Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Subjektiivne, induktiivne lähenemine, arusaamine, mõistmine, vähene uuritavate hulkk, usaldusväärsus 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? Intervjuu, vaatlus, fotointervjuu 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktueeritud intervjuu-küsimustiku intervjuu Poolstruktueeritud (teemaintervjuu) Avatud intervjuu-vestlus teatud teemal
tähendus. (Lester 1999) Reduktsioon tähendab loomulikust reflekteerimata hoiakust eemaldumist ja loobumist ebaolulisest selleks, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Selleks, et uuritava kogemus puhtana välja tuua, peab uurija kõrvale jätma oma esialgsed oletused ja eelarvamused, suutma eristada olulist ebaolulisest. (Laherand 2008: 87-88) Fenomenoloogilist uuringut võib kasutada nii üksikjuhtumi kui ka eelvalitud juhtumite uurimisel, uuritavate arvu kindel piirmäär puudub. Siiski tuleks arvestada faktiga, et üksikjuhtumi uurimisel ei ole võimalik esile tuua osalejate erinevaid fenomeni tajumise iseärasusi. Samas mitme osalejaga uuringu tulemused võimaldavad rohkemate järelduste tegemist, kuna ühed ja samad tegurid hakkavad mõjutama rohkem kui üht osalejat. (Lester 1999) 5 Andmete kogumine
Statistika teadus, mis käsitleb arvandmete Objekt-tunnustabel tabel, kus uuritava kogumist, töötlemist ja analüüsimist. andmed on esitatud. Matemaatiline statistika matemaatika haru, Pidev tunnus võib omandada kõiki mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (nt tegemise meetodeid. kaal, kasv, aeg ja temp). Üldkogum kas looduse või ühiskonna Diskreetne tunnus võib omandada vaid nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime üksteisest eraldatud väärtusi. Saadakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. tavaliselt loendamisel (nt perekonnaliikmete Valim mõõtmiseks võetud üldkoogumi osa. arv, õpilaste arv klassis) Juhuslik valim koostatud üldvalimi Järjestustunus tunnus, mille väärtusi saab nimekirjast juhusliikult välja valitud uuritavad sisu põhjal j...
mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Uuringu tulemused sõltuvad uurija tõlgendustest. Uurimus on subjektiivne, kasutatkse induktiivset lähenemist. Toimub loomulikus keskkonnas. Vähene uuritavate hulk. Sellel on narratiivne iseloom ning on tähtis uurija positsioon. Mikromaailma uurimine. Mida? Kuidas? Mil viisil? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? . Kasutatakse intervjuud vaatlust, videoanalüüsi, tekste ja piltide analüüse. 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid.
1.Meetodid. Metodoloogia- spetsiifilised võtted,mille kaudu statistika uurib oma ainet,moodustavad metodoloogia.Statistilisel uurimisel läbitakse 3 etappi: statistiline massvaatlus,vaatlusandmete kokkuvõtt ja töötlemine,näitarvude arvutamine;andmete analüüs,tõlgendamine,järelduste ja üldistuste tegemine.1.andmete hankimine uuritava objekti kohta,nt küsitlus,dokumentide läbivaatus jt.3.arvandmete analüüs,nende süvendatud uurimine,seoste otsimine.4.järelduste,ettepanekute tegemine.nende kirjeldamine 2.Kellele on statistika vajalik-spetsialistid,teadlased,praktikud.nt ilmastikuprognoos,meditsiin,liiklus 3.Statistika eesmärgid ja selle objektid,piirangud-kõikvõimalikke objekte mida statistiliselt uuritakse,nim.nähtusteks.nähtuseks võivad olla nt sündmused,tehisobjetktid,eluta v elus looduse objektid.statistika uurimisobjektiks on massnähtused ehk statistiline kogum- üldkogum,osakogum,väljavõtukogum ehk valim.kogumid jaotuvad reaalseteks ja ...
uurimismeetoditest. Uuringud laborites teostatakse kindlate reeglite järgi. Välitöö reeglid on siiski üsna subjektiivsed. Need lähtuvad erinevast olukorrast, ajast, inimestest ja veel paljudest pisiasjadest. Välitöö suurimaks erinevuseks laboriuuringutest ongi sõltuvus antropoloogi isiklikest väärtustest. Ühiskonnas, kus antropoloog viibib, peab ta endale rolli valima. See roll peab toetama uurimuse teostumist, uuritavate inimeste poolehoidu ja head läbisaamist ja samas kinnipidamist oma põhilistest väärtustest. Kindlasti peab mõnes olukorras ka sellest loetelust mõne punkti hülgama. Laborikatsetes ei ole moraalsetel hinnangutel suurt rolli. Järeldus katsest või uurimusest on selgemini määratletud ja tavaliselt üheselt mõistetav. Antropoloog osaleb tahes- tahtmata kuvandi kujundamises inimestest, keda ta oma uurimuses kasutab. Ei saa olla täiesti
andmete kogumine, andmete analüüs ja järelduste tegemine. Selline on empiirilise uurimuse käik ideaalis, tegelik uurimine ei käi alati just sellises järjestuses. 1. Probleemi püstitamine. Teaduslik probleem on uurija arvamus selle kohta, mida tasub uurida, mida pole siiamaani piisavalt uuritud, mida teised uurijad on halvasti uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise
töökogemusega õdedel ei esine tööga seotud ärevust ja unisust. Abielus olevad naised tunnevad väsimust vähemal määral; väikelastega naistel esineb sagedamini unisus. Öö-töökogemuseta õed olid harvem abielus ning väikelastega, võrreldes nendega, kes töötavad öösiti praegu. Tulemused Võrreldes kahe teise rühmaga, eelneva öö- töökogemusega õdede rühma keskmine vanus oli suurem ning enamus oli abielus ja väikelastega. Keskmine uuritavate õdede vanus oli 33,1 aastat (varieerus 21a 63a) ja töökogemus oli 5,2 aastat (0-37). Suurem osa uuritatavatest inimestest olid naised - 90,6%, täiskohaga töötasid 55,8% ja öövahetustega töögraafik oli 67,3%l. Epworth´i skaali järgi uuritava inimeste rühma keskmine unisuse näitaja oli kõrgem kui tavalistel inimestel. Tulemused Medõed, kellel on praegu öövahetused, teatasid tihedamini unetusest
veebikeskkonda (www.ut.ee/lykka) ning need on vabalt kättesaadavad kõigile. Küsimustike ja intervjuude kontrollitavust ei oska kommenteerida, sest nende täpsus põhineb siiski ainult vastaja aususel ja arvamusel, arusaamisest antud küsimusest. Kõik esitatud väited on argumenteeritud ning toetuvad faktidele (uuringu tulemustele). Andmekogusmismeetoditeks oli nii ulatuslikud ankeetküsitlused kui ka fookusintervjuud. Leian, et antud uuritavate käest ja antud andmekogumismeetoditega saadi kõige objektiivsemad andmed kui ankeetküsimustikud olid põhjalikud ja fookusintervjuudes käitletavad probleemid täpsed. Sellise suure valimiga ei oskagi pakkuda paremat lahendust andmete kogumiseks. LÜKKA-uurimuste eesmärgiks oli kaardistada Eesti kõrghariduse põhiprobleemid ja seda ka tehti. Positiivseks märgiks oli see, et mõndagi on Eesti kõrgkoolides hästi: haridust väärtustatakse,
puudus uuringu vältel ligipääs patsientide isikustatud andmetele. Andmete esmane korrastus viidi läbi Exceli andmetabelis. Andmeanalüüs toeostati Stata14.2 tarkvaraga. Kasutati kirjeldavat statistikat, hüpoteeside testimiseks tunnuste tüübi ja jaotusega sobivaid teste. Valimite põhjal uldkogumite erinevuse olemasolu kohta pustitatud hupoteeside testimiseks kasutatati erinevaid statistilisi meetodeid ja teste. Statistilise testi valik sõltus võrreldavate gruppide arvust, uuritavate andmete tuubist (kvalitatiivsed, kvantitatiivsed), jaotusest (kvantitatiivsete tunnuste puhul normaaljaotus/mittenormaaljaotus, kvalitatiivsete tunnuste puhul valimi suurus) ja 17 omavahelisest sõltuvusest (sõltumatud mõõtmised, korduvad mõõtmised uhel isikul sõltuvad mõõtmised). Joonistes kasutati histogrammi ja karp-vurrud diagrammi. Histogramm ehk astmikdiagramm annab ülevaate statistiliste andmete jaotumisest sagedusest
tipu) ja uuritava pinna vahel. Vahetades uuritavat värvipinda, reguleerida lambi kõrgus sobivaks hõõglambi kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinna tsentriga. Ka peaksid olema pinnad soojuslikult isoleeritud esemetest, mis võiksid neid jahutada (nt betoonsein) mõõtmiste ajal ning rikkuda katsetulemusi. Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm). Lähedalt mõõtmise korral tuleb samas jälgida, kas sensori ette jääv reaalne mõõdetav pind ja indikaatorlaseriga markeeritud mõõtmisala tsenter ühtivad omavahel. Kui ei ühti, korrigeerida temomeetri sensori asukohta uuritava pinna suhtes!
Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim. Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia. Hea valim on esinduslik e. representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis. Esindusliku valimi põhjal saadud tulemused on seega üldistatavad üldkogumile. Kallutatud
Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegurit. INFORMATSIOONI KOGUMINE - On vaja koguda võimalikult palju informatsiooni uuritava valdkonna kohta. HÜPOTEESI PÜSTITAMINE - Üks oletatav vastus uurimisküsimusele. Hüpoteesi õigsust peab olema võimalik kontrollida.
jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. a. 2) Rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000.a. Ja 2012. a. 3) Inimeste sisse - ja väljarände põhjusi. 2 Töö ülesehitus peatükkides 1) Esimeses peatükis on juttu üldise taustainformatsiooniga ning ajaloolise- ja haldusjaotuse ülevaatega. 2) Teises peatükis on välja toodud uuritavate külade asukoht, iseloomustavate faktide ja rahvastiku suurus aastatel 2000 ja 2012. 3) Kolmandas peatükis analüüsin rahvaarvu muutusi aastatel 2000 ja 2012. 3 2000 a. 2012 a. KÜLAD KOKKU Mehed Naised KOKKU Mehed Naised Haabsaare küla 43 21 22 19 11 8 Jõeperä küla
.............................................................................................................................3 1.4.1Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul mõõtetäpsusega 0,01 [g]...........................3 1.4.2Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed..................................3 1.4.3Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi................................................................4 1.4.4Teeme uuritavate katsekehade eskiisjoonised............................................................................4 1.4.5Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega.........................4 LISAD........................................................................................................................................................5 1 KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1.1 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga
Vahetades uuritavat värvipinda, reguleerida lambi kõrgus sobivaks hõõglambi kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinna tsentriga. Ka peaksid olema pinnad soojuslikult isoleeritud esemetest, mis võiksid neid jahutada (nt betoonsein) mõõtmiste ajal ning rikkuda katsetulemusi. Joonis 1. Värvikaardi soojendamine Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm). Lähedalt mõõtmise korral tuleb samas jälgida, kas sensori ette jääv reaalne mõõdetav pind ja indikaatorlaseriga markeeritud mõõtmisala tsenter ühtivad omavahel. Kui ei ühti, korrigeerida temomeetri sensori asukohta uuritava pinna suhtes!
Seega tuleks hoida pidevalt sama distantsi hõõglambi pinna poolseima külje (st kolvi tipu) ja uuritava pinna vahel. Vahetades uuritavat värvipinda, reguleerida lambi kõrgus sobivaks hõõglambi kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinna tsentriga. Ka peaksid olema pinnad soojuslikult isoleeritud esemetest, mis võiksid neid jahutada (nt betoonsein) mõõtmiste ajal ning rikkuda katsetulemusi. Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm). Lähedalt mõõtmise korral tuleb samas jälgida, kas sensori ette jääv reaalne mõõdetav pind ja indikaatorlaseriga markeeritud mõõtmisala tsenter ühtivad omavahel. Kui ei ühti, korrigeerida temomeetri sensori asukohta uuritava pinna suhtes!
*inimgeograafia ülemäärane üldistamine *põlglik suhtumine regiooni ja regioongeograafiasse bunge oli radikaalse geograafia kujunemise algataja Humanistlikud geograafid Põhiväited *Looduse ja inimegevuse uurimisel oluline vahe- loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või preztiisika *eesmärk peab olema ruumilise käituumise mõistmine uurimismeetodid *osaluseksperiment ehk nn ernograafiline meetod: uurijad uuritavate hulka *intervjuumeetod *ankeetküsitluse meetod Marksistliku inimgeograafia teke *nende arvates polnud olemas objektiivset tõde, tõde oli alati parteiline *nad tahtsid ülemkihi pettuse paljastad ja üldkehtivat tõde pole olemas Positivismi põhieesid 1)Kõik mida teadus teeb ja väidab, pärineb lõppkokkuvõttes tegelikkuse vaatlemises ja kuulub kontrollimisele samuti tegelikkust vaadeldes 2)tegelikkuseselevastavus, seega tõde on teaduse ainus kohustuslik kriteerium
3) Kirjuta uurimusele sissejuhatus, milles põhjendad probleemi valikut ning tutvustad lühidalt, kuidas kavatsed töö korraldada. Materjali kogumise võtted * Intervjuu ehk inimeste küsitlemine. Mitme inimese puhul kasutada samu küsimusi. * Küsitlusleht. Küsitlus lühike, küsimused arusaadavad, vastusevariandid või oma sõnad. * Vaatlus. Alati tuleb fikseerida vaatluse aeg ja koht ning selle osalised. * Uuritavate tekstide eesmärgistatud lugemine. Tuleb kindlaks teha millele tekstides tähelepanu pöörata. Kasutatud kirjanduse nimekiri RAAMATUD: märgitakse töö autor, ilmumisaasta, teose pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Aastaarv võib olla ka rea lõpus. AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid. INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress.
5. Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist? Teaduslik probleem on küsimus, millele vastata ei osata aga hüpotees on arvatav vastus. 6. Milline tähtsus on teaduslikus uurimustöös kirjandusel? Teaduslikus uurimustöös tuleb koguda palju taustinfot, et oleks võimalikult hea ülevaade uuritava nähtuse või objekti kohta. See aitab paremini mõista ja sõnastada õigem hüpotees. 7. Kuidas plaanitakse eksperimenti? Tulem kindlaks määrata uuritavate objektide arv ja katsetingimused. Samuti tuleks kasutada eksperimentaal- ja kontrollgruppi. 8. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? Ei leia kinnitust, sest hüpotees oli arvatav vastus ja võib-olla on tehtud eksperimendis vigu. Kokkuvõte Teadlased ei tea veel kõikidele küsimustele vastuseid. Sellepärast tulebki uurida need vastused välja. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi
Cooperi test Cooperi test on test kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja, mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel. Regulaarse terviseliikumise korral on mõttekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas
• Valada lahused 50 ml mõõtkolbidesse, kus on 0,3 g aktiivsütt. Poole tunni jooksul aeg-ajalt lahuseid segada, poole tunni jooksul settida lasta. • Valmistada 6 kalibreerimislahust, mille kontsentratsioonid on 1*10-4 %, 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 % ja 1*10-3 • Leida spektromeetri abil lahuste optilised tihedused. • Valmistada optiliste tiheduste põhjal kalibreerimisgraafik. • Graafiku abil leida uuritavate lahuste adsorptsioonide suurused. • Järeldada, kas Freundlichi võrrand kehtib antud värvaine adsorptsiooni kohta. 3. Praktiline osa Kalibreerimislahused: Kalibreerimisgraafik Kontsentratsioon, Neelduvus 1,1 % y = 1011,9x + 0,0062 R² = 0,9997
Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab *juhuvalim selline valim mis on populatsioonist juhuslikult valitud ning see esindab populatsioon üldiselt hästi Vaatlus - esineb kaks peamist tüüpi: *osalusvaatlus e etnograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegecvuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. *mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult kontrolli all (laboratooriumis). Uurija manipuleerib ise sõltumatut muutujat, et vaadata, millist mõju see manipuleerimine avaldab sõltuvale muutujale. Dokumentide analüüs inimtegevuse produktide uurimine, nt kirjalikud materjalid
protsessi muutusi jne.). Kasutatakse ärimudelite ja prognooside koostamisel (time series analysis) analüüs, eritlus probleemi lahendamine objekti (eseme, majandusliku tulemuse, mõiste) osadeks jaotamise teel või majandusliku tulemuse põhjustanud üksikasjade ja nende põhjuste selgitamine. analüütik majandusanalüüsi spetsialist, väärtpaberituru analüüsi spetsialist, analüüse tegev ametnik analüütika analüüsiõpetus, eritlusõpetus. 1.Õpetus uuritavate objektide kohta mingite üldistavatele järeldustele jõudmist menetluse abil, mille tähtsaim tunnus on uuritavate objektide või probleemide osadeks jaotamine ja nende uurimisel saadud tulemuste üldistamine. 2.Analüüsimenetlus, milles rakendatakse analüüsiõpetuse põhimõtteid ja erilisi analüüsimeetodeid analüütiline arvestus rmp. analüütilistes kontodes* toimuv arvestus analüütiline konto rmp. konto, milles arvestatakse ühes sünteetilises kontos
3N HCl lahus M (HCl) 36.46 m (HCl) 5.185 CM (NaOH) 0.506 V (NaOH) 32.15 n (NaOH) 0.0163 m (HCl)lah 0.593 m (H2O)HCl 4.592 2. Arvutasin H2O kogumass ja moolide arv lahuses. Arvutasin lisatud NaOH moolide arv ning etaanhapega reageerinud NaOH moolide arv. Uuritavate lahuste keskmine m1 (H2O) 4.592 n 0.2548 m2 (H2O) 0.985 n 0.0547 m (H2O)kokku 5.577 n 0.3095 m (CH3COC2H5) 3.478 n 0.0395 CM (NaOH) 0.506 n V (NaOH) 80.65 0
ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata) on lubamatu! Tsiteeritakse vajalikus mahus, mitte seda ületades Teistes uuringutes saadud andmete kasutamiseks või analüüsiks peab olema vastava uuringu autorite nõusolek Uuringus osalemise tingimused peavad olema uuritavaile teada Üldnõuded uurimistööle (2) Uuringus osalemine peab olema rangelt vabatahtlik. Uuritaval peab alati olema õigus loobuda osalemisest Uuritavate isikuandmete anonüümsuse tingimusi tuleb kindlalt järgida Uuritavatelt saadavate andmete ja materjalide kasutamiseks peab olema nende nõusolek Üldnõuded uurimistööle (3) Uuring ei tohi põhjustada uurimisega otseselt või kaudselt seotud isikuile ei füüsilist, vaimset, moraalset ega materiaalset kahju Eetilised küsimused sotsiaalteadustes Kui uuritakse inimesi ja ühiskonda, siis tuleks olla tähelepanelik oluordades, kus: osalejad võivad saada kahju
Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri silindri ruumalast sisediameetri tühimiksilindri ruumala. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks elektroonilise nihikuga uuritavate katsekehade mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused) ning kanname saadud tulemused tabelisse nr 1. 2. Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. 3. Arvutame katsekehade ruumalad kasutades valemeid: 2 3 V = a · b · c (risttahukas), V = (d2) · π · h (silinder) ja V = 4
s.o. hind, mille juures agentide poolt müüa soovitav kogus võrdub osta soovitava kogusega, või inflatsioon, mille määrab valitsuse soov raha emiteerida ning majandusagentide otsused hinnataseme kohta. Makroökonoomika tegeleb tüüpiliselt majandust kui tervikut puudutavate nähtustega ja tugineb selles mikroökonoomilistele otsustusteooriatele. Majandusteaduse alla liigitatakse tavapäraselt ka ökonomeetria, rakendusstatistika haru, mis tegeleb majandusteaduses uuritavate suuruste mõõtmise probleemidega. Traditsiooniliselt kuulub majandusteaduse alla ka majandusliku mõtte ajalugu, mis on sisuliselt üks mõtteajaloo valdkond. Mõnikord mõistetakse majandusteaduse all ka ettevõttemajanduse valdkondi nagu turundus, mis tegeleb reklaami- tarbija- ja müügi küsimustega, ning ärijuhtimine ehk management, mis tegeleb tööjaotuse, rollide ja informatsiooni liikumisega kollektiivis. Traditsiooniliselt on
võrdluselektroodi abil. 6. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) glvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodist). 7. Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiivne. 8. Kui mõõdetava galvaanielemendi emj. On väga väike (näiteks vask- ja kalomelelentroodist koosnev element), siis lülitatakse temaga järjestikku Westoni normaalelement. 9. Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj
Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist? Teaduslik probleem on küsimus, millele vastata ei osata aga hüpotees on arvatav vastus. Milline tähtsus on teaduslikus uurimistöös kirjandusel? Teaduslikus uurimustöös tuleb koguda palju taustinfot, et oleks võimalikult hea ülevaade uuritava nähtuse või objekti kohta. See aitab paremini mõista ja sõnastada hüpotees. Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimenti? Tuleb kindlaks määrata uuritavate objektide arv ja katsetingimused. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? Ei leia kinnitust, sest hüpotees oli arvatav vastus ja võib-olla on tehtud eksperimendis vigu.
