Jäävhambaid on 32. 2- 1- 2- 3- SUURED SÜLJENÄÄRMED (3) Kõrvasüljenääre- Lõuaalused süljenäärmed ja Keelealused süljenäärmd- tulevad oma juhadega keele alla ELUNDID Magu MAO SEINA KIHID (lk 112) Seedekanali seintel limaskest: Lima HCL Ensüüm Mao lihaskest: Diagonaalkiht Ringkiht Peensool MAKS Jaguneb neljaks sagaraks- Duplikatuur- KUSEELUNDKOND
Levinud on enamasti liigsest alkoholi tarbimisest põhjustatud maksahaigus tsirroos, mille korral maks armistub. Välisehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud serooskestaga ehk Glissoni kihnuga. Maksa pealmine pind ehk diafragmaalpind paikneb vastu diafragma kuplit ja on kallutunud veidi ettepoole, alumine tagumine ehk vistseraalne pind on nõgus ja sügavate sälkudega. diafragmaalpinnal eespoolt tahapoole kulgeb kõhukelmeduplikatuur ehk sirpside, mis jagab maksa paremaks ja vasakuks sagaraks. Parempoolne sagar on suurem, kui vasakpoolne. Vistseraalsel pinnal asuvad kaks sagitaalset sälku ja üks ristipidine sälk, mis koos moodustavad H-tähe kujulise vagudesüsteemi. Sagitaalsetes sälkudes paiknevad maksa ümarside ja venoosside. Ristipidises vaos on maksa värat, mis omakorda jaotab paremast sagarast kaks eraldi väiksemat sagarat - ruutsagara ja sabasagara. Siseehitus Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Siseehituslikult
Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 19. Nimetage peaaju osad a) Piklik aju b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis jaotavad poolkerad neljaks sagaraks otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklavagu. 21. Ajukoore mõiste, mõõtmed Ajukoor pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja neurogliiarakkudest. On umbes 3 mm paksune hallaine kiht, pindalaks on täiskasvanud inimesel 2200 cm2. 22. Funktsionaalsed väljad ajukoores Motoorsed väljad: a) Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru alumistes osades b) Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru ülemistes
· Välimine kest serooskest (sidekoeline) 78. Maks: Asend Asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool, ainult väikene osa ulatub keha keskteljest vasakule. väliskuju Eristatakse ülemist kumerat vahelihasmist (diafragmaalset) ja alumist lamedat sisusmist (sagarad) (vistseraalset) pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Sisusmisel pinnal eristatakse kolme vagu: parem ja vasak sagitaalvagu ja neid ühendav ristivagu. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar; ruutsagar ning sabasagar. Ristivagu nim maksaväratiks, mille kaudu sisenevad pärismaksaarter ja värativeen ning väljuvad ühismaksajuha ja lümfisooned.
ning füüsilise kasvu ning arengu juures. Üldjuhul teatakse kilpnäärmest küllaltki vähe ning antud referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kilpnäärmest ning kõrvalkilpnäärmetest, nende paiknemisest, ehitusest ning olulisusest. 1. Kilpnäärme anatoomia Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Kilpnäärme asetus ja osad on kujutatud joonisel 1.[1] Joonis . Kilpnääre eestvaates. 1. Keeleluu 2. Püramiidsagar 3. Vasak sagar 4. Kilpnäärmekitsus 5. Hingetoru 6. Parem sagar 7. Kilpkõhr 8. Kilpkõhre-keeleluu membraan [1] Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi
8) Kuidas nimetatakse kopsusiseseid hingamisteid? - Bronhideks. 9) Mis kulgevad läbi kopsuvärati? - Läbi kopsuvärati kulgevad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisõlmed. 10) Too välja 3 erinevust parema ja vasaku kopsu vahel. - Parem kops on vasakust laiem ja lühem. Vasaku kopsu alumiseesmise serva piirkonnas südamega külgnev südamesälk. Sügavad vaod jaotavad vasaku kopsu kaheks ja parema kopsu kolmeks sagaraks. Mõlemas kopsus on klassifikaatori järgi 10 bronhiaalsegmenti. Kuna vasak kops aga väiksem on, siis eristub seal tihti vaid 9 segmenti. Parem kops ühendub hingetoruga kahe bronhi abil, vasak kops ühe bronhi abil. 11) Kus ja kuidas toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel? - Gaasivahetus õhu ja vere vahel toimub alveoole ümbritsevas kapillaaride võrgustikus. Õhu hapnik tungib verre, süsihappegaas verest väljub alveolaarõhku.
d) Vaheaju, mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju , mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast . !!62. Otsaju osad, mõhnkeha+joonis lk 200- Suuraju e.o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru- kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 63. Suurajukoore mõiste ja mõõtmed- Suurajukoor - neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1- 5mm paksune hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2
lähestikku ja kindla funktsiooniga. Brodmanni väljade kaart. (VAATA KA ECONOMO KAARTI – netist?) Economo kolm rühma: homotüüpilised, kus on kõik 6 närviraku kihti ja kaks rühma heterotüüpilised, kus on närviraku kihte vähem. Heterotüüpsed I väli on motoorseid protsesse juhtiv ja V väli on iseloomulik tundlikkust vastuvõtvale (sensoorsele) koorele. Seal lõpevad tundlikkust juhtivad juhteteed. (Meie kasutame edaspidi Brodmani väljade numbreid) Peaaju koor jaguneb neljaks sagaraks: * Kuklasagar * Otsmikusagar * Oimusagar * Kiirusagar Sagarad (ld k lobus) jagunevad omakorda käärudeks (ld k gyrus). Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu. Peaaju koore keskused Võib jagada kahte suuremasse rühma: 1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) : * somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu) Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus
seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks on avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. N: suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha. Raamat 146 Otsaju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203)
3) Pearakud: eritavad ensüüme Mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetavat sekreeti nim. MAOMAHLAKS. (ööpäevas 2-3l) 79) Maks: asend: Asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. väliskuju (sagarad): Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks.
mõjust. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild sisaldab suurt hulka neuronite gruppe, mis on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Väikeaju (cerebellum), mis asub ajusilla kohal, sisaldab palju enam närvirakke kui ükski muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset informatsiooni ajukoorest ja sisendi tasakaalu (kehaasendi) kohta sisekõrva vestibulaarorganist. Väikeaju on tähtis asendi säilitamisel ja silma ning pea liikumiste koordineerimisel. Samuti on ta oluline liikumiste sujuvuse tagamisel. Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste
Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Ajusild sisaldab suurt hulka neuronite gruppe, mis on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Väikeaju (cerebellum), mis asub ajusilla kohal, sisaldab palju enam närvirakke kui ükski muu aju alaosa, kaasaarvatud ka suuraju poolkerad. Väikeaju pind (koor) on jaotatud mitmeks sagaraks lõhede abil. Väikeaju saab somatosensoorset informatsiooni seljaajust, motoorset informatsiooni ajukoorest ja sisendi tasakaalu (kehaasendi) kohta sisekõrva vestibulaarorganist. Väikeaju on tähtis asendi säilitamisel ja silma ning pea liikumiste koordineerimisel. Samuti on ta oluline liikumiste sujuvuse tagamisel. Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi
hargnevad närvikiud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Temas talitlusest oleneb suuraju poolkerade koore aktiivsus, samuti une ja ärkveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha: Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Suuraju vaod jaotavad poolkerade selgmise- külgmise pinna neljaks sagaraks: otsmikusagar - asetseb tsentraalvaost eespool, kiirusagar - asub tsentraalvaost tagapool, oimusagar - asub poolkerade külgvaost allpool, kuklasagar - eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad: Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest
Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Vaod (sulcus) eristavad kääre (gyrus). Mõnedel aju vagudel on väga püsiv asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all.
vöödiline keha. Eestis 13 liiki. Meie liikidest 2 võivad olla tõsised aiakahjurid. Sugukond Tortricidae – mähkurlased Enamasti väikesed liblikad, harva ulatub siruulatus 6 sentimeetrini. Paljude liikide röövikud seovad taimelehed siidniidi abil kokku. Eestist on leitud üle 370 liigi. Palju tõsiseid aia- ja metsakahjureid. Sugukond Pterophoridae – sulgtiiblased Väga iseloomuliku välimusega liblikad: keha sale, jalad pikad, tiivad enamasti jagunenud 2-3 sagaraks, siruulatus kuni 5 cm. Eestis 40 liiki. Meil on üks silmatorkavamaid valge-sulgtiib. Sugukond Pyralidae – leediklased Enamasti väikesed kuni keskmise suurusega liblikad. Eestis üle 180 liigi. Mitmed olulised ladustatud taimsete produktide kahjurid. Sugukond Lasiocampidae – kedriklased Keskmise suurusega kuni suured liblikad. Tiivad tavaliselt ümarad, keha jässakas, väga karvased. Suguline dimorfism sage. Sugukonna nimi tuleneb tihedast kookonist nuku ümber. Eestis 16 liiki.
jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. - strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid. ● Maks asub õhukeses kapslis, on kaetud peritoneumiga. - maks fikseeritakse ülalt poolt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale - osaliselt toetatakse kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Eristatakse 2 pinda ja kahte serva: 1. ülemine e diafragmaalne pind: kumer, suunatud üles vahelihase poole - jaotub 2 sagaraks 2. alumine e vistseraalne pind: lame, suunatud taha/alla siseelundite poole - jaotub 4 sagaraks - terav alumine serv - taha suunatud tömp serv Maksaga seotud organid: ● ülalt ja eest: diafragma, kõhu eessein ● alt: magu, duodeenum, parem käärsoolekoold, parem neer koos neerupealisega ● tagant: söögitoru, alumine õõnesveen, aort, sapipõis, lülisammas, diafragma ● küljelt: alumised roided, diafragma Vistseraalpinnal (alumisel):
ajukoor sisaldab ~10 närvirakku ning ligikaudu 10 korda rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust umbes 1/3. Suuraju koor koosneb mitmest, enamasti 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub. Vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada. Kummagi poolkera suurimateks vagudeks on suuraju külg- e. lateraalvagu, tsentraalvagu, kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad kummagi poolkera 4 sagaraks: otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagar. Tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär ja tahapoole posttsentraalkäär. Ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus, mis moodustab ~ 60 % ajupoolkerade kaalust. Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/cerebrum_1.gif
MAOSEIN: mao seinas on kolmekihiline lihaskest piki, ring, ja põikilihaskiht. 73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal
MAOSEIN: mao seinas on kolmekihiline lihaskest – piki, ring, ja põikilihaskiht. 73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal
MAOSEIN: mao seinas on kolmekihiline lihaskest piki, ring, ja põikilihaskiht. 73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal
ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit Maksa ehituslikud-talitluslikud üksused Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus Asend- maksa alumisel pinnal Ehituse põhiolemus- koguneb sapp Ta on reservuaar
ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut Saba Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit Maksa ehituslikud-talitluslikud üksused Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus Asend- maksa alumisel pinnal Ehituse põhiolemus- koguneb sapp Ta on reservuaar
pisarad ● Positiivsed emotsioonid, mis annavad tõuke edasi minna! OTSAJU = SUURAJU CEREBRUM ● koosneb paarilistest suurajupoolkeradest HEMISFÄÄRIDEST ja neid ühendavatest KOMMISSUURIDEST. ● kummagi poolkera suurimad vaod: - külg- e lateraalvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu ➔ need vaod jaotavad kummagi poolkera neljaks sagaraks (AJUKOOR jaguneb sagarateks): - otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagaraks ➔ tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär, tahapoole posttsentraalkäär ➔ ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus - moodustab u 60% ajupoolkerade kaalust Suurajupoolkerade koosseisus: - ajukoor - uhteteed - basaaaltuumad ehk põhimiktuumad - külgmised ajuvatseakesed
valulikkus. Raseduse ajal rinnad suurenevad, piimajuhade süsteem paisub ja tekib uusi sagarikke. Pärast menopausi tõmbub näärmekude kokku, sest rasva osa suurenev, ja rinnad muutuvad vähem tihedaks. (Hickin 2007:150) 8 Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud
Ürgsoolest areneb seedeelundkond ja hingamiselundkond Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele. Neelu endodermaalne osa on neelutaskud (imetajatel on neid 4 paari). Esimesest paarist lõpustaskutest kujunevad kuulmetõrved, teine paar lõpustaskuid kasvab kinni, täitub lümfaatilise koega ja moodustab kurgumandlid. Kolmanda ja neljanda lõpustasku dorsaalsed osad arenevad tüümuseks ja ventraalsed osad neljaks kõrvalkilpnäärme sagaraks. Viimased liituvad kilpnäärmega, mille alge sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Neelutaskud paiknevad neelukaarte vahel, 1.paar neelutaskuid paikneb organismis kõige anterioossemalt. Seedekulgla areng Seedekulgla osad on söögitoru, magu, peensool, jämesool. Endoderm moodustab seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad lihased soolte ümber. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis
12. Kilpnääre. Kilpnäärme talitluse häired - türeotoksikoos, kretinism, müksödeem. Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees. Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi rikkalliku verevarustuse
järgneb teine, näitek söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. · Aju: millised on neli suuraju sagarat (frontaal, temporaal, parietaal, oktsipitaal) ning millised on nende põhilised funktsioonid? Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Suuraju jaguneb neljaks suuremaks sagaraks: Frontaalsagar e otsmikusagar asub peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele regeerimisega. Selles ajupiirkonnas on peamiseks neurotransmitteriks dopamiin. Temporaalsagar e oimusagar ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja auditoorset infot, sealt tuleb sotsiaalse kognitsioonioskus.
seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor jagatakse neljaks sagaraks, mis on seotud erinevate fnide täitmisega: otsmiku, oimu, kiiru ja kuklasagaraks. + insulaarne ja limbiline koor. Sensoorsed alad (sensoorse info töötlemine) ja motoorsed alad (motoorne kontroll). Sensoorsed alad jaotatakse primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaalseteks. Primaarsed saavad info mõne ümberlülituse vahendusel sensorilt. Sek. Ja terts saavad info prim. Alalt. Assotsiatsioonialad
annaabi.ee 
