Vastused vene keeles (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Keemia materjaliõpetus ja ( vene keeles )

- 1. - , () . . - , (, ) - , ; ­ , . ­ , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH ­ () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . ­ , . - , ­ 1 . . =M

Keemia ja materjaliõpetus

3

doc

Keemia eksami vastused

. ­ , () - (1/12 12) ­ , . , 0 , (Zn, Al, ). E 0 ( Al 3+ / Al ) = -1,66V E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . ­ 1 . = M / 22,4 , / . -- ­ / . . - , , ( ­ ). ­ ( S > 0 ) .( , , ). ( S < 0 ) ( ). - , , , , . , (> 20 .) . - ( , , ). . - - ( ­ ; l ­ s); ( ­; g ­ s). . - , , , . . - . , - . - v1() = v2() . . , . 2SO2 + O2 2SO3 ; VSO2:VO2=2:1; VO2:VSO3=1:2; SO2 = 12; - : . V1 / T1 =V2 / T2 T2 373 V / T = const . V2 = V1 = 2,5 = 3,13 N . : , 2 T1 298 , . -: , , .

Keemia ja materjaliõpetus

25

docx

Küsimused-vastused vene keeles

1., , 2.4.1 ­ ­ . , ( ): . , , ( ). 2.4.2 ­ , , . . , . . . ( Si) 40 1 . 2.4.3 ­ . . , . . . . . . 2.4.4 , . ( ). , . , . (SiO2). () ().  . () () . . ­ . ­ . ­ (). 2. . , , . , ( ), . , , . : N ­ ; * - ; ­ . : 1) ; 2) . . 4.2.1 . ­ . , . ( ­ ). 4.2.2 . ( H, C, O, N) .

Materjaliteaduse üldalused

3

docx

Keemiatehnoloogia esimene KT

1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See sellest kõrgemal temperatuuril, 114,6 °C

Keemia ja säästev tehnoloogia

37

xls

Ettevõtteteooria

Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

17

pdf

Kokkuvõte keemiast

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (met

rekursiooni- ja keerukusteooria

22

docx

Materialiteaduse üldalused vene keeles

1., , (2.4) ­ ­ . , . , , ­ , , . . , . . ­ . . , . ( ). , . , . . () () . . ­ . ­ . ­ (). 2. . , , . , ( ), . , , . : n=N*C*exp(-E*/kT) N ­ ; * - ; ­ . : 1) ; 2) . . . ­ . , . . ( H, C, O, N) . , , . . 3. . . (J) ­ , : J=m/s*t J=1/S*dm/dt m ­ ; S ­ ; t ­ . J , . dC/dX=C/X=Ca-Cb/Xa-Xb=const . . : J=-D*dC/dX D ­ , . J : dm = J·S·dt J : dm=- D*S*dC/dX*dt D = const; S = const; dC/dX = const, m=- D*S*dC/dX*t S = 1; dC/dX = -1; t = 1, m = D. D ­ , , . 2/. 4. . . (5.1, 5.2) . , , .  : (l = l ­ l0) F. 0 l0, , . 0 l l0. ( ) : =F/A0 ; =l/l0 , ­ .

Materjaliõpetus

26

ppt

Maakera koostis

Litosfäär (üldküsimused) Loengud 8 - 9 13. aprill 2007  LITOSFÄÄR ... on maakoor + ülaosa mantiast, ulatub 100 km sügavuseni Madalaim punkt Maapinnal on Surnud mere kaldal, Iisrael/Jordan ~418 m Kõrgeim punkt merepinnast 8848 m Mount Everest Kõrgeim asustatud punkt Lõuna-Peruus 5100 m üle merepinna (kaevanduslinn La Rinconada ~7000 elanikku) Sügavaim puurauk on 7,7 km Sügavaim kaevandus 3,4 km (Sügavaim koht hüdrosfääris on~11 kilomeetrit - Mariani süvik Vaikses ookeanis)  Maakera ristlõige Rmaa = 6370 km Maa = 5,5 g/cm3 kivimid = 2,8 g/cm3  Üldandmed Maakera mass ~ 5.98 ×1024 kg Koosneb rauast Fe (32.1%), hapnikust O (30.1%), ränist Si (15.1%), magneesiumist Mg (13.9%), väävlist S (2.9%), niklist Ni (1.8%), kaltsiumist Ca (1.5%) ja alumiiniumist Al (1.4%); 1.2% on teiste elementide päralt Maa tuumas on oletatavasti 88.8% Fe, Ni (5.8%),

Geograafia

Kommentaarid (0)