Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe
2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks
ensüümid Daisy Janisoo 9.a klass AKG Mis need on? Eriliste omadustega valgud; katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone; ei tööta ilma vitamiinita; nende osavõtul toimvad inim- organismis kõik muutused. ensüümid jagunevad Lihtensüümideks; liitensüümideks. Millest sõltub ensüümide toime? Lähteühendite hulgast; organismi temperatuurist; keskkonna happelisusest; keskkonna aluselisusest. ensüümide struktuur Aktiivtsenter; üld valguline osa. viited http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ensuumid_evelin.htm Bioloogia õpik 9.klassile, lk 51 http://www.slideshare.net/helina20/org-h-valgud TÄNAN KUULAMAST!
2 134.9 4.905 0.0031 37 46 319 29.2 148 4.997 0.0031 38 44 317 28.9 156.4 5.052 0.0032 39 42 315 28.6 174.1 5.160 0.0032 40 40 313 28.6 188.4 5.239 0.0032 41 38 311 28.3 206.1 5.328 0.0032 42 36 309 28.3 213.7 5.365 0.0032 43 34 307 28 237.9 5.472 0.0033 Metalli takistuse sltuvus temperatuurist 34 33 32 31 Takistus, 30 29 28 27 26 20 30 40 50 60 70 80 90
kaasnevad nähtused. Need on magnetiline toime- vooluga juhe mõjutab magnetnõela, Keemiline toime- elektrivool muudab aine koostist, kasutataks esemete kroomimisel. Soojuslik toime- vooluga juht soojeneb, nt soojust andvad aparaadid pliit, hõõglamp, triikraud. 5) Juhi elektritakistus on põhjustatud vastastikmõjust liikuvate laengukandjate (elektronid, ioonid) ja soojusliikumises olevate aineosakeste (metallis ioonide, elektrolüütides vee molekulide) vahel. Elektrijuhi takistus sõltub temperatuurist, temperatuuri suurenedes juhi takistus samuti suureneb, sest soojusliikumise intensiivsus kasvab ning takistab rohkem laengukandjate liikumist. 6) Vooluallikate liike: Vooluallikaks nim seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks, ta on energia muundur. keemilised vooluallikaid (galvaanielemente, elementide patareisid, akusid) füüsikalis-mehaanilisi (generaatorid vesi, aur, sisepõlemismootor), (päikesepatareides muundatakse mingil muul moel.
pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 4. Takistite jadaühendus. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. 5. Takistite rööpühendus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast ja juhi materjalist. Eritakistus näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõustes takistus suureneb. 8. Ülijuhtivus, aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse. Väga madalal temperatuuril võrdub eritakistus nulliga. Kriitilise temperatuuri juures läheb metalli takistus nulliks ja saab ülijuhtivasse olekusse. 9. Pooljuhid. p- ja n-juhtivus. Pooljuhtides laengukandjaid kerge vabaks muuta, nt sulas olekus keemilised elemendid. P-juhid – Legeteeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel
094 134.088 -26.994 2.57E+01 1.41 Formula FM Conc. Amount Amount Volume g/mol wt-% mol g l or ml COCl2(g) 98.916 100 1 98.916 22.414 l g/mol wt-% mol g l or ml CO(g) 28.01 28.317 1 28.01 22.414 l Cl2(g) 70.906 71.683 1 70.906 22.414 l HSC abil leitud graafik gaasisegu koostise sõltuvusest temperatuurist mol-% File: C:HSC5GibbsMeelika_teine.OGI 100 COCl2(g) 90 80 70 60 Cl2(g) CO(g) 50 40 30 20 10 Temperatur 0 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 K
- ja + elektronid eemalduvad teineteisest (joonis) miks tekkis teadusharu kvantfüüsika? kuna avastati lained ja hakati neid lähemalt uurima miks on laseri valgus silma langedes ohtlik? sest valgus on koondatud ühte punkti, ega haju ja see kahjustab kudesid kui liiga pikalt ühte kohta on suunatud. milline sarnasus on trepist alla veereva kuulikese energia ja kiirgava aatomi energia muutuste vahel? mõlema energia väheneb astme võrra. Mille poolest erineb pooljuhtide takistuse temperatuurist sõltuvus metallida omast? pooljuhtides kasvab juhtivus soojendes järsult, metallides soojendes kasvab takistus. miks tehakse füüsikas vahet mikro ja- makromaailma vahel? Klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Miks osutus planetaarmudel vastuvõetamatuks? mitte aatomi, vaid ümber selle tuuma tiirlevad elektronid.Miks ei ilmne laineomadused näiteks kolmukübeme korral? EI TEA. Milline sisu on mõistel elektronpilv
