b) absoluutne või suhteline, c) positiivne või negatiivne. Konkreetne mõiste tähistab asja, nähtust, omadust ja seost olevas või kujuteldavas maailmas. Mõiste on sisult abstraktne, kui see on ainult mõtteliselt hoomatav. Abstraktsel mõistel puudub kaemuslik objekt. Näiteks, abstraktsed on: arv, suurus, ilu, sigadus jne., konkreetsed on: 7 päeva, ilus vihmauss, armas siga, kivi, saabas jne.. Suhteline mõiste väljendab seost teise, sisult lähedase mõistega. Näit., sõber, seltsimees, vend, elukaaslane jne., sest mõiste "sõber" eeldab sõprussuhet sõbra ja sõbra vahel, "elukaaslane" eeldab kooslust teise elukaaslasega jne.. Mõiste suhtelisus seisnebki selles, et see eeldab teist mõistet, mille juurde vaadeldav mõiste kuulub. Nii näiteks, mõiste "vend" eeldab teist mõistet "vend" või "õde", "onupoeg" viitab seosele mõistega
JAANIMARDIKAS Enne jaani võib õhtuti metsaservades ja teeäärtes märgata rohekalt helendavaid täpikesi. Tegemist on jaaniusside, teaduskeeles jaanimardikatega (Lampyris noctiluca). Teaduslik nimetus ütleb ära, et jaaniuss pole tegelikult "uss" (nagu näiteks vihmauss), vaid hoopis mardikas. Rahvapärase nimetuse on nad saanud tiibadeta emasloomade järgi, kes meenutavad ussikesi. Nende rohekas helendus on peibutusmärguanne lennuvõimelistele isastele. Helendust põhjustab lutsiferiini-nimelise valgu lagunemine ensüüm lutsiferaasi toimel. Valgu nimetus vihjab ebamaisele olendile langenud inglile Luciferile. Juuniöödel säravaid rohelisi täpikesi võiks siis nimetada põrguvürsti tulukesteks. Lagunemisreaktsioon toimub spetsiaalsetes rakkudes fototsüütides, mille kogumid asuvad tagakeha tipul kutiikula all. Lutsiferiini lagunemiseks on vaja hapnikku. Seega sõltub helenduse intensiivsus eelkõige hapniku juurd...
1, SEST KUI SA ÜHE OLED ÄRA HAMMUSTANUD SIIS EI OLE SUL JU ENAM TERVE LEIB 11Mida ühist on surnuaial ja WC-l?KUI TULEB MINNA SIIS TULEB 12Kunas on tagajärg ees ja põhjus taga?KUI ARST KÕNNIB OMA PATSIENDI SURNUKIRSTU TAGA 13Millal saab sõelaga vett kanda? SIIS KUI VESI ON JÄÄTUNUD 14Kumb on tähtsam - kas päike või kuu? KUU, SEST PÄEVAL ON NIIKUINII VALGE JUUH 15Kuidas saavad viis tüsedat naist ühe vihmavarju all kuivaks jääda? SIIS KUI VIHMA EI SAJA 16Millal ütleb vihmauss, et armastus on pime?SIIS KUI TA ON EMMANUDMAKARONI 17Miks on vana-aasta õhtul hea viina juua?SEST POHMAKAS ON ALLES JÄRGMINE AASTA 18Milline leiutis võimaldab näha läbi seina?AKEN 19Kuidas ütleb Soome koolipoiss keskvõrde ja ülivõrde sõnast ,,kiire"? KIIRE, KIIREM MIKA HÄKKINEN 20Miks kardab blondiin arvutit? SEST ARVUTIL ON HIIR Pange valmis paari kilekotti nt.kindad, püksid (võivad ka lühikesed olla), mütsid ja muid
toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel * Konkurents on liigi sisene ja liikide vaheline olelusvõitlus piiratus keskkonna ressurside pärast 18. Loetle suhteid , mis on ühele poolele kasulikud ja teisele kahjulikud kisklus , taimtoidulisus , parasitism , ( konkurents ) 19. Loetle aineringeid veeringe süsinikuringe lämmastikuringe hapnikuringe 20. Iseloomusta üht keskkonnaga seotud globaalprobleemi
biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalukesi. 9. Hüdra(ainuõõsne ehk kõrverakne) Eluviis: Kinnitunult. Ehitus: (JOONIS õ.lk.87) Sigimine: Pungumise teel. Kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Kombitsatega haarab hüdra toitu. Hüdra liigub kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes. 10. Vihmauss Välisehitus: (JOONIS õ.lk.103) Siseehitus: (JOONIS õ.lk.103) Sigimine: Liitsugulised. Areng: Muna, vastne, täiskasvanud isend. Eluviis: Vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. Toes: Nahklihasmõik (epiteel+lihased/kehasein) ja kehaõõne vedelik. Vöö: Õhukese ja limanäärdikus paksendatud osa. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja.
