Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"temperatuurist" - 501 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Luukalad ja kõhrkalad

(Bioloogia põhikoolile I; Loomade elu, 4 köide) 2.3 Luukalade elupaik Luukalad on levinud kõigis meie planeedi vetes poolustest ekvaatorini, magevetes, riimveelistes meredes ja ookeanides, mägijärvedest ja ­ ojadest ookeani süvikuteni, päikesepaistelistest paikadest pimeda süvamereni. Kuid ka ränded on paljude kalade elutsükli lahutamatu osa. Juhindudes hoovustest, vee temperatuurist ja soolsusest ja toiduorganismide jaotumusest, sooritavad paljud kalad toitumis- ja kudemisrändeid. Paljud siirdekalad kasvavad ja toituvad meres kuid koevad magevees. Kuid on ka siirdekalu, kes elavad ja toituvad magevees, aga kudema laskuvad merre. (Loomade elu, 4 köide) 2 2.4 Luukalade sigimine Kõhuõõnes paiknevad sigimiselundid, isaskalal seemnesarjad ja emaskalal munasarjad...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

Resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Jõudu, misa kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele nimetatakse pindpinevusjõuks. F = l F ­ Pindpinevusjõud ­ 1N - pindpinevustegur ­ 1N/m l ­ pikkus ­ 1m Pindpinevusjõud on võrdeline pinna piirjoone pikkusega. Pindpinevus sõltub vedeliku temperatuurist ja vedelikes olevatest lisanditest. KAPILLAARSUS ­ Kapillaarsus on märgamisest tingitud vedeliku tõusmine või langemine peenikeses torus ­ kapillaaris. Nähtuse põhjustajaks on vedeliku molekulide ja kapillaari vastastikmõju. · Kui kapillaaris on märgav vedelik, tõuseb see vaba pinna suhtes teatud kõrgusele. Märgav vedelik tõuseb kuni raskusjõud tasakaalustab pindpinevusjõu....

Füüsika
1092 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Sigimiselundid Mehe olulisemad suguelundid on: 1)Paarilised munandid, mille väänilistes seemnetorukestes toimub spermatogenees ja suguhormoonide moodustamine. 2)Munandimanused, kus küpsed spermid talletatakse. Spermatogenees on spermi eellase ehk spermatogooni areng küpseks spermiks. Selleks on olulised järgmised tingimused: 1. temperatuur munandites peab olema 23 kraaadi keha temperatuurist madalam. 2. spermid ei tohi verega otseselt kokku puutuda, hävitatakse antikehade poolt Naise olulised suguelundid on: 1) Paarilised munasarjad, kus toimub tsükliline ovogenees ja suguhormoonide moodustumine. Ovotsüüdi e. munaraku eellane on ovogoon. Ovogenees on ovogooni areng küpseks munarakuks. 2) Munajuhad, kuhu küpsed munarakud peale ovulatsiooni liiguvad...

Bioloogia
469 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Hüdrobioloogia spikker

Ühest olekust teise muundumisse on kaasatud suured hulgad soojusenergiat. Suur tähtsus soojusenergia ümberjaotumisel Maa atmosfääris. 8)Vee jäätumisel selle ruumala suureneb (ca 9%). Vesi on ainuke ühend Maal, mille maksimaalne tihedus ei ole tahkes olekus. Veekogude jäätumisel ei vaju jää põhja ­ takistab veekogude põhjani jäätumist, vooluveekogude üleni kinnikülmumist. Isolatsioonikiht. 9)Vee tihedus sõltub temperatuurist . Puhta vee tihedus kõrgeim 4o C juures. (Kaksikassotsiaatide kontsentratsioon on kõrgeim) Temperatuur Tihedus (grammi (Celsius) kuupsentimeetris) 0 (tahke) 0.9150 0 (vedel) 0.9999 4 1.0000 20 0.9982 40 0.9922 60 0.9832 80 0.9718 100 (gaas) 0.0006...

Hüdrobioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr...

