R= Ro(1+alfa t) t - temperatuur alfa - temp. tegur (tabel 16. 1/c) Ro - takistus 0 kraadi juures (oom) 3. Mis on jadaühendus? • Jadaühenduse korral on tarbijad ühendatud järjestikku e. jadamisi. • Tarbijad on takistid (R). R=R1+R2+R3 • Jadaühenduse korral läbib kõiki takistajaid sama vool. 1) I = I1+I2+I3 2) U=U1+U2+U3 3) U=I x R (osapingete leidmiseks) Jadaühenduse puudus on see, et ühe tarbija riknemisel kõik lakkab töötamast. 4. Mis on rööpühendus? Rööpühenduse korral on tarbijad ühendatud paralleelselt. I=I1+I2+I3 U=U1=U2=U3 1/R=1/R1+1/R2+I/R3 • Rööpühenduse korral vool hargneb. Rööpühenduse korral on kõikidel tarbijatel ühesugune pinge. Rööpühendusel on kogu takistuse pöördväärtus võrdne osatakistustse pöördväärtuste summaga. • NB! Rööpühendusel on kogutakistus alati väikseim osatakistus. 5. Mis on elektrivoolu töö? Elektrivoolu tööd saab leida valemist: A=U x I x t
R= l m - juhi pikkus s s m2 - juhi ristlõike pindala Takistuse temperatuuri tegur - näitab, millise osa esialgsest takistusest moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel 1oC võrra. Eritakistus - antud ainest 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõike pindalaga juhi takistus 20 oC juures. Kui juht soojeneb (jahtub) temperatuurilt T1 temperatuurini T2, siis: kus R2 - juhi takistus temperatuuril T2 R2 = R1 1 + (T2 T1) R1 - juhi takistus temperatuuril T1 - takistuse temperatuuritegur Juhtivus - on takistuse pöördväärtus. Erijuhtivus - eritakistuse pöördväärtus.
l [m] - juhi materjali (aine) eritakistus R= l [m] - juhi pikkus s s [m2] - juhi ristlõike pindala Takistuse temperatuuri tegur - näitab, millise osa esialgsest takistusest moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel 1oC võrra. Eritakistus - antud ainest 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõike pindalaga juhi takistus 20 oC juures. Kui juht soojeneb (jahtub) temperatuurilt T1 temperatuurini T2, siis: kus R2 [] - juhi takistus temperatuuril T2 R2 = R1 [1 + (T2 - T1)] R1 [] - juhi takistus temperatuuril T1 - takistuse temperatuuritegur Juhtivus - on takistuse pöördväärtus. Erijuhtivus - eritakistuse pöördväärtus.
1. Alalisvool - elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu 2. Vahelduvvool perioodiliselt muutuva suunaga vool 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus (n=N/V; N laengukandjate arv) 4. Ohmi seadus Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. (I=U/R; I voolutugevus,U pinge, R takistus) 5. Jadaühendus Rööpühendus I=I1=I2=I3 I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 U=U1=U2=U3 R=R1+R2+R3 1/R=1/R1+1/R2 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist · Juhi takistus on pöördvõrdeline ristlõike pindalaga. · Juhi takistus sõltub ainest. · Takistuse sõltuvust ainest iseloomustab ERITAKISTUS. · Eritakistuse tähis ; ühik ohm*m · Takistuse arvutamise valem R=*l/S 7
Takistus on füüsikaline suurus, mis Iseloomustab elektri juhti U Võrdub pinge ja voolitugevuse jagatisega R= I Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt.
Eritakistus on füüsikaline suurus mis, iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus on võrdne 1 m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga keha takistusega. 11. Nim. eritakistuse ühikud. 1mm2/m 1m 12. Mida nim. takistiks? Lisa tingmärk. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86 Keraamilisest materjalist torule on tihedalt traat peale mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm). Viies liugurit kasutatavast otsaklemmist eemale suureneb mähitud traadi pikkus, mida mööda vool liigub ja sellega ka suureneb takistus. Reostaati iseloomustatavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus.
1 kWh - on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1kW 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused: · Peab eksisteerima see, mis liigub · peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise 3.Takistuse sõltuvus: · Suurendades juhi pikkust on juhi takistus R võrdeline tema pikkusega l · Muutes ristlõikepindala on juhi takistus R pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S · Takistuse sõltuvust materjalist näitab eritakistus. 4. Juhtide ühendusviisid: · Jadaühendus: - U=U1 + U2 - I =I1=I2 - R=R1+R2 · Rööpühendus - U=U1=U2 - I=I1+I2 - 1/R =1/R1 +1/R2 · Segaühenduse korral vaatame erinevaid vooluringi osasid eraldi. 5.Ühendamine · Takisti ühendatakse nii rööbiti kui ka jadamisi. · Reostaat ühendatakse rööbiti · Ampermeeter ühendatakse jadamisi · Voltmeeter ühendatakse rööbiti. 6
1)Elektrimahutavuseks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2)Elektrivoolu suunaks nim posit. laengute liikumise suunda. 3)Elektrivoolu toimed- magnetiline, soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge
Kõik kommentaarid