läbi keha ühes suunas,järk-järgult igas lülis ühendatud ringsoonega.südant seedudes.Nii ei segune toit ja toidujäägid vihmaussil pole.südamena talitlevad ning rohkem toitaineid imendub läbi soole eesmised ringsooned,mis kokkutõmbudes seina organismi.seedimisjäägid eritab vere liikuma panevad.veri kannab toitaineid vihmauss pärasku kaudu. ja hapnikku rakkudesse ja SHG neist välja. Vihmaussil on peaaju,kõhtmine närvikett Vihmauss hingab läbi naha ning nahas meeleelundid Vihmauss hingab naha Asjust saab alguse kõhtmine kaudu,hingamiselundeid tal pole.nahas on närvikett.Meeleelundiga võtab vihmauss tihedalt veresooni.kuna hapnik liigub õhust vastu ärritusi. meelerakud paiknevad nahas verre ainult läbi niiske naha,ei tohi ussi kogu keha pinnal.nendega tajub ta keapind kuiv olla.slp käibki ta pinnal
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis Töötavad ümber taimset massi Toiduks loomadele/inimesele Aitavad kaasa parasiitusside levikule KARBID Katab kaheosaline koda(ilma peatea koda) Elvad vees Kaetus SARVAINEST kihiga Sees õhuke PÄRLMUTTERKIHT
Halljänes ja põder ... võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud) vihmauss mutt valge- toonekurg 2. nõges kobras huntpruunkaru 3. plankton kilu tursk hallhüljes 4. lille nektar liblikas suurkõrv Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.htm Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest.
1) + ja = parasitism (parasiit peremees) nt kirp ja kass = kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas 5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid.
… võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud)→ vihmauss → mutt → valge- toonekurg 2. nõges→ kobras→ hunt→pruunkaru 3. plankton→ kilu→ tursk→ hallhüljes 4. lille nektar→ liblikas → suurkõrv Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.htm Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest.
* TOIDUVÕRK moodustavad ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad. Rohutirts konn uss/madu kotkas TODUAHELATE ERI VORMIS : * NUGIAGEL e. parasiittoiduahel * Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela erineval lülil. * Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirus * LAGUAEHEL * Algab alati surnud orgaanilisest ainest (leht). * Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajates. * Lõppeb alati DESTRUENDI e. lagundajatega (seened ja bakterid) * Kõdunenud lehed vihmauss lestad bakterid ja mikroseened * * * * TROOFILISED TASEMED e. * toiduahela lüli. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli ARVUKUST JA SÕLTUB SELLEST * esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast
TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbita...
