Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vehkleja" - 37 õppematerjali

thumbnail

,,Vehkleja'' kokkuvõte

docstxt/.txt

Filmikunst → Film
11 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Haapsalu ja vaatamisväärsused

AA aa · · 11285 · - · : · · · · · 1907 · "Vehkleja" · · · · "Valge Daam" · · · y · , !

Keeled → Vene keel
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vürst Gabrieli tegelaste lühikokkuvõte

isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama...

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kultuur ja eluolu

Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Nimetu

Iga võistluse alguses seisavad vehklejad algasendis ja ootavad vastase rünnakut. Võitja on see, kes sooritab kõige rohkem sihtmärki tabavaid torkeid. Harilikult loetakse võitjaks see, kes 6-minutise võistlusaja jooksul torkab või lööb vastast 5 korda. Meestevõistlus kestab seni, kuni 1 osaleja on sooritanud 5 nõuetekohast torget või kui lõppeb ettenähtud 6 minutiline võistlusaeg. Naised peavad tegema 5 minuti jooksul 4 torget. Torge tähendab seda, et ühe vehkleja relv puudutab teise keha. Individuaalvõistlusel koosneb iga mat kolmest 3-minutilisest raundist, vaheajad on minutilised. Võidab see vehkleja, kes saab esimesena kirja 15 punkti või kel on mati lõpus rohkem punkte. Kui normaalaja lõppedes on vastastel punkte võrdselt, siis määratakse üks minut lisaaega ja võidab see, kes esimesena saab punkti kirja. Võistkonda kuuluvad 3 vehklejat. Mati võidab see, kes esimesena kogub 45 punkti või kes on mati aja lõppedes punktidega ees

Sport → Kehaline kasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

MÜNCHENI OLÜMPIAMÄNGUD ESITLUS

ümber Boeingule, mis viib nad soovikohasesse Araabia riiki. Öösel kell üks levis olümpiakülas ja -linnas teade, et pantvangid on vabastatud. See oli ekslik. Kell 2.50 taipasid terroristid, et politsei valmistub rünnakuks. Nad lasid üheksa pantvangiga helikopteri õhku. Alanud tulevahetuses jätsid elu üks politseinik ja kolm terroristi. Kolm putku pannud terroristi võeti peagi vahi alla. Iisraeli delegatsioon, kaotanud kolm tõstjat, kaks maadlejat, ühe vehkleja, kolm treenerit ja kaks kohtunikku, lahkus olümpialt. Samuti talitasid Egiptus, Holland, Norra ja Filipiinid. N. Liidu delegatsioon tegi terrorit tauniva avalduse, ent otsustas edasi võistelda. Kahest olümpiavõitu ihanud eestlasest ühel ­ tõstja Jaan Taltsil ­ oli kuld juba käes. Nüüd selgus, et oma medalit võib rünnata ka teine ­ kõrgushüppaja Jüri Tarmak. Temagi võitis. Täname kuulamast

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD TEGELASTE ISELOOMUSTUSED.

isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama, Agnese arvates oli tal noor ja ilus nägu, aus ilme, rõõmus ja julge nägu, sakslaste juures üles kasvanud, lõpuks hakkavad Agnes ja Gabriel koos elama . Gabriel sai maailma kuulsamaks ja kardetumaiks sõjameheks.

Kirjandus → Kirjandus
263 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti maailmakaardil.

Ida pool tegi Eestit kuulsaks Kaido Höövelson, kes tegeles Jaapanis sumomaadlusega (tema maadlejanimi oli Baruto). Kindlasti on märkimisväärselt Eestit teistele tutvustanud kunagised tippsuusatajad Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi, kui nad mõlemad võitsid 2006. aastal taliolümpiamängudel kuldmedalid. Ülemaailma on tuntud kindlasti meie tennisist Kaia Kanepi, kelle parim koht maailma naistennisistede edetabelis on olnud 15. Ka vehkleja Nikolai Novosjolov, kes on kahekordne maailmameister, on kuulus välismaailmas. Eestlaste hulgas on palju sportlasi, tänu kellele Eesti ei ole maailmakaardil üldse väike. Eesti rahvas on laulurahvas ja see on kogu maailmale teada. 80ndate lõpus toimunud laulev revolutsioon sai kuulsaks üle maailma ja siiani räägitakse, et eestlased laulsid end vabaks. Iga viie aasta tagant toimub Eestis üldlaulupidu ja seda tuleb vaatama väga suur hulk inimesi.

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Õhuründerelvad

Õhuründerelvad Luure- ja ründelennuk SU-24 Strateegiline pommitaja TU-22 Strateegiline transportlennuk IL 76 Luure- ja ründelennuk SU-24 · Tüüp: Luure ja ründelennuk · Ehitaja: Suhhoi · Pärito lumaa: NSVL · Aas ta: Esmalend 1970 · Su-24 Fencer (eesti k. vehkleja) oli NSVL'i keerukaim ja tehnoloogiliselt arenenuim igailma luure- ja ründelennuk 1970ndail ja 80ndail Su-24 Andmed: · Max. s tardimas s :39 700 kg · Mo o to r:2X 7666 kg tõukejõudu, turboreaktiiv · Max. kiirus :1340 km/h merepinnal 1550 km/h · Le nnulag i:11000 m · Le nnukaug us :560 km lahingseades (3000 kg relvastust) · Me e s ko nd:2liiget: piloot, relvasüsteemide ohvitser Põnevat: · 1964. aastal välja antud nõuete kohaselt pidi lennuk olema võimeline lendama iga ilmaga, ülehelikiire väikestel kõrgustel, väga täpse navigasiooni- ja pommitamistäpsusega. · Lisaks sooviti lühikest hoojooksu. Senised õhujõudude...

Sõjandus → Riigikaitse
10 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Christiaan Huygens - Sladi töö

Tema isa tagas talle liberaalse hariduse, mis oli tüüpiline Euroopa tolleaegsetes aristokraatlikes perekondades. Ta õppis kiiresti selgeks kreeka, ladina, prantsuse ja itaalia keele ning tegeles ka geograafia, matemaatika, ajaloo, (Reneé Descartes) retoorika ja loogika õppimisega. Huygens oli ka väga hea vehkleja ja ratsutaja. Õpingud ülikoolides Aastatel 1645­1647 õppis Huygens Leideni ülikoolis õigusteadust ning matemaatikat. Tema õpetajaks sai siin Frans van Schooten. Huygens jätkas õpinguid samadel erialadel 1647­1649 Bredas, kus teda matemaatika alal juhendas J ohn Pell. 1649 võttis Huygens osa diplomaatilisest ringreisist Euroopas, alustades Taanist ja lõpetades Roomas.

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Eesti olümpiavõitjad

Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953) Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja · Spordiala ­ kiiruisutamine(1500m) · Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala ­ vehklemine(naiskondlik florett) · Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi Jaan Talts · Oli Eesti tõstja · Spordiala ­ tõstmine(raskekaal) · Tulemus ­ 580(210-165-205) · Võitis 1968 hõbeda poolraskekaaluga ja 1972 kulla raskekaaluga Jüri Tarmak · Oli Eesti tippkõrgushüppaja

Sport → Sport
6 allalaadimist
thumbnail
2
odt

"Don Juan" - Moliere

luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane manipuleerija, suutes tihti süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada. Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv. Sganarelle manitseb Don Juani pidevalt, tuletades talle meelde Piiblit ja Jumalat, kuid tema isand käsib tal alati vaikida.

Kirjandus → Kirjandus
241 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puškin ja Lermontov

keelt. Kumbki, ei Puskin ega ka Lermontov polnud välimuselt ilusad, kuid olid siiski naiste seas üpris populaarsed. Mõlemad nautisid seltskonnaelu ning armastasid naisi. Luuletamise kõrval oli mõlemil ka muid meelistegevusi. Lermontovil ilmnesid juba varakult kunstikalduvused, eriti meeldis talle maalida, mida ta harrastas kogu elu. Puskin armastas väga füüsilist liikumist. Talle meeldis matkata, ratsutada ning tantsida. Ta oli osav vehkleja ning laskur. Samuti oli samadel aladel tugev ning osav ka Lermontov. Puskin õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kust leidis sõbrad kogu eluks. Ka edasises elus ja luules on sõbrad väga tähtsal kohal Puskini elus. Lermontov käis Moskva ülikoolis, kuid õpingud teda väga ei köitnud. Talle oli oluline suhtlemine teiste üliõpilastega. Mõlemi elus oli tähtsal kohal Kaukaasia. Lermontov oli 4-aastane, kui vanaema viis ta Pjatigorskisse rahhiiti ravima

Kirjandus → Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Eesti olümpiavõitjad

Fourth level olümpiavõitja. Fifth level Ta võitis Innsbruckis peetu IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi ­ 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Svetlana Tsirkova Click to edit Master text styles on endine NSV Liidu vehkleja ja Second level hilisem Eesti vehklemistreener. Third level Fourth level Fifth level 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna

Sport → Sport
9 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Sherlock Holmes

Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [serlok hõumz]) on Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis. Sherlock Holmes Sherlock Holmes - The Man with the Twisted Lip.jpg Sherlock Holmes (Sidney Paget illustratsioon, 1891) Sünniaeg 1854 Surmaaeg pärast 1923 Rahvus inglane Sugu mees Perekond Vennad Mycroft Holmes Amet eradetektiiv Tegelaskuju autor Arthur Conan Doyle Sherlock Holmesi sümbolid Algselt kavatses Arthur Conan Doyle panna ta eesnimeks Sherrifold aga mõtles ringi ja nimeks sai Sherlock. Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal. Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemis...

Kirjandus → Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
44
pptx

Eesti olümpiavõitjad

1969 hõbemedali ● 1968, 1969, 1970 ja 1972 võitsi Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali ● 1967-1972 püstitas ta 41 maailmarekordit ● Eesti parim sportlane 1967-1970 ja 1972 ● NSV Liidu parim sportlane ● Eesti Punase Risti teenetemärk Jüri Tarmak ● Sündinud 21. juulil 1946 ● Endine tipp kõrgushüppaja ● 1972 võitis olümpiamängudel kuldmedali kõrgushüppes Svetlana Tširkova ● Sündinud 5. novembril 1945 Tšuvaššias ● Endine vehkleja ● 1968. ja 1972. võitsi ta olümpiakulla vehklemisnaiskonnas ● Maailmameistrivõistlustel sai ta kaks kulda ja hõbeda naiskonna koosseisus ja pronksi inviduaalselt ● 1969 Eesti parim naissportlane ● 2006 Valgetähe 3. klassi teenetemärk Jaak Uudmäe ● On sündinud 3.septembril 1954 Tallinnas ● Kergejõustiklane ● 1980 võitis olümpiakulla kolmikhüppes ● Euroopa meistrivõistlustel on võitnud nii hõbe,- kuld- kui ka pronksmedaleid.

Sport → Sport
3 allalaadimist
thumbnail
19
docx

EESTI SPORDI AJALUGU

Olümpiavõistlused algasid demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine, tõstmine ja poks, kokku 152 alal. Esimest korda lehvis Antverpeni staadionil ka viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp, mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus

Sport → Sport
11 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD

Ants Antson (sündinud 11.novembril 1938 Tallinnas) on eesti endinekiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi ­ 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Aasta : 1968,1972 Spordiala : Vehklemine (naiskondlik florett) Jaan Talts Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on Eestitõstja

