Romaani kujutavkunst Gooti kujutavkunst 1) Oluline ei olnud looduse jäljendamine 1) Loomutruumad, riiete alt näha liikumist (Anatoomia ebatäpne), vaid emotsioonide ja (Voldid riietes), ilmekas nägu tunnete edastamine, ruumi ei kujutatud (Tasapinnaline) Näited: 2) Ülesanne jutustada piiblilugusid Ekkehard & Uta Näited: 2) Inimese kujutamine muutub realistlikumaks, Bayeux Seinavaip 70m (Pikk jutustus aga samas ei muutu usuliste tunnete lahingust) kujutamine (Vaeste piibli printsiip Skulptuuri eesmärk kirjaoskamatule jutustada lugusid) 3) Akendel kujutati piibli lugusid miraazidega
Liising Olemus ja eripära Liising on leping, millega liisinguandja ehk redileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks. Liisinguperioodil jääb vara omanikuks liisinguandja. Liisinguvõtja saab omandiõiguse siis, kui kompenseerib liisinguandjale täielikult vara seotusmaksumuse või ostab selle vastavalt jääkväärtusele välja. Liisitakse erinevat vallas- ja kinnisvara, näiteks sõidukeid, masinaid, seadmeid ja tehnikat. Autoliisingu tingimuste võrdlus Swedba LHV Coop nk pank Liisingus Alates Alates Alates umma 5000 5000 5000 eurost eurost eurost ( ilma käibemaks ( ilma (sh uta) käibemaks käibemaks uta) ) Intressi 1% ...
Taha Wi took five other wolves with him to search the mountains, but sent half the pack home when the trail they followed led them too far north. Tahi Wi and his two brothers never returned. Taha Aki went to the chief of the Makahs in mourning, and enmity between the tribes ceased. A year later, the disappearances started again. The wolves agreed to help the Makahs, and this time they found a male cold one feeding from a maiden. Only one wolf survived the attack, Yaha Uta, the oldest son of Taha Aki's third wife. The cold one was hard as stone, fast, and deadly, and Yaha Uta lost his two brothers in the fight. He brought the Cold One's corpse back to the village for the elders to see. The corpse tried to reassemble itself, so they set fire to it and separated the ashes into small bags, one of which Billy still possesses. The Cold One's mate came to the village seeking revenge and killed the last wolf protector, Yaha Uta, as well as many of the tribe.
i põh iteg evu seks on rats uta mist reen ing ute korr alda min e
1.s a ja ndil pKr. · Ehitus t a lus ta s 70.a a s ta l ke is e r Ve s pa s ia nus ja lõpe ta s 82. a a s ta l te ma poe g. · Rooma Colos s e um s a i nime tus e lä he dus e s a s unud ke is e r Ne ro hiige lkuju (nn. kolos s i) jä rgi. · Colos s e um on põhipla a nilt e llips ikujuline , mõõtme te ga 188x156 m. · Vä lis müüri kõrgus on 48,5 m. · Ehitis e üldpikkus 524 m. · P e a mine ma te rja l on lubja kivis t te llis e d, mille kinnita mis e ks e i ka s uta tud mörti va id ra udkla mbre id. · Antiika ja l s uurus e lt kolma s s ta a dion. · Ma huta s 50 000 pe a ltva a ta ja t. · Tribüünide a ll kulge s id ringga le riid ja tre ppkä igud. · P e a ltva a ta ja d olid ja ga tud ne lja ks : na is e d, orja d, va ba s ta tud orja d ja va ba na s ündinud roomla s e d. · Aukoha d olid ke is ril ning ta s a a dikute l ja Ve s ta pre e s trinna de l. · Ehitis koos ne s ne lja s t korrus e s t.
keemilised ained. Kõige tuntumad alkaloidid: Kofeiin kesknärvisüsteemi stimulant kõige kasutatavam mõnuaine kõige kasutatavam psühoaktiivne aine Kokaiin kesknärvisüsteemi stimulant kasutatakse enim uimastina kasutatakse meditsiinis silma,kurgu ja ninaoperatsioonidel Morfiin ka s uta ta ks e m e d its iinis va luva ig is tina m o rfium is t te kib ke rg e s ti s õ ltuvus Nikotiin s tim ula nt Niko tiinil o n m õ ne d ka nts e ro g e e ns e d e fe ktid Täname tähelepanu eest!
Kõdunemisprotsess · Süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine. õhuhapnik Mädanemi u ne juuresolek Kõdunemin ul e hapniku Roiskumin juuresolek e uta Koostanud: "Kõdunemine ja käärimine" Helen Kaljurand · Mädanemise protsess lõpeb kõdunemise etapis, kus lõpptulemusena organism on muutunud huumuseks või turbaks · Huumus ja turvas on taas valjalikud uute organismide kasvamiseks / arenemiseks Videod mädanemise kohta · Puuvilja mädanemine : http://www.youtube.com/watch?v=0Erzz 7WKtg4 · Roti mädanemine: http://www.youtube.com/watch?NR=1&f eature=endscreen&v=2OJ73BJheBA Kasutatud allikad:
Gooti kujutav kunst Gooti kujutav kunst on seotud kristlike teemadega. Tegelased ja sündmused valiti piiblist. Teemadeks olid: KRUTSIFIKS (ristilöödud Jeesuse kujutamine), MADONNA (ema Maarja koos oma poja Jeesusega), PIETA (Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega), KOLGATA GRUPP (laiendatud krutsifiks, kus ristilöödud Jeesus on oma jüngritega), MAARJA KUULUTUS ja KÜLASTUSGRUPP, PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG. Katkueelset aega peeti gooti ajastu kõrghetkeks, sest siis hakkasid üle pika aja tekkima portreeskulptuurid. Esialgu olid need suurtest annetajatest kirikutele (Uta ja Ekkehard). Erandiks oli ka ratsamonument väejuhist Bamburgis. Suursugune ja rahulik kunst muutus aga järsult pärast katku, kui kunst muutus tundelisemaks ning hakati näitama Kristust kannatavana ning kujutati surmatantsuteemat. Samuti Kolgata Gruppi. CHARTRES'is ja REIMS'is oli palju skulptuure, sest seinte peal p...
s ündinud 28. juuli 1887 s urnud 2.oktoobe r 1968 pra nts us e -a me e rika kuns tnik la hkus kodus t 10-a a s ta s e lt ja õppis oma va ne ma te ve nda de e e s kujul jä rgmis e d 7 a a s ta t Roue nis Corne ille ' lüts e umis va ra s e d tööd on pos timpre s s ionis tlikus , kubis tlikus ja fovis tlikus s tiilis Ducha mpilt pä rine b mõis te "re ady-m ade ", mis tä he nda b, e t te ha s e s va lmis ta tud a s ja d oma ka s uta mis ke s kkonna s t e ra lda tuna on kuns t "Jalg ratta ratas " 1913 "Fo ntään" 1917 "S e its e po is s me e s t pruuti lahti riie tamas " 1915/1923 "L.H.O.O.Q." 1919 "Rro s e S e lavy" "Me rtzbau " 1933 "Pruut" "Akt tre pil" os ka s hä s ti ma le t mä ngida oli tuge v ma te ma a tika s ja joonis ta mis e s te guts e s ma le a ja kirja nikuna 1927 a bie llus ta a utotöös turi tütre Lydie
Klimt näitab naist kui piiramatu erootilise võimuga mehe üle valitsejat. Selline saatuslik naine ehk femme fatale vaatab vastu maalilt "Juudit". ,,JUUDIT" Ma a li te e m a o n p ä rit p iib lis t. Juud it o li na ine ., ke s o m a ka va lus e g a uinuta b va e nla s e tä h e le p a nu ja ra iub vä e p e a liku p e a te m a e ne s e m õ õ g a g a m a h a p ä ä s te s nii o m a ra h va . S iis ki o n Klim t ka s uta nud s e d a te e m a t va id m a s ke e ring uks , te m a Juud it e i o le p o s itiivne ka ng e la ne . Na ine m a a lil p a kub e nna s t a va likult va a ta ja le p a lja s ta d e s rinna . P a re m rind kum a b lä b i õ h uke s e riid e . Nä o ilm e s p uud ub jä le s tus võ i võ id urõ õ m s e llis e te o p uh ul va id s e e o n e m o ts io o nitu, s e lle s o n e ro o tilis t üle o le kut.
Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall. Ta on Aldriani poeg, Dankwarti vanem vend, Ortwini sugulane ning Guntheri ja Giselheri poolvend (haldja-deemoni sigitatud). Tema tappis Siegfriedi.
(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt kaasa uue laadi enne, kui gootika võitis saksa arhitektuuris. Sellepärast asetseb saksa gooti kultuur rohkem just siseruumides. See soodustas vabafiguuride loomist, näiteks ratsanikufiguur Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust. · Portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Maalikunst: · Klaasimaal ehk vitraazikunst kõige olulisem
Vihmajumal Tlaloc Kunst - müürijoonistused · T e o tih u a c a no d o lid s uure p ä ra s e d m üürile jo o nis ta ja d · Nii e ra m a ja d kui ka a va likud ko h a d o li tä is m a a litud , p ra ktilis e lt o li s e d a ka te rve linn · Jo o nis tus te te e m a d e ks re lig io o n: kujuta ti ts e re m o o nia id , ta va s id , ritua a le · T ä h e le p a n u o n p ö ö ra tud ka inim e s te riie tus e le ja lo o m a d e le · Ei ka s uta tud va rje e g a p e rs p e ktiive , s uurus e jä rg i s a i a ru, ke s o n p ild il tä h ts a im Müürijoonistused Kunst - maskid · Üh te d e ks kuns tip ä ra s te ks vä lje nd us viis id e ks · Ka s uta ti m a tus e ts e re m o o nia te l, p a nd i ka ng e la s te le p ä h e · Ma s kid vo rm itud vä g a ra s ke te s t kivid e s t, m a s kid e s s e uuris ta ti ja va h e l ka e ti ne e d ka m o s a iikid e g a
sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geišade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites (üks traditsionaalseid jaapani teatri vorme). Shamiseni neljakandiline kõlakast oli tehtud sandlipuust, mis kaeti koera või kassi nahaga. Keeled olid tehtud siidist või nailonist. (Samast) Shamiseni mängitakse samuti suure elevandiluust või puust trilleriga. Shamiseni kasutati populaarsete laulude (ji uta, ko uta jne.) saateks Edo ajastu ajal. Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule. Esimene tüüp Shamiseni muusikat arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. (Samast) Löökpillid Taiko Taiko on üldine termin mitmesuguste jaapani trummide kohta, mis toodi sisse 7. sajandil Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud
sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geisade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites (üks traditsionaalseid jaapani teatri vorme). Shamiseni neljakandiline kõlakast oli tehtud sandlipuust, mis kaeti koera või kassi nahaga. Keeled olid tehtud siidist või nailonist. Shamiseni mängitakse samuti suure elevandiluust või puust trilleriga. Shamiseni kasutati populaarsete laulude (ji uta, ko uta jne.) saateks Edo ajastu ajal. Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule. Esimene tüüp Shamiseni muusikat arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. Jutlustuslaulul on ka mitmeid stiile: Gidayu-bushi, Kiyomoto, Tokivaxy ja Shin'nai. Kiyomotot ja Tokivaxyt kasutati ka tihti Kabuki tansude saateks. Löökpillid
Kiiresti muutus see geishade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites (üks traditsionaalseid jaapani teatri vorme). Shamiseni neljakandiline resonantskamber oli tehtud sandlipuust, mis kaeti koera või kassi nahaga. Keeled olid tehtud siidist või nailonist. Shamiseni mängitakse samuti kasutades suurt elevandiluust või puust trilleriga, nagu mängitakse banzot. Shamiseni kasutati populaarsete laulude (ji uta, ko uta jne.) saateks Edo ajastu ajal. Taiko on üldine termin mitmesuguste jaapani trummide kohta, mis toodi sisse 7. saj. Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong),
4) Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres’i katedraali läänefassaadil. 5) Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid. 6) Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal? Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta. 7) Millised olid gooti kujurite lemmikteemad? Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega. 8) Mis on vitraaž? Kus asuvad kauneimad vitraažid? Vitraaž on klaasimaal. Kauneimad vitraažid asuvad Prantsusmaal Chartes’i katedraalis ja Pariisi kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle’is. 9) Kellest maalis Giotto oma suurimad freskoseeriad? Assisi Püha Franciscusest. 10) Mida uut tõid vennad Limbourg’id miniatuurmaali? Hakkasid kujutama olustikustseene, maasiku ja arhitektuurikujutisi
R a h vus liku us und i shintoismi kõ rva l o n Ja a p a nis le vinud la ia lt b ud is m , e riti zen- budism, m is jõ ud is s inna lä b i Hiina . Ja a p a ni üh is ko nd o n e rine va te us und ite s uh te s s a lliv ning tä na p ä e va ni e ks is te e riva d s e a l kõ rvuti m itm e s ug us e d re lig io o nid . Mis o n b ud is m ? Bud is m i s ünnim a a o n Ind ia . Bud d h a e h k p rints S id d a rth a G a uta m a ra ja s s e lle 6 .5 . s a ja nd il e Kr. Bud d h a o n tä ie liku te a d m is e ja ka a s tu nd e ke h a s tus . Bud is tid e e e s m ä rg iks o n jõ ud a nirva a na s s e . G a g a ku S e e o n Ja a p a ni õ uko nna m uus ika va nim liik. "G a g a ku" tä h e nd a b e le g a nts e t, õ ig e t m uus ika t. S e d a e s ita ta ks e a inult p illid e l. G a g a ku
ting itud teadvuse ja liikumishäireid, krampe, peavalusid ning m itm e s ug us e id m uid närvisüsteemi h ä ire id . Diagnoosimine Ta va lis e lt a ntike h a d e e va s tua ine te m ä ä ra m is e g a ve e nive re s t Ka a s a s ünd inud to ks o p la s m o o s i ja im uunp uud ulikkus e g a p a ts ie ntid e l o le va h a ig us e d ia g no o s im is e ks ka s uta ta ks e to ks o p la s m a d e DNA määramist looteveest, seljaajuvedelikust, verest, silmast ja nakatunud kudedest. Ravivõimalused No rm a a ls e im m uuns üs te e m ig a inim e s e l va e vus i m itte p õ h jus ta v to ks o p la s m o o s ina kkus , m is o n kind la ks te h tud to ks o p la s m a va s ta s te a ntike h a d e e s ine m is e g a ve re s , ta va lis e lt ravi ei vaja. Ravi vajavad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine:IRT3930, Side Laboratoorse töö:.Analoogtelefon Aruanne Täitja:Egert Pärna Juhendaja:Marika Kulmar Töö sooritatud: 12.15.07 Aruanne esitatud............................................................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ 1 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erineva...
Rahvastiku etniline struktuur Aja loolis e lt kujune nud inimrühma , ke s rä ä gib s a ma ke e lt ja ke lle l on ühine a s ula nime ta ta ks e e tnos e ks . Va nim e tniline ühe ndus on hõim, ke da ühe nda va d e s ime s e d e s iva ne ma d, kombe d, ke e l või re ligioon. Nä ite ks Aa frika s on kokku üle 600 e ri hõimu, a ga riike on 53. Kui hõim e la b kogukonna na , ke lle l pole is e s e is va t riiki, s iis e i s a a ta ka ka s uta da oma riiklus e ga ka a s ne va id s uve rä ä ns e id õigus i. Kui hõim ra ja b oma riigi, s iis muutub ka te ma diploma a tiline ja õigus lik s a a tus . Etnilis e tunnus e a lus e l piiritle ta v riigi koda nikkonna os a on ra hvus . Ra hvus e l võib, kuid e i pruugi olla oma riik. Riigi a rvuka ima t ja domine e riva t ra hvus t nime ta ta ks e põhira hvus e ks ning riigi ra hva s tiku te is ts ugus e e tnilis e tunnus e ga os a s id nime ta ta ks e vä he mus ra hvus e ks .
kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geishade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites (üks traditsionaalseid jaapani teatri vorme). Shamiseni neljakandiline resonantskamber oli tehtud sandlipuust, mis kaeti koera või kassi nahaga. Keeled olid tehtud siidist või nailonist. Shamiseni mängitakse samuti kasutades suurt elevandiluust või puust trilleriga, nagu mängitakse banzot. Shamiseni kasutati populaarsete laulude (ji uta, ko uta jne.) saateks Edo ajastu ajal. Taiko on üldine termin mitmesuguste jaapani trummide kohta, mis toodi sisse 7. saj. Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Analoogtelefon Aruanne Täitjad: Regan Peetsalu 061955IATB Üllar Soo 061963IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime (,,toru hargil" ja ,,toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töös kasutatavad vahendid Ericssoni digitaalkeskjaam ,,MD 110"; analoogtelefon TA-68; ostsillograaf C1-65A; arvuti komplektis mikrofoniga; tester ja takistusmagasin. 1. Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis ,,toru võetud" Voolu määramine toimub eeltakisti meetodil...
Chartres'i katedraal. Pühakud. Figuuride näod realistlikud, isikupärased. Kehad tinglikud, jäigad ja silindritaolised. Reimsi katedraal. Viimne kohtupäev. Iga figuur eri poosis, isikupärased. SAKSAMAA Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta Eeskuju prantsusmaalt. Skulptuur rohkem siseruumides, kui väljas. 14.saj peateemaks saksamaal kristuse kannatuslugu ja neitsi maarja kujutamine. Pieta Maarja kristuse surnukehaga Madonna Neitsi Maarja jeesuslasega S-tähte kujutav figuuripaigutus on isel. Gooti stiilile. PILT: MADONNA skulptuur Klaasimaal e. vitraaz (prantsusmaa) Vitraaz koosneb erivärvilistest klaasitükkidest, mille vahel tinaribad, mis jäid kujutisel kontuuriks
GOOTI KUNST Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil „gootika“ halvustav tähendus – sünonüümiks sõnadele „metsik“, „kultuuritu“, „barbaarne“. Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussü...
Õhus süttib ta ise e n e s e s t . Fosforiaurud e ae gla s e oksüd atsio o ni tõttu on fosfor pim e d a s hel end uv. P lahustub hästi süsinikdisulfiidis, ben s e e n i s , alkoh olis ja teiste s orga anilis et e s lahustite s. Valge fosfor on äärmis elt mürgin e. Nahale sattunult tekitab ta rask e sti paran e v aid haavand eid. · Punane fosfor Tekib valge fosfori kuumuta mi s e l (280 300°C) õhu juurd e p ä ä s uta. Punan e fosfor on kõrgp olü m e e r n e aine, mille struktuur on lõplikult kindlaks määra m ata. Erinevalt valge st fosforist on puna s e fosfori sula mi st e m p e r atuur kõrg e m ja ta on ke e milis elt inaktiivse m , ei hele nd u pim e d a s eg a ole m ürgin e . Puha s punan e fosfor ei ole m ürgine , pole väga tuleohtlik, kuna tema süttimiste m p e r atuur on 210 °C, kuid lisandid võivad süttimist soo d u stad a
(P) Pilt 9. MontSaintMicheli klooster. (P) Pilt 10. Canterbury katedraal.(I) Pilt 11. Westminster Abbey katedraal.(I) Pilt 12. Salisbury katedraal.(It) Pilt 13. Milano toomkirik.(It) Pilt 14. Doodzide palee Veneetsias.(It) Pilt 15. Strasbourg'i toomkirik.(P/S) Pilt 16. Kölni toomkirik.(S) Pilt 17. Maarja kirik Lüübekis.(S) Pilt 18. Pühakud Chartres'i katedraali portaalil. (VaraG.)(P) Pilt 19. Reims'i katedraal "Viimne kohtupäev". (KõrgG.)(P) Pilt 20. Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta. Pilt 21. Jumalaema kirik, Madonna.(P) QuickTime and a QuickTime and a QuickTime and a QuickTime and a decompressor are needed to see this picture. decompressor decompressor decompressor are needed to see this picture. are needed to see this picture. are needed to see this picture. 1
sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geisade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites (üks traditsionaalseid jaapani teatri vorme). Shamiseni neljakandiline kõlakast oli tehtud sandlipuust, mis kaeti koera või kassi nahaga. Keeled olid tehtud siidist või nailonist. Shamiseni mängitakse samuti suure elevandiluust või puust trilleriga. Shamiseni kasutati populaarsete laulude (ji uta, ko uta jne.) saateks Edo ajastu ajal. Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule. Esimene tüüp Shamiseni muusikat arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. Jutlustuslaulul on ka mitmeid stiile: Gidayu-bushi, Kiyomoto, Tokivaxy ja Shin'nai. Kiyomotot ja Tokivaxyt kasutati ka tihti Kabuki tansude saateks. 7
te a du s n õ u a n n e , ko olitu s ja täi en d õ p e , too d a n g u s äilita min e , turu sta min e ja r ekla a m , p a n g at e e n u s e d , j kujun e b ko m pl e k s m aj an du st e g e v u si, mi s o n o m a v a h el tih e d alt s e otu d. ÄRITEENUSED Ärite e n u st e k s ni m etatak s e m aj a n du s s e ktorit, mi s te g el e b te e n u st e o s uta mi s e g a fir m a d el e ja ett e Ärite e n u st e k s lo etak s e r ekla a mi, turva, kori stu s, foto gra afiat e e n u s eid, e hitu st e pr oj ekt e eri mi st, m aj ka s utatavat e m õ õt eriistad e ko ntrolli mi st, ra a m atu pid a mi st öid, m a k s u, äri ja juhti mi s ko n s ultatsio o n e , uurin gut e te g e mi st ja av aliku arva m u s e k ü sitlu st e korrald a mi st, tööj õ uv a h e n d u st e e n u st e o s uta
17 19451953 Stalini pärand ja hilisem diskussioon. · Kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames. · See eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma. · Julmus, mis jäi igaveseks inimestele meelde. 18 Jossif Stalin · S ta lin o li nii NS VL liid e r kui ka s üm b o l. · O m a võ im u ka s uta s J o s s if S ta lin ta g a p la a nil o lle s . · S ta lin o m is ta s e nd a le is e kõ rg e im a s õ ja vä e a ua s tm e . · Üks tä h ts a m a id in im e s i ve ne a ja lo o s . 19 · 1 9 2 2 . a a s ta l o li Le nin jub a ra vim a tult h a ig e ja ta kirjuta s o m a p o liitilis e te s ta m e n d i. · Ava likkus e le o n s e e tuntud Le nini te o s e "Kiri Ko ng re s s ile " jä rg i.
Gooti kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandus ei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine ...
mine ma · Avalik s e kto r o n ko hus tatud vas tu võ tma dig itaals e lt allkirjas tatud do kume nte (Dig itaalallkirja s e adus , §4 ja §43) alate s 2001. aas ta 1. juunis t! Dig iallkiri Ee s tis · 07.03.2000 Dig itaalallkirja s e adus · 28.01.2002 väljas tataks e e s ime ne ID-kaart · 07.10.2002 e s ime ne avalik dig itaalallkiri · Täna: ID-kaart kõ ig il o le mas Tas uta tarkvara Ca 1 miljo n po te ns iaals e t allkirjas tajat Ca 800 000 allkirja Po s itiivne ko htulahe nd Allkirjas tamis e tarkvara · Dig itaals e ks allkirjas tamis e ks s aab kas utada Dig iDo c Klie nti · Võ ib kas utada ka Dig iDo c po rtaali aadre s s il http://dig ido c .s k.e e · Allkirjako ntro lli s aab te o s tada ka ID-kaarti võ i Mo biil-ID'd o mamata aadre s s il http://dig ido c c he c k.s k.e e
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Prantsusmaa Chartres'i (12.saj) katedraali läänefassadi portaalide palestiku figuuridel. • Figuuride näod on realistlikud j aisikupärased. • Kõige täiuslikumalt esindavad kõrggootikat Reimsi ja Amiensi (13.saj.) katedraali figuurid. Need on peaaegu vabafiguurid • Saksamaal Bambergis on kuulus rüütli-ideaali väljendav ratsaniku figuur. • Naumburgi toomkirikus kujutatakse kiriku toetajaid :krahvipaari Ekkehard ja Uta. Ratsaniku kuju. • Gooti kuurite lemmik teemad on: kristuse kannatuslugu, 13.saj. Neitsi Maarja Jeesus-lapsega(madonna) • Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks in vitraaskunst.
Kuu mtra at tüüpi õ h u m õ õturm õ õ d av a d m o ot ori s s e si s e n e v at õ h u m a s si.Kuu mtra at õ h u m õ õturite s o n s e e s pla attina st kuu mtra at el e m e nt ja õ h u s o oju s e ko m p e n s at si o o ni taki sti.Juhtplokk üh e n d a b kuu mtra a di v o olurin gi ja s e e kuu m e n e b ligikau d u 1 5 02 0 0 kra a di. Mö ö d uv õ hk p ü ü a b s e d a jahutad a. Si s e n e v a õ h u m a s si s a a b juhtplokk te a d a traa di kuu m uta mi s e k s kulunu d v o olutu g e v u st m õ õt e s . *Mõ õ d etak s e r õ hku ( si s s el a s k e koll ektori s):Kil er õ h u a n d ur Si g n a ali ka s utatak s e m o ot ori ko or m u s e m ä är a mi s e k s.And uri rikke korral viib juhtplokk k ütu s e h ul g a ja s ü üt e h etk e m ä är a mi s e h ä d ar e zii mil e, mi s v õi m ald a b s õita r e m o n diko h a ni.H õr e n d u s a n d uri s o n g alvan ot e h nika g a
peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis tame s uurte tähtedega j a nende ele men te väikes te tähtedeg a. Tühihulk Ø ={ } N äited hulkada defineerimis es t j a kas uta mis es t N 1. A ntud hulgad { a) x | x on reaalarv ja kehtib x 2 = 1} b) {x | x on täisarv ja kehtib x 2 = 3 } M illis ed on nende hulkade elemend id (loetled a). N 2. A ntud on hulkade elemendid a) {a ,i ,e ,o ,u ,ö ,ä ,ü} b) {1,3,5,7 ,9 ,...} defineerida vas tavad hulgad V aatle me kahte hulka A j a B. D ef. Hu lk a A n im etam e hu lga B alam h u lgak s ( A B ), s iis ja ain u lt s iis ku i iga h u lga A elem en t on k a h u lga B elem en t.
peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis tame s uurte tähtedega j a nende ele men te väikes te tähtedeg a. Tühihulk Ø ={ } N äited hulkada defineerimis es t j a kas uta mis es t N 1. A ntud hulgad { a) x | x on reaalarv ja kehtib x 2 = 1} -1 ja 1 b) {x | x } on täisarv ja kehtib x 2 = 3 tühihulk M illis ed on nende hulkade elemend id (loetled a). N 2. A ntud on hulkade elemendid a) {a ,i ,e ,o ,u ,ö ,ä ,ü} b) {1,3,5,7 ,9 ,...} defineerida vas tavad hulgad V aatle me kahte hulka A j a B. D ef. Hu lk a A n im etam e hu lga B alam h u lgak s ( A B ), s iis ja ain u lt s iis ku i iga
Viide Nädalapäev Kuu Esmaspäev Esmaspäev Jaanuar 1 3 Teisipäev Teisipäev Veebruar 2 Mai Kolmapäev Kolmapäev Märts 3 Neljapäev Neljapäev Aprill 4 Reede Reede Mai 5 41482 Laupäev Laupäev Juuni 6 Pühapäev Pühapäev Juuli 7 August 8 September 9 Oktoober 10 November 11 Detsember 12 Leia kõrvalol...
kus a 2 0 ja b2 0 ; a1 ja a 2 ei oma ühis tegureid, b1 .j a b2 ei oma ühis tegureid. .......................................... J äreldus R ats ionaal arvu korruta mis el kahega s aame rats ionaalarvu. ............................................. M õned tüüpilis ed vead teoreemide tões tamis el : - A rgument eeri taks e näidetega, mõne näite korra teoreemi kehtimine ei tähenda s elle üldis t kehtimis t - S amad e tähis tus te kas uta mine erinevate ter mini te jaoks , näiteks kaks suvalis t paaris arvu m j a n tähis tataks e m= 2*k ja n= 2*k, kui s ee on vale s es t tekib s eos m= n, mis s uvalis te täis arvude korral ei kehti - H üppeline üle minek tulemus e le - Tule mus t ennas t kas utataks e tões tus e sees K ontranäite l põhinev tões tus : Tões tada et j ärgmine väide pole tõene a ,b R korral , kui a < b s iis ka a 2 < b 2 V ali me a= -2 j a b= -1.
kus a 2 0 j a b2 0 ; a1 j a a 2 ei oma ühis tegureid, b1 .j a b2 ei oma ühis tegureid. .......................................... J äreldus R ats ionaal arvu korruta mis el kahega s aame rats ionaalarvu. ............................................. M õned tüüpilis ed vead teoreemide tões tamis el : - A rgumente erit aks e näidetega, mõne näite korra teoreemi kehti mi ne ei tähenda s elle üldis t kehtimis t - S amad e tähis tus te kas uta mine erinevate ter mini te jaoks , näiteks kaks suvalis t paaris arvu m j a n tähis tataks e m= 2*k ja n= 2*k, kui s ee on vale s es t tekib s eos m= n, mis s uvalis te täis arvude korral ei kehti - H üppeline üle minek tulemus e le - Tule mus t ennas t kas utataks e tões tus e s ees K ontranäite l põhinev tões tus : Tões tada et j ärgmine väide pole tõene a ,b R korral , kui a b s iis ka a 2 b 2 Vali me a= -2 j a b= -1.
Grafiit: Kihiline heks a g o n a aln e struktuur ; Kihid eralduvad kerg e sti: joonistusvah e n d , määrd e ain e d. G. on peh m e . väga tulekind el (hapniku puudu mi s el ) tiiglid, ahjud e vood erdu s . Tah m a kasutataks e: kum mi täiteainen a (üle 80%); plastide s, eripab erite s ;(sh. kop e e r p a b e ri s ), trükivärvi ja musta tussi valmistamis el jm. ; Puidusü si tekib puidu kuumuta mi s el õhu juurdep ä ä s uta . Kasut. gaa sitorbikute s, me ditsiinis, valastustehn olo o gia s jm. Koksi saad ak s e teatud süsinikurikaste ainete (sag e d a mi ni kivis ö e ) kuumuta mi s el õhu juurdep ä ä s uta. Kasuta min e: reduts e e rija mitm ete metallide (eriti malmi) tootmis el, k ütus, elektroodi m at erjal jm. Karbüün: Heksa g o n a al s e võre g a pulbril. aine, m u stjas, hallikas või valkjas (sõltuvalt kristallide suurus e st)
Aadama ja Eeva paradiisist väljakihutamine Reljeef piiskop Bernwardi ustel. NÄITED Gooti skulptuurikunstist: Pühakud Chartres'i katedraali portaalil; Reimsi katedraal. Püha Peetrus; Reimsi katedraal.; Viimsepäeva stseen; Reimsi katedraal. Külgportaali skulptuurid; Reimsi katedraal. Külgportaali skulptuurid; Reimsi katedraal. Madonna; P ariisi Notre Dame. Madonna; Sünagoog. Strasbourg'i katedraal; Voorused tallavad patte. Strasbourg'i katedraal; Ekkehard ja Uta. Naumburgi katedraal MAALIKUNST Romaani kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta nagu skulptuure katvad maalingud. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal kasutusele tulid. (Kõrgaeg oli vitraazidel gooti ajal). Eri
süles hoidvas jumalaemas pidid kehastuma üheaeglaselt nii maine kaunidus kui ka taevane headus. Tänu inimlikult mõistetavale, emaarmastust väljendavale sisule korrati madonnakujusid paarisaja aasta vältel üha uuesti ja uuesti. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine. Nende juures ei põrgatud tagasi ei sünguse ega eemaletõukavalt mõjuva tõetruuduse ees. Sünagoog. Strasbourg'i Voorused tallavad Ekkehard ja Uta. katedraal patte. Strasbourg'i Naumburgi katedraal katedraal Huvitavaid töid lõid saksa kujurid. Rikkalikud on Strasbourg'i katedraali skulptuurkaunistused, esile tõstetakse Bambergi ja Naumburgi katedraalides leiduvaid töid, eriti just viimasest kiriku toetajaid, mehist Ekkerhardi ning tema õrna abikaasat Utat. Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad
Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil portaalide palestiku figuurid Skulptuur jaotakse: 1. Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali figuurid rahulikkus 2. Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta piinatus Lisaks veel : Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus
Games It was also customary to play many New Year's games. These include hanetsuki, takoage (kite flying), koma (top), sugoroku, fukuwarai (whereby a blindfolded person places paper parts of a face, such as eyes, eyebrows, a nose and a mouth, on a paper face), and karuta. Entertainment There are many shows created as the end-of-year, and beginning-of-year entertainment, and some being a special edition of the regular shows. For many decades, it has been customary to watch the TV show Khaku Uta Gassen aired on NHK on New Year's Eve. The show features two teams, red and white, of popular music artists competing against each other. Hatsumde, hatsuhinode, the "firsts" of the year Celebrating the new year in Japan also means paying special attention to the first time something is done in the new year. Hatsuhinode () is the first sunrise of the year. Before sunrise on January 1, people often drive to the coast or climb a mountain so that they can see the first sunrise of the new year.