suurvarbapainutaja adductor hallucis - Suurvarba lähendaja abductor digiti minimi - Väikevarba eemaldaja flexor digiti minimi - Väikevarbapainutaja opponens digiti minimi - Väikevarba vastastaja Quadratus plantaris- talla ruutlihas flexor digitorum brevis - Lühike varvastepainutaja interossei - Taldmised luudevahelised lihased Musculus lumbricales - Vihmauss e. limuklihased Selja lihased Pindmised trapezius - Trapetslihas latissimus dorsi - Seljalailihas rhomboideus - Romblihas levator scapulae - Abaluutõstur Serratus posterior superior Tagumine ülemine saaglihas Serratus posterior inferior Tagumine alumine saaglihas Selja lihased Süvad Erector spinae Seljasirgestaja - m. iliocostalis
A.K.E. esitlused Saiaspetspets Freak456 meganoob888 Sisukord Laanemets Looduskaitsealad Linnaosa, kus elad Tänan tähelepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad Laanemetsades on putukatest üks tuntum kuusekoore all olevad Üraskid. Lindudest on kõige tüüpilisemad must-kärbsenäpp (vasakul) ja pöialpoiss (paremal). Toiduahelad Käbi Orav Karu Vihmauss Hun Jänes t ...
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained ise. AUTOTROOFID SARNASUS HETEROTROOFID -esmase orgaanilise aine saavad -kõik koosnevad -elutegevuseks vajaliku energia (foto)sünteesiprotsessis=moodustub rakkudest saavad toidus sisalduva orgaanilise glc -kõikides toimub aine oksüdatsioonil -sünteesivad elutegevuseks vajalikud süntees/lagundamine -kasutavad energiaallikana üksnes orgaanilised ühendid -vajavad energiat orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatst -kasutavad energiaallikana üksnes anorgaanilistest ainetest orgaanilisi ühendeid -sünteesiks kasutab valgust -esmase orgaanilise aine saavad (valgusenergiat) t...
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid? Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks – Masspüügil arvukuse vähendamiseks – Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga) – Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale 5. Neuroendokriinsüsteem? ...
Kui entümeemi lõppjäreldus on osaeitav ning väiksem eeldus on osajaatav, siis suurem eeldus… Peab olema üldeitav. 16.Kuidas nimetatakse terminit, mille abil avatakse defineeritava termini sisu? Definiens 17.Mis eesmärki täidavad informaalses loogikas dialoogi lõppreeglid? Lõppreeglid näitavad, … Mis määrab dialoogi võidu, kaotuse või viigi. 18.Ratsionaalsed eksimused tõestuses tulenevad … Teadmiste puudulikkusest. 19.Eeldusest „Mõni vihmauss pole mittetark“ tuletati lause „Mõni tark on vihmauss“. Milleotsese järelduse tüüpi kasutades see tulem saadi? Väite vastandamine. 20.Kui õigusnormid tuginevad despootlikule printsiibile siis peetakse tõeseks üht järgnevatest väidetest: Kui toiming pole keelatud, siis pole veel kindel, et see on lubatud. 21.Kohustuslik ------ keelatud (vastand) 22.Aleetiliste väidete loogilises ruudus on paratamatuse operaatorite vastupidiseks operaatoriks … ?
Mügar-põldseen põldseen torujalalised sampinjonilaadsed Kollane lambaseenik lambaseenik Albatrellaceae pilvikulaadsed Aasnööbik nööbik nööbikulised sampinjonilaadsed Mugul-külmseen külmseen nööbikulised sampinjonilaadsed Pärishüdra pärishüdra hüdralased hüdralised Apteegikaan päriskaan lõugkaanlased neelkaanlased Harilik vihmauss vihmauss vihmauslased haplotaxida Harilik mudatupp mudatupp mudatuplased haplotaxida Hobukaan hobukaan kirjukaanlased Hirudinida Suur-seatigu Suur-seatigu vööttigulased kopsteod Harilik viinamäetigu viinamäetigu vööttigulased kopsteod Harilik järvekarp järvekarp jõekarplased jõekarbilised
abiootiline-organisme ümbritseb eluta maailmast tulenevadökotegurid adaptatsioon-organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks,et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populats. suurenemise aerotankaeratsioonikamber,kus reovesi liitubaktiivmudagaalbeedo-maapinna või vee tagasipeegeldusvõime areaal-leviala mingi taksoni või süntaksoni esinemisala autökoloogia-organismiökoloogia,liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv harubakterimass-kõigi bakterite kogumass biogeograafia-bioloogia ja geograafia piirteadus,,mis käsitleb biosüsteemide levikutbiogeotsönooslooduslik kompleks,millesse kuuluvad elukooslus ja elutakeskkondbioindikatsioon-keskkonnaolude ja seisundite iselomustamine bioindikaator- võib olla isend,populatsioon,kooslusbioloogiline tort-Odum on kujutanud integratsiooni tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja mai...
11. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ning jõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. Munadel on ümber paks kest, et nad väliskeskkonnas hästi vastu peaks. 12. vihmauss, kaanid, , kartuli kiduussm laiuss, nookpaeluss, maksa-kakssuulane 13. kiduussid elavad taimedes-taime juured hävivad, saaki pole, . nad lagundavad taimejäänuseid. 14.rõngussid-nii vees kui ka maismaal elavad, vabalt elavad, närvikett, täppsilmad, suletud vereringe, hingavad- 15.liitsugulised-ei pea partnerit tesiset soos t otsima, vahetavad seemnerakke liibumisega, , limast moodustub kookon. Munetakse kookonisse, viljastatakse. Koorub kookonist välja vihmaussid 16
Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed ja suhteliselt väike rühm kemosünteesijaid, mis on erinevat liiki bakterid, mis toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- suurem osa orgaamilistest ainetest, siia kuuluvad eluslooduse kõigi liikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet e saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oküdatsiooil. Nt inimene, vihmauss. Metabolism- organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid, organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. Dissimilatsioon- organismis toimuvad lagundamisprotsessid, enamiku dis.p kaasneb energia vabanemine, see talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse
2)Käbilind- sööb kuuse-ja männiseemneid, harva ka marju Loomakooslus 3)Karu- segatoiduline, valdava osa toidust moodustavad taimed ja raiped, lisaks söövad veel marju ja putukaid 4)Kakk-põhitoiduks on närilised, kuid ka linnud, kahepaiksed ja roomajad Loomakooslus 5)Vaskuss- sööb aeglaselt liikuvaid loomi nagu näiteks vihmauss, putukavastsed ja hulkjalgsed 6)Metskits- taimtoiduline, toitub rohttaimedest, sööb ka sammalt ja samblike Toiduahel Aruniidud ● Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel ● Sealsed mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad ● Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel ● Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...
1. Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof. Kemo- ja fotosünteesijad. Näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vihmauss, loomad) Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid) 2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. M...
6)Putukad on lagundajad 66)Mõisted 1)Lahksuguline loom: loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites N:vähk, rohutirts, ümarussid, ainuõõssed, ämblikud Liitsuguline loom: loom, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis N:käsnad, lameussid, rõngussid, limused 2)Avatud vereringe: veri voolab osa oma teest elunditevahelistes õõnsustes N:lülijalgsed, limused Suletud vereringe: veri voolab kogu oma teel veresoontes N:rõngussid, vihmauss 3)Arteriaalne veri: hapnikurikas veri Venoosne veri: hapnikuvaene veri N:Kalad, linnud 4)Kehasisene viljastamine: seemnerakk ja munarakk ühinevad emaslooma kehas N:vähk, ämblik, rohutirts Kehaväline viljastamine: munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool looma keha N:karbid, liblikad 5)Otsene areng: areng, kus järglased sarnanevad oma vanematega N:vihmaussid, vähid, rohutirtsud Moondega areng: areng, kus järglased on oma vanematest erinevad N:meduusid, liblikad
ja lühemad toruluud. 2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine * metsmaasikas * tulp * maarjasõnajalg * kodukass * hüdra * harilik naat * kartul * kuuseriisikas * meritäht * vihmauss * kuuseriisikas * amööb * nutthallik * paeluss * meriroos * meriroos * hüdra * järvekarp * maarjasõnajalg * maarjasõnajalg * nutthallik * käsnad * metsmaasikas * silmviburlane * harilik naat * kartul 3
Harvendusraie on puistu koosseisu muutmine puistu väärtuse tõstmiseks. Ühe harvendusraie käigus raiutakse ~5-40% esimese rinde tagavarast. Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine, see kahjustab puud ja seetõttu tehakse seda tavaliselt neile puudele mida on nagunii mõeldud raieks. Tuleb teada mida toob kaasa männitaelik. Milline näeb välja harvendusraie, lageraie, mets peale tulekahjut, puude vaigutamine. Millest sõltub erinevate liikide arvukus (metskastik, männiöölane, vihmauss, puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/urmas.html Erinevad lingid googlest. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 17/27 Vastuste analüüs Esimene küsimus oli, mis on metsaga pildil juhtunud. Valisime vastusevariantideks lageraie või tulekahju(pildilt polnud aru saada kas maapind on tule poolt kahjustatud või ei). Õige vastus oli lageraie.
Haemopis sanguisuga Haemopis Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Apteegikaan; kirjukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Hirudo medicinalis Hirudo Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Harilik vihmauss Vihmauss Vihmauslased Vöösed Rõngussid Loomad Lumbricus terrestris Lumbricus Lumbricidae Crassiclitellata Clitellata Annelida Animalia Harilik mudatupp Mudatupp Mudatuplased Vöösed Rõngussid Loomad Tubifex tubifex Tubifex Tubificidae Tubificida Clitellata Annelida Animalia LIMUSED
*hästi töödeldud toit PAELUSSID, MAKSAKAAN, PIIMJASLAMELANE Ümarussid *keha ristlõikes ümar *toiduks taimede ja loomade jäänused- aineringe *lahksuguline *mullas, vees, taimesed, loomades(siseparasiidid, parasiidid) *kutiikula VARBUSS Rõngussid (klass: väheharjas, hulkharjas, kaanid) *keha koosneb paljudest lülidest, nahk niiske *igal lülil väikesed harjased *vabalt looduses *liitsuguline *kinnine vereringe VIHMAUSS Limused (klass: teod, karbid, peajalgsed) TEOD *koda *pea, jalg, kombitsad, silmad *avatud vereringe *lõpused, kops *liitsugulised KEERISTEOD, LABATEOD, NÄLKJAD KARBID *puudub pea ja sellega seotud meeleelundid *lahksugulised *tugev, kahe poolmega koda *toituvad vees elavatest väikestest loomadest MAGEVETE KARP, RÄNDKARP PEAJALGSED *väga soolastest vetes *puudub väline koda *haarmed ja lehter *liikumiseks- veejuga ja haarmed *muudavad kiirelt värvi
Aine- ja energiavahetus Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (nulg, rukkilill) Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooniks (jõekäsn, vihmauss). Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt. ATP, GTP. Organism saab energiat valgusenergiast, glükoosi lagundamisel, toitainete lagundamisel. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma ...
heinamaad ja metsalagendikud. Kõige rohkem võib vaskuss looduses elada 20 aastaseks, mis teeb temast kõige pikema eluaeaga sisaliku. Vangistuses on ta koguni elanud 54 aastat. Päikese käes neid eriti ei näe, pigem kuskil varjus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Kuna vaskuss on küllaltki aeglane, püüab ta selliseid loomi tagu tigusid, vihmauss, nälkjaid jne. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Nastik http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0005/rastik.html http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=83 http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACVIV2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACAGI2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=66 http://www.looduspilt
Vähe munarakke, palju seemnerakke Tõenäosus suurem Kaitsud väliskeskkonna eest Nt. Imetajad, roomajad, linnud *Mõlema vanema geneetilise informatsiooni kombinatsioon. o ISEVILJASTUMINE Hermafrodiitsetel on mõlemad isas- & emassuguelundid ühes organismis. Nt. Viinamäetigu, vihmauss, kaanid o PARTEOGENEES Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam.
jõudnud ja needki on tema oma lapsed. Kõik talumehed, nii päriskohapidajad kui rentnikud, sulastest rääkimata, kaebavad, et enamaks pole jõudu, aga kas siis tema, Pommer, on elanud pudrumägedel ja piimajõgedel? Mis on tulnud tema kasvandikest? Joodikud? Kahjuks küll(lk. 223). Pommer ei anna siiski alla, ta harib haridusepõldu edasi ja loodab paremat, samuti ei lõika ta ka vana suisleppa veel maha, lootuses, et ehk hakkab see varsti jälle õitsema. Ta käib oma rada nagu päike või vihmauss. Kas ei raja temagi elu pimedas sügavikus oma pisikest tunnelit päikese poole? Ta ei salli surnud puid ja jala peal surnud inimesi, loidusele ja minnalaskmisele vastandab ta tegevuse. /.../ Sest temast peavad maha jääma õitsvad, mitte mustaks põlenud puud. Järgmisel kevadel, kui Pommer oli koolmeistri ametist lahti, avastab ta, et tema murelaps, vana suislepp õitseb nagu kõik teisedki viljapuud aias. Ka kool jäi Jaagusillale alles ja koolielu läks uue
1. Selgita lühidalt mulla tähtsust ja too näiteid. Maaviljelus-saadakse toiduaineid Vee filter- filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks Elukeskkond- mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt Tootmisvahend- saab arendada põllumajandust Sümboolne- nt võeti hea õnne pärast kodukandi mulda kaasa Tihedalt seotud teiste sfääridega. Litosfääriga on seotud, sest seal on kivimid, mis murenevad ning sellest saab muld. Atmosfäär on seotud seetõttu, et sajavast vihmast saab hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld. Mullastik+taimed= vahend kõrbestumise vastu 2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus.
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus :
Nõlv on tehtud järsemaks. Autode poolt tekitatav müra, vibratsioon võivad viia varinguni. Jõesängi süvendamine Veekogu kallast on süvendatud. Lainetuse mõjul võib tekkida voolamine, varing. Pedosfäär Taimed Kinnituskoht, toitained. Elusorganismid Elukeskkond. Filter Puhastab õhu tolmust ja saasteainetest. Muld : Elus osa Seened, bakterid, mutt, rottm putukad, vihmauss. Eluta osa Vedel osa : mulla vesi. Tahke osa : · Mineraalne osa Liiv, kruus, tolm, kivid. · Orgaaniline aine Huumus, lagunemata jäänused. Gaasiline osa : Mulla õhk. Passiivsed mullatekke tegurid : Lähtekivim Mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise Reljeef Mõjutab osakeste vee ja soojuse jaotumist.
Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel täismoondeks ja vaegmoondeks
kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine vastavalt EL nõuetele 3. Kalapüügiseaduse objektideks on alljärgnevas loetelus : A. jõesilm H. jõekarp B. rabakonn I . säga C. viidikas J. mudatigu D. rannakarp K. valge vesiroos E. saarmas L. jõevähk F. põhjaõngel konksustatud vihmauss M. agarik G. tõugjas 4. Kalapüügiseaduse kohaselt tekib omandiõigus kalale A. kalade vastsete koorumisel B. hõivamisel C. kalade hukkumisel hapnikupuuduses seoses talvise ummuksisse jäämisega D. kaupluses või kalapunktis seoses ostu-müügi tehinguga 5. Kalapüügiseadus annab igaühele tasuta loa püügiks A. õngejadaga E. paljaste kätega B. liiviga F
Satuvad suu kaudu tagasi organismi. · Keeritsuss - (segatoidulistel metsloomadel, ka kiskjatel). Kui süüakse tema vastsetega nakatunud liha, peremehe orgaanismis liha lagundatakse ära, vastsed jäävad alles. Seal sünnitavad järglased. Enamasti jäävad pidama vöötlihaskiudude vahele. · Annelida (rõngussid) nende keha siseõõs on kaetud millega? Enamus on lülilised, lühikesed. · Vihmauss kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane veri kumab läbi naha. Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad. Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad. Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät. Lukisussid elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks. Sulgpeased koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad.
ta kiiresti. Tema pesa kujutab endast kõrte ja samblaga ääristatud lohku, milles tuleb ilmavalgele tavaliselt 9 kuni 10 poega. Tema toidulaud on suur; toitub nii taimselt kui loomselt. Kõige rohkem sööb ta lehti, putukaid ja seemneid. Tema küttimine ei ole väga levinud, ja kuidas saaksgi, kui ta on looduskaitse all. 6 Rukkirääk puutükil Lagunev Taimeose Vihmauss Rukkirääk Kasutatud allikad: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkir%C3%A4%C3%A4k 2. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.htm 3. http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Jarvekylg/rukki-raak.html 4. Eesti Entsüklopeedia Pildid 1. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/piret_raak.html (Joonistus: Kristi Jaanus) 2. http://pilt.delfi.ee/album/95572/?view=blog&page=18 7
Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga,
Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas veelgi suurem lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON 8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad surnud raudkull > raisamatja > vihmauss > lestad > mikroobid Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseened Metskitsed söövad suvel rohttaimi, talvel puhmaid, võrseid ja koort, vahel kuuse ja männi okkaid. Kitsed on toiduks ilvestele ja huntidele, kuid osa kitsi langeb ka hulkuvatele koertele ohvriks b) Toiduahelate võrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE
kohe, hilja, varsti, enne, pärast jne. Neid peab õpetama ka käänatult nagu alla, peale, pealt jne. Sõnade käänamisel ei pea õpetama kõiki 14 käänet neid on liiga palju. Tuleks õpetada sõnu neis käändes, mida me kõige rohkem kasutame Näiteks sõnast laps võib õpetada veel lapse, last ja lapsega. Sõnaühendid, väljendid ja laused Sõnaühendid nagu kollane õhupall, näljane vihmauss, märjad juuksed jne; väljendid nagu Tere hommikust, Head isu, Head aega jne; ning laused nagu Ema sööb., Vaal ujub meres. Jne. Sõnad võivad olla eraldi kaartide peal aga võib olla ka terve lause ühe kaardi peal. See õpetab last, et lugeda tuleb vasakult paremale. Sõnakaartide soovitatav arv ja suurused 1.Etapp Kolmekuuse imiku jaoks on vaja 7 sõnakaarti suuruses 15x50cm. Tähtede kõrgus 12,5 cm, joone jämedus 2,5 cm ja kiri punast värvi. 2
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga o Assimilatsioon- organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. (nt: fotosüntees, valgusüntees) o Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisp...
mikroorganismid aktiivselt kasutavad Mullateketegurid 1. Lähtekivim - On kivim, millel muld kujuneb, määrab ära mulla omadused - veesisaldus, toitained, õhu sisaldus 2. Pinnamood - Mõjutab mulla osakeste, vee ja soojuse jaotamist 3. Kliima - Sademete hulk ja temperatuur - Mõjutab taimede liigilist koosseisu 4. Mulla vanus 5. Loomad - Nt. vihmauss, putukate vastsed - väetavad ja õhutavad mulda 6. Mikroorganismid - Nt. seened, bakterid - lagundajad - lagundavad keerulised orgaanilised ühendid lihtsamateks 7. Taimed - On tähtsaim mullatekketegur - Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele 8. Inimtegevus Muldade kahjustumine ja hävimine, mullakaitse 1. Kiirendatud erosioon - Erosioon on vooluvete poolt põhjustatud mulla ära kandmine
http://www.dpd.cdc.gov/dpdx/HTML/Frames/A- F/Fascioliasis/body_Fascioliasis_page1.htm 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga,
toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete e. mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. (Viinamäetigu, vihmauss, tigu) 6) Mida tähendab partenogonees? Erand korras võib uus organism areneda ka viljastamata munarakust. Esineb mõnedel putukarühmadel (mesilased, lehetäid ja vähilaadsed) 7)Millest seisneb paljunemise tähtsus? Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 8) Selgita mõisteid:
Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, ke...
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