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Shakespeare - Hamlet

matuseid jälgima. Edasi toimuvad Ophelia matused. Kõik omaksed jätavad Opheliaga hüvasti, kui järsku astub haua juurde Hamlet. Kohe, kui Laertes seda märkab, hakkasid nad omavahel kähmlema. Peagi kaaskondlased lahutavad nad. Kõigi nähes kinnitab Hamlet veelkord enda tundeid Ophelia vastu ja lahkub. Samas vaatuses vestlevad Hamlet ja Horatio riigikogu nõusaalis, kui nende vestluse katkestab Osric. Osric tuli Hamletile teatama, et kuningas on Laertese peale kihla vedanud, et too on parem vehkleja kui Hamlet. Seda kuuldes, võtab Hamlet väljakutse vastu ja palub sellest otsusest ka kuningale teatada. Peagi saabuvad saali õukondlased, kes saali võistluseks ette valmistavad. Saali ettevalmistused saavadki valmis ning Hamletile ja Laertesele tuuakse mõõgad. Laertes aga väidab, et tema mõõk on liiga raske ning ta vahetab olemasoleva mõõga välja laual oleva rapiiriga, mille ots on nürimata ja mürgitatud. Tähtis osa on ka peekritel, millest saab pausidel juua

Kirjandus → Kirjandus
204 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiav...

Sport → Kehaline kasvatus
38 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Anne Boleyni

Teisi nimekirjas olnud raamatuid ei õnnestunud aga kuskilt saada. Loodan, et ka see raamat sobib, sest ajastu ja teema peaksid õiged olema. Henry VIII on Inglismaa kuningas, kes on abiellus Catherine'iga. Kuningat kirjeldatakse järgmiselt: ,,Tema majesteet on erakordselt ilus. Tal on väga hele nahk ja ta on imeliselt propotsionaalse kehaehitusega. Tal on palju andeid, ta on hea muusik, komponeerib väga hästi, on suurepärane ratsutaja, osav vehkleja, ta kuulab päevas kolm missat./ Ta armastab väga jahti ja harrastab ka tennisesporti." Thomas More oli Henry VIII hea sõber ja mitukümmend aastat ülemkoja liige ja kaks aastat valitseja nõukogu King's council'i liige ning ,,Utoopia" autor. T. More oli oma aja silmapaistvamaid humaniste ja kutsuti ladina keeles Moruseks. Henry VIII tõstab T. More aadliseisusesse ja nimetab ta 1521. aastal alamvarakantsleriks (SubTreasurer).

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
37
odp

Olümpiavõitjad

aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi ­ 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine ­ 211 kg, rebimine ­ 170 kg, tõukamine ­ 222,5

Sport → Kehaline kasvatus
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

ALEKSANDR SERGEJEVITŠ PUŠKIN

Seepärast väldibki ta oma luules lapsepõlvemälestusi ega maini kordagi ema-isa. Ainus helge isik P. lapsepõlves oli pärisorjast amm ja hoidja Arina Rodionovna, kellele P. hiljem on pühendanud palju luuletusi ("Hoidjale"). Puskini vaimne arenemine oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal palju lugeda juba väga varases lapsepõlves. Ka füüsilist liikumist armastas P. läbi terve elu: ta oli tubli matkaja ja hea ratsutaja, võrratu tantsija, osav vehkleja ja laskur ning alati valmis riskima. Koolikaaslastest oli ta nii vaimselt kui füüsiliselt arengult peajagu üle, kuid kunagi ei hoobelnud ta oma üleolekuga. 2) Lütseumiaastad ja loomingu algus (1811 ­ 1817) (12. ­ 18.a.) 1811. pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi, vastavatud kinnisesse õppeasutusse. See oli ühteaegu kool ja pansion, kus esialgse kava järgi pidid õppima hakkama isegi keisri nooremad

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksami näited

Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kurite...

Kirjandus → Kirjandus ja ühiskond
13 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Paronüümid

Proovime ajastada tantsijate füüsilist tippvormi esietenduseks. Firmad ajastavad kaupade jõudmise kauplustesse novembri teiseks pooleks. Tehased ajastavad oma uudis toodete väljatoomise messi ajaks. Ujuja käte ja jalgade töö peab olema hästi ajastatud ajatama- (majanduses) maksmist mitmele tähtpäevale jaotama. Maksu tasumine on ajatatud. Erakonnad ajatavad oma valimiskampaania arveid Nartsisse ajastatakse märtsi alguseks. Kodulaenu maksmine on ajatatud mitmele aastale. Vehkleja püüdis oma vormi võimalikult täpselt ajastada. edendama- edasi arendama, edasi viima, soodustama. Kultuuri edendama. Üheks eesmärgiks on edendada hariduse ja kultuuri arengut. Toetus edendab ettevõtlust. Uuskasutuskeskus edendab taastarbimist etendama- esitama, ette kandma; osa mängima. Pidustustel etendati ooper. Ekspresident ei etenda enam poliitikas mingit osa Teda premeeriti eesti näitekirjanduse edendamise eest, kuigi ükski teater parasjagu tükke ei etendanud

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

Nüüdseks on tõrviku teekond viiele mandrile ja igasse Hiina nurka lõpule jõudnud ja reedel süttib sellest olümpiamängude avatseremoonial olümpiatuli. Avatseremoonial osaleb 30 Eesti delegatsiooni liigetTäna Pekingis toimuval avatseremoonial osaleb 30 Eesti delegatsiooni liiget, kellest kümme on sportlast. Avadefileel osalevad trekirattur Daniel Novikov, ujujad Miko Mälberg, Danil Haustov, Martin Liivamägi ja Andres Olvik, purilaudur Johannes Ahun, vehkleja Nikolai Novosjolov, jahilaskur Andrei Inesin, iluvõimleja Irina Kikkas ja lipukandjana judoka Martin Padar. Pekingi olümpiamängud on avatudPekingis Linnupesa staadionil toimus suurejooneline olümpiamängude avatseremoonia, kus Eesti lippu kandis judoka Martin Padar, korraldajamaa oma korvpallur Yao Ming. Hiina kultuuri tutvustavale etendusele järgnes riikide sissemarss, ametlik avamine ning olümpiatule süütamine.

Sport → Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Konspekt Vürst Gabriel - Eduard Bornhöhe

isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama. Agnese ja Gabrieli lugu Raamat ,,Vürst Gabriel" jutustab kahe noore inimese armumislugu. Agnes ja Gabriel märkasid üksteist juba esimesel kohtumisel metsas. Noorte tee ristus uuesti Kuimetsa mõisas

Kirjandus → Eesti kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mihhail_Lermontov

tingimused. Luuletaja lapsepõlv oli rõõmutu, ehkki vanaema armastas lapselast kirglikult. Poisil puudusid ema ja isa. Lapsepõlves põdes ta rahhiiti ja tema jalad jäidki kõveraks. Kuigi kasvult lühike ja suurevõitu peaga, olid tal väljendusrikkad tumedad silmad ja kõrge laup. Kui teda hingestasid rõõm või viha, muutus ta nagu isegi kauniks. Pidevate harjutustega arendas ta oma keha tugevaks. Ta ratsutas hästi, oli osav laskur ja vehkleja. Vanaema osutas suurt tähelepanu poisi haridusele. Sellega tegelesid koduõpetajad. Juba varases lapsepõlves valdas poiss prantsuse ja saksa keelt ning rääkis ka ladusalt inglise keeles. Talle õpetati korralikult ajalugu, vene kirjandust, ladina ja kreeka keelt. Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Zukovskit, Puskinit, Byronit, Schillerit jt.

Eesti keel → Eesti keel
40 allalaadimist
thumbnail
23
odt

Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane manipuleerija, suutes tihti süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada. Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv. Sganarelle manitseb Don Juani pidevalt, tuletades talle meelde Piiblit ja Jumalat, kuid tema isand käsib tal alati vaikida.

Kirjandus → Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri režiimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid „väljapoole Saksa rahva ühendust“ ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms. Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri reziimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid ,,väljapoole Saksa rahva ühendust" ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms. Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud,

Ajalugu → Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet

Kirjandus → Kirjandus
541 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

15. PILET M. LERMONTOVI ELU JA LOOMING , ,,MEIE AJA KANGELANE " F. R. KREUTZWALDI ELU JA LOOMING , EESTI RAHVUSEEPOSE KUJUNEMINE M. Lermontov (1814-1841) sündis Moskvas. Isa oli pärit Sotimaalt ja oli keigarlik pummeldaja, kuid ema poolt oli pärit rikkast ja väärikast vene suguvõsast. Ema suri varakult, isa pojast ei hoolinud ning müüs ta 25 000 rubla eesti vanaemale kasvatada. Kodus sai selgeks prantsuse, saksa ja inglise keele. Ta oli osav püssilaskja, vehkleja ja ratsutaja. Kord oli ta seltskondlik, kord kangekaelne. 1830. astub Moskva Ülikooli, tänapäeva mõistes filosoofia teaduskonda. Oli aktiivne üliõpilane ning julge sõnavõtja, mistõttu 1832. aastal sunniti ta ülikoolist lahkuma. Suundus Peterburi, kus pearõhk oli sõjalistel õppeainetel. Pärast kooli lõpetamist asus ta teenistusse ja sai osaleda ka Peterburi seltskonnaelus. Tema varasem looming räägib inimese üksildusest ja eraldatusest. Leiab, et maailma ja kehtiv

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega

Kirjandus → Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Talupoega mitu sammu eemal puu najal nähes kargas ta krapsti püsti, ronis hobuse selga ja karjus kui meeletu: «Ärge laske teda ära putkata! See on kardetav inimene, salakuulaja, venelane! Meie peame ta kaasa võtma, olgu elusalt või surnult!» Ratsanikud piirasid talupoja sisse ja püüdsid teda oma pikkade mõõkadega haavata; ainult Delvig hoidus tagasi, sest ta häbenes neljakesi üksiku jalamehe kallale kippuda. See jalamees oli aga imeosav vehkleja, kes ratsameeste pisted ja löögid nagu mängides kõrvale juhtis. Natukese aja pärast lendas Risbiteri käest mõõk kõlisedes maha. Risbiter kiskus vandudes pika rauaga püstoli välja, aga ta oli viha pärast poolpime; pauk raksus küll, aga kuul läks märgist mööda. «See inimene on kurat ise!» karjus Risbiter ja tõmbas teise püstoli välja. Seekord sihtis ta hoolega. «Tohoo!» hüüdis korraga värske, hele hääl. «Kas teil häbi ei ole, noorhärrad, neljakesi

Kirjandus → Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade

Kirjandus → Kirjandus
103 allalaadimist
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Athos võitles kardinali soosiku, kellegi Cahusaciga, Porthos Bicarafga. Aramisel tuli aga võidelda kahe vaenlasega. D'Artagnani vastaseks oli de Jussac ise. Noore gaskoonlase süda peksis lõhkemiseni. Jumal tänatud, mitte küll hirmust, ta ei tundnud selle varjugi, vaid ärevusest. Ta võitles nagu märatsev tiiger, pööreldes kümme korda ümber vastase, muutes kakskümmend korda taktikat ja asukohta. De Jussaci hüüti tol ajal 60 «heaks mõõgatundjaks» ja ta oli väga vilunud vehkleja. Siiski nägi ta hirmsat vaeva, et kaitsta end nobeda ja liikuva vastase vastu, kes iga hetk põikas kõrvale mõõga-hoopide eest, kes ründas igast küljest korraga ja ise sealjuures pareeris vastase hoope inimesena, kes peab väga lugu oma tervest nahast. Lõpuks hakkas de Jussac selle võitluse juures kannatust kaotama. Maruvihane, et teda ründas vastane, keda 61 de Jussac pidas poisikeseks, ägestus ta ja tegi vigu. D'Artagnan, kellel puudus

Kirjandus → Kirjandus
123 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun