Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastuku etniline struktuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Rahvastiku etniline struktuur
Aja loolis e lt kujune nud inimrühma , ke s rä ä gib
s a ma ke e lt ja ke lle l on ühine a s ula nime ta ta ks e
e tnos e ks .
Va nim e tniline ühe ndus on hõim, ke da ühe nda va d e s ime s e d e s iva ne ma d,
kombe d, ke e l või re ligioon.
Nä ite ks Aa frika s on kokku üle 600 e ri hõimu,
a ga riike on 53.
Kui hõim e la b kogukonna na , ke lle l pole
is e s e is va t riiki, s iis e i s a a ta ka ka s uta da
oma riiklus e ga ka a s ne va id s uve rä ä ns e id õigus i.
Kui hõim ra ja b oma riigi, s iis muutub ka te ma
diploma a tiline ja õigus lik s a a tus .
Etnilis e tunnus e a lus e l piiritle ta v riigi koda nikkonna
os a on ra hvus .
Ra hvus e l võib, kuid e i pruugi olla oma riik.
Riigi a rvuka ima t ja domine e riva t ra hvus t
nime ta ta ks e põhira hvus e ks ning riigi ra hva s tiku
te is ts ugus e e tnilis e tunnus e ga os a s id nime ta ta ks e
vä he mus ra hvus e ks .
Etnos e olulis e ks tunnus e ks on ke e l.
Ma a ilma s rä ä gita va te ke e lte a rvu on ra s ke
kindla ks te ha , a ga umbe s on s e e 2500-4000.
Ma a ilma s e nim rä ä gita v ke e l on hiina ke e l , mida
kõne le b 1,1 milja rd inime s t.
Euroopa s rä ä gita va te s t ke e lte s on kõige
le vinuma d: his pa a nia ke e l (ligi 330 mln in), s a ks a
ke e l (100 mln), inglis e ja ita a lia ke e l (60 mln).
Inglis e ke e l on ma a ilma s 320mln inime s e le
e ma ke e le ks .
Viima s te l s a ja ndite l võib ke e lte a re ngus tä he lda da
ka ht te nde nts i.
1. S e os e s ra hva s te kujune mis e ga ja uute
kirja ke e lte loomis e ga on muutunud s ugula s ke e lte
ja -murre te piirid.
2. P a ljud vä ike ke e le d või -ke e lkonna d on
hä ä bunud mõne s uurke e le s urve l.
S õltuva lt e tnilis te piiride ja riigipiiride ka ttuvus e s t e ris ta ta ks e riige jä rgmis e lt:
1. Ühe ke e ls e d riigid, kus üks ra hva s moodus ta b üle 90% ra hva s tikus t, nt
(Is la nd, Ta a ni, J a a pa n).
2. Ka ks ke e ls e d riigid, nt (Be lgia , S oome , Ka na da ).
3. P a ljuke e ls e d riigid, nt (India , US A, Ve ne ma a ).
Kire va e tnilis e , e riti re ligioos s e koos s e is uga riikide s või muude s piirkonda de s
on s uur ra hvus konfliktide oht.
Tänan kuulamast !
Vasakule Paremale
Rahvastuku etniline struktuur #1 Rahvastuku etniline struktuur #2 Rahvastuku etniline struktuur #3 Rahvastuku etniline struktuur #4 Rahvastuku etniline struktuur #5 Rahvastuku etniline struktuur #6 Rahvastuku etniline struktuur #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor loomeinimesed Õppematerjali autor
powerpoint

Sarnased õppematerjalid

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad
19
pptx

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega ü

Bioloogia
Prantsusmaa powerpoint
10
odp

Prantsusmaa powerpoint

Prantsusmaa Asend As ub : Eura a s ia m a nd ril, Lä ä ne Euro o p a s . La is ukra a d id : 4 4 °5 5 ° N, 5 °7 E. Üm b rits e va d : Atla nd i o o ke a n, Va h e m e ri, La Ma nc h e vä in, Bre ta g ne p o o ls a a r, Ke s km a s s iv (m ä e s tik) . Ee s tis t jä ä b : 1 8 6 3 km ka ug u s e le . Aja va h e o n P ra nts us e ja Ee s ti va h e l 2 tund i. Piirid,suurus P ra nts us m a a l o n nii m a is m a a kui m e re p iir. Na a b e rriig id :Be lg ia , Luks e m b urg , S a ks a m a a , S ve its ,S uurb rita nnia , Ita a lia a lia , Mo na c o , And o rra ja His p a a nia . P ind a la : 5 4 7 0 3 0 km ² P ind a la p o o le s t kuulub s uurte riikid e h ulka . (4 7 .ko h a l) Loodus P inna m o o d : e na m ja o lt ta s a ne , lõ una o

Geograafia
Colosseum- slaidid-
12
ppt

Colosseum ( slaidid )

COLOS S EUM J a ne li Lille a llik 10.a · Rooma s uurim a mfite a te r Colos s e um e hita ti 1.s a ja ndil pKr. · Ehitus t a lus ta s 70.a a s ta l ke is e r Ve s pa s ia nus ja lõpe ta s 82. a a s ta l te ma poe g. · Rooma Colos s e um s a i nime tus e lä he dus e s a s unud ke is e r Ne ro hiige lkuju (nn. kolos s i) jä rgi. · Colos s e um on põhipla a nilt e llips ikujuline , mõõtme te ga 188x156 m. · Vä lis müüri kõrgus on 48,5 m. · Ehitis e üldpikkus 524 m. · P e a mine ma te rja l on lubja kivis t te llis e d, mille kinnita mis e ks e i ka s uta tud mörti va id ra udkla mbre id. · Antiika ja l s uurus e lt kolma s s ta a dion. · Ma huta s 50 000 pe a ltva a ta ja t. · Tribüünide a ll kulge s id ringga le riid ja tre ppkä igud. · P e a ltva a ta ja d olid ja ga tud ne lja ks : na is e d, orja d, va ba s ta tud orja d ja va ba na s ündinud roomla s e d. · Aukoha d olid ke is ril ning ta s a a dikute l ja Ve s ta pre

Kunstiajalugu
Medaljon
7
ppt

"Medaljon"

Medaljon Ene Sepp Ele ry Mitm a n 9 .kla s s Miks valisin selle raamatu ? T a h a n lug e d a kõ ik s e lle s s a rja s o le va d ra a m a tud lä b i. S e e o n n üüd jä rg m ine o h ve r. O n tä na p ä e va ne . Millest raamat räägib ? T üd rukus t, ke lle l o li vä g a ko rra lik p e re ko nd . T e m a e lu m uud a b s õ num , m ille ta s a a b p o is ilt, ke s ta jus t m a h a jä ttis . S õ num it lug e nud jo o ks e b He id i ko o lis t vä lja , jo o b e nd m a a ni tä is ja p e a a e g u, e t kukub jõ kke . S e l h e tke l le ia b tüd ruku p o is s , ke s ta p ä ä s ta b ning a ita b ta l e d a s is t e lu ko rra ld a d a . T üd rukul te kiva d tülid e m a g a , kuid s a m a s is a p o o ld a b tüta rt p e a a e g u, e t tä ie s ti. Kui tüd ruk 1 5 .a a s ta s e lt ra s e d a ks jä i, e i tunnis

Kirjandus
Naiste õigused ja kohustused Islami usu järgi
5
pptx

Naiste õigused ja kohustused Islami usu järgi

Na is te õigus e d ja kohus tus e d (Is la mi us u jä rgi/Kora a n) Õigus e d ja kohus tus e d Is la m a nna b oma na is te le õigus e d, s a ma s e i tohi unus ta da kohus tus i, mis Is la mi us uga ka a s ne va d. Me e s te l on ka oma õigus e d ja kohus tus e d, a ga s e e on hoopis te ine te e ma . Na is te õigus e d Õigus toidule , e lukoha le ja riie tus e le Õigus nõuda a bika a s a lt õigla s t kohtle mis t Õigus ha ridus e le Õigus va lida a bie llu a s tumis e üle Õigus oma da ma hr'i Õigus la huta da a bie lus t Õigus tööta da , va ra oma da ja rika s olla Õigus pä rida Õigus me he va ra le , s a ma l kui me he l e i ole õigus s e ndile gi oma na is e ra ha s t Na is te kohus tus e d Tä hts a im a bie lu rikkuma tus e ka its mine , mille a lla kuuluva d: S e ks ua a ls e va he korra luba mine , dis kre e ts us a bie lu a s ja de ga , a bika a s a le kuule ka s ole mine ,

Perekonnaõpetus
Teotihuacan
21
ppt

Teotihuacan

TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o lus üs te e m ·

Kunstiajalugu
Gustav Klimt
24
odp

Gustav Klimt

GUSTAV KLIMT 2013 GUSTAV KLIMT (1862-1918) · Oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti

Kunst
Jaapani kultuur ja muusika
16
ppt

Jaapani kultuur ja muusika

Jaapani kultuur ja muusika Ee ro Ma ling G re e te C a is a Allik 7 . b kla s s R a h vus likud us und id R a h vus liku us und i shintoismi kõ rva l o n Ja a p a nis le vinud la ia lt b ud is m , e riti zen- budism, m is jõ ud is s inna lä b i Hiina . Ja a p a ni üh is ko nd o n e rine va te us und ite s uh te s s a lliv ning tä na p ä e va ni e ks is te e riva d s e a l kõ rvuti m itm e s ug us e d re lig io o nid . Mis o n b ud is m ? Bud is m i s ünnim a a o n Ind ia . Bud d h a e h k p rints S id d a rth a G a uta m a ra ja s s e lle 6 .5 . s a ja nd il e Kr. Bud d h a o n tä ie liku te a d m is e ja ka a s tu nd e ke h a s tus . Bud is tid e e e s m ä rg iks o n jõ ud a nirva a na s s e . G a g a ku S e e o n Ja a p a ni õ uko nna m

Muusikaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun