pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest. On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust. Näiteks hooldusraie nagu valgustusraie, harvendusraie ja sanitarraie. Valgustusraidega kujundatakse liigilist koosseisu ja parandatakse valgus- ja toitetingimusi. Samuti on riigi poolt kehtestatud saastemaksud, mis on saastetasu saatseainete heitmisel õhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse. Kehtestatud on ka looduskaitse loodusvaradele hoidumaks neid negatiivsest inimmõjust. Looduskaitse all on kotkad(Kaljukotkas, Kalakotkas, Madukotkas, Merikotkas, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas), saarmas, hallhüljes · Inimene on ka selle poolest ainulaadne, et ta on õppinud teiste elusolendite geneetilisi omadusi kunstlikult muutma.
Riik, kus RVE tekkis. - päritolumaa 10. Neist 2 kõige enam globaliseerunud riiki on: Venemaa, Kasahstan, Singapur, Läti, Slovakkia, Rootsi 11. Milliste tootmisprotsessidega (3) tegelevad globaalse tööjaotuse puhul liiderfirmad: *uurimis- ja arendustegevus; *müük; *hooldus 12. RVE tütarettevõtte rajamisel teise riiki on määravaks: soe kliima, väikesed saastemaksud, vabameelne elanikkond, eksootiline loodus, aktiivne tarbimine. 13. Millised neis RVE-dest (2) tegutsevad Eestis: Nestle, Hansapank, Johnson&Johnson, McDonald, Ford Maailmamajanduse globaliseerumine B 1. Maailma tuntuim toorainekartell on: OPEC, ASEAN; NAFTA, EFTA, IMF, EU, MERCOSUR 2. Loetletud ettevõtetest kuuluvad maailma suurimate hulka (2): Monton, Exxon Mobil, Nycomed, Ford , Volvo, Acer, Statoil. 3
88 ---> 100% 93 ---> x x= 109 mlrd krooni Milline on inflatsiooni ja tööpuuduse seos? Vt. konspekt joonis lk 38 Isik, kes töötab lühendatud tööpäevaga, kuna ei leia täiskoormusega tööd: c) arvestatakse tööjõu hulka Millised maksud riik kehtestab? Üksikisiku tulumaks, sotsiaalkindlustusmaks, ettevõtte tulumaks, korporatsioonide tulumaks, käibemaks, lisandväärtuse maks, müügimaks, aktsiisimaks, omandi ehk kinnisvaramaks, saastemaksud, pärandi- ja kinkemaksud, tollimaksud, riigilõivud Millised tegurid määravad väliskaubanduse? Looduslikud ressursid, geograafiline asend, töötajate kvalifikatsioon, tollipoliitika, vahetuskurss Mis on maksbilanss? Statistiline aruanne, mis summeerib riigi majandustehingud maailmaga teatud perioodi (1 aasta) jooksul Esita eesti krooni otsekurss euro suhtes: 1= 15,6466EEK Makro II-II
põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus olemas. Ka kavandatavad kõrged saastemaksud ja uute põlevkivikaevanduste avamise ranged keskkonnakaitsetingimused panevad varsti lõpu põlevkivienergeetikale, sest energiatootmine põlevkivist on väga jäätmemahukas. Kindlasti peaks Eesti minema üle rohkem taastuvate energiaallikate ehk alternatiivenergia kasutamisele, sest globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele.
tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja "saastaja maksab" printsiibi järgimisele, mille kohaselt loodusvarade tarbimise ja jäätmete tekitamise eest maksab nende tarbija ja tekitaja. Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest subsiidiumidest loobumise poole. Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus Keskkonnakaitselised majandushoovad: ·energia- ja transpordimaksud, ·loodusvarade kasutamise ja saastemaksud, ·saastekvootidega kauplemine, ·maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, ·keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine. Keskkonnamaksud: · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) ·transpordimaksud (automaksud, teemaksud) ·saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU Nimetatud keskkonnatasude maht on viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst.
Positiivseks välismõjuks on näiteks ilus aed, mida naudivad ka möödakäijad või silla ehitamine üle jõe, mis väldib pikka ümbersõitu. Negatiivse välismõju näiteks tooksin saastatuse. Kui tehas reostab tootmise käigus õhku, siis rikub see kõigi tervist. Välismõjudega on aga see probleem, et firmad ei ole huvitatud nende arendamisest või piiramisest, kuna ta ise ei saa sellest tulu. Valistus seevastu saab piirata väliskulude tegevust. Näiteks on kehtestatud saastemaksud, mis stimuleerivad tehaseid tootma keskkonnasõbralikumalt. Üheks järgmiseks põhjuseks, miks peab riik majandusellu sekkuma on turu küündimatus. See kujutab endast olukorda, kus turg ei suuda toota teatud hüvesid. Siinkohal tuleb appi riik ja pakub lahenduseks ühiskondlikke teenuseid. Tegu on ühtlasi välistulu äärmusjuhtumiga. Ühiskondlikud hüved erinevad individuaalsetest hüvedest selle poolest, et nende tarbimine on üldine ja võimatu on kellelgi selle kasutamist keelata
51,2 (30,8) ja tuulel 45,5. Tuumareaktoritest toodetakse praegu 16% maailma tarbitavast elektrienergiast, sealjuures Euroopas ligikaudu kolmandik, Prantsusmaal ja Jaapanis ligikaudu 80%. Maailmas on installeeritud 443 äriotstarbelist tuumareaktorit koguvõimsusega umbes 370 GW. Aastaks 2025 suureneb see vähemalt 100 GW võrra. Praegu on ehitamisel 24 uut reaktorit. Ka Eesti peab orienteeruma eeskätt tuumaenergiale, milleks meid sunnivad põlevkivile kehtestatavad järjest suuremad saastemaksud. Pole veel selge, kas peame ehitama oma tuumajaama või saame koopereeruda Leedu või Soomega, kuid üha reaalsemaks muutub oma tuumajaama vajadus. ,,Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018" ja ,,Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020" määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, muuta Eesti energiavarustus ja
energiavajadusse on õli kõrvalt väga väike. Õnneks ollakse maailmas väga hästi kursis õli umbkaudse jätkusuutlikkusega, mistõttu on päikeseenergia konkurentsivõime pideval tõusuteel. Kõik on vaid aja küsimus, usun mina, kuna uued tehnoloogiad on isegi aastate lõikes päikeseenergia tootmiskulusid vähendanud drastiliselt. Fossiilse energia otsasaamise kõrvalt tõstavad pidevalt ta hinda ka erinevad saastemaksud. Siit on näha üha enam väärtustamist saastevaba energiatootmise suhtes; päikeseenergia ei saasta õhku süsihappegaasiga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Kõige lihtsam viis päikeseenrgia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum lahendus selleks on kasuvhoone või klaasiga kaetud verandada,selle kõrvalt on olemas ka eriotstarbelisi põrandamaterjale. Elupidamise kohta
(euroopa naarits, ebapärlikarp, kassikakk) 2 kategooria ohustatud, arvukus väheneb, võivad sattuda väljasuremisohtu ( harilik jugapuu, säga) 3 kategooria hetkel tavalised, kuid võivad muutuda ohustatuks (atlandi tuur, pähklinäpp) Endeem saarema robirohi Keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik. - Energiamaks - Transpordimaksud Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis) Kodumajapidamised, energia Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu - Kohustuslik makse - KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks
prügilasse ladestatavad jäätmed Kasutamisviisi kohane jaotus põhineb üldiselt jäätmete koostise analüüsil. Ohtlikud- ja tavajäätmed. Jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemid: Keskkonnakaitse õiguslikud alused: Säilitamine Parandamine Ennetamine ja vältimine Kaitse Reostaja _ maksab BAT(PVT), BATNEEC, BPEO Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses. Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid. Saastemaksud ja trahvid. Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll (seire). Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid. Eesti keskkonnastrateegia. Keskkonnakaitse tööstuses. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Jäätmete minimiseerimine. Puhastustehnoloogia. Ehitustegevus ja keskkonnakaitse. Ökoehitus
omahinna sisse. Tasu kajastumine omahinnas motiveerib ettevõtet saastet vähendama talle kõige sobivamal viisil, soodustades innovatsiooni ja saavutades selliselt parem positsioon hinnakonkurentsis. Keskkonnamaksude ja tasude liigid : OECD (1999) - Emissiooni-, toote- , kasutusmaksud ja tasud, EK, OECD ja IEA (European Commission 2005), Energiamaksud , Transpordimaksud , Loodusvarade kasutamise ja saastamisega seotud maksud, saastemaksud ja ressursimaksud (Eurostat 2001. Keskkonnamaksude ja tasude eelised : Keskkonnakahju kui välismõju sisestamine toodete, teenuste ja tegevuste hinda . Teoorias on saaste vähendamise ühiskondlik kulu madalaim (Stiglitz 2000). Eelnev võimaldab saavutada keskkonna eesmärgid kõige madalama võimaliku kuluga. Stiimulid tarbijatele ja tootjatele oma käitumisharjumuste muutmiseks , Keskkonnasõbralikemate toodete, teenuste, tegevuste propageerimine , Innovatsioon ja
o Riiklikud maksud kehtestatakse parlamendi poolt ja nad kehtivad kogu riigis o Kaudsed maksud: o käibemaks o lisandväärtuse maks o aktsiisimaks o Otsesed maksud: o füüsilise isiku tulumaks o ettevõtte tulumaks o sotsiaalmaks, tööjõumaks o kinnisvaramaks, omandimaks o kinke-ja pärandusmaksud o saastemaksud o riigilõivud o tollimaksud V loeng, rahaturg ja pangandus o Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni: o vahetusvahend o arvestusühik o rikkuse akumuleerimise funktsioon o Raha hoidmise kolm motiivi: o tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui maksevahend)
mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine. Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: Vastavate seaduste rakendamisega kui ka majanduslike meetoditega: Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud), maksusoodustused, rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonnajuhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire – tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
Printsiibid: • ennetada saastamist • arvestada keskkonna mõjudega • saastaja maksab printsiip • ei tohi rikkuda looduslikku tasakaalu • rakendamine • saaste ja makse printsiip ( planeerimine,ennetamine) • ei tohi kahjustada teisi riike • kk haridus • kk säilitamine ja kaitsmine Keskkonnatasud-1991a ehk keskonna kasutusõiguse hind nt. Veevõtt, jahipidamine, kalapüük, maavara kaevandamine jne. Saastemaksud Ressursimaksud- maavard, mets, kalandus, jahindus Energiamaksud- auto tankimine, elekter kÕIGE KALLIM trantspordimaksud- riigilõiv, raskeveokimaks KÕIGE ODAVAM Punane raamat- J.C.PHILIPS 1. kategooria suremisohus nt. Lendorav, must-toonekurg, kotkad 2. kategooria vähenevad, võivad sattuda ohustatute hulka nt. Säga, jugapuu, nahkhiired 3. kategooria elupaikade hävinemine, ohu tegurite suurenemisel võib vähenemine jätkuda nt
· Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
keskkonnaminister. NB! 20. mail 2008 kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi uue jäätmekava aastateks 2008-2013. + (korraldatud jäätmevedu) Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid. hindamise aluseks on standardid, millest peavad kodanikud, kes nendega kokku puutuvad lähtuma. Standardid ja kriteeriumid on nn eeskirjad ja lubatud piirid, mida rahvas ja riik saavad ise reguleerida või iga organisatsioon sätestada mingi lepinguga. Saastemaksud ja trahvid.: erisaasteluba, jäätmeluba jne. Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll (seire). - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire eesmärgid on: 1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine;
või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Saastemaksud ja trahvid: Saastetasud – saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest (pakendiaktsiis -1997) Saastetasu välisõhu saastamise eest süsinikdioksiidiga ei tule maksta neil saasteallikate valdajatel, kelle põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW, samuti biokütuste, turba ja jäätmete põletamisel. Pakendiaktsiisiga ei maksustata pakendit,
· Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
· Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud) · Maksusoodustused · Rahalised toetused ehk subsiidiumid Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.
Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; Meditsiinijäätmed. Tavajäätmed: kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid. hindamise aluseks on standardid, millest peavad kodanikud, kes nendega kokku puutuvad lähtuma. Standardid ja kriteeriumid on nn eeskirjad ja lubatud piirid, mida rahvas ja riik saavad ise reguleerida või iga organisatsioon sätestada mingi lepinguga. Saastemaksud ja trahvid.: erisaasteluba, jäätmeluba jne. Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll (seire). - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire eesmärgid on: 1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine;
maksma, et see vähem saastaks. Peamisteks probleemideks on omandiõiguste jaotuse küsimus, info asümmeetria ning tehingukulude suurus. Riigi otsesel sekkumisel: Turupõhised meetmed- 1)saastamise piirkuluga võrdne korrigeeriv maks toodanguühiku kohta, et võrdsustada erapiirkulud sotsiaalsete piirkuludega (nn Pigou maks); tagab ideaaljuhul ressursside efektiivse jaotuse, võib sundida tootjaid otsima vähem reostust tekitavaid alternatiive. 2) saastamise mahuga seotud saastemaksud kindlustavad, et firmad vähendavad saastamist kõige kuluefektiivsemal viisil 3) dotatsioon saastamise vähendamiseks 4)kaubeldavad keskkonnaload. Otsesed regulatsioonid- 1)saastamise taseme reguleerimine (kehtestatakse saastenormid, mida ei tohi ületada) 2)tootmisprotsessi reguleerimine (nn sisendiregulatsioonid). TRADITSIOONILINE HEAOLUÖKONOOMIKA: riik (valitsus) käitub ühtsena (nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu.
Põhiprobleemid: · nappide loodusressursside kasutamine (vabade hüvede vähenemine), · sisetegurid, mis on ettevõtjast sõltuvad ning · saastamine, karmistuvad kaitsenõuded ja suurenevad saastemaksud (kulud!). · välistegurid, mis on ettevõtjast sõltumatud. Tehnoloogiline keskkond hõlmab tehnoloogia ja tehnika. Valdkonna põhitrendid: Sel alusel eristuvadki ettevõtte sisekeskkond ja väliskeskkond. · tehnoloogilise ja ka tehnilise arengu (muudatuste) kiirenemine, Süsteemkäsitluses on väikeettevõte keeruline avatud süsteem, · toodete elutsüklite lühenemine,
tulemusele. Sisendil põhinevad: nt teatud materjalide kasutamine tootmises, teatud tootmistehnoloogia ettekirjutamine. Eelised: kindlud, bioloogilised nõuded, kui geograafiline kontsentreerumine on probleem. Probleemid: ei vähenda saastamist kõige efektiivsemal viisil, ei anna stiimulit vähendada saastamist rohkem kui regulatsioon ette näeb, suured administratiivsed kulud, avalik valik (’vanaisade klausel’). Saastemaksud: Probleemid: ei pruugi kaasa tuua saastamise vähenemist Eelised: kuluefektiivne – kõik ettevõtted vähendavad saastamist punktini, kus vähendamise piirkulu = saastemaksuga (MC=t). Ei saa öelda, et üks oleks viimast tonni saastet saanud vähendada odavamalt kui teine. Paindlik – firmade enda otsustada, kuidas saastamist vähendada. Konkurentsisurve. Maksutulud riigile. Keskkonnamaksud praktikas: saastemaksud – vastavalt saaste kogusele.
tarbimisega. Ökomaksureformi eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud – riigilõiv mootorsõiduki kasutamise eest Saastemaksud – maks saaste heitmise eest välisõhku, pinnasesse, põhjavette või veekogusse. Ressurismaksud ehk loodusvara kasutamise maksud – maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks.
Saasteluba on dokument, millega kehtestatakse tingimused saasteainete ja jäätmete laskmiseks keskkonda. Lubatud heitkogus tuletatakse välisõhu-loa puhul selles piirkonnas asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Kuna keskkond on järjest suureneva tootmise tõttu suurema reostusega koormatud, on vajalik rakendada majanduslikke hoobasid saastekoormuse vähendamiseks, näiteks: saastemaksud: saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse ja pinnasesse, pakendiaktsiis ressursimaksud: keskkonnatasu vee erikasutusõiguse ja kalapüügiõiguse eest energiamaksud: kütuseaktsiis, elektriaktsiis transpordimaksud: raskeveokimaks, riigilõiv sõiduautode registreerimise eest 23. Süsteemi mõiste. Keskkond kui süsteem. Süsteem on rühm teineteist mõjutavaid komponente
• Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik või selle lähend. • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis ja pakendiaktsiis) Statistiline liigitus ELs: -Energiamaksud -Transpordimaksud -Saaste- ja ressursimaksud/tasud Keskkonnamaksud EUROSTATi järgi jaotatakse neljaks Saastemaksud — saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsii Energiamaksud — kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud — raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest Ressursimaksud — maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu
www.envir.ee // 08.05.2008 Kolmapäeval, 7. mail toimus Keskkonnaministeeriumis keskkonnatasude kontseptsiooni aruteluks foorum, milles osalejad tõdesid, et majandus saab jätkusuutlikult areneda meie loodusrikkusi säästvalt kasutades ja kvaliteetset elukeskkonda tagades. Selleks, et ettevõtjad, kes kasutavad meie maavarasid, annaksid oma panuse ka nende säästmisse ja keskkonnakaitsesse, on Eestis juba 18 aastat kasutusel keskkonnatasud ehk loodusvara- ja saastemaksud. Näiteks tuleb loodusvarade kasutajatel tasuda maavarade kaevandamisõiguse, vee erikasutusõiguse, kalapüügiõiguse, metsa raieõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse eest. Saastetasud on aga ette nähtud 74 neile, kes oma tegevusega heidavad saasteaineid välisõhku, põhjavette või pinnasesse ja ladestavad jäätmeid. "Kui 90
Lisaks on veel üks tõsine probleem. Keskkonnamaksude teoreetiline baas pärineb paljuski Pigou’lt, Baumolilt ja Oates’ilt, kes näitasid, et ühiskonna heaolu paraneb, kui hüvisele, mille tarbimisel või tootmisel on negatiivne välismõju, kehtestada maks. Seega majandusteoreetilise seisukoha järgi on tarvis keskkonnamakse rakendada ning neid tõsta ja hoida tasemel, kus nad on võrdsed saastamisest tuleneva piirkuluga. Kes maksavad saastemakse? Kaudseid ehk siis keskkonnamakse (sh saastemaksud jne) maksavad toodete tarbijad ja teenuste kasutajad. Otseseid keskkonnamakse on kodumajapidamistel väga vähe. Raskeveokimaksu maksavad need, kellel on veoauto, riigilõiv sõiduki registreerimise eest on neil, kes registreerivad oma sõiduki. Harrastuskalapüügi eest maksavad inimesed, kes kalastavad kalastuskaardi alusel. Suurima osa kodumajapidamiste otsestest keskkonnamaksudest hõlmas riigilõiv sõidukite registreerimise eest. 58
annaabi.ee 