Don Juan vastab silmakirjatseva tooniga, et kahjuks ta ei saa enam, kuna taevas ei luba seda. Tahab nüüdsest rangete eluviisidega tasa teha, minevikus tekitatud patte. Don Carlos tunneb, et kui mees tema pakkumist vastu ei võta ss ta solvab tema perekonna au. Küsib, et kas ta tõesti arvab ,et võib end toredate vabandustega petta. Don Juab peidab ent n.-ö. taeva taha. Mees ähvardab talle kättemaksta. Elame-näeme. NELJAS STSEEN Sganarelle soovib, et Don Juan muutuks tagasi selliseks ag uta enne oli, sest uus Don Juan on veel hullem kui see vana. Don Juan hakkab midagi vastu seletama aga takerdub. VIIES STSEEN Vaim ütleb, et Don Juanil on alles jäänud vaid üksainus hetk, et kasutada taeva halastust. Sellesk peab ta sealsamas oma pattu kahetsema. Don Juan peab teda kellekski tuttavaks, tahab tema nägu näha. Vaim muudab oma nägu ja kujutab Aega, vikat käes. Don Juan teatab, et mitte miski ei suuda teda hirmutada. Võtab mõõga ning torkab teda
D ef: relats ioon i, m is on an tiref lek s iivn e ja tran s itiivn e n im etatak s e ran geks järjes tu s ek s . Tuntui mad näited ranged võrratus ed erinevate l arvuhulkadel < K ontrollime antirefl eks iivs us : üks kõik mi llis e a korral ei kehti a< a trans itiivs us a< b j a b< c järeldub a< c J ärj es tus relats ioonid eks on ka mi tterang e s is alduvus j a range s is alduvus , s amut i leks ikograafil ine järj es tus . M itterange järj es tus e kuj uta mis eks kas utataks e ka Has s e d iagram m i , mis s aadaks e relats iooni graafis t järgmis t e lihts us tus tega: - G raafis t eema ldat aks e kõik s ilmus ed (refleks iivs us e tõttu tuleks s ilmus lis ada iga tipu j uurde) - G raafis t eema ldat aks e kõik kaared, mi lle olemas olu järeldub trans itiivs us es t (kui tipus t a on kaar tippu b ja s ealt kaar tippu c, s iis tipus t a tippu c ots ekaart ei kas utata)
D ef: relats ioon i, m is on an tiref lek s iivn e ja tran s itiivn e n im etatak s e ran geks järjes tu s ek s . Tuntui mad näited ranged võrratus ed erinevate l arvuhulkadel < K ontrollime antirefl eks iivs us : üks kõik mi llis e a korral ei kehti a< a trans itiivs us a< b j a b< c järeldub a< c J ärj es tus relats ioonid eks on ka mi tterang e s is alduvus j a range s is alduvus , s amut i leks ikograafil ine järj es tus . M itterange järj es tus e kuj uta mis eks kas utataks e ka Has s e d iagram m i , mis s aadaks e relats iooni graafis t järgmis t e lihts us tus tega: - G raafis t eema ldat aks e kõik s ilmus ed (refleks iivs us e tõttu tuleks s ilmus lis ada iga tipu j uurde) - G raafis t eema ldat aks e kõik kaared, mi lle olemas olu järeldub trans itiivs us es t (kui tipus t a on kaar tippu b ja s ealt kaar tippu c, s iis tipus t a tippu c ots ekaart ei kas utata)
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu ……………
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
