Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seosed väsimuse, ärevuse, depressiooni, unisuse, unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel (0)

1 Hindamata
Punktid
Seosed väsimuse, ärevuse, 
depressiooni,  unisuse , unetuse ning 
öötöö vahel norra meditsiiniliste 
õdede näidisel
 
Artikkel
 Autorid: Oyane NM; Pallesen S; Moen BE; Akerstedt 
T; Bjorvatn B.
 Uuring on suurema teaduslikutöö osa kus uuritakse 
norra medõdede töötamistingimusi ning vahetustega töö 
erinevaid  aspekte .
 Uuring oli tehtud Norras 2008-2009 aastal.
 Artikli valiku põhjus:  ise oleme õed ja töötame ösiti 
ning oli huvitav saada teada kuidas võib öine töö 
mõjutada töötajate vaimset tervist. 
Sissejuhatus – probleem
 Öötöö võib olla seotud erinevate psüühhiliste 
häirete ning kaebustega, eriti naiste seas. 
 Nt üks suur uuring, mis oli tehtud Inglismaal 2010. 
aastal näitas, et öötöö mõjutab negatiivselt vaimset 
tervist veel 15 kuud pärast töötamise lõpetamist. 
 Enamustes uuringutes on võrreldud päeviti töötavate 
inimeste sümptomeid ja öisete vahetustega inimeste 
sümptomeid. 
 Antud uuringus  uuriti just alalise öötöö mõju õdede 
vaimsele tervisele (lähtudes sellest, et efekt võib olla 
kumulatiivne).
Eesmärgid
1. Leida  seoseid  väsimuse, ärevuse, 
depressiooni, unisuse, unetuse ning öise 
töö vahel. 
2. Uurida kumulatiivse efekti tekkimist 
lähtudes öiste vahetuste arvust viimase 
aasta jooksul.
Meetodid
Uuringus osales 2035 norra medõde (38,1%).