paljude nii objektiivsete kui subjektiivsete asjaolude toimele. Erinevalt loodusteadustest olenevad andmed nt kontaktist, meeleolust jne. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Ühiskonnas on suur kaal subjektiivsel. · Uurija peab välja töötama oma subjektiivse "mõõduriista" - ankeedi, skaalad jne. Need unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis. · See, mida käsitleme andmestikus objektiivsena, on sageli saadud läbi uuritavate inimeste subjektiivsuse (nt rahvaloendus). Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalteadlane puutub kokku olukorraga, kus tema poolt uuritavad protsessid ja väljatoodavad seosed on loomult juhuslikud. See eeldab enamasti statistilist lähenemist: * empiirilised sotsioloogilised uurimused on sageli kvantitatiivsed, arvulised; * andmed kogutakse massiuurimustes; * rakendatakse statistilist andmetöötlust; * tulemused on tõenäosusliku iseloomuga.
polarograafiline laine. Piirkonnas A-st B-ni pingevahe kasvamisel vool lahuses eriti ei kasva, sest uuritava aine ei elektrolüüsu. Siin elektrolüüsuvad lisandid (kui on). B-st C-ni väikesel potentsiaali muutusel toimub järskne voolu tugevuse kasv, mis iseloomustab elektrolüüsi normaalprotsessi. Vooltihedus väiksema (polariseeritava) elektroodi pinnal kasvab, lahus selle elektroodi juures saab aga vaeseks uuritavate ioonide poolt, sest nad redutseeruvad kiiremine kui defundeeruvad elektroodile difusiooni piirvoolu väärtus on saavutatud (const). Piirkonna A-st B-ni keskpunktist D tõmmatud sirge abstsissteljele annab poollainepotentsiaali. See iseloomustab uuritava aine kvalitatiivselt ja ei sõltu kontsentratsioonist, kuid sõltub foonist. Laine kõrgus h iseloomustab lahus kvantitatiivselt. Töö ülesanne: Määrata vase, kaadmium ja tsingi ioonid uuritav lahuses kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt
Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. KATSENDMED Katse temperatuur 25 A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =(+)mõõdet (-)mõõdet E´´arv = (+)teor (-)teor Näiteks 1,002 V 0,316 (-0,685) = 0,287+0,802 =
3M HCl lahus kogus (g või ml) 5 ml 3M HCl lahuse mass 5.105 5 ml 3M HCl tiitrimiseks kulunud 0,514M 31.250 NaOH HCL mass lahuses 0.586 Vee mass HCl lahuses 4.519 uuritavate lahuste keskmine HCl lahusega lähtelahusesse viidav vesi 4.519 Lähtelahusesse lisatud vesi 2.978 Kokku vett lähtelahuses 7.497 Etanooli lähtelahuses 0 Etüületanaati lähtelahuses 1.711
Variatsioonrida: x1; x2; x3....xn Variatsioonreas oleva arvu ja keskväärtuse vahet nimetatakse selle arvu hälbeks. Dispersioon - juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve ruutjuur dispersioonist. Variatsioonkordaja Kui uuritavate tunnuste mõõtühikud on erinevad, ei saa nende hajuvust hinnata standardhälbega. Sellisel juhul kasutatakse variatsioonkordajat. V= standardhälve jagatud keskväärtusega Korrelatsioon Korrelatsiooniväli koordinaattasandile kantud punkthulk, kus iga punkti x- koordinaadiks on mingi objekti esimese tunnuse väärtus. Y-koordinaadiks on sama objekti teise tunnuse väärtus. Kahe juhusliku suuruse vahel on positiivne korrelatsioon
Eeldused: muutujate keerukus, muutujate mõõtmise keerukus, aine tähtsus, tegelikkuse sotsiaalne konstruktsioon Uurija roll: isiklik osalemine, empaatia ja arusaamine Eesmärgid: osalejate vaatepunktide mõistmine, interpreteerimine, konteksti leidmine Kvantitatiivne uurimus · Järeldused varasematest uurimustest · Varasemad teooriad · Hüpoteeside esitamine · Mõistete määratlemine · Vaatlusandmed peavad sobima kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · Katseisikute või uuritavate isikute valimine, valimid · Muutujate moodustamine tabeli kujul, andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · Järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes Kvantitatiivne Võtab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes. Uurib üldkogumit või valimit, mis esindab üldkogumit. Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda. Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest.
