Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ning minna minimaalse energiaga olekusse. Elektromagnetlaine on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, ms kandub ruumis edasi leinena, milles elektri- ja magnetvälja konponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. Elektromagnetilist kiirgust saab jaotada sageduse järgi spektriteks. Skaala: 1) madalsageduslained 2)raadiolained 3)infravalgus 4) nähtav valgus 5) ultravalgus 6) röntgenvalgus 7)gammakiirgus Sageduste kasutusala nt. Raadio, röntgen, tolmuimeja, lamp. III Polarisatsioon Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, milll on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel (lainetel, mille levimis- ja võnkumissuunad on erinevad) Liigid: Lineaarselt polariseeritud, ringpolariseeritud, elliptiliselt polariseeritud. Kasutamine: nt. Polarisatsioonifiltritega päikeseprillid
Mõnikord nimetatakse spektriks ka liitvalguse lahutamise tulemusena saadud värviliste valguste riba ekraanil. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest. Liitvaalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest. Valgusallika spekter näitab, millist valgust valgusallikas kiirgab. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest, mille koostis on samasugune nagu Päikese valgusel. Ultravalgus ja infravalgus pole inimestele nähtav. Ultravalgus on organismidele ohtlik. Valgusfilter on seade (keha), mis laseb valgust läbi valikuluselt. Valgusfiltreid kasutatakse värviliste valguste eraldamiseks liitvalgustest. Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust. Valgused, mille värvus ei lange kokku filtri värvusega, neelduvad selles. Värviline pind on pind, mis peegeldab valgust valikuliselt. Värviline pind peegeldab iseenda värvi valgust.
langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Intensiivsus määrab ära ainest eraldinud elektronide arvu ja seega ka voolutugevuse. 15. Milline on energiajaotus fotoefekti korral? Fotoefekti võrrand. - Väljumistöö, kineetilise energia andmiseks ehk (h x f) - hf= A + mv2 / 2 16. Kas alati tekib fotoefekt kui valgustada metalli pinda? Millest see sõltub? - Ei teki, sõltub sellest millise valgusega on tegu. - Ultravalgus ja violetne tekitavad hästi enamasti, punane aga peaaegu üldse mitte. - See sõltub punapiirist, pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 17. Mis on punapiir? - Sagesuse seisukohast: Mida väiksem on valguse sagedus seda halvemini vabanevad elektronid. - Lainepikkuse seisukohast: Mida pikemad lained seda halvemini vabanevad elektronid. - Fp= A/h 18. Kas elektronide kiirus sõltub kasutatava vaguse intensiivsusest? Miks? - Jah, sõtub
Mis nähtusel põhineb trafo töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Milleks kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit ja kus? Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge tõstmisega vähendatakse voolutugevust, millega vähendatakse elektrienergia kadu. Millega algab ja millega lõpeb elektromagnetlainete skaala
läbimiseks. Sagedus näitab mitu täisvõnget tehakse ühes ajaühikus. Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat valguslaine kannab läbi pinna ühiku. 21. Nimeta põhivärvused. Sinine, roheline, punane. 22. Mis on osaline ja täielik värvipimedus ja kui tihti esineb? Osaline värvipimedus on see, kui inimene ei erista peamiselt rohelist ja punast värvust. (Daltonism) 23. Mis on ja kuidas tekib infra- ja ultravalgus? Infravalguse lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevat keskkonnast kõrgem. Ultravalguse lainepikkus on lühem nähtava valguse lainepikkusest ja seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad.
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23...
1. Induktiivsuse mõiste: Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud e tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Veelgi lihtsamalt öeldes näitab induktiivsus vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes .Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis Pooli põhiline tunnussuurus on induktiivsus. Induktiivpool ehk pool on elektriahela osa, mida kasutatakse muuhulgas võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse poolid võnkeringipoolideks ja paispoolideks ehk drosseliteks. 2. Võnkering: Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Võnkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on võimalikud elektrivõnkumi...
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
Young ja Fresnel- Valgus on laine, Maxwell- Valgus on elektromagnetlaine Valgus- on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguslainet iseloom. suurused- 1)lainepikkus 2)periood 3)faas 4)laine levimiskiirus Lainepikkus kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Laineperiood- aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Lainefaas- määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus- Lankta=C/F Nähtav valgus- elektromagnetlaine, mille lainepikkus on vahemikus 380-760 nm Ultravalgus-Väiksema lainepikkusega nähtavast valgusest. Infravalgus- Suurema lainepikkusega nähtavast valgusest Valguse difraktsioon- valgus satub varju piirkonda Hygens Fresnel- Valguslainete levimisel on laine, laine...
Püsisoojaste loomade – imetajate ja lindude – kaitsekohastumused on eelkõige seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. Valguse mõju organismile- muundub soojuskiirguseks, võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada. Taimed on paiksed, seega on neil tekkinud mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, osa neist on aga kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Mõõdukas koguses ultravalgus soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. Suures koguses on kahjulik, põhjustab DNA mutatsioone (nahavähk), denatureerib valke. Suures koguses hävitab ka mikroorganisme, kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlastel on retseptorvalgud, mis tunnetavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel silmad, mille suurus sõltub sellest, kas
Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma koostisosadeks lahutamiseks. Massidefekt on erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Tuumamass on alati väiksem kui tuuma moodustavate osakeste massi summa. Aatommassiühik on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatommassist. Ioniseeriv kiirgus on võimeline aatomitest ja molekulidest elektrone välja lööma. Ioniseerivateks kiirgusteks loetrakse a, b, y, röntgen ja neutronkiirgus, aga ka ultravalgus. Ioniseeriv kiirgus võib rakumolekulide ioniseerimisel esile kutsuda: *muutused raku normaalses talitluses, *vigane rakk võib hakata ennast taastootma vähkhaigus, *suurem hulga molekulide või DNA molekuli lagunemisel raku surm. *kui sureb suurem hulk rakke ei pruugi mõni organ või kogu organism enam taastuda. Kahjustused võib jagada: 1) somaatilisteks mõju avaldub kiiritatul (vähktõbi, kiiritushaigus, surm); 2)geneetilisteks mõju avaldub järglastel
raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infravalgus on seotud kasvuhoone efektiga. 29. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoone efekt on selline asi kus Päikselt maale tulev kiirgus läbib atmosfääri, kuid maapinnal neeldub ja maapind hakkab kiirgama soojuskiirgust ehk infravalgust ja see enam ei läbi atmosfääri neid kihte, mida läbis Päikse valguskiirgus. 30. Mis on ultravalgus? Valguslained, mis jäävad violetsest madalamale (alla 380 nm) nimetatakse ultravalguseks. 31. Mis on ultravalguse toimed? Ultravalgus teatud kogustes on kasulik, sest aitab toota vitamiin D2'te. Suures koguses hävitab ta baktereid ja põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. 32. Mis on osooniaugud? Osooniaugud on kohad, kus osoonikiht on tavapärasest õhem. 33. Mida nimetakse difraktsiooniks? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 34. Mis on Huygensi printsiip
Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Lainepikkus- vähim kaugus elektromagnetlaine kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel. lambda (m) Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis F= Levimiskiirus vaakumis c= 300000 km/s Elektromagnetlainete skaala Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud)Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultravalgus Rõntgenkiirgus Gamma kiirgus (kiiritusravi) Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on 380-760 nanomeetrit (nm). Valguslaine võrrandiga E= E- vektori hetkeväärtus ; - valguslaine amplituudiväärtus ; f- valguslaine sagedus. Suurust, mis on võrdeline -ga, nim valguslaine tugevuseks, ehk valguse intensiivsuseks. I=k , kus k on võrdetegur. Intensiivsus näitab valgusenergia hulka, mis ajaühikus langeb pinnaühikule.
omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Liiga suur Infravalgus on kahjulik. Selle pärast varjavad elusolendid ennast liiga suure soojuskiirguse eest. Taimedel on selle jaoks omad kohastumused. Ultravalguse toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik. See võid isegi rakkude sisemusse tungida ja põhjustab seal DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Võib tekkida nahavähk.
35. Mis on täielik ja osaline värvipimedus? Kui tihti esinevad? Täieliku värvipimeduse korral on tegemist inimesega, kes näeb tervet maailma musta- valge fotona, kõik on must ja valge ja hall. Esineb väga harva. Osaline värvipimedus tähendab seda, et inimesed ei suuda teatud värve eristada, enamasti punast ja rohelist, selle all kannatajad näevad kõike kahes värvis: kollakas ja sinakas. Selle all kannatajaid on 8%meestest ja 0,5% naistest. 36. Mis on infra-ja ultravalgus ning millised kehad vastavat valgust tekitavad? Infravalguseks nimetatakse valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid, teise nimega infrapunane kiirgus. Seda kutsutakse ka soojuskiirguseks. Seda kiirgavad kõik kehad, ka siis, kui need ei helenda. Oluline on vaid, et need oleksid ümbritsevast suurema temperatuuriga. Näiteks päike, hõõglamp, ahi. Ultravalguseks nimetatakse valgusest väiksema lainepikkusega laineid. Mida kõrgem
helendab veidi. Inimesed on harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid tegelikult valgusallikad kiirgavad ka valgust, mida me silmaga ei seleta. Vaögust, mis tekitab valgushaistingu nimetatakse nähtavaks valguseks, peale nähtava valguse kiirgavad valgusallikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu vaöhuse ühte osa nimetatakse infravalguseks, selle toimel kehad soojenevad ja kutsutakse ka seda kiirgust soojusvalguseks. Kehale kahjulik on ultravalgus, seda nimetatakse UV kiirguseks. UV kiirgust nimetatakse ultraviolett kiirguseks. Maad kaitseb UV kiirguse eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Arvatavasti inimtegevuse tagajärjel on osoonikiht muutunud õhemaks ja teatud kohtades on osooni nii vöhe, et räägitakse osooniaukudest. Just asja lähi minevikus räägiti, et antarktikas on osooni kihi auk muutunud palju suuremaks. Kokkuvõte Miks me näeme kehi? Kehade nägemiseks vajame valgust
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Foot...
tugevam nimivoolust; normaalses tööreziimis s väike 5-7% ja teeb tööd; 3) infravalgus (10-3-10-6m) tekib aatomite võnkumisel, pöörlemisel molekulisdes |suur tühijooksul s<1% ja n2>n1 rootor pöörleb kiiremini ja läheb üle generaatorreziimi; läbitungimisvõime, keemiline toime, bioloogiline toime, inimene kiirgab ka | tajume soojusena s<0 vastulülitusega pidurdamisel; s=200% siis vool 14X suurem nimivoolust 4) Ultravalgus (10-6- 10-8m) kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid | tugev bioloogiline toime, Karakteristikud fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime | meditsiinis, valgustehnikas Mehaaniline karakteristik. Mehaaniline moment. 5) Röntgenikiirgus (10-8-10-11m) kiirete elektronide järsul pidrudumisel, protsessides milles osalevad sisekihtide elektronid | võime tungida läbi inimkeha |meditsiinis
ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. . 6. Laineperiood T Aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks 7. Laine sagedus f Täisvõngete arv ajaühikus.
Eml ehitus Eml olemasolu tõestas inglise füüsik James Clerk Maxwell (1831-1879). Eml-i tekitas esimesena saksa füüsik Heinrich Hertz (1857-1894). Ta tekitas need avatud võnkeringi abil. Eml omadused Eml on ristlaine - E ja B vektor on omavahel risti, risti on nad ka kiiruse suunaga Levimiskiirus on 300 000 m/s Eml liigid: Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud) Raadiolaine Infrapunane kiirgus Nähtav valgus !!!!!!!!!! Ultravalgus Röntgeni kiirgus Gamma kiirgus Nende ühine omadus on see, et nad on eml-d. Erinevus: need liigid erinevad laine pikkuse, sageduse ning saamisviiside poolest. 4. Raadiolained Raadioside see on informatsiooni edastamine raadiolainete abil sagedusega 3108 - 31013 Hz, kainepikkusega suurusjärgus 1000 m 1 dm Raadiolainete liigid Nimetus Lainepikkus Tähis
II osa Tuumafüüsika 1) Kirjelda aatomituuma koostist ja ehitust, kui suur (väike) on aatomituum (suurusjärk)? – Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni tähis on Z, prooton on positiivse laenguga. Neutroni tähis on N ja neutron on laenguta. Neutronite mass on prootonite massist veidi suurem. Tuuma osakeste kogumassi nimetatakse aatommassiks, mille tähis on A. A=Z+N Prootonite kogulaengut nimetatakse tuumalaenguks, mille tähis on ka Z. Tuuma tähis on ZAX, kus X on keemilise elemendi tähis. Tuuma mõõtmed on suurusjärgus 10-14m. Tuuma osakesi hoiab koos tuumajõud, mille tunnused on 1. On looduses esinev tugevaim jõud 2. Ei sõltu osakeste laengust 3. Mõjuulatus lõpeb tuuma välispinnalt järsult Aatomituum on kihilise ehitusega, kus erineva raadiusega orbiitidel tiirlevad vaheldumisi prootonid ja neutronid. 2) Milles seisneb massi...
Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas aines kui ka tühjuses. Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ∆U = Q – A ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud ∆U-siseenergia muut, Q-soojushulk soojushulga ja tehtud töö vahega. (J), A-töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: q ¿q kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on F=k 1 2 2 F-laengutevaheline r võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja jõud (N) pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), r-kaugus(m), k-võrdetegur ...
valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Suhe väljendub järgmiselt:
valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Suhe väljendub järgmiselt:
Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28. Elektromagnetlainete skaala. Madalsageduslained (nt vahelduv vool) Raadiolained (info edastamiseks) Optiline kiirgus infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus Röntgenkiirgus (nt meditsiinis) Gammakiirgus (tekib tuumasiseste protsesside tulemusena) 29. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad rohkem kvant-, millal laineomadused? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Kvantomadused esinevad kui vaadelda valgust kui footonite voogu ning laineomadused kui vaadata valgust kui elektromagnetlainet. Väike lainepikkus kvantomadused. Suur lainepikkus - laineomadused 30
Füüsika 8. klassi materjal Valemid 1) tihedus () massiühik m m = mass = tihedus tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min ...
Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega? Induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. 28. Elektromagnetlainete skaala. · Madalsageduslained (nt vahelduv vool) · Raadiolained (info edastamiseks) · Optiline kiirgus infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus · Röntgenkiirgus (nt meditsiinis) · Gammakiirgus (tekib tuumasiseste protsesside tulemusena) 29. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad rohkem kvant-, millal laineomadused? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Kvantomadused esinevad kui vaadelda valgust kui footonite voogu ning laineomadused kui vaadata valgust kui elektromagnetlainet. Väike lainepikkus kvantomadused.
keha monitooring meditsiinis, silma- ja luuvähi ravi. µ-kiirguse rakendused: meditsiinivahendite steriliseerimine, toidainetööstuses bakterite ja seente hävitamiseks, torude lekete tuvastamiseks, suurte veoautode läbi valgustamiseks tollis, vähiravi, astronoomias. Röntgenkiirguse rakendused: röntgenpildid meditsiinis, toll, maalide uurimine, astronoomias. ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid – α-, β-, µ-, röntgen- ja neutronkiirgus ja ultravalgus. Päike, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed, maapõues radoon jne, magnetväli. kuidas radioaktiivne kiirgus mõjutab elusorganisme (suur ja väike doos, somaatilised ja geneetilised mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt vähki; suur doos, võib olla ohtlikud tagajärjed, väga suure doosi puhul surmav 100%; somaatiline – mõju
mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 Ultravalgus inimese silmale nähtamatu valgus, mille lainepikkus on λ = 10…380 nm. Ultravalgust kirjeldab UV indeks, mis näitab ultravalguse intensiivsust ja mille mõõtühikuks on 1 mW/m2 . Ultravalgust indeksiga alla 2 võib pidada inimesele ohutuks, väärtustel 3-5 on mõistlik esmakordsel päevitamisel piirduda 30-60 minutiga. Kui indeksi väärtus on üle 5, tuleb päikese käes töötamisega olla ettevaatlik,
m ( Rydbergi konstant ) n2 = 0 2 , kus 0 = 3,647 10 -7 m ja n täisarv , mille väärtuseks 3, 4, 5 jne. n Seeria nimi avastaja järgi n1 n2 Spektri piirkond ja avastamisaasta Lymani seeria 1906 1 2,3,4....... Ultravalgus ( 91,2 - 121,6 nm ) Balmeri seeria 1885 2 3,4,5...... Nähtav valgus ( 364,7 - 656.5 ) Pascheni seeria 1908 3 4,5,6..... Infravalgus ( 820,1 - 1875,6 nm Bracketti seeria 1922 4 5,6,7..... Infravalgus Pfundi seeria 1924 5 6,7,8,.... Infravalgus c
soojuliikumise energiast. kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist. Valguslainet nim elektromagnetlaineks. Valgus levib ka õhuta ruumis, kuid läbi läbipaistvate kehade. Valgus on ristlaine. Valgus, mida inimene tajub on nähtav valgus, lainepikkuste vahemik on 400nm-760nm. On ka nähtamatu valgus, mida inimene ei taju. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest, liitvalgus koosneb mitmest. Päikese valgus on valge valgus. Ultravalgus (UV) e ultravioletkiirgus. Infravalgus (IV) e infrapunakiirgus.Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust, teised värvid neelduvad. Värviline pind peegeldab vaid iseenda värvi valgust, ülejäänud neelduvad. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Kepikesed näevad valgust, kolvikesed värve. Kolvikesi on kolme liiki: sinised, rohelised ja punased. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, mitteühtlases kõverjooneliselt
ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Tabel 4.2. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi
magnetpulk. Kas varda ja magneti liikumine mõjutab rõngast? Jah, mõjutab küll. 10 Millisel järgmistest juhtudest mõjub osakesele homogeenses magnetväljas jõud: 1 neutron liigub risti jõujoontega 2 elektron seisab paigal 3 prooton liigub piki jõujooni a ainult 1) b ainult 2) ja 3) c kõigil juhtudel d mitte ühelgi juhul Ülesanded 1 Ultravalgus põhjustab päevitust, aga nähtav valgus ei põhjusta. Miks? UV lainepikkus on lühem nähtava valguse omast. Nähtav valgus on osa elektromagnetilisest spektrist. 2 Kas kehad kiirgavad ka toatemperatuuril? Kui kiirgavad, miks me seda ei näe? Kiirgavad. Kõik kehad kiirgavad elektronmagnetlaineid ja seda kiirgust nim soojuskiirguseks. Toatemperatuuril kiirgavad kehad põhiliselt infrapunases spektriosas, mis ei ole inimsilmale vahetult nähtav.
uurimisvahendid: elektronmikroskoop, tunnelmikroskoop, aatomjõumikroskoop. Tahkise struktuur. Energiatsoonid tahkises. Lubatud tsoon ja keelutsoon. Metalli, dielektriku ja pooljuhi elektrijuhtivuse seletamine lähtudes tsooniteooriast. Kiirgus ja spektrid. Kiirguse tekkimine, ergastuse eluiga, lainejada. Spontaanne ja stimuleeritud kiirgus. Laser. Laserite kasutamine. Kiirgusspekter. Neeldumisspekter. Pidevspekter, joonspekter. Spektraalanalüüs ja selle kasutamine. Infravalgus. Ultravalgus. Röntgenkiirgus ja selle saamine. Relatiivsusteooria alused. Erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Samaaegsuse suhtelisus. Ajavahemike suhtelisus. Pikkuste suhtelisus. Kiiruste liitmine suurte kiiruste korral. Massi sõltuvus kiirusest. Energia ja massi ekvivalentsus. Kvantoptika. Plancki hüpotees. Fotoefekt. Punapiir. Einsteini võrrand fotoefekti kohta. Footon ja selle omadused. Välimine ja sisemine fotoefekt
IV. OPTIK A I. Laineoptika Valgus kui Valgus on elektromagnetlaine. Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s. elektromagnetlaine Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4m (ultravioletne) ... 0,76m (punane). Elektromagnetlainete Lainepikkuse järgi kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras: skaala Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, kiirgus. Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt. Koherentsed lained on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine varju piirkonda. II. Valguse ja aine vastastikmõju
Valgusvoo Φ tihedust valgustataval pinnal A (E = Φ/A) nimetatakse valgustustiheduseks ja selle ühik on luks (lx). 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgust mis tekitab valgusaistingu nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Ultravalgus on nähtamatu nagu infravalguski. Newton jagas valguse spektri tinglikult seitsmeks eri värvusega osaks: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine, ja violetne. Kuigi spektri kooseisu loetakse seitse värvust, sisaldab see värvilisi valgusi väga palju, sest üleminek ühelt spektri värvuselt teisele on sujuv. Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilisest valgusest. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub
IV. OPTIK A I. Laineoptika Valgus kui Valgus on elektromagnetlaine. Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s. elektromagnetlaine Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4m (ultravioletne) ... 0,76m (punane). Elektromagnetlainete Lainepikkuse järgi kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras: skaala Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, kiirgus. Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt. Koherentsed lained on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine varju piirkonda. II. Valguse ja aine vastastikmõju
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
h = A + mv2/2 h Planci const; valguse sagedus; h footoni energia; m elektroni mass; v elektroni kiirus; mv2/2 elektroni kineetiline energia; A väljumistöö 9.Fotoefekti punapiir f p =A/h ; fp neelduva elektromagnetlaine minimaalne sagedus, A elektroni valjumistoo ainest, h Plancki konstant 10.Elektromagnetlainete skaala -Lainepikkuse jargi kahanevas (sageduse jargi kasvavas) jarjekorras: pikklaine, kesklaine, luhilaine, ultraluhilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, rontgenkiirgus, . kiirgus. Aatomfuusika. Bohri aatomimudel on aatomifuusika idealiseeritud objekt, milles on aatomi planetaarmudelit taiendatud Bohri postulaatidega. Peakvantarv on taisarv, mis maarab elektroni energiataseme aatomis. Kui n=1, on aatom pohiolekus, kui n > 1, on aatom ergastatud olekus. Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. Peakvantarvule n vastavas elektronkihis saab olla maksimaalselt 2n² elektroni.
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1. Nähtav valgus, mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab jälgida ümbritsevat keskkonda silmadega. 2. Infravalgus, see osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja seega nimetatakse teda ka soojuskiirguseks. 3. Ultravalgus, samuti nähtamatu inimsilmale nagu infravalguski ja on inimorganismile suuramal või vähemal määral kahjulik. Valgusallikate liigitus. Soojuslikud valgusallikad kiirgavad valgust seetõttu, et nad on kuumad. Selliste valgusallikate hulka kuuluvad näiteks päike, lõke, hõõglamp. Külmad valgusallikad kiirgavad valgust, olles ise jahedad. Sellisteks valgusallikateks on näiteks virmalised, kuvariekraan, jaanimardikad, luminofoorlamp. Valgusallikad
Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir
Optika on füüsika osa, mis uurib valguse tekkimist (ehk kiirgumist), levimist ja kadumist (ehk neeldumist). Inimlik ettekujutus valgusest on siiani dualistlik (kahene): kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus nagu osakeste (kvantide) voog, levimisel aga nagu laine (elektromagnetlaine). Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV).
Välja nõrgenemine pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga on kvantväljateooria järgi tingitud sellest, et mida suurem on välja tekitavat keha ümbritseva mõttelise sfääri pindala (4 r2), seda väiksem on tõenäosus vaheosakese jõudmiseks sfääri just sellesse punkti. Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV).
ning selle tagajärjel soojeneb. Oletatakse, et efekt oleneb õhu süsinikdioksiidi (CO 2 ) ja tolmu -sisaldusest. 4) Nähtav valgus. Lainepikkus 380 kuni 760 nm (nanomeetrit) ,sagedus 3,8×1014 kuni 8,3×1014 Hz. Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnet-kiirgus. Ta koosneb värvilistest valgustest. Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne. 5) Ultravalgus (keeleuuendus), ehk Ultraviolettkiirgus (endine nimetus) on elektromagnetkiirgus lainepikkuse vahemikus 5 - 400 nm (nanomeetrit). Ûhelt poolt piirneb nähtava valgusega, teiselt poolt röngenikiirgusega. Inimsilmale on ultraviolettkiirgus nähtamatu, putukad tajuvad seda osaliselt. (lainepikkusel üle 235 nm) Eristatakse looduslikke (Päike jt. tähed) ja tehislikke ultraviolettkiirguse allikaid ( ultraviolettlamp) Tavaline klaas ultraviolettkiirgust läbi ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
