Selleks, et vältida (NH4)2CO3 hüdrolüüsi, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati NH3*H2O, mis Le Chatelier` printsiibi kohaselt nihutab hüdrolüüsi reaktsiooni tasakaalu vasakule CO32 -ioonide kontsentratsiooni suurenemise suunas. (NH4)2CO3 toimel sadestuvad liigaluselises keskkonnas ka Mg2+ -ioonid valge aluselise magneesiumhüdroksiidkarbonaadina: 2Mg2+ + CO32 + 2OH Mg2(OH)2CO3 Et seda vältida, tuleb lahusele enne sadestamist lisada NH4Cl lahust, mis vähendab lahuse pH vajaliku väärtuseni pH~9, mille juures ei sadene Mg2+-ioonid magneesiumhüdroksiidkarbonaadina. Seega toimub IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine (NH4)2CO3 lahusega ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi juuresolekul soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik Käesolevas töös võivad katioonidena sisalduda IV rühma katioonidest Ba2+ ja Ca2+ ning V rühma katioonidest Mg2+ ja NH4+- ioonid.
2) Molekulivalem väljendab a) aine ehitust b) aine koostist c) aine olekut 3) Liitaineteks nimetatakse a) elemente, mis kuuluvad ühendite koostisse b) aineid, mis koosnevad kahe või enama elemendi aatomitest c) keemilisi ühendeid 4) Igal ainel on vaid üks keemiline valem, sest a) molekul on aine väikseim osake b) aine koostis on püsiv c) aine koosneb molekulidest või aatomitest 5) Mittelahustunud osakeste sadestamist nimetatakse a) destilleerimiseks b) filtreerimiseks c) setitamiseks 6) Indikaatorite abil ei saa kindlaks määrata a) lahjendatud happeid b) leeliseid c) lahustumatuid aluseid 7) Happelise keskkonna kindlakstegemiseks kasutatakse a) maitsmist b) fenoolftaleiini c) lakmust 8) Aineid, mis liidavad endaga hapnikku, nimetatakse a) katalüsaatoriks b) redutseerijaks c) indikaatoriks 9) Happelises keskkonnas on pH väärtused a) väiksemad kui 7
paberimasinaga. Selle sõelale sadestatakse massikiht, mis edasi tihendatakse ning kuivatatakse. Kiudainet saadakse puidust, õlgedest, pilliroost vm. puitunud taimsest ainest keemilise töötlemise teel. Töötlemise eesmärk on puitu jäigaks muutvate ainete eemaldamine. Järelejääva kiudaine põhiosa on tselluloos. Kiudaineallikas võib olla ka vanapaber või kalts; sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda. Kiudainele lisatakse enne p-i sadestamist liimi, täite- ja värvaineid. Varem sadestati kiudaine raamile tõmmatud sõelale, pärast paberimasina leiutamist (1799) kasutatakse pideva lindina ringlevat sõela. Nüüdisaja paberimasin on suur, võimas ja tootlik agregaat: suurimate pikkus on üle 100 m, mass üle 2000 t ja tootlikkus 1000 t p-t ööpäevas. Niisugusest hiiglasest väljub sekundis üle 10 m kuni 10 m laiust paberilinti. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 milj. t, sellest kolmandik USA-s .
lahust, leelistan ammoniaakhüdraadiga ja soojendan keemiseni. Seejärel lisan paar tilka K4[Fe(CN)6] lahust, mille järel tekkis valge hägune sade, mis tõestab kaltsiumioonide esinemist lahuses. Ca2+ + 2NH4 + + [Fe(CN)6] 4– → Ca(NH4)2[Fe(CN)6]↓ Ba2+ ja Ca2+ jälgede kõrvaldamine Lisan tsentrifugaadile, mis jäi järele pärast IV rühma karbonaatide sadestamist, 3- 4 tilka (NH4)2SO4 lahust, et baariumioone sulfaatidena sadestada, ja 3-4 tilka (COONH4)2, et kaltsiumioone oksalaatidega sadestada, ning keedetakse. Sade eraldatakse tsentrifuugimisena ja Mg2+ ioonid tõestatakse tsentrifugaadist. Mg2+ ioonide tõestamine Võtan 2-3 tilka lahust ja soojendan keemiseni. Lisan paar tilka dinaatriumvesinikfosfaadi lahust ja paar tilka 2M ammoniaakhüdraati ning soojendan veidi veel. Tekib valge ammooniummagneesium-fosfaadi kristalliline sade.
jäätmehoidlast pärinevad nõrgveed, mis tekivad sademevetega uhtumisel, iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, leeliseline (pH kuni 13) ja sisaldab anorgaanilisi (sulfaadid, sulfiidid, kloriidid, nitraadid, fosfaadid) ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid), naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Nõrgvee KHT on 2800-5500 mg/l ning BHT 900-4000 mg/l. Raskmetallide eemaldamine reovetest- kasutatakse tavaliselt metallide sadestamist kas lubja või sooda abil (et saavutada minimaalsele lahustavusele vastavat pH), kuid kasutatakse ka sadestamist karbonaatidena (plii puhul) ning sulfiididena ja kaasasadestamist (näiteks arseeni puhul kaasasadestamine alumiiniumi võib raua flokkidega neutraalse pH juures). Enne töötlust tuleb eemaldada ammoonium ning tsüaniid (galvaanikast), mis moodustavad metallidega kompleksi ning takistavad sadestamist. Tsüaniidi sisaldavate reovete töötlemiseks kasutatakse tavaliselt leeliselist
a. suurem kõvadus b. väiksem tundlikkus pind- ja sisedefektide suhtes c. suurem tugevus d. suur sitkus Küsimus 14 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika põhigruppideks on Vali üks või enam: a. karbiidkeraamika b. oksiidkeraamika c. mitteoksiidkeraamika d. segakeraamika Küsimus 15 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keraamiliste komposiitide valmistamisel kasutatakse: Vali üks või enam: a. aurufaasist sadestamist b. kuumpressimist c. kõrgtemperatuurset iselevisünteesi d. reaktsioonpaagutamist Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kermis?
D. B2O3 -33% Score: 10/10 3. Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Student Response Value Correct Answer Feedback A. karbonitriidid 50% B. karbiidid 50% C. kloriidid -33% D. oksiidid -33% Score: 10/10 4. Keraamiliste komposiitide valmistamisel kasutatakse: Student Response Value Correct Answer Feedback A. kuumpressimist 33% B. reaktsioonpaagutamist 34% C. kõrgtemperatuurset iselevisünteesi 33% D. aurufaasist sadestamist 0% Score: 6,7/10 5. Mis on sialon? Student Response Value Correct Answer Feedback A. ühefaasiline keemiline ühend 100% B. pulbrite mehaaniline segu 0% C. iseseotud SiC keraamika 0% D. Al ja Si baasil sulam 0% Score: 0/10 6. Komposiitmaterjale liigitatakse maatriksi järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. metallmaatriksiga 25% 2. plastmaatriksiga 25% 3
· Tekkis globuliinide sade. Sade filtreeritakse filterpaberiga. Saadud filtraadile lisatakse kristallset (NH4)2SO4 kuni küllastatuse saavutamiseni. (lisatakse väikeste portsjonitena soola ja loksutatakse katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrdame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. · Moodustus albumiinide sade. Võrreldes albumiinide sadet globuliinide sademega, selgus, et albumiinide sadet on vähem. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Töö käik
denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis eraldati filtrimisel. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu, moodustub albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine. Töö käik: kahte katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisati 1ml kontsentreeritud äädikhapet
denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis, eraldati umbes poole lahuse filtrimisel. Algne lahus jäeti võrdluseks. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustunud, moodustus albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid, sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisatakse 1ml kontsentreeritud äädikhapet
koosnevaid kolloidlahuseid,mis settivad väga aeglaselt.Sel juhul on vaja sadestusreaktiivi kontsentreeritud lahust lisada kiirelt,kuumutada ja segada,vahel lisatakse ka elektrolüüte (näiteks NH4Cl lahust).Adsorptsiooni tõttu on sade saastunud teiste lahuses olevate ioonidega ja seepärast on sadet vaja alati pesta destilleeritud veega (kolloidlahuse tekkimise võimaluse korral NH4Cl lahusega).Mõnikord kasutatakse sadestamist tekkiva reaktiivi meetodil.Sel juhul valmistatakse sadestusreaktiiv uuritavas lahuses kulgeva aeglase reaktsiooni abil.Näiteks kasutatakse katioonide analüüsil mürgise ja ebameeldiva lõhnaga divesiniksulfiidi H2S asemel tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S : CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S 2. Füüsikalis-keemilised eraldamismeetodid on ekstraktsioon, elektro-forees, kromatograafia
Tekkis globuliinide sade. Filtreerime sade filterpaberiga. Saadud filtraadile lisame kristelset (NH4)2SO4 kuni kontsentratsiooni saavutamiseni. (lisame väikeste portsjonitena soola ja loksutame katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu maksimaalse kontsentratsioonini(küllastunud lahus). Moodustus albumiinide sade. Võrreldes juhtus, et globuliinide sade on rohkem, kui albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest.
