse toodi kurk Venemaalt. 9. Suurimad kurgitootjad maailmas. Madalmaad, Saksamaa, Poola, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria. 10. Kurgi jagunemine kasutusviisi järgi - hapendamissordid,- marineerimissordid, - salatisordid 1. Kurgi põhiliste toitainete sisaldus. - vett 95 96% - kuivainet 4 5% (sealhulgas suhkruid 2%) - valke 1%- rasvu 0,1%- kiudaineid 0,7%- tuhka 0,4% - vähesel määral karotiini (koores), - B1, B2- ja PP-vitamiini,- C-vitamiini 10 20 mg 2
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Lillkapsas 30 2,5 0,4 0,19 0 4,1 0 1,9 1,9 0 0,12 0,1 0,1 1,5 0,28 0 0,6 73 0,86 25 370 24 15 49 0,5 0,59 Lillkapsas, keedetud 25 1,6 0,2 0,1 0 4,1 0 1,9 1,9 0 0,12 0,07 0,04 1,1 0,15 0 0,42 27 0,42 18 240 22 10 34 0,3 0,46 Hiina kapsas 21 1,2 0,2 0,06 0 3,4 0 1,2 2,5 0 0,24 0,04 0,05 0,7 0,23 0 0,11 27 0,58 9 150 45 15 37 0,1 0,229 Hapukapsas 20 1,5 0 0 0 3,3 0 2,2 3 0 - 0,03 0,05 0,17 0,21 0 0,23 20 1,3 320 260 42 13 28 0,1 1,1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE RAHVUSVAHELISE VEO (ATP) PÕHINÕUDED Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Tänapäeval hõlmab rahvusvaheline kaubavahetus riikide ja mandritevahelist liikumist ning üleilmastumine on oluliselt laiendatud vajadust rahvusvaheliste vedude järele. Kaubavahetuse tulemusena võime tarbida kaupu, mida ei saa ise valmistada, näiteks on meil kauplustes müügil banaanid ja ananassid, mis tegelikult Eestis ei kasva. Samuti on võimalik osta aastaringselt värskeid puu- ja köögivilju, mereande jne. Eelpool nimetatud kaupade säilitusaeg on lühike ning selleks, et need jõuaksid kiiresti ning kvaliteetselt tootjatelt tarbijateni, on jätkuvalt suur väljakutse. Kuidas säilitada toiduainete värskus nende transportimisel, selle peale on inimesed mõtelnud ammu. Rodrigue ja Notteboom andmetel kasutasid Briti kalurid juba 1797. a looduslikku jääd oma püütud kalade sälitamiseks. Seoses linnastumisega
Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest
Microsoft Excel 14.0 : [MagustoitudeTarbimineALGUS.xls]Mudel : 20.02.2014 10:47:55 . $B$16 Shokolaad 1,2499998798 0 $C$16 Jäätis 1,8750000601 0 95 95 $B$25 Tarbitud_gramme 168,1249994591 0 $B$20 Kaloreid (kcal) Tarbitud 449,9999951919 1,437502172 $B$21 Rasva (grammides) Tarbitud 25 594,4999601 A B C D E F G H 1 Magustoitude tarbimine 2 3 Magustoitude koostis (ühe portsioni kohta) 4 Shokolaad Jäätis 5 Kalorid (kcal) 120 160 6 Rasv (grammides) 5 10 7 8 Gramme ühes portsionis 37
i xi N 25 1 71 Keskväärtus 44,12 2 43 Dispersioon 673,44333333 3 56 Standardhälve 25,950786758 4 17 Mediaan 51 5 56 Haare 88 6 9 7 29 8 24 0,1 9 33 t1-/2 0,95 10 4 f (vabadusaste) 24 11 53 12 51 t1-/2(f) (t kvantiil) 1,7109 13 80 (poollaius) 8,8798 14 36 15 54 Keskväärtuse usaldusvah. 16 84 alumine ülemine 17 33
15 12 33 95 10 87 25 1 62 52 98 94 62 46 11 71 79 75 24 91 40 71 96 12 82 4 6 96 38 27 7 74 20 96 69 86 10 80 25 91 74 85 22 5 39 0 38 75 95 79 xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 1 2041,23 3 3 1 3 9 1864,51 4 4 1 4 16 1779,15 7 7 1 7 49 1535,07 8 8 1 8 64 1457,71 10 10 2 20 200 2617,98 10 13 3 39 507 3302,74 13 15 1 15 225 972,19 13 20 2 40 800 1370,78 13 22 2 44 968 1169,34 15 24 1
15 12 33 95 10 87 25 1 62 52 98 94 62 46 11 71 79 75 24 91 40 71 96 12 82 4 6 96 38 27 7 74 20 96 69 86 10 80 25 91 74 85 22 5 39 0 38 75 95 79 xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 1 2041,23 3 3 1 3 9 1864,51 4 4 1 4 16 1779,15 7 7 1 7 49 1535,07 8 8 1 8 64 1457,71 10 10 2 20 200 2617,98 10 13 3 39 507 3302,74 13 15 1 15 225 972,19 13 20 2 40 800 1370,78 13 22 2 44 968 1169,34 15 24 1
# A N 25 xi F0(xi) 1 62 keskväärtus 53,24 77 9 0,09 2 37 dispersioon 705,69 264 15 0,15 3 81 standardhälve 26,56 771 18 0,18 4 54 mediaan 51 1 19 0,19 5 18 haare 85 1242 30 0,30 6 9 1957 32 0,32 7 43 T-qvantiil 1,711 105 33 0,33 8 89 delta mu 9,1 1279 37 0,37 9 19 1172 41 0,41 10 15 keskväärtuse usaldusv.