on võrdeline rakendatud pingega U (V) ja pöördvõrdeline takistusega R (). Takistuse pöördväärtust nimetatakse elektrijuhtivuseks L (S). I = U / R = LU Takistus R on võrdeline elektroodidevahelise kaugusega l ja pöördvõrdeline elektroodi pindalaga S R = l / S Koefitsient ( cm) on lahuse eritakistus, tema pöördväärtus on lahuse erijuhtivus (S/m, S/cm). Erijuhtivus iseloomustab kvantitatiivselt materjali võimet juhtida elektrivoolu ja sõltub temperatuurist, mitte aga materjali geomeetriast või mõõtmetest. 1 1 K = = = R S R Seega on lahuse erijuhtivus 1 m või 1 cm servapikkusega lahusekuubi elektrijuhtivus siimensites. Suurus K antud võrrandis on määratud juhtivusnõu geomeetriaga ning seda nimetatakse juhtivusnõu konstandiks (K = l /S, m1 või cm1). Lahuste puhul kasutatakse sageli elektrijuhtivuse iseloomustamiseks nn molaarse juhtivuse (,
nt A + 2B -> AB2 I A + B -> AB II AB + B -> AB2 korral v = k*c(A)*c(B), kuna esimese staadiumi reaktsiooni kiirus on oluliselt aeglasem teisest. kiiruskonstant k – kontsentratsioonist sõltumatu tegur (st ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ega ajast) v = k , kui reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutis võrdub ühega heterogeensetes reaktsioonides on tahkete ainete kontsentratsioon c = 1 b) kiiruse sõltuvus temperatuurist KÕIK REAKTSIOONID KIIRENEVAD TEMPERATUURI TÕSTMISEL! (piisavalt kõrge energia osakeste arv kasvab; reaktsioonikiiruse määrab see osakeste arv, mis ületavad aktiviseerimisenergia) van’t Hoffi reegel – temperatuuri tõstmisel 10◦C võrra suureneb reaktsiooni kiirus 2 – 4 korda. T2 T1 vT2 vT1 10 -- temperatuuritegur T2 ja T1 -- temperatuurid
Sissejuhatus: Keemiline tasakaal – olukord, kui pöörduvas reaktsioonis reaktsiooni kiirus mõlemas suunas on võrdne [C ]c ∙[ D]d K C= Tasakaalukonstandi võrrand: aA+ bB ⇄ cC +dD [ A ]a ∙[B ]b Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant ∆ n(gaas) Kp K p=K c ∙(R ∙T ) tavaliselt osarõhkude kaudu ( ) Le Chatelier' printsiip: Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele.
2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid, mille töö aluseks on gaasi, auru või vedeliku rõhu olenevus temperatuurist. Takistustermomeetreid, mis töötavad metallide ja mõnede pooljuhtmaterjalide elektrilise takistuse olenevusel temperatuurist. Termoelektrilisi termomeetreid, kus kasutatakse termopaari elektromontoorjõu temperatuurisõltuvust. Püromeetreid, milles rakendatakse kuumade kehade kiirgusomaduste olenevust temperatuurist. Temperatuuriskaalad. 3. Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust
Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri langedes, takistus väheneb.Mida suurem on pindala,
laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri langedes, takistus väheneb.Mida suurem on pindala,
Termomeetrite liigitus: Kontakttermomeetrid jagunevad paisumistermomeetriteks (ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist), manomeetrilisteks termomeetriteks (rõhu sõltuvus temperatuurist), takistustermomeetriteks (elektrilise takistuse sõltuvus temp-st), termoelektrilised termomeetrid (elektrimotoorjõu sõltuvus temp-st) 9. Paisumistermomeetrid. Vedeliktermomeetrid. Manomeetrilised termomeetrid. Dilatomeetrilised termomeetrid. Paisumistermomeeter - ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist. Vedelikuga või mehaanilised (haruldased). Vedeliktermomeetrid siseskaalaga või kepptermomeetrid. Tehnilised alati siseskaalaga (täpsemad) nt elektrikontakt-Hg-termomeetrid. Laboratoorsed nt kalorimeetrilised väikeste temp-i muutuste mõõtmiseks (kütuse kütteväärtuse määramiselt). 3 Manomeetrilised termomeetrid - rõhu sõltuvus temperatuurist. Jagunevad gaas-, aur ja
Termomeetrite liigitus: Kontakttermomeetrid jagunevad paisumistermomeetriteks (ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist), manomeetrilisteks termomeetriteks (rõhu sõltuvus temperatuurist), takistustermomeetriteks (elektrilise takistuse sõltuvus temp-st), termoelektrilised termomeetrid (elektrimotoorjõu sõltuvus temp-st) 9. Paisumistermomeetrid. Vedeliktermomeetrid. Manomeetrilised termomeetrid. Dilatomeetrilised termomeetrid. Paisumistermomeeter - ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist. Vedelikuga või mehaanilised (haruldased). Vedeliktermomeetrid siseskaalaga või kepptermomeetrid. Tehnilised alati siseskaalaga (täpsemad) nt elektrikontakt-Hg-termomeetrid. Laboratoorsed nt kalorimeetrilised väikeste temp-i muutuste mõõtmiseks (kütuse kütteväärtuse määramiselt). 3 Manomeetrilised termomeetrid - rõhu sõltuvus temperatuurist. Jagunevad gaas-, aur ja
ruumipunkti vaheline pinge, mille korral elektriväli teeb vabade laetud osakeste ümberpaigutamisel ühest ruumi osast teise töö 1J juhul, kui ümberpaigutatavate laetud osakeste laeng on 1C ja seda ühikut nimetatakse üheks vatiks (1V). Pinge määramise mõõteriista nimetatakse vattmeetriks, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati paralleelselt. l R= TAKISTUS on füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub juhi materjalist, mõõtmetest, kujust ja temperatuurist S ning on homogeense ja ühtlase ristlõikega juhi korral võrdne eritakistuse ja juhi pikkuse korrutise suhtega juhi U ristlõikepindalasse. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: I = Elektrivoolu voolutugevus juhi on võrdeline juhi R otspunktidele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline juhi takistusega.Takistuse ühik defineeritakse Ohmi seaduse
Takistuse sõltuvus temperatuurist? Eritakistus näitab 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga juhi takistust. Juhtide(metallide) takistus suureneb temp. tõustes. [oom*mm2/m] Takistustermomeeter.- kasut. Takistuse sõltuvust temp. Purunemiskindel, suurem mõõtepiirkond, ei sõltu juhile rakendatud pingest ja juhti läbivast voolutugevusest. 6. Millistest teguritest ja kuidas sõltub juhi takistus, valem takistuse leidmiseks ? juhi pikkusest, ristlõikepindalast, juhi materjalist, temperatuurist. R= (roo)*L/S 7. Mis on ülijuhtivus ja millisel temperatuuril see saavutatakse ? Nähtus, kus metallide takistus madalal temp. muutub nulliks. Toimub kriitilisel temperatuuril. 8. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta, valem, tähised ja ühikud ? Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle osa otsetel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. I=U/R 9. Mis on kõrvaljõud? Mida iseloomustab elektromotoorjõud? Valem ja tähised valemis.
toitainete 16plikul 16hustumisel. · Ensuumid eriliste ollladustega valgud, mis kindlustavad ol'gallismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jaades ise samal ajal muutLlmata. · Vitamiinid orgaanilised uhendid, mis ensuumide koostises osalevad ainevahetuses. P6hiliseks vitamiinide allikaks illimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus s61tub mitmetest teguritest, Ilaiteks vanusest, keha temperatuurist, toitainete Ilulgast, ensuumide aktiivsusest, kehakaalust .
Mida soojusõpetus on inimkonnale andnud · Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0 C, kiirgavad soojuskiirgust kõikidel laianepikkustel. · Mida suurem on keha, seda suurem on kiirguse võimsus. · Kiirgava energia jaotus sõltub temperatuurist. · Keha ruumala mõõt on võrdeline temperatuuri mõõduga. · Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potensiaalse energia summat. · Mida kiirmeini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. · Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. · Keha soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb.
KORDAMINEEEEEEEEEEEEEEE 1. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest Valem : R= l/s Rtakistus 1 oom (roo) eritakistus 1 oom x m L juhi pikkus m s juhi ristlõike pindala 1m2 · Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega · Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga 2. Kuidas sõltub takistus juhi temperatuurist? · Temperatuuri tõustes juhi takistus suureneb. 3. Mis on reostaat, kasutusala? Reostaat Juht, mille takistuse suurus on muudetav. Kasutatakse takistuse muutmiseks (n. elektroonikas) 4. Juhtide jada ja rööpühendus Jadaühendus Rööpühendus Voolutugevus (I) I=I1=I2=I3... I=I1+I2+I3... Pinge (U) U=U1+U2+U3... U=U1+U2+U3... Takistus (R) R=R1+R2+R3..
klass) konspekt Heli 1.keskkonnas levivaid v6nkumisi nim. heli 2.v6nkuvat keha nim. Heliallikas 3.heli mille v6nkesagedus jääb vahemikku 1620000 nim. Heli ehk hääl 4.heli mille sagedus on väiksem kui 16 hz nim. 5.heli mille sagedus on suurem kui 20000 hz nim 6.mida suurem on heliallika v6nkesagedus seda ..on heli kõrgem 7.v6nkumise levimist keskkonnas nim. Laineks 8.heli levimise kiirus on 330 m/s 9.heli kiirus s6ltub temperatuurist ja tihedusest 10.korrapäratult v6nkuvad kehad tekitavad müra 11.looduslikud mürad on merelained,tuulekohin,äike 12.kodus tekitavad müra :külmkapp,tolmuimeja,arvuti,ventilaator,pesumasin 13.müra kahjustab tervist ,ta tekitab peavalu,ärritus,vereringehäired,kuulmishäired,kuulminen6rgeneb,südamekahjustused 14.loodusliku mürad v6ivad m6juda ka rahustavalt 15.müravastased kaitsevahendid on k6rvaklapid ehk antifoonid
Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine Kuidas muutub temperatuur? Temperatuur tõuseb ja langeb maapinna mõjul Päike soojendab maad maapind soojendab õhku Öösel maapind jahtub maapind jahutab ka õhku Õhutemperatuur sõltub aluspinna temperatuurist Õhutemperatuuri graafik 24 unni jooksul olnud ja viimase seitsme päeva õhutemperatuuri saab vaadata aadressil http://ilmajaam.physic.ut.ee/ Miks muutub õhutemperatuur? Öösel langeb õhutemperatuur, sest maapind kiirgab soojust, mis levib maailmaruumi maapind ise jahtub Päeva jooksul toimub kaks nähtust: maapinna jahtumine kiirguse tõttu ja soojenemine päikese tõttu Õhk muutub vastavalt sellele, kumb nendest protsessidest on ülekaalus Kellaajad ja õhutemperatuur Hommikul hakkab päike maad soojendama Pärast keskpäeva/kell 13.00 päikese soojendav toime nõrgeneb, kuid siiski on soojenemine ülekaalus Kell 16-17 on soojuslik tasakaal Kell 18.00 toimub maapinna jahtumine Pilves ilmaga on...
laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala* triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st? Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri tõustes, takistus väheneb. Mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus. 3. Mis on ülijuhtivus ning mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Ülijuhtivus on nähtus, kus absoluutse nulltemperatuuri lähedastel temperatuuridel takistus praktiliselt kaob.
Millisesse organismide kuulus mingi meie poolt uuritud tüvi? 2. Mis on aseptika? Miks peab töös mikroorganismidega kasutama aseptilisi töövõtteid ja milles need seisnevad? 3. Kirjeldage etappide kaupa esimese teema (Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju ... ) praktilise töö käiku. 4. Kuidas jaotatakse mikroorganisme vastavalt nende temperatuuri optimumile? Selgitage kuidas ja miks mikroorganismide kasvukiirus oleneb kultiveerimise temperatuurist. 5. Mis on ksenobiootilised ühendid ja kuidas nad mõjuvad mirkoorganismide kasvule? 6. Iseloomustage piimhappelist käärimist põhjustavaid baktereid (morfoloogia, Gram reaktiivsus, liikuvus, sporogeensus, põhilised perekonnad). 7. Kirjeldage piimhappelise käärimise kemismi (reaktsiooni võrrandid). 8. Millist toimet piimale täheldasite nö saastava mikrofloora (st mittepiimhappe bakterite) viimisel uuritavasse proovi? 9
Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga Esineb ka orgaaniliste ainete reageerimisel metalliga kõrgel temperatuuril (nt: mootorites, ahjudes) Elektrokeemiline korrosioon Võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes Reaktsioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses Toimub kahe omavahel seotud reaktsioonina Vase korrosioon Korrosiooni kiirus Sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, hapniku juurdepääsust ja metallis esinevatest lisanditest Näiteks: raua korrosiooni soodustavaks teguriks on kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses. Korrosioonikaitse Metallide eluea pikendamiseks töödeldakse metalle erinevate ainetega. Tuntuim korrosioonikaitset kasutav valdkond on autod ning teised sõidukid. Kasutatud kirjandus ,,Üldine ja anorgaaniline keemia" Vello Past, Jüri Tamm ja Lembi Tamm http://en.wikipedia
Kondensaatorite mahtuvust tähistatakse mitmel eri viisil. Kõigepealt tuleks selgeks teha ühikud ja nende teisendused Kondensaatorite tunnussuurused Nimimahtuvus kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus Mahtuvushälve ehk tolerants lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest Nimipinge maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab Mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral Kondensaatorite ehitus ja liigitus Püsikondensaatorid Kilekondensaatorid Keraamikakondensaatorid Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Senjett-keraamikakondensaatorid Elektrolüütkondensaatorid Muutkondensaatorid Häälestuskondensaatorid Seadekondensaatorid
kontsentratsioon min-1 1 6 0 6 0,91 1,09 2 4 2 4 1,07 0,93 3 3 3 3 1,32 0,75 4 2 4 2 2,25 0,44 Katse 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Kui katseklaasid on hoolikalt pestud, võib alustada järgmist katset. Jällegi võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na 2S2O3 ühtemoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter
Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena. Liha riknemist põhjustavad ensüümid (fermendid) ja mikroorganismid. Ensüümid on katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille toimel kulgeb enamik elusrakkude keemilisi protsesse. Tüüpiliste elusrakkude valkude massist moodustavad ensüümid kuni 80% ja nende arv on väga suur: rahvusvahelisse registrisse on kantud üle 2000 ensüümi. Ensüümide tegevus jätkub ka tapetud looma lihas, nende aktiivsus sõltub liha temperatuurist. Kõige suurem on nende aktiivsus temperatuuridel +40...+50 °C. Temperatuuridel üle °C kaotavad ensüümid oma katalüütilise võime, nullilähedastel temperatuuridel katalüüsiprotsessid praktiliselt peatuvad. Katalüüsiprotsesside teiseks vajalikuks komponendiks on vesi, mis on ka mikroorganismide tegevuse hädavajalis komponent. Mikroorganismide tegevus sõltub temperatuurist: see lakkab 0°C juures, temperatuuridel +80...+100°C mikroorganismid aga hukkuvad
Koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist. Omavahel ühendatud metalljuhtmega. Lahused ühendatud elektrolüüdisillaga. Galvaanielemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks ja tagapool asub katoodiks. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Kui pole tegu standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Keemilised vooluallikad praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustavad : Suur erimahtuvus ( toodetava energiahulga ja massi/ruumala suhe ) Elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) ja hea säilivus. Elektrolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis.
asendist lahkumist, (nt pikilaine üks võnge või pendli üks võnge). Lainepikkus: kahe täisvõnke vahemaa Sagedus: võrdsetel ajavahemikel korduv tegevus (pendel või heli laine) Periood: millegi korduva muutstsükli kestvus (pendel või heli laine) Faas: harmoonilist võnkumist kirjeldava sageduseni argument, mida loeatakse nullpunktist. Algfaas: võnkesuurus ajahetkel 0. Faasnihe: kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahe Heli levimiskiirus oleneb: õhust, keha kujust temperatuurist, sagedusest Millest oleneb heli kõrgus, valjus, millest kiirus õhus? Kõrgus: heli sagedusest Valjus: kui kõvasti kalduvad tasakaalu asendist. Kõik kokku teeb heli tooni. Heli kiirus õhust: keskonna temperatuurist Heli kiirus õhus 0°C juures? 332m/s Heli kiiruse arvutusvalem: V= f ; = lainepikkus (m) ja f=sagedus (hz) Määrata etteantud sageduse kohta heli lainepikkus ja levimiskiirus: Lamda leiad seda pulka tõmmates.
soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi. Algandmed: Q=900 kW p=1,4 Mbar d=0,016m tv´´=180°C λm=110,7 W/m*K tv=125°C tv´=70°C Δt=110°C cv=4.2 kJ/kg*K pv=928,23 kg/m3 dv=0,02m Δtmin=198,28-
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas. Erinevalt teistest loomariigis eksisteerivatest loomadest, kelle kehatemperatuuri mõjutab neid ümbritseva keskkonna temperatuur, suudab inimene ise oma kehatemperatuuri hoida, sõltumata temperatuurist, mis valitseb teda ümbritsevas keskkonnas. (Roper jt 1999:253). Naistel, kes on viljastumiseas, võib pärast ovulatsiooni ja kuni 2 päeve enne menstruatsiooni kehatemperatuur vähesel määral tõusta, kuigi tihti pole naised sellest ise teadlikud. Ka raseduse alguses tõuseb kehatemperatuur ning jääb kõrgemale tasemele kuni sünnituseni. Osa naisi tunneb hilisemas elus klimakteeriumi ajal kuumahoogusid, mida põhjustab hormonaalne tasakaalutus antud eluperioodil. (Roper jt 1999:256).
Kui T=0K 2. Mis on kristallvõre defekt? igasugune kõrvalekalle ideaalsest võre korrapärasusest. 3. Kristallvõre defektide klassifikatsiooni alused? geomeetria või dimensioonide alusel 4. Loetle võimalikud punktdefektid? Vakants, võrevahelised, 5. Mis on vakantsid? tühjad aatomkohad kristallvõres, mis normaalselt on ideaalses võres hõivatud. 6. Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? 7. Kuidas sõltub tasakaalsete vakantside kontsentratsioon temperatuurist? Tasakaalsete vakantside kontsentratsioon Nv suureneb eksponentsiaalselt temperatuuriga. 8. Kuidas tekitada mittetasakaalseid vakantse? materjali plastilised deformatsioonil, materjalide järsul jahutamisel külmutades kinni materjali kõrgtemperatuurse defektkoostise, kui ka materjali pommitamisel suure energiaga osakestega (neutronitega, elektronidega). 9. Millised on võrevahelised defektid? Mõnikord võivad aatomid võtta kristallis, normaalsetel
Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikom-ponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest trivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Termopaaride ühendused: 1 – Mõõteriist; 2,3 – termoelektroodid; 4 – ühendusjuht-med; T1, T2 – „külm ja soe" termopaari ühendused. 2.1.2. Takistustermomeetrid Takistustermomeetride töö põhineb metallide ja pooljuhtide elektrilise takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist. Takistuse ja temperatuuri vaheline sõltuvus R=f(T) on paljude materjalide korral stabiilne ning suures ulatuses lineaarne. Kuna takistuse muutumist on võimalik lihtsalt muundada pinge või voolu muutumiseks, on termotakistustajurid suhteliselt lihtsa ehitusega. Takistustermomeetritega saab mõõta temperatuuri alates absoluutse nulli lähedalt kuni +1000 °C ja enam, täpsusega 0,001 °C. Kasutatakse takistuse suure temperatuuriteguriga materjale, milleks sobivad enam mõningad
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõme...
Agregaatolek Agregaatolek on aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut gaasilist, vedelat, tahket. Sulamisja keemistemperatuur Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1. atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur o...
Gaasid paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Tahkiste paisumine Esineb seaduspärasus: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Võivad avaldada suurt rõhku takistavatele kehadele. Vedelike paisumine Kehtib seaduspärasus: vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Erandiks on vesi! 04 kraadil tõmbub kokku, seejärel hakkab temp. tõusmisel paisuma. Vee tihedus sõltub temperatuurist. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Soojuspaisumist kasutatakse näiteks termomeetrites. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/paisumine_kokkutombumine_evelin.htm Füüsika 9.klassi õpik
KORDAMINE ELEKTRIVOOL, VOOLUTUGEVUS 1. Elektrivool metallides Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 2. Voolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 3. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. 4. Millised suurused määravad voolutugevuse? Vabade laengukandjate keskmine kiirus, kontsentratsioon, laeng ja laengukandjate läbitud pindala. I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis. Takistuse nullilähedaseks muutumine. 8. Millest tekib metallides takistus? Vabad...
Selgita, millisel juhul võib endotermiline reaktsioon olla spontaanne! Paljud eksotermilised reaktsioonid on spontaansed , kuna Gibbsi energia vabaneb , entroopia kasvab või kahaneb, endotermiline protsess võib olla spontaanne juhul, kui entroopia kasvab 8. Keemilise muundumise entalpia. Reaktsioonientalpia, seos siseenergia ja entalpia vahel, standardsed reaktsioonientalpiad. Hessi seadus. Standardsed tekkeentalpiad. Reaktsioonientalpia sõltuvus temperatuurist. Keemilise reaktsiooniga kaasneb enamasti ka energia eraldumine või neeldumine. Reaktsioonientalpia on selle vaheetappide entalpiamuutuste summa. Seos: konstantne ruumala, konstantne rõhk. Kui reaktsioonis ei osale gaase, on erinevus ∆U ja ∆H vahel väga väike ning ∆U=∆H. Standardne tekkeentalpia ∆H⁰f on defineeritud kui 1 mooli aine tekkimisreaktsiooni entalpia, lähtudes vajalikest elementidest nende kõige stabiilsemates vormides.
Juhi pikkusest l Juhi ristlõikepindalast S Juhi materjalist · Juhi materjali iseloomustab füüsikaline suurus, mida nimetatakse eritakistuseks ja tähistatakse sümboliga l R = mõõtühik 1 (oom) S Ülesanded · Vaskjuhet ( = 1,7 · 10-8 ·m), mille pikkus on 100 m ja diameeter 1,2 mm, läbib vooltugevusega 10 A. Kui suur on pinge selle juhi otste vahel? Takistuse sõltuvus temperatuurist · Juhi eritakistus sõltub temperatuurist: = 0 (1+t), kus 0 eritakistus temperatuuril 0 ºC takistuse temperatuuritegur Millal lambipirn tavaliselt läbi põleb ja miks? Ülijuhtivus · Gallium - 1.1 K · Aluminum - 1.2 K · Indium - 3.4 K · Tin - 3.7 K · Mercury - 4.2 K · Lead - 7.2 K · Niobium - 9.3 K · Niobium-Tin - 17.9 K · La-Ba-Cu-oxide - 30 K · Y-Ba-Cu-oxide - 92 K · Tl-Ba-Cu-oxide - 125 K elektrivoolu töö
..=I); kogupinge on võrdne üksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+...=U); kogutakistus on võrdne tarbijate takistuse summaga (R1+R2+...=R). (Vooluallika)elmotoorjõud- näitab kõrvaljõudude tööd pos. ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringis. Emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on suuteline tekitama. ...=Ak/q, Ak- kõrvaljõudude töö, q- laeng. Vooluallika ül on tagada vooluringis pidev vool, tekitada jõud, mis paneks osakesed liikuma. Sõltub temperatuurist. Ohmi seadus vooluringi osa kohta- Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu, kus takistus on esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. R=U/I. Ühik-juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A. Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja materjalist; temperatuurist. Elvoolu tööks nim elvälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel
reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: Nulljärku reaktsioon (n=0) dc/dt= k0 Esimest järku reaktsioon (n=1) dc/dt= k1 Teist järku reaktsioon (n=2) dc/dt= kIIc2=kIIc1c2 Kolmandat järku reaktsioon (n=3)-dc/dt= kIIIc3=kIII c21c2=kIII c1c2c3 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevusTemperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: dlnk/dT= E/RT2 , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia Selle võrrandi integreerimisel eeldusel, et const saadakse: lnk= - E/RT +A, kus A on konstant.Katseliselt leitakse erinevatel temperatuuridel kiiruskonstandi väärtused ( määratakse temperatuuril T1 ning k1 määratakse temperatuuril T2). Siis võrrand integreeritud kujul on k2/k1= E/R( 1/T1 1/T2) Lahustuvsukorrutis: MA tahkeMalahusesM + A K= aM+ aA-/aMA, siit + -
Märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Selle näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem õhk, seda kiirem aurustumine märjalt termomeeetrilt ja seda madal näit. 18)Millist auru nimetatakse küllastunud auruks? Küllastunud auruks nimetatakse niisugust auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv ehk dünaamiline. St. Ühes ajaühikus lahkub vedelikust samapalju molekule kui aurust tagasi pöördub. 19)Kuidas sõltub küllastunud auru rõhk temperatuurist + graafik? Küllastunud auru rõhk temperatuuri tõstmisel kasvab kahel põhjusel: [*]suurneb auru- molekulide konsetratsioon. [*]molekulid hakkavad kiiremini liikuma 20)Mis on keemine? Keemiseks nimetatakse vedeliku aurustumist kogu vedeliku ulatuses, kusjuures aur koguneb mullidesse, mullid kerrkivad pinnale ja lõhkevad. Mullid lõhkevad kui küllastunud auru rõhk võrdneb vedeliku rõhuga. 21)Millist temperatuuri nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks + graafik?
1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus = koguaeg ühesugune arv (1,6 * 10 astmel -19C * kontsentratsioon * juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab kui suurt mõju avaldab juht elektrivoolule. Mõõdetakse oommeetriga. Mida pikem on juht(suurem pindala) seda suurem on takistus ning mida väiksem on. Mida kõrgem temperatuur seda suurem takistus. Metallide takistus temepratuuri tõustes suureneb. 3. Mis on ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus metalli takistus põhimõtteliselt kaob väga madalatel temperatuuridel. 4. Mis on kõrgtemp ülijuht?
Voolupidevus (valemid, joonis, seletus) •Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 20.Kirchoffi seadus (idee, valem) Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga 21.Viskoossus (seletus, sõltuvused, kinemaatilise viskoossusteguri valem) •Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. •Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust •Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb •Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 21. 22.Hüdrauliline löök (seletus, näide) •Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. •Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet. 23. Kavitatsioon (protsessi seletus, näide) 24.Gaaside parameetrid, ideaalgaas
orgaanilised ained (suhkur ehk sahharoos, etanool). 3. Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. See on süsteemi ajaliselt püsiv olek, mille puhul vaadeldav keemiline reaktsioon kulgeb päri- ja vastassuunas ühesuguse kiirusega, mistõttu reaktsioonisegu koostis ei muutu. Reageerivate ainete kontsentratsioonid tasakaalu-olekus sõltuvad nii temperatuurist kui ka lähtesegu koostisest, kuid kontsentratsioonide korrutiste suhe, tasakaalukonstant, on kindlal temperatuuril jääv. 4. Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Sõltub: b.i.1. Aine iseloomust b.i.2. Kontsentratsioonist b.i.3. Temperatuurist b.i.4. Kokkupuute pinnast (segamine)
Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame J Fick'i I seadusest: Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integreerimisel: See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga. Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga, mis ajaühikus difundeerub läbi ühikulise pinna, kui kontsentratsiooni gradient on 1. D mõõtühik on m²/s. 5. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Difusiooni kiirus sõltub: 1) difusiooni mehhanismist; 2) difundeeruvate osakeste mõõtmetest; 3) kristallstruktuurist; 4) temperatuurist. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist väljendub D temperatuursõltuvuse kaudu: (4.6) kus D0 konstant; Ed difusiooni aktiveerimise energia (mooli kohta). Logaritmime võrrandi 4.6: (4.7) Sõltuvuse 4.7 graafik on teljestikus ln D 1/T sirge (joonis 4-6). Sirge tõusu tg järgi saab leida aktiveerimisenergia:
Lahused loeng Mis on lahus? · ühtlane segu · koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE = LAHUS VESI SOOLA LAHUS Vesi on hea lahusti · soolad · happed · leelised Ained, mis vees praktiliselt ei lahustu · Rasvad · Õlid · Vahad Lahustuvus · Suurim ainekogus, mida saab lahustada 100 grammis vees · Lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuvus g /100g ves 180 160 140 KNO3 120 100 80 60 40 20 CuSO4 0
sisemised kõlapõied ning pruunikas värvus suurel osal kehapinnast. Seljamuster moodustub laikudest-täppidest ning võib ka üldse puududa. Viljastamine on kehaväline. Emasloomad koevad 13 suurt kuduklompi, milles on kokku 5004000 muna. Sültjas kest muna ümber paisub vees ning ööpäev pärast kudemist kerkib kudu veekogu põhjast pinnale. Rohukonna kuduklombid on suured, sageli kuni 25 cm läbimõõduga ebamäärase pilve kujulised. Kullese arengu kiirus sõltub vee temperatuurist, võttes keskmiselt aega kaks kuni kolm kuud. Peamise osa rohukonna toidust moodustavad mardikad, kahetiivalised ja nälkjad. Rohukonnad talvituvad gruppidena veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Eestis kestab talvitumisperiood oktoobrist kuni märtsi lõpu-aprilli alguseni. Kevadel ja sügisel sooritavad konnad mitmepäevaseid rändeid vastavalt kudemispaikadesse ning talvitumisveekogudesse. Aktiivne periood jääb südaöö kanti: kõige liikuvamad on nad kella 23 ja 2 vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
