organismile omase ainevahetusprotsesside ökonoomia kadumise. Avaldumine– ülekoormused ei avaldu kogu organismis üheaegselt seepärast, et erinevate elundite ja kudede vastupanuvõime on suuresti erinev. Organismi kohanemisvõime piiride ületamine võib tekkida üheainsa koormuse ajal, mille tagajärjeks on äkiline ülepingutus. Kui ülepingutus kujuneb järk-järgult ja pikaajaliselt treeningute käigus, siis avaldub see paljude elundite kahjustusena, kusjuures üks avaldusvorme ongi ületreening. Ületreeningu peamised põhjused Valesti valitud treeningukoormused. Ülemäärane, liiga sage või raske treening. Piisava ettevalmistuseta või liiga tihe võistlemine. Tasakaalustamata treening või treeningprotsess. Ebasoodsad tingimused – psühhoemotsionaalne pinge, distressidega eluviis, treeningurežiim ja harjutamine on üksluine. Vale toitumine, unerežiimi häired. Siin on klassikalised sümptomid:
Õpetaja: Katre Tekkel Autor: Stefani Kask Ületreening ja ülekoormus Essee Sportides on tähtis meeles pidada, et teeksid seda korralikult ning jälgiksid et ei viiks oma pingutused üle piiri. Liigne treening on isegi halvem kui treenimatus ning selle tagajärjed võivad tekitada tõsiseid vigastusi. Ületreening või ületreenimine on tänapäeva amatöörspordis suhteliselt vähemõistetud teema. Selle üldmõte on see, et mida rohkem sa vaeva treeningute juures näed, ei tähenda kohe ka heaolu ja sporditulemuste paranemist. Erinevate inimeste ja kehatüüpide puhul on teatud piir, pärast mida liigne pingutus treeningalal mitte ei paranda nende tulemusi, vaid lausa halvendab neid. Ületreening on kõige sagedasem spordiala...
Basaria, S., 2014. Male hypogonadism. The Lancet 383, Amenorröa – 3-4% naistest Klassikaline jaotus Uuem jaotus • Primaarne – • Anatoomilised defektid menstruatsioone ei ole olnud • Primaarne hüpogonadism (gonaadide düs- ja agenees, kiiritus, infektsioonid) • Sekundaarne – menstruatsioonid on varem • Hüpotalaamiline (stress, ületreening, olnud toitumishäired, infektsioon, isoleeritud GnRH puudulikkus, krooniline haigus) • Hüpofüsaarne (tuumor, prolaktinoom) Kõige sagedasemad: PCOS, • Teistest endokriinnäärmete häiretest hüpotalaamiline amenorröa, (neerupealiste ja kilpnäärmehaigused, hüperprolaktineemia, munasarja kasvajad) munasarjade puudulikkus
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM SPRINT e. LÜHIJOOKS Referaat Juhendaja: Juuru 2009 1 Sisukord : Sisukord...............................................................................2 Lühimaajooksus ehk sprindis......................................................3 Arvestada tuleb.......................................................................4 Mexico sprindi rekordid.................................................................5 Kasutatud kirjandus..................................................................6 2 Lühimaajooksus ehk sprindis Peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekord...
Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised Annemai Harak 12. klass Antsla Gümnaasium Ala valiku põhimõtted ● Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas valida õige spordiala? ● Uurida ja tutvuda kodupiirkonnas harrastatavate spordialadega. ● Kui on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, ollakse võimeline osalema igal spordialal. ● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega võistlemiseks, mis annab samad eelised kui võistkon...