KÜSITLUS
I OSA 
KÜSITLUS
II OSA 
KÜSIMUSTIK
KÜSIMUSED
KÜSIMUSED
Demograafilised faktorid (sugu, 
”Haigla ärevuse ja depressiooni skaala” - 
vanus,  perekonnaseis , väikelaste arv)
depressiooni ja ärevuse sümptomid
Töötingimused (töökogemus, 
”Bergen´i unetuse skaal” – unetuse 
öövahetuste arv aastas, töögraafik) 
sümptomid
Öötöö kogemus
Epworth ´i unisuse skaal” – unisuse 
sümptomid
”Väsimuse küsimustik”- väsimuse 
1.ei ole öötöö 
2.on eelnev öö-
sümptomid
kogemust
töökogemus
3.praegu 
töötavad öösiti 
Rühmade  sümptomeid  võrreldati  omavahel, 
analüüsiti ning leiti seoseid faktoritega.
Tulemused
Tulemused – mis uurimuse käigus 
selgus
 Rohkem depressiooni sümptomeid oli täheldatud 
väikelastega naistel ning vanematel naistel. 
 Suure töökogemusega naistel harvem esines depressiooni, 
väsimuse ja unisuse sümptomeid. Samal ajal suure 
töökogemusega õdedel ei esine tööga seotud ärevust ja 
unisust.  
 Abielus olevad naised  tunnevad  väsimust vähemal määral; 
väikelastega naistel esineb sagedamini  unisus
 Öö-töökogemuseta õed olid harvem abielus ning 
väikelastega, võrreldes nendega, kes töötavad öösiti 
praegu. 
Tulemused
 Võrreldes kahe teise rühmaga, eelneva öö-
töökogemusega õdede rühma keskmine vanus oli 
suurem  ning enamus oli abielus ja väikelastega.
 Keskmine  uuritavate  õdede vanus oli 33,1 aastat 
(varieerus 21a – 63a) ja töökogemus oli 5,2 aastat (0-37). 
 Suurem osa uuritatavatest inimestest olid naised - 
90,6%, täiskohaga töötasid 55,8% ja öövahetustega 
töögraafik oli 67,3%l. 
 Epworth´i skaali järgi uuritava inimeste rühma keskmine 
unisuse näitaja oli kõrgem kui tavalistel inimestel.
Tulemused
 Medõed, kellel on praegu öövahetused, teatasid tihedamini unetusest 
ja kroonilisest väsimusest erinevalt öö-töökogemuseta õdedest. 
Uuringu kokkuvõte
 Nii praegune, kui ka eelnev öine töö mõjutab 
negatiivselt inimeste tervist ja elukvaliteeti, sest tihti 
põhjustab unetust ja kroonilist väsimust.
 Autorite seletus: peale öövahetust töötajad lähevad 
magama sel ajal kui nende elurütm on aktiivses 
režiimis.
 Öisete töövahetuste arv aasta jooksul ei mõjuta ühtegi 
uuritud parameetrite sümptomeid – st isegi igapäevane 
öötöö ei anna kumulatiivset efekti.
Uuringu kokkuvõte
 Tõenäoliselt inimesed, kellel on raske öösiti töötada, 
keelduvad sellest tööst veel karjääri alguses. Järelikult need, 
kes töötavad öösiti pika aja jooksul on vastupidavamad ja 
tervemad. 
  Teiselt  poolt juba  ammu  öösiti töötavatel inimestel on 
kujunenud juba oma elustrateegiad, et vältida tööga seotud 
unetust ja väsimust või vähemalt depressiooni.
 Keskmine uuritavate inimeste vanus oli suhteliselt madal
Järeldus: ühelt poolt noorte õdede elustrateegiad ei ole lõpuks 
kujunenud, ja teiselt poolt minimaliseeritud ülemineku aja ehk 
menopausi  sümptomite mõju unele.
Kasutatud kirjandus
  http://web.ebscohost.com/ehost/results ?
sid=48834b5b-e089-4ad2-88d5-
d14829add540%40sessionmgr110&vid=3&hid=125&
bquery=Associations+ Between +Night+ Work +AND+A
nxiety%2c+Depression%2c+ Insomnia
%2c+Sleepiness+AND+ Fatigue +%22in
%22+a+Sample+%22of
%22+ Norwegian +Nurses&bdata=JmRiPWNtZWRtJn
R5cGU9MCZzaXRlPWVob3N0LWxpdmU%3d
Tänan 
tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #1 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #2 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #3 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #4 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #5 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #6 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #7 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #8 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #9 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #10 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #11 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #12 Seosed väsimuse-ärevuse-depressiooni-unisuse-unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Encoder5 Õppematerjali autor
Seosed väsimuse, ärevuse, depressiooni, unisuse, unetuse ning öötöö vahel norra meditsiiniliste õdede näidisel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor

Esmaabi
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

meie suhted meile täiesti uute ja juba tuttavate nähtustega? Kuidas me õpime ära ümbritseva maailma ja inimeste mõjusid iseendale? Kuidas me õpime uusi teadmisi? Kuidas kujuneb meie arusaamine maailmast, inimestest ja sündmustest? 4. Mis ühendab meie poolt kogetu ja õpitu meie jaoks ajas püsivaks, kuid samas arenevaks ja täienevaks sündmuste, faktide ja protseduuride kogumiks? Kuidas toimub meelde jäämine ja meelde jätmine, meeles pidamine ning meelde tuletamine? 5. Millest tuleneb meie mõtlemisvõime? Millised on mõtlemise protsessid ja milliste seaduspärasuste alusel nad toimivad? Kuidas keel vahendab meile maailma ja meie eneste ning teiste mõtlemist? 6. Kuidas psühholoogid psüühikas toimuvat mõõta üritavad? Kuidas saab võrrelda erinevate inimeste psüühikat omavahel? Mida tähendab vaimne võimekus? Kes on rohkem ja kes vähem võimekas? 7. Mis on meie "liikumapanevateks jõududeks"

Psühholoogia alused
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun