Pelgulinna Gümnaasium Õhu saastumine Anna Savalainen 9A Tallinn 2011 Sisukord Õhu saastumine( üldiselt,happesademed )...............................................................................lk3-4 Süsihappegaas,osoon,müra......................................................................................................lk 4 Õhu saastumine Eestis.............................................................................................................lk 5 Pildid........................................................................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................lk 7 Õhu sa...
Inimtegevuse mõju keskkonnale Keskkonna tervise all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.Ei ole võimalik parandada inimese tervist ainult sotsiaalsete meetmetega. Mürasaaste seab paljude loomaliikide heaolu ja võib-olla isegi olemasolu üha suuremasse ohtu.Müra kahjulikkus sõltub selle tasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast ning inimese taluvusest.Kõrgem müratase häirib mõtlemist ja keskendumist ning põhjustab meeleolu langust, väsimust, peavalu ning unehäireid. Sellest tulenev väljamagamatus halvendab veelgi enesetunnet ja vaimset töövõimet, mis omakorda süvendab mitmeid tervisehäireid ning kaebusi. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Müraga on seotud ka mõned neuroosivormid.Müra mõju suureneb, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stres...
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete ...
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine
Õpetatav aine: HÜGIEENIÕPETUS Õppeaine maht tundides : 32A, 8 IsT Õpetatavad erialad : kokk, pagar-kondiiter, toidukaupade müüja, kelner-ettekandja, hotelliteenindaja, müügiassistent. Mooduli eesmärk: Moodul võimaldab õpilasel: · Omandada teadmisi hügieeninõuetest, mis tagaksid toiduohutuse · Mõista hügieenireeglitest kinnipidamise vajalikkust · Omandada teadmisi toidu säilitamisest · Omandada teadmisi toidu saastumise võimalustest, saastumise vältimisest · Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub
Toiduhügieeni tagamise nõuded II osa Vedu 1. Toiduainete veoks kasutatavad veokid ja/või mahutid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest, ning vajaduse korral projekteeritud ja ehitatud selliselt, et võimaldada piisavat puhastamist ja/või desinfitseerimist. 2. Veokite nõudes ja/või mahutites ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, kui see võiks põhjustada toiduainete saastumist. 3. Kui veokeid ja/või mahuteid kasutatakse toiduainetele lisaks muude kaupade veoks või kui nendega koos veetakse erinevaid toiduaineid, siis peavad need vajaduse korral olema saastumise vältimiseks tõhusalt eraldatud. 4
ISIKLIK HÜGIEEN Juhendaja: Kaja Rahu Koostas: Kaili Vill Kõik toidu käsitsemise alas töötavad inimesed peavad: Tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse, Kandma sobivat, puhast tööriietust, Vajadusel kaitseriietust. Toidukäitlemisse ei lubata: Nakkuse kandjaid: Infitseeritud haavad Nahahaigused Põletikud Kõhulahtisus Otsene või kaudse saastumise oht. Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted Toidukäitleja ei võta vastu: Toidutooret või koostisaineid Töötlemisel ebavajalikke materjale Käitlemisettevõttes hoitakse: Sobivates tingimustes Tooraineid Koostisaineid Vältimaks riknemist ja saastumist Hoidumaks toidu kõlbmatuks muutumise eest: Tootmise Töötlemise Turustamise etappidel Peab toit olema kaitstud
Toiduhügieeni eesmärk Toiduhügieeni ülesanded Heast hügieenist tulenevad tulud Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud Mikroobide kasv, toksiinide moodustumine ja nakatumine Toiduohutuse tagamise menetlused Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad Inimene Toores toit Putukad Närilised Tolm Prügi ja toidujäätmed Loomad ja linnud Toidumürgistuse 10 peamist põhjust Toidu kaitsmine saastumise eest Isikliku hügieeni nõuded Toiduhügieeni 10 kuldreeglit Küsimusi mõtlemiseks Kasutatud allikad Kaja Rahu 2 Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2. Takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist, et ära hoida tarbijate haigestumist ja toidu kiiret riknemist. 3. Hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-,
Toidu ohutus. Toidu hügieen, ülesanded Toidu ohutus-Kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil tarbimisel või valmistamisel kahjuu tarbijale. Toidu hügieen- kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks kõigis toiduahela etappides. Ülesanded: Kõik tegevused, mis 1) kaitsevad toitu saastumise eest 2) hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknevaks. 3) hävitavad toidus kahjulikud ained, organismid kuumtöötlemisega või muude meetoditega. Toidu turvalisus.- kui kõigil inimestel on pidev füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. 1) kohane või kättesaadav toiduvaru 2) stabiilne toiduvaru ilma kõikumistet 3)
...............................7 2.2 Saastunud vee tekitatud haigused.....................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................9 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks mulla ja vee saastumise, sest see huvitas mind. Tean, et see on maailmas suur probleem. Rohkem arenenud riikides on mulla ja vee saastumine väiksem 2 probleem, sest seal rakendatakse mitmeid meetmeid, et seda leevendada. Näiteks tehastes korduvkasutatakse vett ega juhita saastunud vett veekogudesse. Vähem arenenud riikides on see probleem suurem, kuna pole rahalisi võimalusi meetmete rakendamiseks. Sooviksin
linnuliikide mune omavahel kokku segada Valmistamiseks tuleb kasutada ainult söögiks sobivaid mune Muna koor peab olema täielikult kujunenud, ega tohi olla mõranenud Munatoodete käitlemisele esitatavad hügieeninõuded Käitlemine tuleb läbi viia munatoodete saastumist vältival viisil Munad tuleb purustada spetsiaalses ruumis Määrdunud munad tuleb enne purustamist puhastada Munad tuleb purustada viisil, mis välistab munamassi saastumise Munatoodetest tuleb eemaldada võimalikult täielikult koorte ja kilede jäägid Pärast pardi-, hane- ja vutimunade käitlemist tuleb puhastada ja desifitseerida kõik vahendid enne kana-, kalkuni- või pärlkanamunade käitlemise alustamist Munatoodete kõik osad tuleb kuumtöödelda pärast purustamist nii kiiresti kui võimalik Ettevõttes peab olema välistatud inimesele söögiks kõlbmatu toidutoorme kasutamine ja sellest munatoodete valmistamine
b) Peab vastama tarbijate nõuetele. c) Peab vastama õigele temperatuurile. d) Ei pea mitte millelegi vastama. 2) Kes peab koostama ettevõtte toiduhügieenikoolituse kava? a) Töötaja b) Riik c) Käitleja d) Valla- või linnavalitsus 3) Hügieen tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,hygieinos", mis tähendab.. a) Higi b) Tervislikku, tervistavat c) Toitu d) Puhtust 4) Mis on toiduhügieen? (3 õiget) a) Toiduainete saastumise ärahoidmine. b) Mikroorganismide paljunemise ärahoidmine. c) Mikroorganismide hävitamine. d) Harjaga pestud puuviljad. 5) Puhastamise mõiste tähendab.. a) Energia kulutamist selleks, et eemaldada tööpindadelt tolm ja rasv. b) Energia kulutamist selleks, et käed saaksid puhtaks. c) Energia kulutamist selleks, et puuviljad oleks pestud. d) Igasugust koristamist. 6) Millest sõltub mikroobide paljunemine toiduainetes? (2 õiget)
- valge tee 23. Kui enamiku kaupadest moodustavad esmatarbe- ja toidukaubad, siis on tegemist - supermarketiga - hüpermarketiga - lähikauplusega 24. Kauba ladustamine peab olema eelkõige mugav - ostjale - müüjale - kaupluse juhatajale 25. Brokkoli söödav osa on - on valmimata õisik - valminud õisik - kapsapea 26. Kuidas satub toidusse saasteaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 27. Kuidas satub toidusse lisaaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 28. Kes peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava? - töötaja ise - käitleja - toiduhügieeni koolitaja 29. Millistest osadest koosneb toiduhügieenikoolituse kava? - koolituse sagedus ja maht
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks.
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks.
loodusressurside vähenemine; Kuna loodusressursse pidevalt kaevandatakse ja tarvitatakse kuid neid asemele samas tempos ei tule ,siis lõppevad inimkonnale peagi paljud taastumatud loodusvarad otsa. võõrliikide sissetoomine; Paljudes paikades on võõrliikide sissetungi või toomise tagajärjed olnud katastroofilised. Võõrliikide sissetoomise tagajärjed võivad olla teiste liikide väljasuremine, reostus või elukeskkonna muutumine. Saastumise all on artiklites välja toodud võõrliike. Võõrliikide invasiooni all mõistetakse võõrliigi sissetungimist, kinnistumist ja levikut naaberaladele. Putukatel kulub uues asukohas kinnistumiseks 15-20 põlvkonda. Näiteks kartulimardikas keda leiti Eestist 1965. a. Alles paarkümmend aastat hiljem leiti ka talvituvad mardikad. Kartulimardikas on hea näide võõrliikide sissetungist põhjustatud saastus ehk kahju keskkonnale.
Austus looduse vastu on peaaegu null. Kui hakatakse austama ühiskonda, on meil ees suur ja uhke tulevik, kus kõik on balansis. Mis asi on säästev areng? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Kuidas, siis saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule? Kõige tähtsam nendest võibolla saastumise vähendamine. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Linnade ümber kasvad prügimäed ning tänu nendele on pinnas, vesi ja õhk saastatud kahjulike ühenditega. Need juhtuvad tänu rahvastiku arvu suurenemise; tarbimise ja tootmise suurenemise
Puhastamine ja desinfitseerimine Puhastamise eesmärk on: meeldiva ja ohutu keskkonna loomine usalduse loomine klientidele saastumise vähendamine desinfitseerimise läbiviimine võõrkehade kõrvaldamine kahjurite peletamine Puhastamise meetodid 1. Füüsiline puhastamine - käsitsi - mehhaaniliselt 2. Terminile puhastamine - keetmine 100'C juures vähemalt 5 min - kui on eelnenud põhjalik puhastus, siis 3 min 72'C või 1 min 82'C juures (nõudepesumasina loputusprogramm) 3. Keemiline puhastamine - puhastusainetega Puhastusmeetodi valiku määrab otstarbekus Bakteritsiidid- surmavad bakterid
Keskkond ja säästev areng Maa elanike ees on rida keerulisi keskkonna- ja arenguprobleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule, on teiselt poolt viinud keskkonna saastumise ja loodusressursside ammendumiseni. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19.sajandi algul kulus 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Koos rahvastikuarvu
veekogude eutrofeerumist (rikastumine taimsete toitainetega) ○ Tulemusena vohavad vetikad ja veetaimed, mis lagunedes muutuvad põhjamudaks ○ Lõpuks väheneb vee hapniku sisaldus ning halvenevad elusorganismide elutingimused ➢ Veekogud hakkavad tulemusena ka kinni kasvama KESKKONNAPROBLEEMID ➢ Elukeskkonda ei saasta keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine Võimalused elukeskkonna saastumise vältimiseks: ➢ Jäätmevaba (suletud tsükliga) tootmine ○ Kasutatakse täielikult ära kogu lähteaine ■ Kinni püütakse ka tekkinud heitgaasid ning kasutatakse neid ○ Puhastatakse heitveed ja suunatakse tagasi tootmisse ○ On küll kulukas, kuid saastamise tulemusena tuleb maksta trahve Võimalused elukeskkonna saastumise vältimiseks: ➢ Tootmisjääkide ohutuks muutmine eluskeskkonna jaoks
MULLA JA VEE SAASTUMINE Maris Jõpiselg ja Emma Trumm Kärdla ÜG 13.05.2010 Mulla ja vee saastumise tegurid Keskkonna mürgid Olmeveed Laevad KESKONNAMÜRGID Põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus.
Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastumise vältimine (vesi, õhk, müra) Turvalisuse aste kodus Õnnetuse risk teel Epideemiate kontrolli all hoidmine Kliima ja geograafilised tegurid POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Isiklikud kuulutused turvameetmetele Individuaalne tegutsemine Riiklikud meetmed turvalised majad, teed, transport, töökohad Päästeteenistuse varustamine Aitäh tähelepanu eest!
Parandada laevaliiklust Suurim hüdroelektrijaam maailmas Numbreid Veehoidla jätab vee alla 1000 km2 Pikkus 2335 meetrit Kõrgus 185 meetrit Võimsus 22,4 GW Ajalugu 1918 idee Sun Yat-Sen 1932 ettevalmistustööd 1944 - projektUSA insener John L. Savage 1980 aastatel - rahvuskongressis kinnitati uus projekt 1992 - moodustati hiigelprojekti juhtimiseks vajalikud organid ja korporatsioonid 1994 algasid ehitustööd Probleemid Kardetakse jõe kinnikasvamist Hoiatatakse tohutu saastumise eest Kardetakse maalihkeid ja isegi kliima muutumist Prügikiht veepinnal Tamm- põhisüüdlane järvevaala väljasuremisel Turism Laevasõidud jõel Tanzi Ling turistide ala Video http://www.youtube.com/watch?v=lpQYB2WOWDg Kasutatud kirjandus http://www.tehnikamaailm.ee/hiina-hiiglase-kolm-vagitegu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kolme_Kuristiku_tamm http://www.ctgpc.com/index.php TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
projekteerimise ja valmistamise tähtaegu, - lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, - ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, - võime startida suurtel koormustel, - hea soojusvahetus. 5. Hüdroajami kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: - tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, - töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, - temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, - suhteliselt madal kasutegur. 6. Hüdrostaatilise rõhu mõiste, tema allikad ja omadused. Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest.
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Rühma nr: 1.Rooma võttis oma kultuuris eeskuju kreeklastelt 2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt...
Ta on kogu Euroopas ohustatud. II kategooria sammal: Kurruline tuhmik on sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides ja kaljudel ning liivikuil. II kategooria samblik: Oksa-tuustsamblik ehk harilik tuustsamblik. on tuustsambliku perekonda kuuluv samblik. Kasvab peamiselt okaspuudel, harva lehtpuude okstel põlistes metsades. Õhu saastumise ja kasvutingimuste muutuste suhtes väga tundlik. Eestis üsna haruldane. Eestist on teada tema üks leid Tallinnast Rahumäelt. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012). II kategooria taim: Roomav akakapsas on akakapsa perekonda ja huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Eestis looduslikult väga haruldane. III kategooria seen: Sarvklavulinopsis ehk sarvharik on seeneliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Akvedukt ehk sildveejuhe(ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Muinaskreeklased juhtisid vett maa-aluseid torusid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks tunneleid isegi läbi mägede. Akvedukte rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja selle laskis ehitada Claudius. Kõige
Vee saastumine ja selle vältimine Laura Tumala 9b Veekogude peamised saasteallikad Tööstusheitveed Põllumajandusheitveed Kommunaalheitveed Atmosfääriheitveed Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline soojuslik Happesademed sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happelisemate sademete tekkes on peasüü inimesel. Vetikad Järve vees on liiga palju toitesooli, mis madalas, soojas ja seisvas vees loovad head tingimused vetikate massiliseks paljunemiseks.
........................lk 9 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................................lk 10 2 TOIDUHÜGIEENI ÜLDEESKIRI 32. Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad sisseseade, seadmed ja käitlemisvahendid peavad olema puhtad ning nende konstruktsioon ja materjal ning seisukord peavad olema sellised, mis: 1) välistavad toidu saastumise ja toidu omaduste halvenemise; 2) ei ohusta inimese tervist; 3) võimaldavad neid põhjalikult puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida; 4) vastavad toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele; 5) on paigaldatud selliselt, et on võimalik piisavalt puhastada nende ümbrust. Jäätmed eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt tööpäeva lõpus. Jäätmeid hoitakse suletavates mahutites või nõudes
Kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel 10. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www.emhi.ee). 11. Happesademed, nende tekkimine, loodusele. 12. Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. 13. Londoni sudu (nn. klassikaline sudu) tekib ebasoodsa ilma (madalrõhkkond, udune, tuulevaikne) ja õhu saastumise korral väävlioksiididega (näit. kivisöe laialdane kasutamine kütmiseks). Tekivad hingamise, südame- ja veresoonkonna tegevuse häired. Suurem tõenäosus esinemiseks parasvöötme suurlinnades (Londonis ei esine enam. Miks?) 14. Los Angelesi sudu (fotokeemiline udu) tekib ebasoodsa ilma (päikesepaiste ja tuulevaikus) ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste
· Tee paar korda järjest silmaringe: hoia pea otse ja jälgi ümbrust ainult silmamune liigutades - paremale, vasakule, üles, alla. Kuidas kasutada silmatilku? Mõned kasulikud nõuanded silmatilkade manustamisel Kahtede eri silmatilkade silma tilgutamise vahe võiks olla viis minutit, et vältida esimesena tilgutatava ravimi nn silmast välja uhtumist teisega. Silmasalv manustatakse pärast silmatilku, viimasena. Kontaminatsiooni ehk ravimi saastumise vältimiseks tuleb pesta enne ravimi tilgutamist käed, vältida pakendi otsiku kokkupuutumist laugude, ripsmete jms-ga. Üksikannuseks eraldatud ravimi ülejääki rohkem kordi mitte kasutada. Tilkasid tilgutatakse alumise silmalau ja silma vahele. Tilgutamise ajal tuleb pilk suunata üles. Pärast tilgutamist pilgutada silmi, et ravim jaotuks ühtlaselt. Sõrmeotstega võib mõne minuti vältel suruda kergelt pisarakoti piirkonda. Selline teguviis suurendab
isikliku vastutuse kandmine, suurimad õhuallikad, sporditraumad. Täiskasvanuja vanuriiga suured vastutust, töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine, esineb sageli kukkumisi, risk on nende puhul suur, elukaare lõppuosas sõltuvust teisest imiestest, sõltuvuse kõrvamiseks abivahendid kasutada. Bioloogilised tegurid füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, immunsus protsess, soki fenomen. Keskkonnategurid Ø saastumise vältimine, Ø õnnetusjuhtumite vältimine, Ø nakkuste vältimine. Sotsiokultuurilised tegurid kultuurilised tegurid, sotsiaalne klass, sotsiaalsed rahutused ja vägivald. Psühholoogilised tegurid intelektikahjustused hoiakud, isiksus ja temperaament eneseusalduse tase, stressi tase. Poliitilismajanduslikud tegurid riiklikud finantsid, isiklikud kuulutused turvameetmele, seadusandlus, Kokkuvõtte
Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. Baikal on maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Vanuselt teisel kohal on Tanganjika, mis on 2 miljonit aastat vana. Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajakaalas eriti püsivad, seega on Baikal väga unikaalne nähtus. Baikal on tekkinud riftivööndisse. Baikali valglassse on rajatud tselluloositehaseid , soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust.
......................................................................9 Radionukliidide kontsentratsiooni mõõtmine.....................................................................9 Isikudoosi hindamine..........................................................................................................9 Objektide pinnasaastumise mõõtmine.............................................................................. 10 Toiduainete, vee ja keskkonna (taimed) saastumise mõõtmine........................................ 10 MOBIILMÕÕTMISED........................................................................................................ 10 Mõõtmised autodelt.......................................................................................................... 10 Mõõteseadmed lennumasinatel.........................................................................................10 PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED......................
Järves elab üle 50 kalaliigi. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger, kes on ka piltidel. Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Reostus Baikali juurde on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Üks neist on ka pildil. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Huvitavad faktid Baikal on maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Järves on 27 saart, neist suurim on Olhon, mis on ka pildil. Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge ja Ülem-Angara. Baikali vesi on väga selge. Click to edit Master text styles
laengukandjate stabiilsust toatemperatuuril, et salvestatud doos püsiks vajalikult kaua kuni mõõtmiseni. [5] 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID 5.1 Kiirgus hädolukorra mõõtmised Teostatakse ambientse doosikiirguse ja dooside mõõtmisi (tavaliselt gammakiirgusest põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi, maapinnale sadenenud heidiste mõõtmisis, isikudooside mõõtmisi, ehitus ja muude objektide pindade saastumise mõõtmisi, toiduainete, vee ja keskkonna (taimede) saastumise mõõtmisi. [6] 5.2 Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel. Selleks kasutatakse portatiivseid või statsionaarseid seadmeid. [6] 5.3 Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele kaitsemeetmete valikul
sotsiaalse korratuse vormidena. (Roper, Logan, Tierney 1999: 77-78) 3.4. Keskkonnategurid Keskkonnateguritel on sellele elamistoimingule ulatuslik mõju ning turvalisuse mõistel puuduks tegelik tähendus, kui seda ei seostataks keskkonnaga. Keskkonnaprobleemidel puuduvad rahvuslikud piirid. Probleeme on palju, kuid valitud on välja neli põhigruppi, 8 milleks on saastumise, õnnetusjuhtumite, nakkuste ja tuleõnnetuste vältimine. (Roper, Logan, Tierney 1999: 78) Saastumise vältimine on väga oluline keskkonnaprobleem, mille mõju tervisele on väga suur. Joogivee saastumine on juba ammu olnud suureks probleemiks, eriti arengumaades. Urbaniseerumine, industrialiseerumine, jõukus ja tehnoloogilised edusammud on loonud uut tüüpi ohtusid, näiteks õhu saastumise, tinasaaste, mürasaaste ja veeteede saastumise. (Roper, Logan, Tierney 1999: 79)
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub
Selel 12 näidatud skeem sobib vaid täituri väikeste käigupikkuste korral, näiteks auto pidurisüsteem. Töösilindri kolvi suurte käigupikkuste korral asendab väikest silindrit pump, mis annab oma samaaegselt töötavatest paljudest (suur summaarne käigupikkus!) väikestest tööruumidest (väike pindala! ning sellest tingituna suhteliselt väikesed vajalikud survejõud!) survestatud vedeliku (suur rõhk!) pideva vooluna töösilindrisse. 8. Töövedelike saastumise põhjused. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle. Filtri, -arv. Saastumise põhjused: · Süsteemi valmistamisel ja koostamisel tema sisemusse jäänud praht, mis ei ole eemaldatudsüsteemi pesemisel. · Vedeliku vananemime. · Süsteemi elementide (tihendid, klapid jne) kulumise- ja korrosiooniproduktid. · Väliskeskkonnast tulev saaste, mis pääseb vedelikku tihendite, kolvivarre või vedeliku paagi
Vee kasutamine ja kaitse. Taastuv loodusvara. Jaotub väga ebaühtlaselt ,on palju piirkondi kus on veepuudus ja piirkondi kus on üleujutused.( himaalaja ümbruses). Vee kasutamine : põldude niisutamine, Tõõstus , elanikkond. Vett kokku hoida : vett taas kasutada., üks tähtsaimaid kekkonna kaitse eesmärke on kindlustada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta vett saastumise eest. Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske
jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud meie igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Keskkonna kaitsmine on oluline praegu, kuid veelgi tähtsamaks muutub see tulevaste põlvkondade jaoks. Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarbimine ja tootmine, mida saaksid muuta nii inimesed ise kui ettevõtted Me ise loome endale keskkonna, kus elame. Meie jaoks on tehtud palju uuendusi ja abistavaid juhendeid, et keskkonnasäästlikumalt elada, kuid kahjuks kõik nendest ei hooli. On rumal mõelda, et mind see nii kui nii ei puuduta ning midagi ei juhtu kui ma selle prügikoti siia metsa alla viskan. Muidugi juhtub, paljud loomad võivad seal leiduvatest
poolel pisut heledam, võrdlemisi tihe ja pikk. Elab põhiliselt üksinda, kuid näiteks aprilli lõpus ja mais moodustavad nad jää peal lesilaid. Paaritumine toimub aastate jooksul sama partneriga. Peamiselt toitub viiger mittetöönduslikest kalaliikidest, kelleks on põhiliselt õlikalad, ega kahjusta sellega kalamajandust. Tema arvukuseks arvatakse olevat ligi100000 isendit. Reostus Rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Baikali_järv http://kanal2.ee/vaatasaateid/KakskangetVenemaal?videoid=4441
kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks. Samblikud eritavad aineid mis ajapikku murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult surevad ja kõdunevad nad ise. Nii tekib kaljudele huumusekiht, millel saavad hakata kasvama taimed. Polaaraladel on samblikel suur tähtsus põhjapõtrade toiduna. Mõningaid samblikke tarvitatakse ravimite valmistamisel. Näiteks kasutatakse põdrasammalt tee tegemisel, mis on kasulik kuid mõru maitsega. Samblikel on tundlikkus õhu saastumise suhtes. Eriti kahjustavad samblikke vääveldioksiid ja tolm. Samblikud on õhku saastavate ühendite vastu tundlikud sest nad saavad õhust enamiku elutegevuseks vajalikust toitainetest.
kohastunud vaid kindlate, vähe varieeruvate tingimustega, sobivad indikaatorliikideks. • Nende indikaatorliikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, lähtekivimi) omadusi. • Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi, mida on põhjustanud inimtegevus. • Sellel p6hinebki bioindikatsioon - keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. • Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. • Viola calaminaria - taim mis kasvab Alpides tsingimaardail. • Veekogude reostust näitavad teatud vetikad. • Õhusaastet näitavad teatud samblikud, sest nad on väga tundlikud saastnud õhu suhtes. Elurikkus • Mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus • Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. • Hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel
960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger.Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid , soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Baikali_jarv
MUNAD Sille Kingla TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3
kokku puutuda õhk, lämmastik ja süsinikdioksiid. Toiduga kokkupuutuvad külmutusained peavad olema piisavalt inertsed ning nendest ei tohi migreeruda toidule koostisosi sellises koguses, mis võiks ohustada inimese tervist, saastata toitu või halvendada selle omadusi. Külmutatud toidu valmistaja või pakendaja peab tarbija jaoks külmutatud toidu pakendama sobivasse müügipakendisse, mis kaitseb toitu mikrobioloogilise või muu saastumise ning kuivamise eest. Külmutatud toidu veol võib temperatuur külmutatud toidu pinnal tõusta lühiajaliselt mitte rohkem kui 3 °C võrra. Külmutatud toidu veovahendites peab olema tagatud külmutatud toidu nõuetekohane temperatuur ja selle säilimine. Külmutatud toidu veovahendeid ei tohi kasutada toidu külmutamiseks. Toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise nõuetele peab tarbijale ja toitlustusettevõttele turustatava külmutatud toidu müügipakendi
Selgesõnaliselt väljendatakse põhimõtet, et järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde Ressursside kaitse ja majandamine Peamiste gruppide rolli tugevdamine Rakendamise vahendid - rahastamine, keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, teaduse, hariduse,
Järves elab üle 50 kalaliigi. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus. Idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Aitäh kuulamast :)
annaabi.ee 