Ületreeningu mehhanism. Palju teooriaid ületreeningu kohta-kuid ühtset seisukohta ei ole. Peamiseks loetakse sügavaid häireid ketis-hüpotalamus-hüpofüüs-neerupealised. Ületreening tekib siis, kui rikutakse organismi koormustaluvuse seaduspärasusi. Psühholoogilised muutused ületreeningu korral. Depressiivne seisund, üldine apaatia, ebameeldiv südame pekslemise tunne, kontsentratsioonivõime langus, reaktsioon valgusele ja häälele on muutunud. Sümpaatiline NS ja ületreening. Puhkepulss suureneb, kiire väsimus, söögiisu langus, südame pekslemine, sportliku tulemuse langus, unehäired, närvilisus, suurenenud erutuvus, kontsentratsioonihäired, kiire higistamine, treeninghuvi langus. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad. Uurea tõus veres, kreatiinkinaasi tõus, noradrenaliini tõus, testosterooni langus, kortisooli tõus, vere rauasisalduse langus, vereplasma glutamiini langus. Kreatiinkinaasi tõusu põhjused.
Jüri Gümnaasium ÜLETREENITUS Referaat Koostaja: Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: Martti Pent SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 MIS ON ÜLETREENITUS?................................................................................................. ..3 SÜMPTOMID.................................................................................................................. ........3 KUIDAS TEKIB ÜLETREENITUS?.....................................................................................4 TAASTUMINE..........................................
antikehasid. *Nahk ja sülg ei lase haigustekitajaid orgnismi. *Veri hüübib. 37. Mil viisil vaktsineerimine toimib? Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajaid, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kui immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 38. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb palju aega, toimub ületaastumine, mis laseb lihastel areneda ning seega töövõime paraneb. Ületreening tekib kui inimene teeb väga palju trenni korraga ning ei taastu selleks. Lihased hakkavad tegelema taastumisega ning töövõime ei parane. 39. Millised muutused toimuvad inimese kehas lühiajalise treeningu (90 minutit kestev jooks, rattasõit vms) kestel
- loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 35. Mil viisil vaktsineerimine toimib? 36. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 37
omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 37. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 38
füsioloogid tekkinud seisundit ületaastumiseks. See ei teki alati. Kui treeningud on liiga harva, siis arengut ei toimu, sest kõrgenenud töövõime pole püsiv ja langeb vahepeal uuesti treeningueelsele tasemele. Seega alustatakse järgmist treeningut nagu uuesti algusest peale Kui treeningud toimuvad liiga tihti, ei jõua organism täieliku taastumiseni ja väsimus hakkab järk-järgult suurenema. Nii tekib üleväsimus, halvemal juhul aga ületreening või koguni tervisekahjustus. Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega. Suurema koormuse korral on puhkus pikem, väiksema puhul lühem. Määrav tegur on samuti treeningu iseloom kas on tegemist osavuse, kiiruse, jõu või vastupidavuse arendamisega. Et määrata treeningu ja puhkuse vahekorda, on avaja õppida õigesti hindama oma organismi seisundit. Peab oskama aru saada, kas töövõime treeninguga tõuseb, langeb või püsib hoopis paigal
ületaastumiseks. See ei teki alati. Kui treeningud on liiga harva, siis arengut ei toimu, sest kõrgenenud töövõime pole püsiv ja langeb vahepeal uuesti treeningueelsele tasemele. Seega alustatakse järgmist treeningut nagu uuesti algusest peale Kui treeningud toimuvad liiga tihti, ei jõua organism täieliku taastumiseni ja väsimus hakkab järk-järgult suurenema. Nii tekib üleväsimus, halvemal juhul aga ületreening või koguni tervisekahjustus. Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega. Suurema koormuse korral on puhkus pikem, väiksema puhul lühem. Määrav tegur on samuti treeningu iseloom kas on tegemist osavuse, kiiruse, jõu või vastupidavuse arendamisega. Et määrata treeningu ja puhkuse vahekorda, on avaja õppida õigesti hindama oma organismi seisundit. Peab oskama aru saada, kas töövõime treeninguga tõuseb, langeb või püsib hoopis
LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID? Tahan osa võtta järgmise aasta rahvajooksust Tahan võtta kaalust alla 10 kg Tahan parandada oma vastupidavust Tahan saavutada suveks hea vormi, jne 5. ALGAJATE VEAD? Liiga ...
7 osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks (Liikumise tähtsus tervisele…: 2014). 1.4 Kehalise aktiivsuse ohud Kehaline aktiivsus on tähtis tervise ja enesetunde seisukohast. Lisaks kõigele positiivsele, mis kehalise aktiivsusega kaasneb, on treenimisel ka ohte. Treenimise ohud tulenevad sellest, et treeningu iseloom on igas vanuserühmas erinev (Jalak, Rein. 2006: 8). Kehalise aktiivsuse suurim oht on ületreening. Ületreeningu põhjustab treeningu vale ülesehitus. Ületreening aga toob kaasa endaga erinevaid haigusi ja vigastusi (Jalak, Rein. 2006: 31). Tugeva kehalise koormuse tagajärjel organismis tekivad anatoomilised ja füsioloogilised muutused, mis kutsuvad esile väsimusseisundi (Jalak, Rein. 2014: 179). Teine oht, mis kehalise aktiivsusega kaasneb, on vale treening. Valed tehnilised võtted võivad viia tõsise traumani. Valesti sooritatud liigutuste tagajärjel mõjuvad
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte ...
*KOOLI NIMI* TOIDULISANDID Uurimustöö kehalises kasvatuses Autor: ****** Juhendaja: ********* *Linn* 2012 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse toidulisandeid sportlastele, selle omadusi ja selle mõju kehale. Uuritakse kuidas neid peaks kasutama. Käsitletakse mõndaid populaarsemaid lisandeid mida inimesed kasutavad. Räägitakse mida nad sisaldavad ja kuidas töötavad. Teema oli valitud autori huvide tõttu fitnessi vastu ning on väga aktuaalne seoses spordi populaarsuse kasvuga. Põhiliseks allikaks oli veebileht www.fitness.ee. Empiiriline osa koosneb ainult kirjanduse analüüsist. On võetud teemaks ,,Massi lisamine" ning selleks enim kasutataimad Eestis toidulisandid internet poest www.fitshop.fitness.ee ja räägitakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas töötavad. 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nende...
Puhkeoleku laktaat 0,8 mmooli/l, aeroobne 2mmooli/l, anaeroobne üle 7 mmooli/l *ammoniaak NH3, *kusihape, *uurea ehk kusiaine iseloomustab organismi üldväsimust. Toodetakse maksas, valkude lagunemisest põhjustatud uurea tõus veres paari päeva jooksul alaneb. Uurea tase veres sõltub eelkõige toiduga saadava valgu hulgast ja valkude sünteesi ning lagundamise tasakaalust. määrat hommikul 5-7 mmol/l, üle 9 mmol/l ületreening * kretiniinkinaas (CK) ensüüm, mis osaleb ADP fosforüülimises ATP-ks, iseloomustab lihasseisundit, CK kogus veres suureneb koormusest tingitud ülekoormuse ja lihaskahjustuse korral. CK tõus eriti väljendunud ekstsentriline koormuse korral; normväärtused spordis: N 120U/l, M 200U/l * ferritiin iseloomustab kaudselt organismi hapnikutranspordi süsteemi võimsust. Ferritiini määramist peetakse üheks parimaks rauapuudusaneemia testiks
glutamiinist), kuid mingisugust mõju immuunsüsteemile pole seejuures täheldatud. Sellest järeldub, et glutamiin on kasulikum katseklaasis olevatele immuunsüsteemi rakkudele (mida on kasutatud enamikus uuringutes) kui tervele inimesele. On oluline mainida, et selline immuunsüsteemi nõrgenemine, mis ilmneb pärast intensiivset treeningut, on põhjustatud mitmete erinevate tegurite poolt ning glutamiini osa selles on üksnes pisike. Glutamiin ja ületreening Väited glutamiini parandavast või takistavast mõjust ületreeningu korral põhinevad uuringutulemustel, mis on näidanud, et ületreeningu käes kannatavate sportlaste veres on glutamiinitase madal. Teooria kõlab siis enamvähem nii nagu järgmine väide: kuna madalam glutamiinitase osutab ületreeningule ja kuna glutamiinilisa taastab glutamiini normaalse taseme, siis seega kaitseb glutamiin ületreeningu eest.
probleeme. Ülekoormussündroome jaotatakse eri liikidesse. Ülekoormus on mingi anatoomilise ühiku või piirkonna kestev, korduv suur koormus, mis põhjustab haiguse tekke. Ülepingutus on ühekordne suur pingutus põhjustab haigusliku seisundi tavaliselt ruttu pärast tegevuse lõppu. Sümptomid kaovad ise puhates. Krooniline mikrotrauma on korduvate mehaaniliste mõjutuste tõttu tekivad kudedes muutused, mis alles hiljem avalduvad kliiniliselt. Näiteks võib tuua kõhre erosioon. Just ületreening on paljude vigastuste põhjustajaks, kuna ta tekitab koorsinatsiooniharjutusi. Üleväsimus on rohkem vaimsel tasemel. Tekib tüdimus ja väsimus seesmiselt. Selle põhjuseks võib olla üksluine ja koormav trenn. Treeningkava peab pakkuma vaheldust ja meelelahutust. Kogu kava ei tohi seisneda kuivadest harjutustest. Esmalt tekivad üldised väsimuse nähud. Halveneva ainevahetuse tõttu väheneb lihaste võimekus
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist. Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märg...
Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused..................
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17...
(http://www.static.inimene.ee) Ülekoormussündroome jaotatakse eri liikidesse: · ülekoormus on mingi piirkonna kestev, korduv suur koormus, mis põhjustab haiguse. · ülepingutus on ühekordne suur pingutus,mis põhjustab haigusliku seisundi ruttu pärast tegevuse lõppu, puhates kaob valu. · kroonilise mikrotrauma korduvate mehaaniliste mõjutuste tõttu tekivad kudedes muutused, mis alles hiljem avalduvad kliiniliselt. · just ületreening on paljude vigastuste põhjustajaks, kuna ta tekitab koordinatsioonihäireid. Üleväsimus on rohkem vaimsel tasandil. Tekib tüdimus ja väsimus seesmiselt. Selle põhjuseks võib olla üksluine ja koormav treening. Harjutused peavad pakkuma vaheldust ja meelelahutust. (http://www.static.inimene.ee) Esmalt tekivad üldised väsimuse nähud. Halveneva ainevahetuse tõttu väheneb lihaste võimekus. Veel vähenevad liigutuste amplituudid ja tekivad vead tehnikas, mida alguses
( NB! Mitte aga lapsed ja noorukid ! ) · hoidu alkoholi, narkootikumide, tubakasuitsu, liigse suhkru ja kofeiini tarvitamisest! · hoidu söömast tooreid toiduaineid: marineeritud kala, liha, austreid, tooreid mune! · hoidu suitsetatud , konserveeritud ja külmutatud toiduainetest ! Vitamiinid : A, E, C ( imikule kindlasti rinnapiim ) ja mikroelemendid : Zn, Se, Fe, Mg, Cu, Mn, Na, Ca j t. Normaalne ja regulaarne kehaline koormus ( ületreening koormab organismi) Oskuslik päevakava (öise une pikkus umbes 8 tundi ) Väldi stressi , õpi lõõgastumisoskust, otsi meeldivat tegevust, puhka! Väldi saastatud õhku, sest organismil on vaja piisavalt hapnikku Väldi kiiritust ( mõjub sugurakkudele ja organismi veestruktuurile ) Väldi vihastumist (mõjutab koheselt organismi immuunsüsteemi) HIV ja AIDS
Tabel 1. Kaks teed spordipsühholoogilises nõustamises "TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE" "TULEKAHJUDE VÄLTIMINE" (Sportlane kui vahend) (Sportlane kui indiviid) Probleemid, mis tekivad võistlusperioodil, näiteks: Spordipsühholoogiliste kompetentside · läbipõlemine ja ületreening, pidev omandamine · traumade spordipsühholoogiline aspekt, · toitumisega seotud psühholoogilised aspektid, · dopinguga seotud psühholoogilised aspektid, · agressiivsusega kaasnevad aspektid, · relaksatsioonimeetodid jpt Spordipsühholoogia teoorias on uuritud/kirjeldatud kahte suunda inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