Anaeroobsed protsessid: reovesi puhastatakse hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete bakterite abil, kes kasutavad elutegevuseks ja paljunemiseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub biomass, süsinikdioksiid ja metaan. Fosfori ja lämmastiku äratus: Tänapäeval üks reovee puhastuse peamisi eesmärke , kuna eutrofeerumine on globaalne probleem. Peamine probleem fosfori ärastamine olmereoveest- kasutatakse peamiselt keemilist sadestamist ja bioloogilist sidumist. Lämmastik eraldatakse nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Kõrge NH4 sisaldus > hapendumisel tarbitakse, vees lahustnud hapnik > hapenduvad, nitritiooniks(NO2)> nitraatiooniks- nitrifikatsioon. Nitraadid taandatatkse denitrifitseerivate bakterite abil gaasiliseks lämmastikuks(N2), mis haihtub atmosfääri- denitrifikatsioon. Reostuskoormus: keskkonna reostskoormus ja selle vähendamise võimalused: orgaaniline
5. Nimeta juustu tootmise põhifaasid. Piima eeltöötlus, kalgenditöötlus, vormimine, valmimine. Piim => piimakalgend + vadak => juustutera => juustuplast => juustutoorik => juust. 6. Iseloomusta juustupiima kalgendamise viise? Kõige levinumaks juustupiima kalgendamise viisiks on laabi lisamine piimale, aga saab kalgendada ka happe toimel (kohupiim või sõir) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). 7. Mis on väärinduskoefitsent ja millised on toitainete väärinduskoefitsendid? Väärinduskoefitsent on piimast juustu üleminevate koostisosade protsent. Selle suurus on juustuliigiti erinev. Traditsioonilised kalgendamisel on poolkõva 45% rasvasusega kuivaines juustu rasva väärinduskoefitsent 92%, valgul 75% ja mineraalainetel 35%. 8. Millised on 5 põhilist juustu liiki?
Tekkis globuliinide sade. Filtreerime sade filterpaberiga. Saadud filtraadile lisame kristelset (NH4)2SO4 kuni kontsentratsiooni saavutamiseni. (lisame väikeste portsjonitena soola ja loksutame katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel tekksi nõrk hägu. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. Tekkinud sademehulkade põhjal saab öelda, et albumiinide sisaldus munavalgus oli suurem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine.
Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. 11. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel
Mida kõrgemates kihitides, seda mikroobide rikkalikum. 14. Pinnavete mikrofloora lahtised veekogud-jõed järved jne.oleneb kasutusest, asutusest. Jõe vesi-kui on läibund palju asutsuts punkte-siis sadu tuhadneid, iljoneid 1 ml-s.Palju on kevadise üleujutuse ajal.Kalda ääres on rohkem ja mudas. 15. Joogivee mikrofloora kõige rohkem vastavad puurveekauveus. Joogivee puhtus- I-raskemate oskaeste eemaldamine(Al ja Fe soolade lisamine), II- pärast sadestamist filtreeritakse(kvartsliiv) III-defintseerimine, kloreerimine(hüpoklorit, kloorlubi, klooramiin), Hakatud kasutama osoneerimist ja kiiritamine ultravioletkiirtega. Omaduste hindamine- keemilisi, organoleptilisi, mikrobiloogilised näitajad.Epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt rahuldav. Epidemoloogia hinnatakse- termotolerantsed Coli-laadsed, Coli-laadsed, heterotroofsed bakterite arv. 16. Heitvete mikrofloora ja vee puhastamine
Kalgendi töötlus on vajalik veesisalduse reguleerimiseks, konsistentsi kujundamiseks ning valmimisprotsesside suunamiseks. [1] Kontsentreerimine sooritatakse enamasti piima kalgendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Kõige levinumaks kalgendamisviisiks on kaseiinimitselle destabiliseerivaid ensüüme sisaldava laabi lisamine juustupiimale. Teatud juustude korral kasutatakse ka piima hapendamisega kalgendamist (Feta, Sõir jt) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). Norra traditsiooniliste juustu Mysost valmistamisel toimub kontsentreerimine vee väljaaurutamisega. [3] Kui kasutatakse ultrafiltreerimist- võib kontsentreerimisfaasis toimuda vadakut eraldamata. Sel juhul eemaldatakse üleliigne osa piima veefaasist läbi filtri ja kalgendatakse filtrile jääv kuivainerikkam osa ehk retendaat. Kui piimavalgu ja –rasva kontsentreerimiseks kasutatakse laapi, siis selle ensüümid koos piima kaltsiumiioonidega tekitavad kaseiini
Joogivee puhastus. See seisneb mitmes etapis. Esmalt eemaldatakse veest settebasseinides raskemad osakesed. Sadestamise efektiivsuse tõstmiseks ja kiirendamiseks lisatakse sageli veele koagulante, milledeks näiteks võivad olla alumiiniumi ja raua soolad. Koagulandi ja vees sisalduvate süsihappesoolade vahelise reaktsiooni tulemusel moodustuvad alumiiniumi või 3. valentse raua hüdroksiidid, mis sadenevad välja helvestena ja haaravad kaasa ka mikroorganisme. Pärast sadestamist vesi filtreeritakse, kusjuures filtermaterjalina võidakse kasutada näiteks kvartsliivaVee puhastamisel võidakse kasutada ka vee filtreerimist koos koagulatsiooniga, kus häid tulemusi on saadud adsorbeerivate omadustega filtermaterjali nagu koaliini, bentoniidi jt. Rakendamisel Vesi, läbinud filtri, on täielikult puhas igasugustest osakestest ja suures osas ka mikroorganismidest. Samas vette võib jääda siiski teatud hulk eluvõimelisi mikroobe,
kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforiärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe-koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale:
Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforiärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe-koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: Alumiiniumsulfaat A l 2 (S O 4 ¿3 *18 H 2 O Raudsulfaat - FeS O 4 *6 H 2 O
o lubjakivi, lubi, seebikivi, sooda o CO2, happed - Oksüdatsioon ja taandamine o hapendamine – klooriühendid, vesinikperoksiid, kaaliumpermanganaat o taandamine – vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit, rauasoolad - Desinfitseerimine o hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme o vanasti kloor o osoon, UV Reovete keemiliseks puhastamiseks kasutatakse keemilist sadestamist, neutraliseerimist, oksüdatsiooni ja taandamist ning desinfitseerimist. Keemilise sadestamise käigus lisatakse veele kemikaali, mis korraliku segamise järel reageerib vees oleva heljumiga ning setitab selle. Setet on vaja hiljem ümber töödelda. Näiteks koagulatsiooni käigus lisatakse alumiinium-, raua- või kaltsiumisoolasid, mis liidavad heljumi suuremateks helvesteks ning setitavad selle. Neutraliseerimist kasutatakse, kui vee pH erineb oluliselt 7-st. Happelise vee
mida ümbritseb Ag/AgCl anood. Nende vahele rakendatakse konstantne pinge (0.6V). Elektroodid on eraldatud reaktsiooni toimumiskohast õhukese (teflonist) membraani abil. See membraan on läbitav ainult hapnikule. Mõõdetakse voolutugevust, mis on määratud O2 difusiooniga katoodile. Difusiooni kiirus on võrdeliselt sõltuv hapniku kontsentratsioonist. Kromatograafia ja ekstraktsioon: Produkti ja substraadi lahutamismeetodid: · Sadestamist kasutatakse reaktsioonides, millede käigus toimub makromolekulide (DNA, RNA, polüpeptiidide, polüsahhariidide) süntees madalmolekulaarsetest radioaktiivmärgitud substraatidest. Polümeerid on reeglina väiksema lahustuvusega kui madalmolekulaarsed ained. Näiteks saab polüpeptiide eraldada aminohapetest etanooli, triklooräädikhappe või ammooniumsulfaadiga sadestamise teel.
kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Näiteks metsatööstuse reovees on võrreldes kõrge orgaanilise reostusega väga vähe toitaineid ja bioloogilisel puhastusel on vaja aktiivmudaprotsessi lisada toitaineid. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega, mis muudab lahustunud fosforiühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega, mille tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mg fosforit/l. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis- keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Fosfori keemiline
15.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait
150.250 /L- merevaigu värviga õlle sordid 150-250 mg/L- tumedad sordid [Mg2+] Oluline mikroelement pruulimise vees Vajalik pärmile kofaktorina mõningate ensüümide tootmiseks Soovitav kogus < 30 mg/L Mg-soolad on lahustuvamad kui Ca-soolad Väiksem mõju virde pH'le ja maitsele > 20 mg/L MgSO4 võib anda virdele ebameeldiva hapuka ja kibeda maitse Liigne Mg võib segada fosfaatide sadestamist Ca poolt Suurtes kogustes omab Mg-soolad lahtistavat mõju [Na+] Esineb kõikides õlledes Suures koguses ebasoovitav, kuna tekitab haput ja soolast maitset Maitse on vastuvõetavam kloriididena võrreldes sulfaatidega Ei mõjuta happelisust Soovitav kogus: 0-150 gm/L [K+] Nagu Mg, pärmi kasvu kofaktor, vajalik mikroelement Soolane ilma hapuka alatoonita, talutavam võrreldes Na'ga Ei mõjuta happelisust Sulfaadid ja kloriidid
Joogivee puhastus. See seisneb mitmes etapis. Esmalt eemaldatakse veest settebasseinides raskemad osakesed. Sadestamise efektiivsuse tõstmiseks ja kiirendamiseks lisatakse sageli veele koagulante, milledeks näiteks võivad olla alumiiniumi ja raua soolad. Koagulandi ja vees sisalduvate süsihappesoolade vahelise reaktsiooni tulemusel moodustuvad alumiiniumi või 3. valentse raua hüdroksiidid, mis sadenevad välja helvestena ja haaravad kaasa ka mikroorganisme. Pärast sadestamist vesi filtreeritakse, kusjuures filtermaterjalina võidakse kasutada näiteks kvartsliiva. Vee puhastamisel võidakse kasutada ka vee filtreerimist koos koagulatsiooniga, kus häid tulemusi on saadud adsorbeerivate omadustega filtermaterjali nagu koaliini, bentoniidi jt. rakendamisel. Vesi, läbinud filtri, on täielikult puhas igasugustest osakestest ja suures osas ka mikroorganismidest.
Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega, mille tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mgP/l. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel.
Seega bioloogilismehaaniline töötlus kõrvaldab 20-30% P. Tavalises olmereovees on mikroobide vajadustest lähtudes ülemääraselt palju toitaineid ja seetõttu vajatakse spetsiaalset toitainete ärastust. Tootmisvees võib olukord olla erinev. Näiteks metsatööstuse reovees on võrreldes kõrge orgaanilise reostusega väga vähe toitaineid ja bioloogilisel puhastusel on vaja aktiivmudaprotsessi lisada toitaineid. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- koagulandid kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega, mille tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mgP/l. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud
Anaeroobsed protsessid · Reovesi puhastatakse hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete bakterite abil, kes kasutavad elutegevuseks ja paljunemiseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub biomass, süsinikdioksiid ja metaan Anaeroobse lagunemise protsess FOSFORI JA LÄMMASTIKU ÄRASTUS · Tänapäeval üks reovee puhastuse peamisi eesmärke, kuna eutrofeerumine on globaalne probleem · Peamine probleem fosfori ärastamine olmereoveest - kasutatakse peamiselt keemilist sadestamist ja bioloogilist sidumist · Lämmastik eraldatakse nitrifikatsioonidenitrifikatsiooni protsessis. · kõrge NH4 + sisaldus _ hapendumisel tarbitakse vees lahustunud hapnik _ hapenduvad nitritiooniks (NO2 -) _ nitraatiooniks nitrifikatsioon. · nitraadid taandatakse denitrifitseerivate bakterite abil gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri denitrifikatsioon Puhastusjaamad kombinatsioon erinevatest puhastusmeetodites
Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Jahutusveena tuleb eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. Vee pehmendamine Vee pehmendamise mooduseid on mitu. Lihtsaim on vee keetmine. Otstarbekas on süsteemist väljalastud vett kasutada korduvalt. Levinud on vee pehmendamine kemikaalidega. Kasutatakse nii katlakivi sadestamist vältivate kemikaalide lisamist jahutusveele kui ka vee pehmendamist enne jahutussüsteemi valamist. Üheks katlakivi sadestumist vältivaks kemikaaliks on kaaliumkromaat (K2Cr2O7), mida tuleb lisada 10 g l l vee kohta. Samuti võib kasutada naatriumfosfaate (Na3PO4; NaPO3), naatriumkromaati (Na2Cr2O7) koos NaNO2 ja Na OH- ga. Need ühendid muudavad kaltsiumi ja magneesiumi soolad urbseks massiks, mis ringleb süsteemis koos veega ja on kergesti väljapestav
Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Jahutusveena tuleb eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. Vee pehmendamine Vee pehmendamise mooduseid on mitu. Lihtsaim on vee keetmine. Otstarbekas on süsteemist väljalastud vett kasutada korduvalt. Levinud on vee pehmendamine kemikaalidega. Kasutatakse nii katlakivi sadestamist vältivate kemikaalide lisamist jahutusveele kui ka vee pehmendamist enne jahutussüsteemi valamist. Üheks katlakivi sadestumist vältivaks kemikaaliks on kaaliumkromaat (K2Cr2O7), mida tuleb lisada 10 g l l vee kohta. Samuti võib kasutada naatriumfosfaate (Na3PO4; NaPO3), naatriumkromaati (Na2Cr2O7) koos NaNO2 ja Na OH- ga. Need ühendid muudavad kaltsiumi ja magneesiumi soolad urbseks massiks, mis ringleb süsteemis koos veega ja on kergesti väljapestav
eriklaaside (väga suur murdumisnäitaja, IP-kiirguses läbipaistev) komponent emailides, glasuurides germanaatide ja fluorogermanaatide saamisel perspektiivne kiudoptikas 3.10.3. Metalse Ge saamine ja kasutamine - saadakse peam. kõrvalproduktina värvil. metallide tootmisel ja fossiilsete kütuste tuhast. Toore rikastatakse (olenevalt päritolust)mitmete meetoditega (näit. flotatsiooniga) Kontsentreerimiseks kasutatakse sageli sulfiidide lenduvust, sadestamist tanniini või/ja H2SO4 lahusega jm. *kontsentreerimine on paljuetapiline, keeruline, kallis Lõppetappidel saadakse GeCl4, mida puhastatakse ülihoolikalt (rektifikatsioon kvartskolonnides, ekstraktsioon, suund-kristallimine jt.) ja hüdrolüüsitakse ülipuhta veega, → GeO2, kuivatatakse (sageli kõrgsagedusväljas) ja redutseeritakse H2-ga (600-700ºC) → Ge Ge sulatatakse 1000-1050ºC juures, puhastatakse tsoonsulatuse või suundkristallisatsiooniga
annaabi.ee 
