Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saasteained kontrolltöö 2. osa.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lagunemine, lahustuvus, karedus, nitrifikatsioon, saasteained, aeroobne, bioakumulatsioon, lahustumine, elektrijuhtivus, fosforiühendid, transformatsioon, denitrifikatsioon, eutrofeerumine, biolagunemine, poolestusaeg, anaeroobne, konventsioon, biomagnifikatsioon, redoksreaktsioonid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerijalahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2]. Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise. Vee elektrijuhtivus. Elektrijuhtivus võime juhtida elektrivoolu, on tingitud laetud osakeste (ioonide) olemasolust vees. Vee karedus ja kareduse liigid. Vee karedus: Vees leiduvate Ca2+ ja Mg2+ katioonide summaarne sisaldus. Mida rohkem neid katioone vesi sisaldab, seda karedama veega tegemist on. Põhjavesi on reeglina karedam, kui pinnavesi. Karedus on oluline näitaja vee kvaliteedi hindamisel. Kareduse liigid: Vee üldine karedus: on summaarne Ca ja Mg ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Karbonaatne ehk mööduvkaredus: on tingitud vees lahutuvatest Ca ja Mg
põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, Süsivesinikud tekkivad PAN-Ühendid (peroksüatsetüülnitraat) H3COO + NO2+M CH3C(O)OONO2 + M. Osoon _ Stratosfäärisosoonikiht (25-50 km)_ Troposfääris saasteaine !_ Osooni teke O2+ hv ->O + O ,O + O2+ M ->O3+ MNeelab tugevalt UV kiirgust (220-330 nm)O3+ hv -> O2 + O Osoonikihi hõrenemineOsooni lagunemine O3+ h__O2 + O Lagunemine saasteainete toimel !Klorofluorosüsinikud, klorofluorosüsivesinikud (CFCl3, CHF2Cl;); bromofluorosüsinikud (CFBr3 ) jt sarnasedCFCl3 + hv-> Cl·+ CF·Cl2,Cl·+ O3- >ClO·+ O2,ClO·+ O ->Cl·+ O2;NO, NO2; O, HO.Osoonikihi hõrenemine kahjulik UV kiirgus jõuab maapinnale. Kasvuhoone efekt Kliima tagamiseks vajaliku soojushulga talletamine Maal Q (kliimanorm) = QMaale-QMaalt tähtsamad gaasid: H2O, CO2 (N2O,
per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees. Kahte liiki karedust: karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus. 20. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Veele lisatakse soodat, lupja või NaOH. Karedus väheneb ka keetmisel. Kareduse vähendamiseks tehakse ka veepehmendust, selle meetodid termiline, keemiline (ioonivahetus, kõige tõhusam
per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees. Kahte liiki karedust: karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus. 20. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Veele lisatakse soodat, lupja või NaOH. Karedus väheneb ka keetmisel. Kareduse vähendamiseks tehakse ka veepehmendust, selle meetodid termiline, keemiline (ioonivahetus, kõige tõhusam!) ja termokeemiline meetod. 21
lisamisel. Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja biokeemistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti- maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuse säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 19. Mida põhjustab vee aluselisus? Vee aluselisust põhjustavad vabad hüdroksiidid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 20. Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. 21. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. · Karbonaatne karedus (e. mööduv karedus) kaltsiumi- ja magneesiumi ühendid vees. Ca(HCO3)2CaCO3+H2O+CO2 Ca(HCO3)2+ Ca(OH)22CaCO3+2H2O · Mittekarbonaatne karedus (e. jäävkaredus) CaSO4+Na2CO3CaCO3+NaSO4 · Üldkaredus 3Ca(HCO3)+2Na3PO4Ca3(PO4)2+ 6NaHCO3 3MgSO4+2Na3PO4Mg3(PO4)2+3Na2SO4 22
Keemistemp 100 0C. Kapillaarsus, Juhib elektrit, Kõrge soojusmahtuvus. Esineb sisehõõre, 19. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi, K väärtus sõltub solvendist. Kow=Coktanoolis/Cvees. 20. Puhta aine ja segu erinevus. PUHAS AINE- homogeenne, SEGU- heterogeenne. 21. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, Elektrijuhtivus, Läbipaistvus, Kuivjääk, Oksüdeeritavus, pH (tavaliselt piirides 5,5-7,5), Karedus. 22. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? Suurus mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses; Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. 23. Mis on lahus? Millest see koosneb? Kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 24. Lahustumise põhireeglid. Sarnane lahustub sarnases: Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C 3H8 benseenis C6H6) 25
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
koostises. Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul(inimtegevus, vulkanism). Atmosfääris neeldub SO2 taimedes või 2- veekogudes, lahustub vihmatilkades, oksüdeerub ja langeb koos vihmaga maapinnale ja taimedele SO4 kujul. 2- Mulda viiakse SO4 ka väetisega, pedosvääris see adsorbeerub. Mingi koguse väävlit omastavad ka taimed. Pinnases võime eristada 2 tsooni: aeroobne ja anaeroobne. Anaeroobses tekib väävelbakterite kaasabil H 2S, mis võib teiste bakterite toimel uuesti oksüdeeruda suklfaadiks. Fosforiringe Ringes fosfori oksüdatsiooniaste ei muutu, esineb fosfaadina. Ei moodusta gaasilis ühendeid, ei osale atmosfääriprotsessides. On seotud litosfääri mineraalse osaga. Orgaanilise fosfori ringe on seotud taime-ja loomariigi elutegevusega. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad ja moodustuvad fosfaadid.
- Ühendit moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa on null. - Iooni moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa võrdub iooni laenguga. - Keemilises ühendis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on -II. Erandiks on OF2 (II), peroksiidides H2O2 (-I). - Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriidid NaH (-I). - Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I. Redoksreaktsioonid keskkonnas: - Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): {CH2O} + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) - Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 - Metallide korrosioon: M M2+ +2 - Metaani tekkimine: {CH2O} CH4 +H2O (anaeroobne) - Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon - Metalle sisaldava vee omadused: Fe2+ lahustub vees, Fe3+ vähelahustuv (Fe(OH)3) Cr6+ kantserogeenne, Cr3+ vajalik biometall
aintete oksüdeerumine vees laustunud O2 osavõtul . Osa oksüdatsiooniprodukte kasutatakse mikroorganismide poolt, teine osa aga muudetakse ohutuks produktiks. Bioouhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustest. // (20-30) heitevee ph5-9. langeb järsult (lellis/hapel) Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks. Protsess võib olla aeroobne või anaeroobne (biogaasi tootmine)(käärimine, CH4). Aeroobne biopuhastus võib toimuda pinnases või vees (looduslähedased puhastusviisid: filter- ja niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis. Aktiivmuda orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris. (Biofilter reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet
· Jää tihedus 0,92 g/cm3 · Kui vees tekib jää, siis ujub see veepinnale, soojemad alumised kihid jäävad vedelasse olekusse Veebilanss · vee juurdetuleku ja veekao (veekulu) vahekord mingis ajavahemikus (tund, ööpäev, aasta) · vaadeldava objekti (taime, järve, valgla, kontinendi, kogu hüdrosfääri) veeringe dünaamikat iseloomustav näitaja. · Maakera veebilanss taandub pikas ajavahemikus sademete ja aurumise võrdsusele. Vee karedus · Põhjustajad on lahustunud Ca ja Mg soolad · Sellise vee kasutamisel sadestub anumate, aurukatelde, radiaatorite sisepinnale kalakivikiht · Sellises vees vahutab seep halvasti <- seebi koostises rasvhappesoolad <- reageerivad Ca ja Mg ioonidega <- tekivad raskestilahustuvad ühendid <- seebikulu suurem · Liigid: Karbonaatne karedus e. mööduv karedus: tingitud vees lahustunud Ca ja Mg
elusorganismid. B. hõlm atmosfääri alumist osa, litosfääri ülemist osa ja hüdrosfääri ja biomassi. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline keemia, bioanalüütiline keemia, roheline keemia, atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia. Ökotoksikoloogia. Vee keemiline valem ja nimetus oksiidina vee valem: H2O, divesinikmonooksiid. Vee füüsikalised om.-d:tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, kokkusurutavus, elektrijuhtivus Vee keemilised om.-d: lahustuvus, pH, reaktsioonid teiste ühenditega Vee molekuli struktuur ja polaarsus 1 vee molekul koosneb 2 st vesiniku ja ühest hapinuk aatomist. Polaarsus vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Hapnik omab neg ja vesinik pos laengut ja see annab vee molekulile polaarsuse. Vesinikside(tähtsus elusloodusele)- vesinikside on molekulidevaheline side.moodustub tugevalt polaarsete molekulide vahel. ( HF, H2O, NH3). Vesinikside looduses on v.olul
Sisukord 1.Keskkonnajuhtimine........................................................................................................2 2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus...................................................................5 3.Õhu puhastamine aerosoolidest........................................................................................6 4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga...........................................................9 6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega.............................................................11 7.Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest.
KHT(keemiline hapnikutarve) või COD. Bakteriaalne lagunemine= Orgaanilise aine oksüdatsioon. BHT(bioloogiline hapnikutarve)- kergesti lagnuevad orgaanilised ühendid, mis lagundatakse bakterite oolt teatud aja vältel, näiteks suhkrud, alkohol, tärklis, sipleghape, äädikhape ja teised lihtsalt orgaanilised ühendid. PHT(permanganaatne hapnikutarve)-sisaldab kõiki keemiliselt oksüdeeruvaid ühendeid, s.t. nii kergesti lagunevaid ühendeid(sama mis BHT) kui ka püsivaid ühendeid , mille lagunemine võtab pika aja, näiteks ligniig, kloor-orgaanilised ühendid ja teised komplektsed orgaanilised ühendid. PHT on hea üldine parameeter, mis sisaldab erinevate orgaaniliste ühendite hulga mõõtmist, mis kahjustavad keskkonda erinevatel viisidl. PHT vähenemine näitab ka teravate toksiliste mõjude vähenemist, põhjustatud näiteks vaikudest , Pika-ajaliste toksiliste mõjude vähenemist, näitab põhjustatud kloor-orgaanilistest ühenditest,
maakeral tervikuna vi eri geosfride (atmo-, hdro-, lito- ja biosfri) vahel. A-e philised energiaallikad on Pikese kiirgus ja Maa sisejud. Biogeokeemiline tskkel on biosfris nii looduslike kui ka inimtekkeliste ssteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. B. t-i liikumapanev jud on Pikese energia ning sellel phinev elusaine tegevus. B. t. kirjeldab aine liikumist ja muundumist biokeemiliste protsesside toimel kossteemis. B. t. sisaldab fsikalisi protsesse nagu lahustumine, sadenemine, aurustumine ja seondumine; keemilisi protsesse nagu biosntees, biodegradatsioon; erinevaid fsikaliste ja keemiliste muutuste kombinatsioone. Kik elusorganismid osalevad b.t.-s, kuid mikroorganismidel on selles phiosa. Bioloogilise a-e kulg on jrgmine: rohelistes taimedes tekib orgaaniline aine, seda kasutavad muud organismid, seejrel Energia voog kulgeb lbi kossteemi, orgaaniline aine lagundatakse mineraalaineiks, toitained ringlevad kossteemis. ssinikdioksiidiks, veeks jt
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlust ning kasutamist, hü
Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Põhjused: kasvuhoonegaasid (CO2; CH4, veeaur, tolm), fossiilsete kütuste põletamine, loomakasvatus lagunemine, vulkaanid, metsapõlengud. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonale. Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte kidur kasv), Veekogude hapestumine liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste
päritoluga ained ja kõrgmolekulaarsed ühendid. Kolloidsüsteem on suhteliselt püsiv, settimine takistatud. Hõljuvainete kujul esinevad saviosakesed, peenliiv, vähelahustuvad metallide hüdroksiidid. Looduslik vesi Füüsikalised omadused : - Temperatuur - Hõljuvainete sisaldus - Värvus - Vee lõhn, hinnatakse iseloomu ja intensiivsuse järgi - Maitses hinnatakse iseloomu ja intensiivsust Keemilised näitajad: - Karedus - pH - leelisus - hapendatavus - kuumutusjääk Kuumutusjääk- mitte lenduvaid anorgaanilisi lisandeid vees määratakse kaaluliselt pärast teatud veehulga aurustumist ja keetmist 800C juures. Üldkaredus- kaltsiumi ja magneesiumi ioonide summa ühes liitris vees Leelisus- üldleelisuseks nim vees esinevate hüdroksiid ,- vesinikkarbonaadi või karbonaatide OH-, HCO3, CO3 ja orgaaniliste hapete anioonide summa.
hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesinikud, proteiinid, vabad aminohapped, kõrgemad rasvhapped, lahustunud orgaanilised happed, muud süsinikuühendid. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse bioloogilise või keemilise hapnikutarbena. Bioloogiline hapnikutarve (BHT; biological oxygen demand, BOD) on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Bioloogilise hapnikutarbe tähiseks on BHT7 (mg/l) (inglise keelses tähistuses BOD7)
KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale
1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall iooniline side 2) mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3) mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4) metall lihtainena metalliline side 2.9 Ülesandeid. Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O, HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C. Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne? Ära unusta metallide eripärasid.) 3 Oksüdatsiooniaste. Oksüdatsiooniaste (o-a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus molekulaarsete ainete iseloomustamiseks. O-a kirjutatakse rooma numbriga
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9
Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused Mõisted · Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. · Adaptatsioon organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil.
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt
OH-anioniidi abil. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. – Jah, on võimalik. Nt kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg ioonid. 2+ 12.Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumma näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Katlakivi massi moodustumist saab arvutada karbonaatse kareduse järgi, sest see on limiteeriv. + 2 HCO3 - → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O Ca2+ Mg2+ + 2 HCO3- → Mg (OH)2 ↓ + 2 CO2 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5m3 vee keetmisel
48. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Aktivatsioonienergiat alandavad tunduvalt ensüümid (täpsemalt nende aktiveeritud kompleksid substraadiga - ES*) ning seetõttu toimuvad näiteks metaboolsed protsessid kiiremini. 49.Radioaktiivsus, aatomituumade spontaane lagunemine, radioaktiivse kiirguse liigid. Radioaktiivsus on iseeneslik ebastabiilse isotoobi muutumine teiseks elemendiks millega kaasneb elementaarosakeste, teiste aatomite tuumade või footonite kiirgamine. Tuntakse 288 stabiilset isotoopi ja ~7500 radionukliidi. Stabiilsetes kergemates tuumades on prootonite ja neutronite suhe ~1, raskemates ~ 1:1,5. · Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine
Vastandina lämmastikule ja väävlile, mis esinevad kudedes taandatud vormis (-NH2, -SH), on fosfor orgaanilistes ühendites oksüdeerunult s.o. fosfaadina. Fosfor võib esineda mullas erinevalt - Mineraalide struktuuris nt kaltsiumfosfaadina (apatiit, oksüapatiit, fosforiit jne)25--85% üldisest fosforist on mullas orgaaniliste ühenditena, kusjuures fosfor moodustab 0,5--2% mulla orgaanilisest ainest. Mulda jõuavad fosforiühendid kas taimsete ja loomsete jäänustena või keemiliste ühenditena väetiste näol. Erinevad põllukultuurid sisaldavad fosforit erinevas hulgas, see jääb pii0,05--0,5% fosforit. Mikroorganismid peavad orgaanilise aine lõhustama ja viima anorgaanilisse vormi. Orgaanilistest fosfori ühenditest defosforüülitakse kõige kergemini nukleiinhappeid. Orgaanilistest fosfori ühendite lõhustamisest võtavad osa nt Pseudomonas spp. ja Bacillus spp.Põhiline osa fosforist on taimsetes ja
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7
Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. Plastid, kunstnahad, kemikaalid. Sertifikaat on dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millele peab vastama iga vastav toode või toote (ained, materjalid, esemed) partii. Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta. Valmis tooted (auto aku). Vesilahuste peamised omadused - pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värvlahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Ülesanne: 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Näitaja Piirsisaldus Ühik Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,50 mg/l Elektrijuhtivus 2500 µS cm-1 , 20 0C Indikaatorid Jääkkloor Jääkosoon Kloriid 0,2 ja 0,5 0,3 250 mg/l
Redutseerumine Aatom või ioon seob elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- Redutseerub(aatom) redutseerija kloor seob elektroni 48. Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega Mida kõrgem on temp seda suurem on kristall võres ioon aatomite võnkeamplituud ning seda suuremaks elektronide liikumisele on metallioonide võnkumine. Sellepärast vähenebki metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel. Füüsika seisukohalt on elektrijuhtivuse temp-. Sõltuvus peamiseks metallide ja mittemetallide eristajaks. Läige. Metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub eriti poleeritud pindade puhul. Järeldus mittemetallidel puudub läige. Värvus. Metalli värvus on tingitud valguskiirte peegeldumisel nähtava valguse spektriosas. Metallide plastsus ja haprus. Enamik metalle on plastsed. Seepärast saab kuuma metalli
BHT määramine võtab aega 5 või 7 päeva, KHT tulemuse saab aga kohe teada. Nendega uuritakse orgaanilise aine sisaldust vedelikus, mitte konkreetseid aineid! Üldlämmastik (Nüld) kõigi lämmastikuühendite; soolade, ammooniumi, nitrititite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku; kogusisaldust vees. Kjeldahli lämmastik; orgaanilise ja ammooniumlämmastiku sisalduse summa. Üldfosfor (Püld); anorgaanilised fosfaadid ja polüfosfaadid ning orgaanilised fosforiühendid. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust: 1l silomahla reostab rohkem kui 100 l olemreovett. Reostuskoormus = reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R=cQ. Reostuskoormuse võib määrata mis tahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve (BHT, KHT, oksüdeeritavus), toitesooladesisaldus (N, P) või mõni muu huvipakkuv näitaja. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus (nt kg BHT/d).
annaabi.ee 
