Inimesed teevad karjääri, töötavad hommikust õhtuni ja hindavad liialt materjaalseid väärtusi. Võib öelda, et osade perede lapsed kasvavad ilma vanemateta. Väikesed põnnid veedavad terve oma päeva üksinda kodus, oodates töölt naasvaid vanemaid. Andrese tsitaadil ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" ei ole alati tõepõhja all. Ka Andres ise tegi igapäevaselt rasket tööd ja nägi vaeva, ent kauaoodatud õnn, rahu ja armastus jäid Vargemäele tulemata. Õnnelik inimene peab oskama oma aega jagada tööga ei tasu kunagi üle pingutada ega tuua armastust sellele ohvriks. Samamoodi ei tasu ka loota, et õnn ja armastus tulevad niisama. Kõige nimel on vaja pingutada.
tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 • jaaniööl lippu ei langetata • alumine serv maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel VAPI KASUTAMINE • võimu sümbol • võivad kasutada riiki esindavad asutused või isikud HÜMN "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ • sõnad Helsingi ülikooli muusikaõpetaja Friedrich (Fredrik) Pacius • viis Johann Voldemar Jannsen. • avaldati esmakordselt esimese üldlaulupeo nootides 1869. aasta mais • kõlas esmaettekandes meeskooride esituses laulupeo ilmalikus kavas peo teisel päeval. • 1896. aasta üldlaulupeost sai see mitteametlikuks Eesti hümniks, mida lauldi püsti seistes ja paljapäi. • "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" oli Eesti hümniks iseseisvusaastail
Juhan Luiga ettepanekul Aastail 19251940 ja eksiilis kasutatud suur riigivapp Aastail 19251940 kasutatud riigipitser Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Kasutusel olid Eesti NSV vapp ja NSV Liidu vapp. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti Hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Ta kirjutas selle viisi Johan Ludvig Runebergi luuletuse ,,Meie maa" (,,Maamme") muusika jaoks. Laul muutus Soomes rahvuslauluks. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule 1869. aasta alguses Johann Voldemar Jannsen. Jannsenile oli eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul".
Minu kirjandite analüüs I. Sisu Gümnaasiumis olen kirjutanud kokku 13 kirjandit. Põhilised teemad on tulevik, eluprobleemid, keskkonnasaaste, andekus, õnn. Hinded olid enamasti kolmed, kuid oli ka üks neli ja üks kaks. Kirjandid on järjest pikemaks muutunud, kuid ka kirjavigu on juurde tulnud. Punktid on enamasti kolmekümne-neljakümne ringis. Kirjanduslikke näiteid ei kasuta eriti. Olen toonud näiteid Sophoklese ,,Kuningas Oidipus", Nabokovi ,,Lolita". Tekstid on tavaliselt teemasse, kuid toodud väiteid ei aruta piisavalt. Mõttet jäävad tihti poolikuks. Pean rohkem oma väiteid tõestama ja järeldama. Ning küsimustele vastused leidma
Krõõt muutus vaguraks naiseks, kes kuulas koguaeg mehe sõna ega julgenud kunagi vastu hakata, isegi kui töö käis üle jõu. Rasketel aegadel käis ta nutmas ema kirstu juures. Ka Andrese teine naine, Mari kaotas oskuse elust rõõmu tunda, kui oli saanud perenaiseks. Suureks kasvades tahtsid kõik Andrese lapsed Vargamäelt lahkuda, arvates, et mujal on kergem. Vargamäel olles tundsid nad end justkui sunnitööl olevat. Erinevalt Andresest ei peitunud nende õnn ja armastus Vargamäel. Andres tõi Krõõda Vargamäele lootuses, et too sünnitab talle palju rammusaid mehi, et nende abiga saaks luua endajaoks uue ja parema kodu. Kuid kui aeg edasi jõudis tõdes ta, et ei tule neid suuri mehi ja piimajõgesid, tuli vaid kannatuse proovilepanek ning suur eneseleidmise aeg. Lootuseküünal süttis, kui Krõõt sünnitas talle ta esimese poja ning tol hetkel nägi Andres, et ehk on veel võimalust, kuid sellegi sära kustutas heledahäälse Krõõda surm
