Kontrolltöö islami kohta 1) Mida tähendab "islam": "islam" tähendab alistumist jumal Allahi tahtele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite kaudu aegade algusest peale. Islam tähendab ka "rahu". kui palju on maailmas moslemeid: Kokku on maailmas u miljard moslemit 30% Indias, 20% Põhja- Aafrikas, 18% Araabias, 17% Kagu-Aasias, 10% Kaug-Idas. islami olulisimad sümbolid: Täht ja noorkuu, Roheline värv üleüldiselt, Koraan, Sahada 2) Mis on sarnast ja mis erinevat islami ja kristluse/ islami ja juutluse vahel: Sarnasused: Tegemist on monoteistliku usundiga, nagu ka kristlus ja judaism. Islam järgib paljuski ka samu põhimõtteid, mida järgivad juudid ja kristlased. Kõigil on ainu jumal (Jumalad: Judaism: Jumal Jahve, Islam: Jumal Allah, Kristlus: Jumal). Kõigil on kirikud, kus palvetatakse. Erinevused: Suurimaks erinevuseks islami ja kristluse vahel ongi see, et kristlased peavad Jeesust Jumala
tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käed pesta puhta voolava veega, või kui seda pole, siis liivaga. Islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) Palvus (Þalh ehk salat) Annetamine (Zakh ehk zakat) Paast (Þawm ehk saum) Palverännak (Hajj ehk hadz) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Islam http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Islam_by_country.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Koraan http://et.wikipedia.org/wiki/Mo%C5%A1ee
saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi. Ainuõige on ta vaid Araabia keele, pärineb aastast 650. Iseloomult lihtsakoeline, hästi säilinud, viimistlemata. Maine koraan on taevase, jumaliku koraani jäljend. Viis usuelu sammast on usutunnistus (sahada; ,,Allah on Jumal ja Muhamed on tema prohvet."), rituaalne palve (salat; 5 korda päevas Meka poole, sooritatakse moseedes, kodudes ja ka lahtise taeva all, juurde kuulub pesemine ja kummardused), rituaalsed almused (zakat; Üleüldine maksustatus, vastavalt rikkuse astmele 5-40%, läheb eelkõige vaeste abistamiseks), paastumine Ramadaani kuul (saum; Päeval ei tohi süüa, juua, suitsetada, seksida. Öö algab, kui ei saa eristada musta ja valget
711-1492 moslemite võim Cordoba kalifaat (929-1031) Kuulsa ajaloolase Edward Gibboni arvates oli Tours´i lahing "kokkupõrge, mis muutis kogu maailma ajaloo käiku" Granada viimane moslemite võimuala 15. sajandil Rekonkista · Impeeriumid läbi aegade: http://www.mapsofwar.com/ind/imper ial-history.html 2. Islam usk ja kultuur 2.1. Islami viis tugisammast · Islam seisab viiel tugisambal, mis on usu praktiseerimise aluseks: Usutunnistus (sahada) Palvus (salaat) Almus (zakat) Paast (saum) Palverännak Mekasse (hadz) 2.2. Islami põhiseisukohad · Monoteism Allah prohvetid (Muhamed, ka Jeesus Kristus) · Islam allumine moslem (muslim) see, kes allub · Koraan, sunna, sariaat · Islami harud: sunniidid, siiidid · dzihaad 2.3. Islamimaade kultuur · Sulam araablastele allunud rahvaste kultuuripärandist islami usk ja araabia keel kui ühendavad tegurid
sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: 1 · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega
moslemite eest, millest Muhammad rääkis kui väiksemast dzihaadist. Suurem dzihaad on oma isikliku eesmärgi täitmine ning oma eksimuste parandamine. Nt 11. septembril 2001 toimunud kaksiktornide rünnakut lennukiga peetakse osade moslemite poolt dzihaadiks, teised aga eitavad seda, kuna sellega rikuti Koraanis ja hadithies seatud piire. Hadithies on ära toodud dzihaadi pidamise põhimõtted. Moslemite elu toetavad ja reguleerivad viis tugisammast. Esimene tugisammas on usutunnistus e sahada : ''Ei ole jumalat peale Ainujumala ja Muhammad on Jumala saadik.'' Teine tugusammas on määratud palved e salat, mida moslemid sooritavad viis korda päevas näoga Kaaba poole. Kaaba on Meka mosee keskmes asuv pühamu. Moslemid peavad sooritama palveid iga päev kodikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö hakul. Iga kord tuleb end eelnevalt pesta, kinnitada teadlik soov palvetada ning leda puhas koht, kus saab pöörduda Meka poole
Kuigi nad kasutavad suures hulgas islami pohialuseid on neil eraldavaks jooneks must natsionalism ja protestiliikumine. Nende liider, Elijah Muhammad, kes oli saanud innustust prohvetlusest ja voimest surnud hingedega kontakti saada, koondas enda ümber piisavalt palju järgijaid. Islami viis sammas Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Õpetuse alused Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Ent minevikus on hilisemad põlvkonnad islami õpetust moonutanud ning ilmutatud pühakirja rikkunud, nii et oli põhjust saata uus saadik. Muslimid usuvad, et Muhammad oli
veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristij Johannes. Tavad "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: q Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) q Palvus (Þalh ehk salat) q Annetamine (Zakh ehk zakat) q Paast (Þawm ehk saum) q Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami pühad Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid il Fitr - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. `d al-A - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu.
· Abu isa · Abd jumala teener · Ibn - poeg · Kujunemisperiood o I Kanoniseerimine 621-56 ekr o II Ühe suure koraani õpetlase Ibn Mugahid( suri 935) · Seitsmest eri võimalusest lugeda koraani jäi alles kolm ning praegu on kasutusel kaks süsteemi o Hafs egituse ametlik versioon o Nafi · Naditid jutustasid M käitumisest (6 olulist) Al Buhari 9saj · Suma traditsioon · Islami tugisambad o Usutunnistus sahada koosneb kahest väitest o Paluvus salat- 5 korda päevas o Annetamine zakat , alates 2,5% sissetulekust o Paastumine- sawn päikesetõusust loojanguni ramodani kuul o Palverännak hagg teatud kuus ükskord elus palverännak Mekasse · Gihad ususõda , jõupingutus jumala nimel, võitlus uskmatute vastu o Suur gihaad on võit iseenda üle o Väike gihaad füüsiline võitlus moslemite kaitseks
36. Spiritism vaimude väljakutsumine. 37. Teosoofia teoloogiast lähtuv maailma seletamise viis: saientoloogia toetuvad teadusalustele. 38. Newage ,,ühepajatoit" Isalm 1. Islam selge org. käsuusund + müstitism. 2. Mosee-pühakoda, tohivad siseneda ainult mehed. 3. Nomaadid rändrahvas. 4. Imaan vaimulik. 5. Umma kogukond. 6. Sariaat seadus, moslem järgib. 7. Salat igapäevane palvetamine, 5x kindlatel aegadel. 8. Sahada usutunnistus, ühelauseline avaldus. 9. Saum rituaalne paastumine, 9ndal kuul ei tohi süüa ega juua. 10. Sakat vaeste abi. 11. Hadz palverännak. Kord elu jooksul peab tegema. 12. Siiidid tunnistab Muhhamedi järglast, väimeest Alid.. 13. Sunniidid ei tunnista järglast. Parim kogukonna liige peaks olema Muhamedi asemel. 14. Sufism ise vaja tundma õppida usundit. 15. Dervisid erakud, kes kuskil ise õpivad ja otsivad religioosset kogemust.
Jah, et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks, s.t neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda. Sunnismaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks, sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisundilt mõneti orjadega. Ka eesti ala talupoegadest said pärisorjad. Islami usu rajaja, ainujumal ja pühakiri.: jumal on Allahh, usu rajaja Muhamed, põhakiri- Koraan 5 põhiomadust, mis on moslemite elukorralduse aluseks: -usutunnistus sahada ..pole teisi jumalaid Allahhi kõrval ja Muhamed on Allahhi prohvet. -palvus- salaat, iga moslem palvetab 5 korda päevas -almus- zakat, rahaline annetus -paast- saum, üheksandal kuul, sellest on vabastatud, rasedad, haiged ja vanad inimesed. -palverännak Mekasse- hadz Islami põhisuunad: haridziidid, sunniidid ja siidid Mis rajatised iseloomustavad islamiusuliste linnu? Moseed(pühakojad) , medresed (islmaiusuliste
ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami usukombed Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puht voolava vee, või kui sed pole siis liivaga. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve
moraalinormide kogum. Etendab ka tänapäeval islamimaades määravat osa. Sariaadis on kirjas nt. kuidas palvetada, paastuda, äri ajada, abielluda, lahutada, tappa loomi jne. Lubatud on võtta 4 naist. Keelud Keelatud: alkohol, sealiha, veretooted, hasartmängud, liigkasuvõtmine. Karistused:1) islami usust taganemine surmanuhtlus. 2) vargus käsi maha! 3) abieluväline seks kividega surnuks loopimine, piitsahoobid. Islami 5 usussammast 1) Sahada usutunistus. Tunnistada, et ainus jumal on Allah ja Muhamed tema prohvet. 2) Salat palvetamine. Palvetada tuleb 5 korda päevas: päikesetõusul, keskpäeval, pärastlõunal kell 15 16 vahel, päikeseloojangul, enne magamaminekut. Naistel on menstruatsiooni ajal palvetamine keelatud (nagu ka Koraani lugemine). Tähtis ei ole mitte palvetamise koht, vaid aeg. Palvetada võib kõikjal v.a. surnuaiad, wc läheduses, loomade tapmise kohtades.
Oluline koht islamiusus on kalligraafial, see tähendab, et jumalasõna kirjapilti tuleb võimalikult kaunilt kujutada, seda peetakse tänuavalduseks jumalale. Islami õpetuse järgi on kõik jumala saadikud inimesed, ka Jeesus. Koraanis eitab Jeesus oma jumalikkust , koraan eitab Jeesuse ristilöömist. 5 Islami viis tugisammast Usutunnistus ehk sahada: ,,Ei ole jumalat peale Ainujumala ja Muhamed on Tema saadik." Neid sõnu korratakse igapäevastes palvetes ning need on kirjutatud ka avalikesse kohtadesse. See on islami tuum! Salat ehk määratud palved, mida moslemid sooritavad viis korda päevas näoga Kaaba - Meka mosee keskmes asuva pühamu - poole. Palveid sooritatakse iga päeva koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö hakul. Iga kord tuleb sooritada pesemine, kinnitada teadlik soov palvetada ning leida puhas
Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. ISLAMI VIIS SAMMAST Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest. PALVETAMINE Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM
Moslemid sätivadki selle järgi oma praktilist elu kindlameelselt, sest nad teavad, et Muhamed oli eksimuste eest kaitstud ja elas oma elu praktiliselt midagi valesti tegemata. Nt. Puudub nii Koraanis kui Sunnas teadmine selle kohta, kas Muhamed sõi melonit- järelikult oleks targem ka ise mitte melonit süüa, kui me kindlalt ei tea, kas ta tegi või ei teinud seda, et mitte eksida (radikaalne näide, mitte üldistada). Õpetuse sisu. Islami 5 sammast. Esimene sammas usutunnistus (sahada) "Ma tunnistan, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja et Muhamed on tema prohvet" mille tõsimeelse ja veendudnud ütlemisega araabia keeles tunnistad end moslemiks. Need on ka esimesed sõnad, mis vastsündinule kõrva sosistatakse ja viimased, mida surija peaks lausuma. Palve- meie mõistame palvet kui palumine (araabia keeles dua) või vaikne keskustelu Jumalaga (munadzat), kuid moslemitel on see pigem kogu see jumalateenimise protsess, mille sees võivad olla ka dua ja munadzat.
Teine impeerium oli Sassaniitide impeerium (Pärsia, tänapäeva Iraan). Kasutati väljaõppinud palgasõdureid. Zoroastrism. Pärsias läks lahti sundislamiseerimine. 7. sajandil toimus ka islami lõhenemine. Lõhenes kaheks, üksteise suhtes vaenulikuks suunaks: 1. sunniidid 90% 2. siiidid Indoneesia on maailma kõige suurem islami riik. Islami viis sammast Islami usutalituste peamine eesmärk Jumala austamine ja ülistamine. Viis tähtsamat kommet: 1. sahada (usutunnistus) ,,Jumal on ainus ja Muhamed on tema prohvet" 2. salat (palvetamine) 5 korda päevas Meka suunas muezzin inimene, kes kutsub inimesi palvusele; palvustele kutsuti inimesi minaretist moseesse palvetades võetakse jalanõud jalast enne palvetamisele minekut tuleb end puhtaks pesta; pesemisrituaal wudu palvusi viib läbi imaam on olemas 4 palveasendit seistes, käed ülespoole; kummardades; istudes; põlvili
behaism, ahmadija, hurufism, druusid. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias. Maailmas on umbes 1 miljard usklikku. Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas. Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Judaism Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid. Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr
nimetuseks Allah, ,,Ainujumal". Samuti ei saa olla võistlevaid religioone või üksteise suhtes vaenulikult jugunenud inimesi kõik inimesed kuuluvad Jumalale ning naasevad tema juurde pärast surma, et nende üle mõistetaks õiglast kohut nende tegude järgi. Sellepärast peaksid kõik inimesed ühinema ainsaks umma´ks ehk kogukonnaks ning iga tegu ja elu nähtus peaks andma tunnistust sellest, et ,,ei olejumalat peale Ainujumala ja Muhammad on tema saadik. Seda tunnistust nimetatakse sahada´ks ja see on esimene islami viiest tugisambast , millel rajaneb moslemite elu. (Bowker 2005: 176-177) Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid (asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus. Araablaste vallutustega laienes moslemite usuline ja poliitiline võim 5 uutele suurtele aladele. Vallutatud alade elanikud võisid oma usu säilitada, kui nad ei võidelnud islami vastu
Elati Araabia kõrbes/poolsaarel. Semiidi hõimud. Meka 622 Muhamed saadeti Mekast välja Medinasse. Ajaarvamise algus Kaaba tempel seal austati jumalaid, kuubikujuline, seal on seinas must meteoriit Medina 630 Muhamed vallutas Meka Hira mägi Muhamed käis seal mediteerimas Koraan islamiusu püharaamat Sunna Muhamedi elulugu Sariaat islami seadus Abu Bakr Asus vallutama araabia hõime. Kaliifid Muhamedi järeltulijad Ali Muhamedi väimees, siiit Sahada usutunnistus Salaat palvus Saum paast, ramadaanil Zakat annetused vaestele Hadz palverännak Mekasse, vähemalt kord elu jooksul Mosee islami pühakoda Minarett torn, asuvad mosee ümber Muezzin inimene kes kutsub inimesi palvusele
Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai 4 tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif (Araabia riigi valitseja). ÕPETUSE PÕHIMÕTTED Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad: · usk ainujumalasse - usutunnistus ehk sahada · palvetamine viis korda päevas palvus ehk salat · vaeste toetamine annetamine ehk zakat · paastumine ramadanikuu ajal paast ehk zaum · vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse palverännak ehk hadz Neid viit sammast võib kujutada kui lauda, mille pealmiseks osaks on usutunnistus, et ei ole teisi jumalusi Jumala kõrval ja Mohammed on tema saadik. Ülejäänud neli sammast on kui lauajalad, mis usutunnistust toetavad või kannavad
Tiibet) Pühad tekstid on suutrad 30. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? Bodhisattva 31. Mida tähendab araabia keele sõna ,,islam"? Tuleneb araabia k. asl´ama allutab end 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? Kaaba islami püha kivi, must meteoriit Meka mosees 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Koraan 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? 1. Sahada ehk usutunnistus 2. Salaat ehk palve 3. Zakaat ehk annetamine 4. Saum ehk paast 5. Hadz ehk palverännak 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > sii-iidid Sunniidid tunnustavad nelja esimest Muhamedi järglast, esindajat või asemikku (kaliifi) moslemite kogukonna juhtidena (Abu Bakr, Umar, Uthman ja Ali). Sunniidid leidsid, et kaliifid peavad jõudma võimule valimiste teel ning seejuures polnud neile oluline, kas
Ehk Al-fatiha 22. Kuidas nimetatakse kariloomade rituaalset tapmist? Zabiha kariloomade tapmine Allahi nimel. 23. Milliseks kaheks maailmaks jaotab islam kogu maailma? 24. Kuidas kutsuvad muslimid lubatud toitu ja keelatud toitu? Lubatud halal Keelatud haram 25. Kes kirjutasid suured kommentaarid Koraani kohta? Tabari (838-923) Baidawi(1226-1260) Islam II 1.Nimetage islami viis alussammast koos araabiakeelsete nimetustega: Esimeseks sambaks on usutunnistus sahada. Teine sammas on palve salat. kolmandaks sambaks on paastumine saum. Neljandaks sambaks on almuste andmine zakat. Viiendaks sambaks on palverännak hadz (hajj) 19 2. Mitu korda palvetavad muslimid päevas ja kuidas neid palvekordi araabia keeles nimetatakse? Palvetatakse viis korda päevas: esimest korda enne päikesetõusu koidikul - salat al-fajr (fadzr), tehakse kaks palvetsüklit (rakah); seejärel keskpäeval - salat al-duhr (zuhr), tehakse neli
- Kaks peamist ja kõige tunnustatumat kogumikku: al- Buhart ja as-Sahih - - · Prohvetite kohta saab infot tema biograafiadest-sira - Kõige varasem kirjutatud ibu Ishag. Pole originaali säilinud - Väljaarenenud usundid · Siitlus · Sufism-jõudmine Jumala juurde juba eluajal; askeetlus - Islami tugisambad · Peamist 5 alustala: - Usutunnistus ehk sahada - Palvus ehk salat: 3 palvust päevas algselt; hiljem 5 palvust päevas - Annetamine-annetus ehk zakat: 2.5% sissetulekust peab minema vaestele - Palverännak ehk hadz: kõigil see ei õnnestu, peab täpselt kuukalendri kaudu toimuma - Paavstumine ehk sawm: terve päev ei tohi süüa, juua jne, öösel võib jälle süüa, juua · Maailma saatus on Jumala poolt ettemääratud - Tuleb uskuda elusse peale surma 02.11
Ehk Al-fatiha 22. Kuidas nimetatakse kariloomade rituaalset tapmist? Zabiha kariloomade tapmine Allahi nimel. 23. Milliseks kaheks maailmaks jaotab islam kogu maailma? 24. Kuidas kutsuvad muslimid lubatud toitu ja keelatud toitu? Lubatud halal Keelatud haram 25. Kes kirjutasid suured kommentaarid Koraani kohta? Tabari (838-923) Baidawi(1226-1260) Islam II 1.Nimetage islami viis alussammast koos araabiakeelsete nimetustega: Esimeseks sambaks on usutunnistus sahada. Teine sammas on palve salat. kolmandaks sambaks on paastumine saum. 17 Neljandaks sambaks on almuste andmine zakat. Viiendaks sambaks on palverännak hadz (hajj) 2. Mitu korda palvetavad muslimid päevas ja kuidas neid palvekordi araabia keeles nimetatakse? Palvetatakse viis korda päevas: esimest korda enne päikesetõusu koidikul - salat al-fajr (fadzr), tehakse kaks palvetsüklit (rakah); seejärel keskpäeval - salat al-duhr (zuhr), tehakse neli
Ta põgenes koos 70 perekonnaga, kes olid islami usku pööranud. Sellest ajast algas araablaste ajaarvamine. Yatrib võttis kiiresti islamiusu vastu ja ta sai uue nime Medinet et Nebbi (prohvetlinn). Aasatl 624 hakkas islami levitamine relvade abil. Aastal 630 läks Muhamed oma sõjasalgaga Mekasse tagasi, nad purustasid kõik templid. Ainult Kaaba tempel jäeti alles. Aastal 632 Muhamed suri. Ta sõnastas moslemite viis põhikohustust ehk viis sammast: · sahada ehk usutunnistus (ei ole teist Jumalat peale Allahi ning Mohamed on tema prohvet) · salah palvetamine (viis korda päevas tuleb palvetada Meka suunas, enne palvetamist tuleb nägu ja käed puhtaks pesta) (kohustuslik oli reede keskpäeval Mosees palvetada, selle seinas on ava, kus sees on qibla, mis näitab Meka suunda) · saum paastumine üks kord aastas ramadani kuul. Süüa võis öösiti. · zahah annetamine (umbes 2,5% oma aastapalgast tuleb annetada vaestele)
Religiooni põhisisu on alistumine Allahi tahtele, mis on ilmunud inimestele prohvetite kaudu. Islamiusu püharaamat on koraan, kus on kirja pandud tähtedes väljendunud Jumala sõna. Moslemid usuvad, et kõik inimesed alituksid Allahi tahtlele ning elaksid koraani kohaselt, nii tuleks rahu igaühele. Moslemite kogukonnaks on umma. Kogu kultuuri, mida ühendab islam ja araabia keel, nimetataksegi kokku araabia kultuuriks. Sümboliks on täht ja noorkuu. Teiseks tähtsaks islami sümboliks on sahada ehk islami usutunnistus. Islamiusulised palvetavad mosees. levimine ja jagunemine- Islami usk levis kiiresti, sest araablased olid sõjaliselt tugevad ning vastased nõrgad ja killustunud. Rahvad, kes võtsid islami usu vastu vabatahtlikult, olid vabastatud maksude maksmisest. Islam on lõhenenud kaheks: 1) Sunniidid- umbes 90% moslemitest, kes järgivad Koraani (püharaamat islami usus) kõrval ka sunnat
· 1256 hävitasid mongolid abassiidide riigi. Viisid seltsukkide ja anatoolia riigi lagunemiseni. Abassiidid põgenesid mamelukkide juurde. Mongolite võimu hääbudes tekkis palju väikseid riike. Timur alistas Iraani, ning osa Anatooliast ja Loode-Indiast. Timuri riigis oli ilmalik seadus, mitte sariaat. Timuritega algas Osmanite riik. Timur oli turgi-usbekki päritolu. Hadz palverännak Sahada usutunnistus Salat - palve Zakaat almuse andmine Sawm paastumine Dzihhaad püha sõda.
Oma rännakutega puutus ta kokku kristluse ja udaismiga, millel mõlemal oli oma pühakiri. Allah ( araabia keeles ) jumal. 610. aastal ilmutus. Umbes 2 aastat hiljem hakkas ta Mekas oma ilmutusest avalikult rääkima. Aastal 622. põgenes Muhamed Yatribi oaasi. Ta põgenes kos 70 perekonnaga, kes olid islamiusku pööranud. Yatrib saab omale teise nime Medinpt et Nebbi ehk Mediina prohveti linn. Moslamitel oli 5 põhikohustust ehk 5 sammast. Sahada- usutunnistus. Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamedi , kes on tema prohvet. Salah palvetaimne, 5 korda päevas Meka suunas. Saum paastumine, 1 kord aastas ramodani kuul Zahah annetamine, umbes 2,5 % oma aastasissetulekust vaestele. Hadz palverännak , 1 kord elus Mekas palverännakul. 2) Renessanss ja humanism ( 32 ) Renessanss on taassünd. Itaaliast alguse saanud ja 14. 17. sajandini Euroopas kestnud periood.
· Laste haridus: - Koraani lugema õppimine väga oluline - Moseede juurde rajatud koolid Õpetatakse araabia keelt Õpetatakse Koraani lugemist · Islamis on 5 peamist uskumust neid tuntakse usu 5 sambana ehk usutegudena: - Usutakse Jumalasse - Koraani - Inglitesse - Prohvetitesse - Viimasesse kohtupäeva · 5 alussammast, millega väljendatakse usku igapäevaelus: 1) Usutunnistus (sahada) - Ei ole jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet - Islami tuum, mida korratakse igas palves 2) Palve (salat) - 5 palveaega: enne päikesetõusu (Fadzr) pärast keskpäeva (Zuhr) hilisel pärastlõunal (Asr) päikeseloojangul (Maghrib) öösel (Isa) 3) paast (saum) - ramadaan = 9 kuu aastas, paastumise kuu
1. Võime seda mõista, kui tunneme araabia keelt tänu sellele tekkis keelteadus(retoorika, leksikoloogia jne) 2. Kui tunneme konteksti tekkis eraldi teadus haditide kogumine(sündmus, mis on seatud M'iga), lisaks tekkisid teoloogia, õigusteadus. 3. Mõistame teatud hingeseisundis, millest tekkis müstika (sufism) 5 tugisammast: Sunna traditsioonide(haditite) kogum, kuidas käituda teatud olukorras sunniitlus 1) Usutunnistus (sahada) ,,pole teist jumalat peale Allahi ja Muhammad on tema prohvet" Ali (siiidid) 4. Õigeusklik kaliif, Muhammadi sugulane. Valitseja peaks olema keegi, kes on Ali soost. 2) Palve (salat) 5 korda päevas Meka suunas (algselt 3 ja suunaks oli Jeruusalemm) Pigem nagu jumalateenistus, mitte palve. Juurde käivad kehalised liigutused. (Kristlikus mõttes palve on du a) Seda võib pidada ka kodus. 3) Almuste jagamine (zakat) oma rikkuses inimene unustab iseenda, tuleb aidata
väiteid Koraanis. Otsus tehti Keskajal: kõik hilisemad väited lükkavad ümber varasemad. Sariaat ehk islami seadus moodustub Koraanist, Sunnast ning kommentaaridest. Kuna Muhammadi iga tegu tema elus oli religioosne akt on ka see kehtiv printsiip islami ühiskonnas miski ei seisa religioonist eraldi. Idzma ehk koguduse üksmeelne tõekspidamine. Qijas on esimese kolme allika (koraan, sunna, idzma) põhjal tehtud loogilised järeldused. Islami tugisambad: 1. Sahada Islami usutunnistus pole teist jumalat peale Allahi ja Muhammad on minu prohvet 2. Sawn paastumine Ramadani kuul (üks päev), ei kehti rasedatele, haigetele, raukadele, reisil olijatele; lõppeb pidustusega id Al-fitr 3. Salat palvetamine 5 korda päevas Meka suunas, enne peab end pesema, vaiba peal 4. Zakat almuste jagamine vaestele, ränduritele jms; tänapäeval on see 2.5% sissetulekust 5
Ehk siis ei pruugi olla midagi pistmist tõe väärtusega traditsioonilises mõtlemises kui otsustatud, et nii on, siis on Prohveti biograafiad Kronoloogiline loetelu sellest, mida islami prohvet tegi, peaks kaasa aitama traditsiooni mõistmisele Ibn Ishaq teos säilinud osana, täielikult pole On säilinud osana Ibn Hisami prohveti biograafiast, pmst Hisam toimetas Ishaqi tööd (9.sajandil) Islami tugisammas 1. Usutunnistus ehk Sahada pole teist jumalat peale Allahi; Muhammad on prohvet (mingid vennad lisavad veel et mingi keegi on asejumal) 2. Palve ehk Salat päevas 5x, algul oli palvekordi 3; tänapäeval palvetatakse meka suunas, kunagi Jeruusalemma suunas. Naised ei tohi pärast sünnitust ja kuupuhastuse ajal palvet teha 3. Almuste jagamine oma rikkuses inimene unustab enda, peab kogu aeg palvetama ja andma, abistama hättajäänud rändureid, Muhammad algatas selle
Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) Palvus (Þalh ehk salat) Annetamine (Zakh ehk zakat) Paast (Þawm ehk saum) Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami usukombed Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega
annaabi.ee 
