Kirjand: Igaühe õnn on kordumatu (2)

Igaühe õnn on kordumatu
Öeldakse, et planeet Maa on oma elanike poolest tohutult kirju. Maailmas leidub nii palju erinevaid rasse ja rahvaid, et nende üleslugemiseks ei piisa isegi kümne käepaari sõrmedest. Leidub ka igasuguseid inimesi, kes oma isikuliste omaduste tõttu üksteisest väga lahkneda võivad. Sellegipoolest on igal omad tahtmised ja soovid, mida püütakse täita, et tunda oma eesmärgi saavutamisest mõnu. Saadud heaolu ehk õnne ei ole igaühe jaoks samatähenduslik, vaid oleneb paljudest asjaoludest.
Õnne tähenduse määrab suures osas ära inimese isiksus, mis sõltub erinevates osadest. Otsustavateks saavad päritolu ja inimsuhted , isegi sugu. Oma isamajas saadud kogemused on aluseks kujunemisjärgus olevatele huvidele ja vaadetele, mis saadavad meid kogu elu. Suur mõju on ka sõpradel, kes suudavad oma kaaslase arvamusi kardinaalselt muuta. Kuulus psühholoog Sigmund Freud on öelnud, et probleemid saavad alguse lapsepõlvest. Samamoodi võib ka heade asjade algeid otsida möödanikust. Kuna igal indiviidil on erinev minevik , siis ei tähenda õnn igaühe jaoks alati sama. Kaudsem, kuid mitte vähem tähtsam isikupära kujundala on sugu. Lähtudes Jan Uuspõllu etendusest „Ürgmees“, saavad mehed rahuldust küttimisest ja naised korilusest. Muidugi on tänapäeval nende kahe tegevuse iva muutunud, kuid siiski leidub palju asju ja tegevusi, millest ainult üks sugupool naudingu saab. Kuna iseloom sõltub nii mitmest osast, siis on ka taju õnne suhtes väga sõltuv. Igaüks mõistab ja tõlgendab seda omamoodi, mis on määratud üksikisiku omadustest.
Oluline roll õnnest arusaamisel on kultuuril ja tõekspidamistel. Rahvaste ühised maailmavaated ja läbielamised ajaloo vältel kujundavad etnilised väärtused, mis emapiimaga pärandatakse ka oma järglastele. Seal saavadki alguse lahkhelid ja möödarääkimised. Lõunamaalased Hispaaniast ei suuda mõista, mis mõnu pakub soomlastele mitu korda nädalas istuda väikses hämaras ruumis, kus temperatuur on 100C. Samamoodi jääb arusaamatuks põlisele eestlasele prantslase kombel konnakoibade söömise võlu. Ühe riigi elanike tavad on välja kujunenud pika aja jooksul ning sellega leidnud ka koha nende südame ja osaks saanud rahvuslikust identiteedist . Sealt tulenevadki erinevad arusaamad rõõmu tundmise osas ning selles, mis teeb tavalise päeva eriliseks , tõstab tuju.
Läbi aegade on õnne ja selle valemit tõlgendatud erinevat. On kindel, et tänapäeval ei mõelda samal moel nagu Vanas-Kreekas. Ajastute ja sajanditega muutuvad ja Maa ja selle elanikud. Teemad, mis kunagi olid tabud, leiavad nüüd laialdaselt avalikku kõlapinda ja vastupidi. Sama kehtib ka õnne kohta. On teada, et Vanas-Roomas, kus söömine oli omaette rituaal ning väga tugev staatuse näitaja, sooritasid nii mõnedki mehed enesetapu, sest nende magu ei suutnud mahutada nii palju toitu kui soovitud. Tänapäeval oleks selline suitsiidi põhjus lausa naeruväärne. Nüüdisajal tuntakse muret kui ka head meelt hoopis teistsuguste asjade üle. Unistatakse uuest autost või tehnikavidinast, mida sadu ja tuhandeid aastaid üldse ei tuntudki. Inimene muutub ajas ning koos temaga saavad teistsuguseks ka väärtused, mille üle rõõmustada.
Õnne ja õnnetunnet seostatakse asjade, hetkede ja emotsioonidega, mis tekitavad hea olemise. Nendele mõtlemine toob naeratuse näole ja pühib kas või hetkekski ära kõik mured. Kuna suur osa elust veedetakse töötades, siis üheks suurimaks vedamiseks peetakse seda, kui ollakse ametikohal, mida armastatakse. Ajakirjaniku küsimusele, miks kulutada aastas kümneid tuhandeid kroone kütusele, et sõita tööle Haapsalust Tallinnasse, vastas odavisketreener Toomas Merila: „Kas olete näinud kuskil poodi, kust saab sellise raha eest õnne osta?“. Teine suur komponent hea elu valemis on perekond. Islamimaades austavad mehed oma ema sedavõrd, et päästaksid surmasuust pigem oma naissoost vanema kui naise. Põhjuseks toodaks asjaolu, et abikaasa saab ju uue otsida. Head suhted ja sobival erialal teenimine ongi põhilised turvatunde allikad, mida õnnega seostatakse. Nende olemasolu tagab põhja edukale elule, millest paljud unistavad .
Honore de Balzac on öelnud: „Inimese õnn peitub ikka ja ainult tema jalapäka ja pealae vahel“. Kõik see, mida keegi sisimas endaga kaasa kannab, määrab ära edasise saatuse ja käekäigu. Vahet pole, kas ollakse mees või naine, rikas või vaene, ameeriklane või hiinlane , paremuse ja headuse poole pürgitakse ikkagi. Olgugi, et oleme siin planeedil nii erinevad nagu meie unistusedki, püüame siiski neid omal moel täide viia, et jõuda ainulaadse ja kordumatu õnneni.