Otsustavateks saavad päritolu ja inimsuhted, isegi sugu. Oma isamajas saadud kogemused on aluseks kujunemisjärgus olevatele huvidele ja vaadetele, mis saadavad meid kogu elu. Suur mõju on ka sõpradel, kes suudavad oma kaaslase arvamusi kardinaalselt muuta. Kuulus psühholoog Sigmund Freud on öelnud, et probleemid saavad alguse lapsepõlvest. Samamoodi võib ka heade asjade algeid otsida möödanikust. Kuna igal indiviidil on erinev minevik, siis ei tähenda õnn igaühe jaoks alati sama. Kaudsem, kuid mitte vähem tähtsam isikupära kujundala on sugu. Lähtudes Jan Uuspõllu etendusest ,,Ürgmees", saavad mehed rahuldust küttimisest ja naised korilusest. Muidugi on tänapäeval nende kahe tegevuse iva muutunud, kuid siiski leidub palju asju ja tegevusi, millest ainult üks sugupool naudingu saab. Kuna iseloom sõltub nii mitmest osast, siis on ka taju õnne suhtes väga sõltuv. Igaüks mõistab ja tõlgendab seda
kaitsmine, armastatud inimeste või abivajajate aitamine, oma võimete ja oskuste väljaarendamine, raskuste ületamine jne. Siin kohal ongi oluline, et keegi ei piiraks meie vabadust ergoni määratlemiseks kui ka realiseerimiseks. (Sutrop, 2000). Siin kohal tooksin välja ka Inglise filosoof John Locke väite 17. sajandil, et hea elu kohta ei saagi midagi üldist öelda, sest see, mida üks inimene peab heaks, võib teiste meelest olla halb, või vastupidi. Ühele seisneb õnn rikkuses, teisele kuulsuses, kolmandale aga tõsises vaimses tegevuses. Arutleda selle üle, mis on hea elu või õnn, olevat Locke'i meelest sama rumal kui vaielda selle üle, mis maitseb paremini, kas õunad, ploomid või pähklid. (Mis vahet on õnnel ja heal elul? 2001). Aristoteles on välja toonud, et elu mõtte loob meie vaimne tegevus, kuna hästi elada tähendab elada oma loomusele vastavalt, millega ma olen igati nõus. See, milline just mina olen ja
"Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Mu isamaa on minu arm 1. Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma, 3. Mu isamaa on minu arm sull' laulan ma, mu ülem õnn, ja tahan puhata, me õitsev Eestimaa! su rüppe heidan unele, Su valu südames mul keeb, mu püha Eestimaa! su õnn ja rõõm mind rõõmsaks Su linnud und mull' laulavad, teeb, mu põrmust lilled õitsevad, mu isamaa! mu isamaa! 2. Mu isamaa on minu arm, Analüüs: Luuletus näitab, et Lydia ei teda jäta ma, ja peaksin sada Koidula armastab väga oma surma ma seepärast surema
4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, mis on vajalikud hinge pärast Platon varase Platoni arvates on vaja ka väliseid hüvesid hilise Platoni arvates piisab õnneks vaid voorusest Stoikud
vooruslikust elust, vaja on ka väliseid hüvesid, vahendeid, et teha teistele head, inimene ei ole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga ta sõbrad on halvad Aristoteles. Stoikud voorusliku elu aluseks on õige tunnetus, sellest, mis on hüve, õiged hüved on seesmised, loomupoolest head, mis ei olene sellest, kuidas neid kasutatakse (õiglus, julgus, mõõdukus). Õnn tähendab kindla vooruse omamist, aga omades kindlat, aga me saame olla kindlad vaid seda voorust omades ja seega on õnn ja voorus samad asjad. 3Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast. Õnn tähendab oskuspäraselt toimida. Kui inimene on valinud poliitika elu ja hindavad kuulsust saavad nad õnnelikuks, kui ajavad poliitikalt võimalikult oskuslikult andes oma voorused kogukonna hüvanguks, kuid ta ei saa praktiseerida tarkuse voorust oma enda elus, sest töötab ebasobivates tingimustes sõjad, ja sotsiaalne korraldus
Mu isamaa on minu õnn Eesti hümn. (1.salm) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, mis mul nii armas oleks ka
Kes siis ikkagi on õnnelik inimene? Arvatakse, et inimese elu sõltub ainult meie ümber toimuvast, kas oled õnnelik või mitte. Lähtutakse näiteks sinuga toimuvatest sündmustest ja olukordadest kus sa oled olnud. Mõnda inimest kellel lihtsalt on õnne, peetakse ,,õnnesärgis" sündinuks. Arvatakse ka seda, et kui inimene on mingis kindlas keskonnas sündinud, siis on tema elu õnnetu. Päris nii see pole ja eksivad need kes nii räägivad, arvavad. Tegelikult sõltub inimese õnn ja õnnetus temast endast ja tema sisestest omadustest. See, kui õnnelik sa oled, sõltub sellest, kas sa usud, et sa saad asjadega hakkama ja sul lähebki kõik hästi, või sa arvad, et ma ei saa sellega nii kui nii hakkama ja miks ma siis seda üldse proovin... Seda, et enesekindel inimene on elus läbilöövam ja õnnelikum kinnitavad ka faktid. Samas on aga iga inimese elu täis üllatusi. Ka enesekindla inimese elu! Elust enesest võib leida sellise näite:
Õnn saadakse kannatamise hinnaga Õnnelikuks tahavad saada vist kõik meie seast. Paljud pühendavad sellele terve elu. Kuid kuidas, siis saadakse õnnelikuks? Öeldakse, et õnneks pole palju vaja, aga mis see siis ikkagi on. Ütlus on, et kui ei oleks kurbust, siis ei osataks tunda rõõmu. Võib-olla võib, siis öelda, et õnnelikuks saab kannatuse hinnaga. Kui oled kannatanud tunned ära ka õnne. Pika kannatamise järel võib tunda ennast õnnelikuna. F.Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" peategelane Raskolnikov kannatas palju enne kui tundis ennast õnnelikuna. Kaua piinles ta enda sooritatud mõrvade ja enda mõttemaailma pärast. Tema elu enne mõrvasid ei olnud ka just eriti roosiline. Alles sunnitööl olles mõistis ta, et ta armastab Sonjat ja leidis endale tänu sellele südamerahu ja õnne. Nagu ka tema kannatas mitmeid aastaid enne kui leidis õnne võib juhtuda paljudega. Loodetakse, et kõik tuleb nendeni kiirelt, oodata ei tah...
tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine
nagu see oleks viimane ehk tuleb koguaeg lõbutseda ja ,,tuleb elult võtta kõik, mis võtta annab." Mõne jaoks on jälle esmatähtsad suhted lähedaste ja sõpradega. Kuid kuidas siis oleks kõige parem elada? Inimesed peaksid elama nii, et nad oleksid õnnelikud. Igapäevane pidutsemine ja raha ei tee tavaliselt inimesi jäädavalt õnnelikuks ega muuda elu veel elamisväärseks. Kuna aga alati ei teata, mida elult tahetakse või mis on õnn, siis tulebki seda otsida. Otsides võidakse küll vigu teha, kuid neid ei tohiks karta. Vigadest õpitakse. Pealegi kui juba oma õnn leitakse, siis muutuvad need vead õnne kõrval tühisteks. Tuleks paika panna oma väärtushinnangud ja eesmärgid, mis on tähtis, mida tahetakse saavutada ning tegutseda vastavalt sellele. Oluline eesmärkide saavutamiseks on ka järjepidevus. Ei tohiks iga vastulöögi korral kindlasti kohe alla anda ega oma eesmärgist loobuda
raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama? Meie elu on täis erinevaid seikluseid ja väljakutseid, millest tuleb igal võimalusel kinni haarata. Peame võtma elust kõike, sest elame vaid ükskord. Maailm on suur ja lai, kus on alati midagi uut avastada ja õppita, kuid peale igat seiklust pöördume tagasi kodumaale, kus meid oodatakse. Minu arvamus ühtib paljudega, et kodumaalt minnakse, et leida välismaalt õnn ja parem elu. Kuid miks ei võiks oma unistuste ja parema elu poole püüelda omal maal? Või siis käi välismaal, saa uusi kogemusi, õpi ja tule tagasi kodumaale, raja oma elu ja kodu siia. Nii nagu seda tegi kalevipoeg. Ta läks küll pikale reisile, kuid pöördus tagasi kodumaale, mis oli ühtlasi mõistuse võit, sest edasi mines oleks teda oodanud surm. Talle kingiti justkui elu. Retkelt sai ta kogemusi, uusi tarkusi ja mõtlemist kogu eluks.
“ (Wikipedia) (http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia) 20.10.14 Teos esineb palju kurbust ja kurdetakse selle üle, et ollakse üksi ning soovitakse kogeda, et ollakse armastatud. Meeleolu on luuletues kurb. Riimitüüp on paarisriim. Luuletuses esineb ka kujundeid. Näiteks „kell mu käel aeglaselt käib“ on personifikatsioon, sest antakse eluta esemele elusa inimese tunnused, kell ei saa aeglaselt käia käel. Teine personifikatsioon on näiteks see „ õnn ei kohta mind mu eluteel“ õnn ei ole eluolend ja ei saa reaalselt kedagi kohata kuskil. Luuletus kuulub eleegia zanrisse. Sisu on kurb ja sügavamötteline.Esineb nutulaulu terve luuletuse vältel. Luuletus räägib inimesest, kes soovib leida endale hingesugulase, kuid kiire elutempo tõttu on tal selle kaaslase otsmisega raskusi. Kasutatud Kirjandus Wikipedia artikkel „Ellegia“ http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia (20.10.14) Annabel Leesalu artikkel nimega „Eleegia ja Jambid“
pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see ärritab Holdenit (Õnn kaasa ja võrratu on teda ärritavad sõnad).
Kas raha teeb õnnelikuks? Raha on üldine seaduslik maksevahend. Raha on paberitükk , millel on kindel väärtus. Õnn on aga igale ühele erinev. Et teist inimest õnnelikuks teha ei pea alati raha olema. Õnn ei ole rahas, kuid ometi teeb raha inimesed õnnelikus. Esialgu hakati kõige laiemat rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla ja hõbedatükikesi poleks vaja igakord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla, hõbeda või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha. Praegusel ajal ringleb järjest vähem sularaha, enamik inimesi kasutab oma maksete tegemiseks pangakaarti. Praguses ühiskonnas on rahal suur võim. Ma arvan, et tulevikus raha osatähtsus suureneb...
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
peremehega. Selleks, et Andrest Vargamäelt minema saada, mõtles ta välja üha uusi vingerpusse, mis kahte meest lepitamatusse tülli viis. · Tegevus: aastatel 1870-1890, tegevus toimub peamiselt Vargamäe Mäe ja Oru talus ja külakõrtsis · Põhiprobleemid: tõe ja õiguse küsimus. · Mõtted/tsitaadid: * Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. * Möödunud õnn on surnud õnn. * Päevi saab vaene inimene igal pool näha. * Põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu. * Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole. * Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis. 2) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" V osa · Põhitegelased: Indrek Paas Pere koolitatud poeg
Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süda Kadunud Üks paigake siin ilmas on Küla vainul väike oja voolab, kus varjul truudus, arm ja õnn. tihe pärnapuu ta kaldal seisab Kõik mis nii harv siin ilma pääl seal ma tihti seisin sinuga. on pelgupaiga leidnud sääl. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, Kõik mis nii harv siin ilma pääl kõnet näitsid lained kohisevat -- on pelgupaiga leidnud sääl. õnnelaulu kuulsin kõigis ma. Täna jälle kuulen nende hääli -- Kas ema südant tunned sa
Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Ma arvan, et me kõik oleme erinevad, seega meid teevad õnnelikuks erinevad asjad. Mõnele piisab õnneks ka puhtast naudingust. Üks täiuslikumatest voorustest on õiglus. Võrdustav õiglus eeldab võrdsete osade jaotamist. Selles osas on kõik võrdsed. Kõik peaksid võrdselt saama. Kõik inimesed ei saa võrdsed olla. Väärikad inimesed on õiglasemad kui
Ilma mureta poleks rõõmu ja ilma rõõmuta poleks muresid. Inimesed ei pruugigi aru saada, miks on ka muresid vaja. Nad aitavad meil leida argipäeva tegemistes ja elus rohkem rõõmu, sest igas pisiasjas tuleb leida negatiivse kõrvalt ka positiivseid jooni, nii me väärtustame ka elut ise rohkem. Kui rõõm elus kaob, tuleb oma tegemistele tagasi vaadata ning aru saada, kus on tehtud viga. Viga tuleb leida ja siis naaseb ka õnn ellu, sest minevikku, jah, muuta ei saa aga alati saab tulevikku helgemaks teha, õppides endistes vigatest. Rõõm paikeneb kõikjal meie ümber, see tuleb lihtsalt üles otsida.
pesed silmad, kammid pää. Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Korv on Annil, Ei iial otsa saa. korv on Mannil, Ninnil, Minnil korv on ka. Näe, päikse paistel mängib Leiba Ninnil, Musttuhat sääse meelt -- leiba Minnil, Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Annil, Mannil leib ka. Kes oskab kõiga keelt. Tipa-tapa Sääsk õnn ja mina, sina, vaata, papa, Nii sügavusest tilk meie lähme marjule! Ja kuskil kohab meri -- Oi, kui kena, Suur surma silmapilk. vaata ema: meie lähme marjule! Allikad: ENE nr
Täpselt sellised olukorrad muudavad mind õnnelikuks. Sellised ajad kus sa märkad, et kõik su ümber on palju parem kui sa kunagi arvanud oled. Inimesed arvavad alati, et õnnelikkuse tagame me rahalisel teel... mida suurem maja, seda õnnelikum on inimene. Kas sa saad armastust osta? Kas sa saad sõprust osta? Vastus on lihtne- ei. Sõprus ja armastus on kaks asja mida inimene peab ise saavutama, ilma rahata, ilma rikkusteta, puhtalt omaenda mõistuse ja suhtlemisoskusega. See on puhas õnn omandada sõpru ja tunda armastust...see teeb inimesed õnnelikuks. Kui sul on halb olla, sa oled sisemiselt tühi ja kõik näib lihtsalt nii mõttetu, siis kes on sulle olemas ja tõstavad su tuju? Su sõbrad ja lähedased, võimalik, et ka sinu armastatu. Nad aitavad sind ka kõige tumedamatest aegadest välja, nad teevad su õnnelikuks. Mitte miski ei ületa head muusikat, olgu mis tuju on. On raske leida inimest,
"Isa Goriot'" põhjal arutlus Kas raha teeb õnnelikuks? Kas tõesti peitub õnn ainult rahas? „Isa Goriot“ teos tõestab fakti, et raha, armastus ja võimujanu on omavahel alati seotud olnud. Probleemi näen veel siiani ka tänapäeva ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks. Kahjuks veel tänapäevalgi teeseldakse armastust ja abiellutakse raha pärast. Proua Vauquer’il oli plaan isa Goriot’ga abielluda, kuna ta oli jõukas ja tähtis inimene, aga vähehaaval Goriot hakkas laostuma ning korraga oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud
Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. R. W. Emerson Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Tundmatu Palju parem on unustada ja naeratada kui mäletada ja olla kurb. C. Rossetti Inimene, kes sind vihastab, võidab su. T. Morrison Õige vastus on nagu meeldiv suudlus. J.W.Goethe Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Edukas naine ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse. Tundmatu Kui ükski võimalik lahendus ei sobi, siis kõlbab ka võimatu lahendus. Tundmatu Me teeme, mida suudame, ja alles siis loome teooria, mis tõestab, et me andsime oma parima. R. W. Emerson Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. Seneca Võib olla rahu ilma rõõmuta ja rõõmu ilma rahuta, kuid mõlemad koos moo...
su õnnetusest osa saab! Mõnd' kallist südant kautsin, mis järel' nuttes leinasin, aeg andis teist mull' tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! ,, Vainulilled ,, Lauluõnnistus Tõe näol kostis ta: "Laulu õnn ei avita! Põllu vahel läksin ma Rukkililled hüüab ta lõo laulul kõndima: maa seest, põldu rikkuma!" hallipeaga põllumees seemet viskas vao sees. "Sõber, ei mo kannel ka lilli enam õitseta, "Toogu õnne," hüüdsin ma, kui so rukist ehitab, "mis jo nõdra käega lapselaps sull' pärjaks toob!" vanadus on viskanud, hallid juuksed külvanud!"
ÕNNE VALEM Iga inimene peaks olema õnnelik. Ilma õnneta on väga raske hakkama saada. Kuid selleks peab ka ise pingutama: tuleks mõelda positiivselt, osata tunda rõõmu kõigest, suhelda heade inimestega ning ei tohiks palju muretseda. Õnnelik olla ei ole raske, õnn peitub väikestes asjades. Paljud tegurid mõjutavad meie elu. Kas või näiteks need inimesed, kellega me suhtleme. Osad võivad mõjuda negatiivselt ja röövida õnne. Teised võivad aga mõjuda positiivselt ja tekitada heaolu tunnet. Ma arvan, et paljud inimesed ei saa vahel millegagi hakkama. Mõned neist sisendavad endasse positiivsust ja mõtlevad, et nad suudavad seda ning kõik saab korda. Ajapikku kõik lähebki nii, nagu nad tahavad
kellelegi head teinud ja inimese õnnelikuks muutnud, endal tekib sisimas hea tunne samamoodi. Selleks, et olla õnnelik on vaja osata armastada ja mõelda ning saada aru sellest, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte. Raha saamiseks tuleb tööd teha ja nii saad kõik hea mida soovid. See mis on vaeva ja tööga teenitud, vot see raha on kõige magusam. Kuid see mille oled kätte saanud, seda tuleb hoida ja viia täide oma unistusi, minna perega reisile või osta midagi uut. Raha ja õnn käivad käsikäes ning paljude erinevate inimeste jaoks tähendab see eri asju. Õnne tuleb sealt otsida kus sa seda kunagi ei leiaks ja selle leidmiseks pole vaja raha. Raha on vaid väärtus mille omamisel võimaldad endale lubada asju, mida need inimesed teha ei saa kellel ressursid puuduvad. Kõik inimesed on siiski kuidagi moodi õnnelikud, kuigi nad seda koguaeg välja ei näita. Elise Olli 11AC
*kirjutatakse minevikust *erandlik,silmapaistev peategelane *palju seiklusi , tundeid. realism- *tänaval , tsivilisatsioon, linn , asula,tööstuspiirkond. *kaasaeg *tavaline ,üks paljude seast * argipäev , igapäevaelu *kujutab ajastu pahesid. *uuriti sotsiaalselt olustikku. Fjodor Dostojevski: oli vangis (siberis),sunnitöövanglas. Teosed: Vaesed inimesed, alandatud ja solvatud. Kuritöö ja karistus, Idioot, Dostojevski tsitaat: Inimene on saladus , õnn ei seisne mugavuses , õnn saadakse kannatamise hinnaga. Prantsuse realistid: Stendhal (1783-1842) Marie henri beyle. nt: Punane ja must . Parma klooster, Fleubert:madame bavory. Balzac-(1799-1850) , Inimlikomöödia-suurteos mis koosnev 90 romaanist. Hõlmab 300 tegelast .sh 460 korduvat. Vene realism- dostojevski , tolstoi ,tsehhov. Levtolstoi-(1828.1910) rikkast soost , naine ja 13 last , ooli orb , ja vähem teoseid. suri kopsupõletikku . teda austati. õppis juristiks (õigusteadus) aga ei lõpetanud jättis pooleli
1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"? Esimesel ( 18.-20.juunil 1869) 6. Mis pealkirja kandis eesti esimene muusikaajakiri, kes oli selle väljaandja ja mis aastatel see ilmus? ,,Laulu ja mängu leht´´ , Karl August Hermann , aastatel 1885-1897,1908) 7. Nimeta vähemalt 3 K.A.Hermanni laulu. ,,Süda tuksub´´; ,,Kurb süda´´ ; ,,Mälestus´´; ,, Ootus´´ ; ,,Ilus oled,isamaa´´ 8. Mis aastal ja mis linnas toimus I Eesti üldlaulupidu? 1869.aastal Tartus 9. Nimeta 2 A
Pärast surma ilmusid: 1925 "Kogutud luuletused" 1934 "Valitud laulud" 1943 "Valitud luuletused" 1948 "Valik luulet" 1949 "Valitud luuletused" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1967 "Väike luuleraamat" 1969 "Luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" "Mo isamaa on minu arm" Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada,
Koidula luule analüüs Kiindumus isamaasse: ,,Mu isamaa on minu arm!" Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma, Sul laulan ma, mu ülem õnn, Mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb. Mu isamaa! ,,Sind surmani!" Snd surmani küll tahan Ma kalliks pidada, Mu õitsev eesti rada, Mu lehkav ismaa! Mu Eesti vainud, jõed Ja minu emakeel Teid kõrgeks kiita tahan Ma surmatunnil veel! ,,Kaugelt koju tulles" Eestimaa,Eestimaa- Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!"
Riigimehe elu Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest Õnn on selline asi, mis on või ei ole, vahepealset ei ole. Ainus tõeline hüve on nauding, vastand valu
riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Riigilipp heisatakse Tallinnas Pika Hermanni torni - iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00; lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00; vajadusel võidakse lipp heisata ja langetada ka teistel kellaaegadel Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning langetamisel laulu "Mu isamaa armas" algusfraase. Lipu heiskamise tingimused Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone peasissekäigu juures või mujale selleks sobivas - väärikas ja hästinähtavas kohas. Seejuures tuleb arvestada, et lipul oleks piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist.
Inimesele olulised vajadused- need, mis õnne moodustavadki- saab laiemas plaanis jagada kaheks: vaimsed ja füüsilised/füsioloogilised, kuigi nad on omavahel tugevas seoses. Inimväärse ja nauditava elu jaoks peavad mõlemat tüüpi vajadused olema rahuldatud. Praegu aktuaalsete Riigikogu valimiskampaaniate ajal jäävad aga kõrva lahknevad arvamused sellest, mis ikkagi tähtis on: ühed rõhutavad palkade tõstmist, teised väidavad, et õnn ei peitugi rahas. Äärmiselt lihtsameelsed on aga mõlemad lähenemised. Raha iseenesest on tähtis kogu elu vältel, sest oma esmaste vajaduste toit, eluase, riided jms rahuldamiseks me ilma mammonata hakkama ei saa. Teisest küljest kaasnevad kõrgema palgaga pikemad tööpäevad, rohkem negatiivseid emotsioone jms, mis kõik ei kuulu just päeva helgemasse poolde. Olen märganud, et sissetuleku kasvades ei pühenda inimesed varasemast sugugi
Iga inimene on kindlasti õnnelik, kui tal elus hästi läheb väljendugu see siis millises eluvaldkonnas tahes. Unistuste elluviimine teeb õnnelikuks. Eelnevaid arutelusid kokkuvõttes võib järeldada, et tee õnnelikkuseni, mida saavutatakse üsna pika eluea jooksul, on üsnagi mitmel moel meie kõikide endi kätes tuleb vaid piisavalt tahta, tuleb vaeva näha, pingutada ja ühel hetkel sa märkadki, kuidas õnn just sinu õue peal tantsu vihub. Õnn ei seisne alati suurtes asjades, materiaalselt kõrgelt hinnatud varades või muudes reaalselt silmale nähtavates tegumites õnn võib tegelikkuses olla ka väga lihtne. Tuleb lihtsalt osata näha ja hinnata asju enda ümber, mis meilt iial tegelikkuses tähelepanu ei nõua. Ma tahan elada kaua ja nautida seda täielikus õnnelikkuses ning olen kindel, et seda on võimalik saavutada kõikidel neil, kel piisavalt pealehakkamist, usku ja tahet
73) N: Me sööme ühisest roast, sa kergitad mu patja, sa ajad kärbsed mu toast, sa oled mu seljakatja. ( 1, lk. 449) M: Mu poole kõik su meeled tõtlevad: kui kaunis sinu kinnisilmi näha, suu vaikib abitult: mis võin ma teha? Ah, kuumi mõtteid näen sind mõtlevat! ( 6, lk. 73) N: Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö: ta on aastate hool ja valude töö. Kuid mu õnn, minu ainus, kuis hoian ma sind. ( 1, 5; lk. 14) M: Kuis sülelusis teadlikuks sai keha: see saatus on, mis viinud ühte meid. Nüüd enam pole väljapääsu teid - Siis kainestust tõi karmilt jahe eha. ( 1, lk. 47) M: Päevadest nii lennulistest kahju õhtul sel Kuldkrookus täna peenral naeratas ju - Päev oli täis neid armsaid väikseid asju ja elusüle tulvil andidest.
Flaubert ,,Madame Bovary" Lugemiskontroll, kirjutatud 29. September 2008. Probleemistik. Hinnatud hindega 5 PÕHIPROBLEEMID 1. Emma (proua Bovary) õnn ja armastus Põhjus: pärast abiellumist ei meeldinud talle Charles enam nii nagu varem. Järjest tulid armukesed, kuid ka nendega läks ta lahku. Esimene läks tagasi Pariisi, teine tüdines naisest lihtsalt ära. Naine otsis õnne ja armastust, mida raamatutest lugenud oli, mujalt, kui oma mehe juurest. Ta ei rääkinud Charlesile, mida ta tegelikult tunneb. Leidis seda, mida otsis teiste juurest. Lahendus: õnn ja tõeline armastus jäid leidmata
Väärtuste puhul on küsimus selles, kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed ( st inimesed on kultuuriti erinevad). Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne või on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtused jagunevad kolmeks: · Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast. Näiteks: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne · Vahendiväärtused e. instrumentaalsed väärtused aitava kõrgema astme väärtusi saavutada. Näteks raha, tööriist, arstirohi. · Segaväärtused väärtused, mis on iseenesest head kui ka millegi jaoks kasulikud. Näteks: hea nägemisveel on väärtus iseeneses, kuid samas vahend selleks, et tunneksime ennast hästi. Lisaks veel kuuluvad alla ka õppimine, töö ja tervis. Väärtuste teema on on tihedalt seotud küsimusega hest elust
liiga suurt tähelepanu välisele poolele. kui üks ülekohus hääks tehakse mina olen liig noor, pole teda veel Vale Sinilinnu otsimine ja leidmine. Õnneaias kohtuvad Tyltyl ja kunagi näinud neratavat." Mytyl erinevate Tüse-õnnedega, kes neid enda lauda sööma meelitavad. Emaarmastus: ,,Kõik emad on rikkad, kui nad omi lapse Nende jaoks peitub õnn kõiges, mis kohest heaolu kaasa toob: söögis, armastavad." joogis, magamises ja rikkuses, oma maja omamises. Kui teemanti Emaarmastus: ,,Saad aru, mu Tyltyl? Sa arvad end taevas, ent keerata, jäävad nad aga alasti ja nähtavale tulevad tõelised õnned. teavas on igal pool, kus üksteist armastame." Valgus: ,,olen alati nende ümber, kes üksteist armastavad."
Toimimine järgneb vormile (on vormi suhtes sekundaarne). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arus juba eelnevalt olemas olema. Looduse toimimine on samamoodi teleoloogiline: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Vastused küsimustele, toetudes Aristotelese mõttemaailmale: 1. Kõlbelise elu aluseks on Aristotelese arvates igavene õnn ja armastus. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas. Eriti kõrgelt hindab ta armastust, mida on olemas kolme liiki : Armastus naudingu pärast, armastus kasu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Voorused tähendavad eelkõige teadmist, mis on mõistuspärane ja loogiline. Kõrge eesmärk ja voorus on õnn, üksnes naudingust ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte tundeid. Tunded veavad sageli alt
Pedak heleroheline, Kask kuldkollane. Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. * Tulevik Mis on, mis paistab kaugel merel.... Kas laev sealt tuleb? Mis ta toob? Või udu hall? Või mõttekuju, Mis hing vast ise endal loob? Ei, laev ta on mu kauge lootus; Ta peab, ta peab kord tulema! Ja kuigi varem pettis ootus, Ma usun: nüüd küll tuleb ta! Kuid kas ta see, mis mina ootan? Kas õnn, kas minu õnn t sees?... Ma küsin...lainte käiku vaatan... Ta kuju rohkem kerkib ees. Kas minu igatust ta kannab Kas mu lootus tema peal? Või toob ta häda meie randa? On surm vast leidnud aset seal?... * Sügisene rand Tuhakarva lained Laisalt liiguvad, Seisukütkes pilved Umbsed, igavad. Üle kahvatanud, Väsind väljade, Üle kalli kõrre Tume sügise. Kajakate kisa Rannaäärsel veel Osa neist on lennus, Teine kaljudel.
Tunned küll, sa liigutad. Ära tõmble nii närviliselt, sa pead nähtavasti kaugele sõitma. Sul on ebamugav, higistad. Ma tunnen. Luba ma maitsen. Miks sa närvitsed? Ma lähen ju järgmises maha. Õnn Kui ma üheksakümnene olen, olen õnnelik. Olen oma maa ja enda tarvis sünnitanud palju lapsi, teinud huvitavat tööd ja armastanud väga palju. Jah, ma arvan, ma olen õnnelik vanamutt. Kahju muidugi, et ma praegu õnnelikuna end ei tunne. Aga ma oskan unistada ja arvata, et õnn on tulemas, mis siis, et kolmekümne aasta pärast. Praegu on küll hea, et kõigil on mobiiltelefonid. Saab kätte ja edasi öelda, mis vaja. Mis siis, et arved on suured ja ära ei suuda maksta. Aga alati on see raha ju leitud. Mis oleks, kui võtaks ühe kõne. Ajas ette, üheksakümnesele endale. Küsiks või vähemalt aimaks hääletoonist, kui õnnelik ma täpselt olen. Ükskord peab ju õnn tulema. Ma loodan, et nii vanana pole mõtet pettuda. Baaris Te istute mu vastas
Ja selle põhjuseks ei olnud keegi muu, kui tema tütred, keda ta nii väga armastas ja jumaldas. Kuigi tema tütred elasid rikaste meestega, ei saanud nad meestelt raha, et osta endale kleite ja ehteid. Et saada raha, pöördusid nad oma kergeuskliku isa poole, kes arvas, et tütred teda tõeliselt armastavad. Goriot hakkas andma neile oma raha ja müüma talle kalleid asju ning seda kõike ainult sellepärast, et ta jumaldas oma tütreid. Nende õnn on tema õnn, arvas ta. Peagi oli ta sunnitud kolima teisele korrusele pansionaadis, sest ta ei suutnud maksta nii kõrget kuumaksu. Tema tütred sellest aga ei hoolinud ning palusid veel raha. Goriot tõi uusi eneseohverdusi, et anda raha oma tütardele. Aastatega oli ta kaotanud kogu oma vara ning oli sunnitud kolima kolmandale korrusele, kus valitses vaesus. Goriot oli olnud tütardele vaid rahamasinaks, mitte armastavaks ja jumaldavaks isaks. Kui isal ei olnud enam pennigi hinge taga,
Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu
Maetelinck "SINILIND" Tegelased: Tyltyl, Myltyl, Kass, Koer, Tuli, Valgus, Vesi, Suhkur, Piim, Leib, naaber Sündmustik: Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui l...
" Tähendus: Kasutatakse siis, kui mees on liiga naiselik. Julia: ,,Mind võitnud tunne, rikkam kui kõik sõnad, ei hoople ehete vaid sisuga." Tähendus: Julia näitab, et tema tunded pole välised vaid sügavad ja tema sees. ,,Kes enda väärtust kokku loeb, on kerjus." Tähendus: Inimene ei saa enda väärtust kokku lugeda, sest tegemist ei ole mõõdetava ühikuga, ja need, kes seda teevad on kerjused, sest neil pole väärtust. ,,Nii äge õnn ka lõpeb ägedalt, sest võitu hõisates ta kaob, kui leek, mis suudleb püssirohtu." Tähendus: Ei tohi hõisata enne õhtut, sest õnn võib pöörduda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
