IG saamid- 1 (0)

IG_saamid_



Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Lapimaa ja saami kultuur Tartu 2021


Lapimaa ja saami kultuur Saamid on Põhja Soome, Norra, Rootsi ja Venemaa aladel elav rahvas, kelle asustuse algust loetakse alates mandrijää taandumisest, tõenäoliselt olid esimesed asukad pärit Euroopast. Varasemates allikates on saame nimetatud ka kui fennid, finnid ja laplased, millest viimasel on Soome keeles negatiivne alatoon.  (Auvinen 1994) Kuna saamide asustatud piirkond on jagunenud nelja riigi vahel, kelle rahvaloenduse meetodid erinevad, on saamide rahvaarvu on keeruline hinnata, MTÜ Fenno-Ugria Asutuse järgi 50 000-100 000.  (Fenno-Ugria) Joonis 1.  Saamide asula tänapäeval (Fenno-Ugria) Saami keel kuulub Uurali keelte hulka ning on läänemeresoome lähim sugulaskeel, muutudes iseseisvaks keeleks ligikaudu 1000-700 eKr . Saami keel jaguneb kuni kümneks murdeks, 2


kuigi enamus neist on sarnased leidub ka mrdeid, mille esindajatel on üksteisest raske aru saada. Kuigi saami keele kõnelejate arv on märgatavalt vähenenud, õpetatakse tänaseks mitmel pool Koola poolsaare koolides ja ka mujal saami keelt õppeainena ning üha rohkem ilmub ka saamikeelset kirjandust, filmikunsti ja internetilehekülgi. (ERM) Saamide esivanemad olid tõenäoliselt seotud Komsa kultuuriga, mille vanuseks arvatakse kuni 10 000 aastat eKr. Saamid olid algselt rändrahvas, kes tegeles peamiselt põhjapõdra kasvatuse, jahi ning rannikualadel ka kalastamisega. Pika aja jooksul on nii kolonialiseerimise kui ka maaharijate survel tulnud saamidel taganeda üha põhja poole, ulatuslikum ränne algab 9. sajandil kui Viikingid võtavad enda võimu alla Laadoga piirkonna. Kuna saamid ei olnud relvastatud ega sõjakad, kannatasid nad tihti naaberrahvaste röövretkede all ning olid sunnitud maksma makse mitmele riigile korraga (Rootsi, Novgorod ja Norra). Hilisemal ajal esines ka palju liigkasuvõtmist vene kaupmeeste poolt, küsiti kaupade eest mitmekordseid hindu, saame joodeti purju ning üritati neid iga hinna eest võlaorjuses hoida (ERM). (Suri) Saami rahva alade tegelik kolonialiseerimine algas 17. sajandi lõpu poole kui Rootsi kuningas Karl XI hakkas teadlikult rootslasi ja soomlasi suunama saami aladele, muuhulgas lubati uutele asukatele ajutist maksu- ja sõjaväekohustuse vabadust. Kuninga ideeks oli Rootsi riik muuta ühtseks - üks religioon, kell rahvus ja maksusüsteem, lootes niiviisi lihtsustada riigi valitsemist, sarnast poliitikat kasutas ka Norra ja Nõukogude Liit. Assimilatsioonipoliitika intensiivistus 20. sajandil, kui Norras võeti kasutusele seadus, mille järgi võib maad omada vaid igapäevaselt norra keelt kõnelev Taani-Norra kodanik, nii lõpetati ka mõneks ajaks saamikeelne kooliharidus (ERM.). Riigipiiride sulgemine, uute infrastruktuuride rajamine ning suurenev konkurents samade loodusressursside järele raskendas oluliselt põhjapõdrakasvatust ning vähendas tunduvalt saamide arvukust . (Auvinen 1994) 1930. aastatel algas järele jäänud rändkarjakasvatajate paikseks sundimine, ulatuslik natsionaliseerimine, rahvusliku kirjavara hävitamine ning laste võõrandamine vanematest ja emakeelest. Tänapäeval on saamide olukord tunduvalt paranenud, alates 1993. aastast on saami rahvad ühendatu Saami Nõukogu kaudu, mis on aktiivne ka rahvusvahelisel areenil, samuti ilmub saami keelseid uudiseid, internetilehekülgi ja raamatuid . (Suri ja Fenno-Ugria) Kui varasemalt tegeleti peamiselt põhjapõdrakasvatuse, koriluse ja kalapüügiga, siis tänapäeval tegeleb sellega umbes 10% saamidest, rohkem tegeletakse moodsamate aladega nagu teenindus, infotehnoloogia ja tööstus (Hämäläinen, 2018). 3


Ajalooliselt on saamid elanud väikestes kuni kümne pere liikmelistes külaühiskondades, küla piire määrasid erinevad looduslikud objektid. Tavaliselt naaberküladega ei suheldud ning nende territooriumile ei mindud, kuid üldiselt oldi üksteisega sõbralikud ning kokkuleppeliselt võidi vahepeal koos jahiretki ette võtta. Igal kogukonnal oli oma keskus ehk talveküla, kuhu koguneti külmemaks ajaks ning kus toimusid avalikud üritused ja toimingud. Kuigi perekonnas jäi viimane sõna meestele, oli naiste abi tööde juures vajalik ning seetõttu olid nad ka meestega üsna võrdsed, erinevalt paljudest teistest kultuuridest võisid naised omada näiteks relvi, raha ja transpordivahendeid. (ERM) Saamid on tuntud ka oma käsitöö ja rahvariiete poolest, mida kantakse uhkusega tänapäevalgi. Rahvariietel on ka väga informatiivsed, näidates kandja sugu, päritolu ning majanduslikku ja sotsiaalset staatust. Peamiselt on rahvariideid tehtud põdranahast, paksemate riideesemete jaoks kasutati peanahka ning suvisemate ilmade jaoks õhemat säärenahka. Äratuntavateks elementideks on veel meeste neljatuulemütsid ning kitsa ülespoole painutatud ninadega jalanõud. (Arktiline Rõivastus) Joonis 2. Saami perekond 20. sajandi alguses (Arktiline Rõivastus) 4


Saami kultuurile väga iseloomulikuks traditsiooniks on joigud, mis on Euroopa üks algupäraseid ja vanimaid laululiike. Joigu iseloomustab eriline vokaaltehnoloogia, mis kasutab pea tervet inimese vokaalpotentsiaali. Joiulaulud erinevad piirkonniti, leidub nii mõne sõnalisi kui ka pikki jutustusi. (Hämäläinen, 2018) Tihipeale sünnib laul improvisatsioonist, see võib olla kohtadest, loodusest, tunnetest ja üksteisest, ebasobivaks peetakse joigu iseendast, mida peetakse enesekiitlemiseks. Joigu kasutatakse ka igapäevases suhtluses ja erinevates sotsiaalsetes situatsioonides näiteks abieluettepanekul. Esialgu olid joigulaulud ilma saateta, kuid tänapäeval on muusikavormist levinud rohkem variante ning seda on kasutatud ka teistes muusikastiilides, üks tuntumatest joigu oderniseerijatest on Soomes on näiteks Nils-Aslak Valkeapää. (Say it in Saami) Joigu on kasutatud ka erinevates rituaalides ning 17. sajandil levinud ristiusu levitamise ajal peeti seda nõidumise osaks ning oli 18. sajandini surmanuhtlusega karistatav(ERM).  Seetõttu on ka imetlusväärne, et hoolimata piirangutest ja assimilatsioonipoliitikast on muusikastiil siiski säilinud ning tänaseks õpetatakse seda ka koolides ja töötubades, olles oluline osa saami identiteedist ka noorema generatsiooni seas(Hämäläinen, 2018). Kuigi Skandinaaviasse jõudis ristiusk juba keskajal, kuid kuna kristlastelt oli keelatud koguda mitmekordseid makse ning ka isiklik vabadus oli vaid kristlaste õigus, ei levitatud ristiusku saamide seas väga innukalt (ERM). Täielik ristiusustamine toimus 17. ja 18. sajandil kui hakati intensiivselt paganluse vastu võitlema, valdavaks usuks jäi luterlus. Saamide algne usk oli looduskeskne, erinevalt kristlastest ja soome agraarühiskonnast, kes arvasid, et loodus tuleb allutada või sellele alluda, pidasid saamid inimest ja loodust üheks ning eesmärgiks oli säilitada nendevahelist tasakaalu, sarnane filosoofia on säilinud saami kultuuris tänini. Saamid kummardasid mitmeid loodusest inspireeritud jumalaid ning neilt paluti abi ning tänati erinevate ohverduste ja rituaalidega. (National Parks) Igas kogukonnas oli tavaliselt ka vähemalt üks šamaan, kes hoolitses inimeste heaolu ja looduslike ressursside eest. Šamaani oluliseks instrumendiks oli põhjapõdra nahast valmistatud trumm, mille kaudu šamaan end transi viis. 17. ja 18. sajandi ristiusustamise käigus rööviti ja hävitati pea kõik šamaanitrummid, enamus praegu allesolevaid trumme asuvad Kopenhaagenis. Saami šamaanid kogusid kuulsust üle terve Euroopa, parimateks peeti Koola poolsaare šamaane. Kergemaid haigusi ravisid šamaanid ravimtaimedega, raskemate puhul aga usuti, et haige hinge on varastanud surnud ning viinud selle allmaailma, nende tagasi toomiseks tuli teha ohverdusi. Ohvrianniks oli enamasti looma liha, rasv või sarved. Tuntuimateks jumalateks oli taeva ja äikesejumal Paijan, tuntud ka kui Ukko ja Äijih 5


ning tuule- ja veejumalad. Peale selle oli saamide usus ka hulgaliselt haldjaid, nii oli pea igal objektil - kivil, mäel ja jõel, oma haldjas, ka igal inimestel olid oma kaitsehaldjad, surematu loomakujuga vaimud, kes võisid inimesi kaitsta kui ka hukatusse viia. (ERM) 6


Kasutatud kirjandus Auvinen R, (1994). “Saami rahvastik Soomes". Akadeemia, nr 9, lk 1985–99 Say It In Saami. http://sayitinsaami.yle.fi/quick-guide-to-sami-culture/ (viimati külastatud 1.08.2021) Saamid. Arktiline Rõivastus. http://sayitinsaami.yle.fi/quick-guide-to-sami-culture/ (viimati külastatud 1.08.2021) Saamid. Suri. http://www.suri.ee/ohuur/saami.html (viimati külastatud 1.08.2021) Saamid. ERM. https://www.erm.ee/et/saamid (viimati külastatud 1.08.2021) Saamid. Fenno-Ugria. https://fennougria.ee/rahvad/saamid/ (viimati külastatud 1.08.2021) Hämäläinen, S., Musial, F., Salamonsen, A., Graff, O., Olsend, A. T.,( 26.03.2018). Sami yoik, Sami history, Sami health: a narrative review. National Center for Biotechnology Information Search database. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5912196/ (viimati külastatud 1.08.2021) 7