ning teadus ilma näideteta on tulemusteta teadus. 3.2 Võrdlev analüüs Kui juhtumianalüüs on kohaldatav ainult ühele juhtumile ja statistiline uuring mitmetele juhtumitele, siis võrdlev analüüs jääb nende kahe vahele olles kohaldatav mõnele (st vähemalt kahele) juhtumile (Lijphart, 1971, 691). Võrdlevat uuringut nimetatakse empiiriliste väidete uurimiste baasmeetodiks. Võrdlev uuring keskendub mõõtmiste asemel empiirilistele suhetele uuritavate objektide vahel. Nagu teised kaks fundamentaalset uurimisstrateegiat eksperiment ja statistiline uurimus -, põhineb võrdlev uuring kahe või enama uuritava objekti vahelistele seostele olukorras, kus kõik teised tingimused jäävad samaks (ceteris paribus) (Lijphart, 1971, 682-683). Sisuliselt on võrdleva analüüsi näol tegemist statistilise meetodiga, milles on vähem uuritavaid juhtumeid, kui statistiliselt usaldusväärse korrelatsiooni saamiseks vajalik.
Uurimuse kajastus artiklis oli osaliselt tõestatud tsitaatide välja toomisega. Artiklis välja toodud tsitaadid näitavad kvalitatiivse uuringu tõestatust. Uuring viidi läbi ligi tuhande valdavalt Ida-Virumaa õpilase ja õpetaja seas, lisaks küsitleti haridusasutuste juhte, lapsevanemaid, tööandjaid ja teisi sihtrühmi. Artiklis ei ole kajastatud uuringu läbiviimise metoodikat ja andmekogumismeetodeid, on vaid öeldud, et uuritavaid küsitleti. Hinnates antud uuritavate käest saadud andmete objektiivsust, arvan, et andmed ei ole kõige objektiivsemad. Õpilased ja lapsevanemad vastavad sageli küsitlustele kiiruga ja lähtuvad ainult enda seisukohtadest, neil on raske hinnata kogu haridussüsteemi. Samuti on oma vaatenurk tööandjatel, haridusasutuste juhtidel ning teistel sihtrühmadel. Selle uuringuga oli võimalik selgitada erinevaid arvamusi koolihariduse kohta, kuid tervikliku objektiivse hinnangu andmine
Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog uurib "võõraid", mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema
v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. JOONKIIRUS ON VÕRDELINE NURKKIIRUSEGA. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SIühikuks on radiaan. Impulsimomendiks nim tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist. Kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on samuti null.sellles avaldubki impls,jäävuse seadus.
Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. KATSEANDMED o Katse temperatuur: 25 C A. Elektromotoorjõu mõõtmine
pind ise on, teised värvid neelduvad pinnas. Musta värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest neeldub pinnas, kiirgustegur peaaegu 1. Valget värvi pinnad on sellised, kus enamik pinnale langevatest kiirtest peegeldub pinnalt tagasi, kiirgustegur olematu. Valge ja musta kohta ei toodud lainepikkusi, sest nad ei kuulu kolme põhitooni hulka. 4. Katsete käigus tuleb distants hõõglambi kolvi ja uuritavate pindade vahel konstantsena, sest kaugusest oleneb palju soojuskiirgust jõuab uuritava pinnani ja vaja on ühtlast valgusjaotust. lambi kõrgust tuleb muuta, sest kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinnaga ja tabelis paiknevad värvused erineval tasandil. 5. Vaja on juhinduda ohutusnõuetest, sest laserkiirgus võib kahjustada silmanägemist, pimestada inimesi ja kahjustada/hävitada keskkonda. 5.1. IP termomeetri laser on alla 1 mW. 5.2
elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõta lahusekihi takistus. Kui nõu on puhas, siis määratakse nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600 °C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks. Samal viisil määrata ka lahjenduste takistused. Katsete lõpetamisel tuleb elektroodid jätta destilleeritud vette seisma. Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine:
üldhariduskoolidelt laekunud küsimustikku analüüsi põhjal. Analüüsi teostas Mare Leino Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudist. Uuringu küsimustikud koostati probleemseteks peetud õpilaste kohta. Valiku kriteeriume ette ei antud: koolides otsustati ise, kellele keskenduda. Õpetajate valimiks oli 22 poissi ja 8 tüdrukut. Siit tuleneb esimene järeldus: õpetajate jaoks on poisid kolm korda probleemsemad kui tüdrukud. Uuritavate õpilaste keskmine vanus oli 11,5 aastat. Uurimismeetodiks kasutati Burksi ja Rubensteini temperamenditesti, mida õpetajad täitsid probleemseks peetud õpilaste kohta. Testile lisaks, paluti õpetajatel kirjeldada laste põhiprobleeme. Analüüsist selgus, et häirivaks osutusid äärmused ehk standarditele mittevastavad lapsed. Neid õpilasi iseloomustas vähemalt üks silmapaistev erinev temperamendijoon.
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 72 28.8 45 18.7
Konspekt (raamat lk 105-111) Eri kultuurikeskkondadest pärit inimeste omavahelise võrdlemise kaudu saab selgitada , kuidas mõjutab see keskkond inimese vaimseid omadusi. Samuti otsitakse nii vastuseid küsimustele ,millised inimese vaimsed omadused seostuvad bioloogiliste mehhanismidega ja millised pärinevad kultuurikeskkonnast . Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond mõjutab tema aju ja käitumise seoseid . Vaimsete protsesside omandamist juhib parem ajupoolkera . Alles siis kui protsess on omandatud , hakkab selle elluviimist...
Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. Näiteks elemendis Ag/AgCl/KCl//KCl//CuSO4/Cu on vaskelektrood positiivne. Elemendi emj. E = Cu Ag/AgCl/KCl , millest Cu = E + Ag/AgCl/KCl. Elemendis Zn/ZnS04//KCl//KCl/AgCl/Ag on kalomelelektrood positiivne, seega E = Ag/AgCl/KCl Zn
MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritava kohta. Tüübid: - ,,Mis"küsimused avastamine ja kirjeldamine mis mustrid esinevad,kes on toimijad, jne. - ,,Miks"küsimused mõistmine ja seletamine nähtuste põhjused, seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine - ,,Kuidas"küsimused muutmine, praktilisi lahendeid otsivad Hüpoteesid uurimisküsimuse eri/alaliigid Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid *MIDA ASUN TÕESTAMA? Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber Peab olema konrollitav ja põhjendatav (Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu) Hüpoteeside allikad: · Teooria, · Teised uuringud
Sellel praktikumil aga kasutasin mitte autoaatne kromatogrageerimissüsteem. Praktikumis kasutatakse klaaskolonne, mis juba eelnevalt on täidetud pundunud dekstraangeeliga Sephadex. Meie töös uuritavate ainesegude lahutamiseks sobivad reeglina väiksema poorsusega (tihedamad) Sephadex'i margid, mis on samas ka mehaaniliselt tugevamad ja võimaldavad kolonni kiiret voolutamist. Vältimaks täidise väljavoolamist on kolonni alumine, kooniline osa täidetud klaasvillaga. Kolonn on
30 8151649352 479744 2 2.2 Kontrollime tulemust Exceli funktsiooni abil: 2.3 Järeldus: Korrelatsioonikordaja absoluutväärtus on lähedane ühele, sellega a vaheline sõltuvus on lähedane lineaarsele. |r| 0,8 ehk korrelatsioon on tugev. Korrelatsioonikordaja märk näitab, et lineaarne seos uuritavate abiellude ja sünd 3. Kontrollime korrelatsiooni olemasolu olulisusnivooga 5% H0: rxy = 0 üldkogumis abiellude arvu ning järgmisel aastal sündinute la H1: rxy 0 üldkogumis abiellude arvu ning järgmisel aastal sündinute la 3.1 Leiame kriitilise punkti kahepoolsele sümmeetrilisele kriitilisele piirkonnale 3.1.1 Kriitilise punkti leidmine tabeli alusel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
