Trubaduuride lüürika aineks on armastus, naudingud ja seiklused kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper ,,Tannhäuser".
Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite ordu hävitamisega. Võib-olla tundis kuningas templirüütlite ees mingit kompleksi. Iga salapärane ühing tekitab alaväärsustunde käes vaevlevas kõrvalseisjas hirmu ja vaenu. Alates 18. sajandist on samasuguseid tundeid tekitanud vabamüürlased ja tekitavad siiani. Võib-olla oli kuningale kõrva sosistatud pahatahtlikke kuulujutte mitmesugustest jõledustest, mida templirüütlid salaja harrastavat. Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased, tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma,
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele ...
teravdas riigis sisepingeid. 5. Enamik rahvastikust olid jäänud truuks rahvausundile ja fetisite kummardamisele 6. Lõputud sõjad laastasid maad ja 17 saj lõpul oli Kongo pealinn mahajäetud paik 7. 18.saj algul tõi kaasa kristluse võidukäigu, ning segunedes rahvausunditega tekkis omanäoline antoniaanlik liikumine a. Seda juhtis noor aafriklanna Beatrice b. Tema üleskutsel põletati kohalikes kultustes kasutatavaid fetiseid ja ka ristiusu sümboleid. c. Tema sõnade kohaselt olid Jeesus, Neitsi Maarja jt Kongo päritolu d. Antoniaanlik ketserlus vaibus kui portugallased põletasid Beatrice tuleriidalkristluse langus Benini linnriik 1. Lääne-Aafrika rannikult leidsid eurooplased mitmeid kõrgelt arenenud kultuuriga rahvaid nt EDOD 2. Edod panid aluse võimsale linnriigile Beninile 3. Hiilgeaeg 15-17
Tema ajal võidi koostada ka varane pühakirjakaanon. Ta võis vaimulikele tutvustada sekventse. Talle on omistatud ka täringumängu taunimine. Victor I on traditsiooni järgi maetud Vatikani. Temale pühendatud kirikud asuvad Richfieldis, West Hollywoodis ja San Joses. Victor I on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus austatud märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 28. juuli. Alates 1969. aastast ei ole katoliiklased enam kohustatud seda pidama, sest Paulus VI üleskutsel läbi viidud kaanoni revideerimisel oli Victor I üks neist pühakutest, kelle tegude kohta polnud piisavalt andmeid. Arvatakse,et ta võibolla ka Talinna kaitse pühak.
Lisaks Ahas Hennule on kesksel kohal Käsper kes on klassis liidriks, Käämer kes on kommunistlike vaadetega, Mugur, Kohlapuu, Konsap, Tääker, Konsap ja filossoofilistele mõtisklusetele kalduv Martinson. Aasta 1918. on tekkinud uus riik - Eesti Vabariik. Aga talvel tungib Nõukogude Venemaa Eestile kallale. Eesti Kaitsevägi kuulutab välja mobilisatsiooni, mis aga kukub läbi ja nii jääb loota vaid vabatahtlikele. Nii otsustavadki lõpuklassi poisid Käsperi üleskutsel minna sõdima kodumaa eest. Nad kõik on alles väga noored ja kõigil pole oma vaated veel välja kujunenud. Henn Ahas on pärit kehvast maaperest ja tema otsus pole algul kindel. Peale tulevahetuse eest põgenemist linnas satub ta vaksalis kokku neiu Martaga, tema onu ja Soome ohvitseriga. Kuna punaarmeelased otsivad koolimütsiga poissi ja Ahas ei saa aru Marta hoiatusest müts ära võtta. Nii tahab punaarmee miilits tedagi kinni võtta. Teda päästavad Marta onu ja
· 1977.a. toimusid USA-s Camp Davidis rahuläbirääkimised Egiptuse ja Iisraeli vahel, mis viisid Iisraeli Egiptuse rahulepinguni 1979.a. märtsis, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. · Rahuprotsess kulges korduvate tagasilöökidega. Iisraeli Araabia konflikt jätkus,mis võttis mitmel korral väiksema sõja kuju näiteks Iisraeli sissetung Liibanoni 1982.a. · 1987.a. algas Iisraeli araabia asustusega aladel PVO üleskutsel aastatepikkune rahvaülestõus intifada. Iraan · Suurem osa Iraani elanikkonnast on siiidid. · Iraani oli sel perioodil vähe arenenud põllumajandus- ja tööstusriik, mille peamiseks rikkus nafta. Naftatoodangult on Iraan üks maailma esimesi. · 1960. aastail asuti Iraanis riiki valitsenud sahh Mohammad Reza Pahlavi eestvõttel läbi viima nn valget revolutsiooni, mis tähendas ulatuslikku läänestamist.
Lüürika aineks oli armastus, naudingud ja seiklused - kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistlusi ning kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õiguseta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Truväärid XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks loominguzzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on
,,Sakala", misoli demokraatia suuna häälekandja. * rahvuslik kirjandus ja poeesia Eriline tähendus oli Fr. R. Kreutzwaldi eeposel ,,Kalevipoeg". Isamaalist luulet kirjutas L. Koidula. * teatrikunst L. Koidula näidendid ,,Saarmaa onupoeg" ja ,,Vigased pruudid" rajasid teed meie näitekirjandusse. * kujutav kunst Suure tähtsusega oli Johann Köler, kes sai tuntuks rahvusliku maalikunsti arendajana. * rahvaloomingu kogumine Sajandi lõpus algas Jakob Hurda üleskutsel innukas rahvaluule kogumine. Mitmed heliloojad algatasid suurema kampaania eesti rahvaviiside kogumiseks ja säilitamiseks. * eesti autorite helilooming Asjaarmastajate autorite koorilaulud rikastasid eestikeelset repertuaari. * seltside tegevus 1865. a. Tartus ,,Vanemuine" Tallinnas ,,Estonia" 1869.a. Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907) Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis
Nendel sõduritel, kes seda pealt nägid, pidi kindlasti raske olema. Seda enam, et järgmisel päeval võib ise seal nende asemel olla. Surnuna. Aga mis saaks siis, kui sõda läbi on? Mis on saanud sõjas osalenutest? ,,Me oleme tundetud laibad, kes mingi triki, ohtliku nõiasõna mõjul veel joosta ja tappa oskavad." kõlab arvamus raamatus, mis võtab päris kenasti selle asja kokku. Sõtta läks terve Paul Bäumeri klass enda kooliõpetaja Kantoreki üleskutsel. Teose keskpaigas arutavad Paul, Müller ja Kropp, kui palju õpilasi oleks elus, kui sõda saaks järsku läbi. ,,Me arvutame: kahekümnest on seitse surnud, neli haavatud, üks hullumajas. Parimal juhul tuleks seega kaksteist kokku.". Aga lõppude lõpuks ei tulnud neid 12 kokku pärast sõja lõppu. Tegelikult ei tulnud mitte ühtegi neist tagasi. Nagu eelpool mainitud, langes viimasena peategelane Paul. See, kuidas teose lõpus Pauli
kätte saada. · Marta pärib NKVD-lt Punaarmee plaanide kohta Taavi suhtes. Naine vihkab venelasi, kuid tal on vaja tugevama võimuga hästi läbi saada. Marta südant piinab Taavi Raudoja. 13.Peatükk · Ilme soovib endiselt, et Taavi läheks nende poega vabastama, ta ütleb Taavile, et too pole inimene, kui ei too talle Lembitut tagasi. · Marta leitakse vallamaja lähedalt metsast karjumas, ta toimetatakse haiglasse. · Algab aktsioon metsavendade vastu, üleskutsel kästakse lõpetada vastupanu Nõukodude korrale ja ilmuda Täitevkomiteesse. · Marta ei vali vahendeid inimestele haiget tegemiseks, ta lausa naudib seda. Ühel päeval paljalt päevitades tuleb Marta juurde iharal pilgul Reku. Marta käsib Rekul metsavendade punkrisse granaat visata, alles siis saavat koerapoiss ta endale. · Marta hoiatab isa võimukandjate eest ning käsib vanamehel ettevaatlik olla. Naise toast leitakse pealtkuulajate mikrofon. 14.Peatükk
ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut. Täpsemalt öeldes olid ainsad tõelised kamikazed need enesetapjatest piloodid, kes kogunesid esimest korda Filipiinidele 1944. aasta oktoobris viitseadmiral Takijiro Onishi üleskutsel. Hiljem laienes see nimetus ka Jaapani teistele enesetapuüksustele. Jaapani kamikaze-lendurite kastutamine Teises maailmasõjas oli üks dramaatilisimaid ja hirmsamaid nähtusi kogu sõja käigus. Kes olid need lendurid ja mis sundis neid oma elu ohverdama ning miks selline võitlusvorm tekkis ja kui efektiivne see tegelikult oli? (Axell, Kase 2003: 6) KAMIKAZE-TAKTIKA SÜND 1944. aastal tekkis olukord, kus Jaapani sõjalennukid jäid USA omadele alla nii arvult kui ka
· 24. September esitati Moskvasse sõitnud K.Selterile Venemaa poolt vastastikuse abistamise pakt, millega Venemaa võis Eesti territooriumile tuua oma väed · Kuna Venemaa koondas idapiirile suured väeüksused pidi Eesti valitsus Kremli nõudmistele järele andma · 28.september allkirjastati baaside leping · Välispoliitilist olukorda raskendas alanud Talvesõda Venemaa ja Soome vahel · 1939 okt. - Hitleri üleskutsel toimub baltisakslaste ümber asumine · 14 juuni esitati Eestile ultimaatum, millega nõuti täiendavate väeüksuste toomist Eestisse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist · 17.juuni toodi täiendavad 90 000 meest Eestisse ja Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile sellega läksid kõik ühendusteed ja sidekanalid punaarmee kätte · 21. Juuni kogunes Tallinna, vabaduse väljakule meeleavaldus (näiliselt eestlaste
Kolmurkadesse Kristuse eelkäijad, nurkadesse stseenid iisraeli rahva ajaloost. Seda liigendasid kõik maalitud arhitektuuri osad. Kokku oli 351 üksikfiguuri. Tegi teise gigantse maaliteose, mis kujutas viimset kohtupäeva, Sixtuse kabeli idaseinal. Tunda barokieelaimdust. · Raffael(1483-1520)- Maalinud terve rea Madonna pilte, Madonna roheluses, Madonna ohakalinnuga, oma elu lõpu poole kuulsa Sixtuse madonna. 1508 Rooma, kus paavsti üleskutsel pidi kaunistama kolme stanzat freskodega. Esimene oli allkirja stanza. 4 allegoorilist figuuri- usk, luule, filosoofia ja õigus. Neljal seinal usukangelased ühel, Parnass ja õiguse valitsemine. Teine e heliodoorose stanza, kasutas õpialste abi. Tulekahju stanza, valmistasid õpilased tema kavandite järgi. Loggia'de(lahtine kaarkoda) kaunistamine Vatikani lossis ja seda tuntakse Raffaeli piiblina(52 pilti piiblist). Julius II ja
Rahvusliku liikumise käigus sündis: 1)Ajakirjandus Perno postimees (Kirikut pooldav) ja hiljem ka sakala (kodanikuvabadusel põhinev) 2)Rahvuslik kirjandus ja poeesia Kreutzwaldi Kalevpoeg ja Lydia Koidula luule 3) teatrikunst L.Koidula on peale l.tekstide kirj. Ka näidendeid 4) kujutav kunst Johann Köler sai kuulsaks kui maalikunstniku aga ka kui ühe demokraatliku suuna edasiviijana 5) huvi rahvaloomingu kogumise ja säilitamise vastu J.Hurda üleskutsel algas usin rahvaluule kogumine, sest vanem rahvamuusika hakkas ununema. C.R.Jakobson, A.Thomson ja K.A.Hermann algatasid aga suure rahvaviside kogumise. 6) eesti autorite helilooming asjaaarmastajad-h. rikastasid eesti keelset repertuaari. Tähtis roll rahv. Liikumises oli ka seltsidel. Õpetatud Eesti seltsi ülesanne oli eesti ajaloo, keele ja maa tundma õppimine; esimene eesti kõrgem kool oli Aleksandrikool, mille heaks korraldati kontserte ja näitemönge
oma põldudelt kogutud saagist ehk tasuma andamit Varakeskajal olid sagedased feodaalidevahelised võitlused ja kodusõjad, mistõttu riigid olid feodaalselt killustunud Kõrgkeskajal hakati killustatusest üle saama ning tekkisid esimesed tugeva kuningavõimuga riigid Prantsusmaal ja inglismaal . Kõrgkeskaeg oli Rooma paavsti võimu kõrg aeg. Oma esindajate kaudu juhtis paavst kogu Lääne- Euroopa kirikuelu. Rooma paavsti üleskutsel said alguse ristiretked islamimaade vastu. Nende eesmärk oli Jersuusalemmas paikneva Jeesus Kristuse püha haua vabastamine muhamediusuliste võimu alt. Eurooplasi meelitasid ka idamaade muinasjutulised rikkused. Ristisõjad ei toonud küll oodatud edu, sest Jeruusalemma ei õnnestunud lõplikult vallutada, pühamaa langes lõplikult moslemite kätte aga ristisõdade käigus tutvusid eurooplased Idamaade kõrgeltarenenud tsivilisatsioonidega. Sõjad
sakslastega. Venestamise algus Algas Aleksander II võimuletulekuga. Hakati murendama Balti kubermangude eristaatust (eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine). Ametlikuks asjaajamis keeleks sai venekeel. Koolides hakati õpetama vene keeles. Peamiseks usuks sai Vene õigeusk. Uus rahvuslik tõus Karskusseltsid (19. Saj lõpul) tegevust suudeti rahvuslikult motiveerida. Moodustati mitmeid kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. 1888. aastal hakati Hurda üleskutsel koguma rahvaluulet. Villem Reiman Kirikuõpetaja, kes sai rahvusliku liikumise uue põlvkonna juhiks ning edendas karskusliikumist ja pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Eesti Üliõpilas Selts Uus organisatsioon, kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks; seltsis suheldi eesti keeles, mis polnud tollele ajale omane; sinimustvalge lipp oli organisatsiooni lipuks
ing Richard I Lõvisüda rannikuriba ja õiguse kolm aastat Jeruusalemma külastada 4. Sõda 1202-1204 veneetslaste Zara vallutamine, Konstantin. vallutamine Ladina keisririik, Bütsantsi langemine, Veneetsia kasumid üleskutsel 5. Sõda 1217-1221 Honorius III Damietta vahetada Jeruusalemm Damietta vallutati, aga ka tuli loovutada 6. Sõda 1228-1229 sks Friedrich II, ka pretendeeris Jeruusalemma troonile Kaubeldi Jeruusalemm ja 10a rahu, kuid linn kaotati 1244 7. Sõda 1248-1254 Paavst Innocentius IV, pr Louis IX Püha Suunduti Egiptusesse, ebaõnnestumine
ilmumise puhul Harlemi raamatuäris, tungiti talle noaga kallale. Saadud haav andis tunda elu lõpuni. Et pühendada rohkem aega organisatsioonilisele tööle, pöördus King Atlantasse tagasi. Siin aitas teda isa, kes võttis poja vaimulikukohustusi enda peale. Kuuekümnendate aastate alguses omandas võitluses segregatsiooniseaduste vastu laia leviku otseste mittevägivallaaktsioonide vorm. Dr. Kingi loetakse istumiskampaania initsiaatoriks. Tema üleskutsel istusid neegrid kohvikutes ja sööklates laudade taga , kus teenindati ainult valgeid. Nad läksid ,,valgetesse" kauplustesse, raamatukogudesse, taotlesid vastuvõtmist koolidesse, mis rakendasid segregatsiooni. Ent need seadusega lubatud aktsioonid ei mahtunud rassistide ,,õigusnormide" raamidesse. USA Ülemkohus oli juba 1954.aastal kuulutanud segregatsiooni koolides konstitutsioonivastaseks. Selle otsuse elluviimise eest tuleb aga pidada pikka ja rasket võitlust
Euroopa valitsejat – Friedrich I Barbarossa, Philipp II August (Pr.) ja Inglismaa kuningas Richard I Lõvisüda. Barbarossa uppus, Pr. kun. pöördus tagasi (ihaldas hoopis Ingl. kuninga valdusi), Lõvisüda võitis 1192.a. Jaffa lahingus Saladini väed ja sai Tüürose ja Jaffa linna vahelise rannikuriba ning kristlastest palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada. IV ristisõda (1202-1204) osalesid peam. Prantsuse rüütlid paavst Innocentius III üleskutsel Konstantinoopoli rüüstamises. Paleepöörde käigus tapeti keiser. Ristisõdijad haarasid endale hulga Bütsantsi provintse ja lõid neil aladel Ladina keisririigi. Innocentius III eesmärk oli saavutatud – ida- ja läänekristlus olid ühinenud katoliku kiriku egiidi all. Viimased ristisõjad (V-VIII) midagi eriti ei saavutanud Tagajärjed: sõdade eesmärke ei õnnestunud saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse. Ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud
palveränduritesse mitte nii leebelt ja usaldavalt. Sest ristiusu pühapaigad olid neile suletud. Türklaste sissetungid olid ärevaks teinud ka Bütsantsi valitsejad. Sõjalise abi saamiseks pöördus üks Bütsantsi valitsejatest läänekiriku poole. Sellajal valitses läänekirikut paavstUrbanus 2. 1095. aastal pidas Urbanus kõne, kus kutsus kõiki prantslaseid türklaste vastu võitlema ja vabastama Kristuse hauda. Esimene ristisõda(1096-1099) Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased, tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma,
palveränduritesse mitte nii leebelt ja usaldavalt. Sest ristiusu pühapaigad olid neile suletud. Türklaste sissetungid olid ärevaks teinud ka Bütsantsi valitsejad. Sõjalise abi saamiseks pöördus üks Bütsantsi valitsejatest läänekiriku poole. Sellajal valitses läänekirikut paavst Urbanus 2. 1095. aastal pidas Urbanus kõne, kus kutsus kõiki prantslaseid türklaste vastu võitlema ja vabastama Kristuse hauda. Esimene ristisõda(1096-1099) Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased, tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma,
Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome Muinas-Karjala Ida-Soome karjala Vepsa Karjala isuri vepsa IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kallio...
Meelis Ivask, Raul koppel, Kaja Tullus, Tiina Zukevits, Eve Zukevits, Enna Raudpuu, Aigar Kuus, Marge Eimre, Kadi Kuus, Jaanus Kruusmaa. Koosolekul pandi paika, et 20. detsembril 1987.a viiakse läbi Kolonn Nr 1 asutamise koosolek kohvik-sööklas Rannatare kell 16.0033. (Vaata lisa 4) 20. detsembril, kui Rannatares, millest oli saanud noorte meelispaik, pidi toimuma Kolonni asutamine, oli kohvik puupüsti rahvast täis. Sellistes tingimustes tundus kolonni asutamine võimatu, ning Ain Saare üleskutsel suundusid kõik soovijad Restaureerimisvalitsuse Võru osakonna ruumidesse, kus Ain Saar töötas. Ruumide kasutamiseks oli Ainile loa andnud tema ülemus. Osavõtjaid oli erinevatel andmetel 23-24. Salajasel hääletusel valiti volikogu, mis koosnes seitsmest liikmest.34 Kandidaate seati üles 10. Volikokku saanutest kõige rohkem hääli sai Ain Saar, tema sisse hääletamiseks andis 23-24-st kohalviibijast 20 inimest oma hääle. Talle 30 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus, lk. 15.
1397-1398 korraldas sõjakäigu Musta mere äärde ja Krimmi, võidukas. Saavutused: Leedu riik saavutas oma suurima ulatuse - Balti merest Musta mereni. Sisepoliitikas - Etnilise Leedu katoliseerimine, kirikute ehitamine. Leedu aadli tugevdamine, kinkides rohkesti maid koos talupoegadega. Kaubanduse ja käsitöö soosimine, meelitades selleks Leetu juute, pakkudes neile privileege. Grünwaldi lahing 1410 - 1409. aasta kevadel alustasid taas zemaidid suurvürst Vytautase üleskutsel ülestõusu ordu vastu. Sõja kavandasid Jogaila ja Vytautas. Ühisvägi purustas 1410. aastal Grünwaldi küla juures ordu väe. 1411. aastal sõlmiti rahuleping, mille kohaselt Saksa ordu loobus Zemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu kiirenevale allakäigule. 3. Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus: Leedu-Poola personaalunioon Jagelloonide ajal- Pärast Vytautase surma suurenes Poola mõju Leedus. Toimus Leedu suuraadlike ristimine ja võrdsete privileegide andmine
hiigelsuured, selleks, et liikumisele anda mingilgi määral juhitud või suunatavat iseloomu, oli mingit juhtivat asutust vaja. Hakati üksikutes vabrikutes moodustama töölisnõukogusid, töölised ise valisid. Üritasid vabrikuid suunata. 27.veebr jõuti otsusele, et vaid vabrikutes tegutsevatest ei piisa, tarvis ülelinnalist tööliste esindust. 1905 dets oli Peterburis selline ülelinnaline Tööliste Saadikute Nõukogu moodustatud, kogemus oli olemas. Vasakpoolsete erakondade üleskutsel hakkasid sõdruid väeosade kaupa valima esindajaid, koguneti Tauria paleesse 27.veebr, moodustati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN). Petr TSSN oli tohutu suur, mitusada inimest, poliitiliselt täiesti amorfne. Oli selge, et sellise nõukogu tegevus kujuneb väga keeruliseks ja ilmselt vähe viljakaks. Vasakmeelsete ettepanekul otsustati valida kohapeal nõukogu Täitevkomitee ( TSSN TK), millest kujunes teine juhtiv asutus, juhtimisele pretendeeriv asutus
kehtinud juudi kultuurautonoomiast. David Slomka pani ette asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juures tegutsev Juudi Kultuuri Selts (JKS). Ettepanek võeti vastu ühehäälselt. Juhatuse esimeheks valiti Samuel Lazikin, aseesimeheks Eugenia Gurin-Loov. Algas aktiivne tegevus. [...] Asutati filiaalid Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas. Hakati koos pühitsema juudi rahvuslikke pühi ja organiseerima kontserte külalisesinejate osavõtul. [...] Juudi Kultuuri Seltsi üleskutsel osaleti Rahvarinde loomisel, Tallinna Lauluväljakul toimunud üldrahvalikul üritusel, seisti koos eestlaste, lätlaste ja leedulastega Balti ketis. [...] tänapäevane Eesti juudi kogukond koosneb suures osas pärast sõda siia tulnud juutidest, kelle koduseks keeleks on vene keel. [...] Elu uuenemine Eestimaal kiirenes silmanähtavalt. 1. oktoobril 1989 sai JKS loa avada omal ajal Tallinnas töötanud Juudi Gümnaasiumi ühes ruumis pühapäevakool. [..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