STATISTIKA Kodutöö 1. Arvkarakteristikud (max 10 punkti) Arvutused tehke KIRJALIKULT (vt. loengu slaidid), Excel'i statistika funktsioonid k Ül. 1. Viimase nädala jooksul kahekümne inimese krediitkaardi kasutamiste arv oli vasta (4 punkti) Jnr 1 2 3 4 Kaardi kasutamistearv 8 2 6 1 a) Määrake tunnuse krediitkaardi kasutamise arv tüüp ning koostage jaotustab b) Moodustage tunnuse variatsioonirida, leidke keskväärtus, mediaan, mood, c) Andke hinnangut tunnuse hajuvusele karpdiagrammi ja variatsioonikordaja d) Arvutage esimene, viies ja üheksas detsiilid protsentiilide arvutamise meeto ning leidke mitu % väärtustest asub variatsioonirea 1) esimeses kümnendik e) Karakteristikute keskväärtus, mediaan ja mood omavahelise paiknevuse jär Tehtud hüpoteesi kontrollige variatsi
Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hüpoteesid ja jaotused xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 1 0 0 2907,37 6 1 6 36 2296,33 7 1 7 49 2201,49 8 2 16 128 4217,29 9 1 9 81 2017,81 12 1 12 144 1757,29 13 2 26 338 3348,89 18 1 18 324 1290,25 23 1 23 529 956,05 24 1 24 576 895,21 26 2 52 1
Küsitletute pikkused ja kaalud on järgmised: Pikkus Kaal Pikkus Kaal (cm) (kg) järjestatult järjestatult 176 78 165 70 168 72 167 70 178 70 168 70 195 72 168 70 169 81 168 70 199 75 169 70 192 84 169 70 179 84 169 71 180 80 169 71 188 70 169 72 192 73 169 72 181 78 169 72 188 72 170 72 196 81 171 73 172 73 172 73 168 89 172 73 170 89 172 73 189 84 172 73 188 81
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus E [V] Pallikas[W] P
B C D E F G H I J K L M N 1 Madisoni hinnamudel - nõudlusfunktsiooni leidmine 2 3 Kaks punkti nõudluskõveral y=ax+b 4 Hind Nõudlus y=a*P^b 5 $70 400 6 $80 300 7 8 9 10 Lineaarne nõudluskõver Konstantse elastsusega nõudluskõver 11 12 410,00 410 13 f(x) = -10x + 1100 f(x) = 3777177,547 x^-2,154 390,00 390 14 15 370,00 370 16 350,00 350 17 330,00 330 18
38. Vinegrett taimeõliga 95/50 1 5 13 104 39. Marineeritud seened sibula ja õliga 100 4 10 4 131 40. Peedisalat 100 1 4.7 9 35.4 41. Toores porgand 100 1.3 0.1 7.2 34 42. Toores kaalikas 100 1.2 0.1 7.4 34 43. Apelsin 100 0.9 0.2 8.1 40 44. Sidrun 100 0.9 0.1 3 33 45. ÕUN 100 0.4 0.4 9.8 45 46. Melon (250 gr), arbuus (100 gr = 38 250 1.2 0 19.1 83 kcal) 47. Rosinad 50 0.9 0 33 131 48. Koha tarrendis 50/100 13 1 1 75 49. Kala marinaadis. 75/75 16 16 23 309 50
1. :- , . . .(, , ). .( , , ). - , . , ( , ). . ( , ).. . : () ( - ) 2. : - - . : 1) ( , ); 2) ( ); 3) ( ). : (, , , ); .- , , . : , , . . . . =2800...2900 /3; 0=2000...2800 . - . . 0=1500...2000. - . : . . 0=2200...2600; =2600...2700. -3.... .. 3. : - . . -. . , . - , . 0= 2600...2900; =2700...2900. 4. : . 5-40 . 1); 2) ;3) ; 4) ; 5) ; 6) . ... : 1) ( , ); 2) (- , ); 3) ( . ); 4) ( ) . 3 : 5-10; 10-30; 30 40; : 4-8; 8- 16;16-32;....... . . 5. . .( , , -). : 1) ( ) 2) 3) ( , ) 6. :1 1) 2) ( 0) 3) . 4) , , . .. .: 1) , ( ) 2) . .. , . . 3) .. ., . . ( .
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215
N N (variatsioonrida) Keskväärtus Dispersioon Standardhälve 12 1 45.12 1165.026667 34.1324869687 6 4 11 6 ÜL 4 62 7 Vahemikud Tõenäosus/laius 21 10 0-20 0.016 62 11 21-40 0.01 7 12 41-60 0.004 98 15 61-80 0.008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38 0-20 0.01
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
Leidke tunnuse pikkus järgmised Leidke tunnuse kaal järgmised Küsitletute pikkused ja kaalud on järgmised: arvkarakteristikud: arvkarakteristikud: Pikkus Kaal Pikkus Kaal (cm) (kg) järjestatult järjestatult 176 78 165 70 Aritmeetiline keskmine 182.4 average Aritmeetiline keskmine 79.49 168 72 167 70 Harmooniline keskmine 181.94466 harmean Harmooniline keskmine 79.056381 178 70 168 70 Geomeetriline keskmine
annaabi.ee 