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elu Marsil

Pärast viit päeva katsekambris olemist kuumutati proovi temperatuurini 750°C ning mõõdeti eralduvate gaaside radioaktiivsust. Kui pinnaseproovis olevad mikroorganismid on võimelised omastama süsihappe- või vingugaasi, siis on kuumutamisel saadud gaas radioaktiivne. Kõige kolme katse puhul oli võimalik proovi enne katset kuumutada kuni temperatuurini 175°C, et uurida aktiivsuse sõltuvust temperatuurist . Pinnaseproovides orgaaniliste ainete avastamiseks olid maanduritel gaaskromatograaf-massspektromeetrid tundlikusega kuni üks osa miljardist. Nendega tehtud nelja pinnaseproovi (üks neist võetud kivi alt) analüüsides orgaanilisi aineid ei leitud. See oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika kordamine 9. klass

SOOJUSJUHTIVUS on soojusülekande viis, milles antakse edasi osakeste võnkumise energia, aine ise kaasa ei liigu. Head soojusjuhid on metallid, halvad gaasid. KONVEKTSIOON ­ soojusülekande viis vedelikes ja gaasides, mis toimub aine enda ringlemisena. SOOJUSKIIRGUS ­ soojuslekande viis, mis toimub ka tühjuses. Kiiratava energia hulk sõltub temperatuurist , kiirguri pindalast. Samal temperatuuril kiirgavad (neelavad) tumedad kehad rohkem kui heledad. 6. Mis on soojushulk? SOOJUSHULGAKS nimetatakse keha siseenergia hulka, mis keha saab või kaotab soojusülekandes. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Q= cmt Q ­ soojushulk ­ 1J c ­ aine erisoojus ­ 1 J kg oC m ­ aine mass ­ 1 kg...

Füüsika
493 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

Milline liikumine on mitteühtlane? Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. 27. Mida näitab tihedus? Valem. Ühikud. AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Aine tihedus sõltub temperatuurist , gaaside tihedus sõltub ka rõhust. =m - tihedus aine tihedus = keha mass V m - mass keha ruumala V - ruumala Tiheduse ühikuid: 1 kg; 1 kg; 1 g tiheduseühik = massiühik m3 dm3 cm3 ruumalaühik 28. Mis on gravitatsioon? GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse...

Füüsika
280 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Elektri avastamise ajalugu

Sõle Gümnaasium ELEKTRI AVASTAMISE AJALUGU Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin ­ füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks ­ Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevuse...

Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Soojuskiirgus minu elus.

Ultravalguse osa pikesekiirguses on vike.Soojust kiirgavad kik kehad.Soe ahi soojendab tuba kll konveksiooni tttu ,aga samas ka kiirguse abil.hk soojuskiirguse mjul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuksi soojusenergia arvel. See on ka ks soojuslekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Nagu praktiline kogemus nitab, sltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist . Madalatel temperatuuridel (mnisada kraadi) on hgumine vaevumrgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hglamp, 3000), seejrel valge (Pike, 6000) ja lpuks sinaka tooni (alates ca 8000). Kuigi selline trend on omane kigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sltu sellest, millisest...

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine agregaatoleku muutumine

Sellepärast tekivadki asfaldikahjustused. 8. Mis on kondenseerumine? Kuidas tekib udu? Kondenseerumine on aine muutus gaasilisest olekust vedelikuks. Päeval päike soojendab maa soojaks. Õhtul, kui päike loojub läheb õhk külmaks. Soe õhk hakkab maa pealt auruma ja saab kokku külma õhuga. 9. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Miks? Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist , õhuniiskusest, õhu liikumisest, ainest. Veest kiiremini aurustub bensiin, piiritus. Aeglasemalt õli ja elavhõbe. 10. Mida nim. aurumiseks? Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim. aurumiseks. 11. Kirjelda aurumist. · Vedeliku osakesed väljuvad vedelikust. · väljuda saavad: 1) pinnakihis või seal lähedal olevad osakesed; 2) osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem....

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest . 1 e = -1,6 10 - 19 C . Aatomituum koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest . Elektronide arv ergastamata aatomis on võrdne prootonite arvuga , prootoni laeng võrdne elektroni laengu absoluutväärtusega. Prootonite arvu määrab Mendelejevi tabeli elemendi järjekorranumber , prootonite ja neutronite arvude summa - nukleonide arv võrdub M.tabeli massiarvuga MZ X või X M Z või ZXM. Vä...

Füüsika
333 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Alajaamade konspekt

1000 100 Suhteline kulumine L* 10 1 0,1 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 145 150 Kõige kuumema punkti temperatuur, °C Joonis 3.5 Trafo suhtelise kulumise sõltuvus kõige kuumema punkti temperatuurist Suhtelise talitlusea pöördväärtust nimetatakse isolatsiooni suhteliseks kulumiseks L = e ( - N ) . (3.21) Suhtelise kulumise arvutamisel tavaliselt alus e asendatakse valemis (3.21) alusega 2 ja saadakse ( - N ) L=e = 2 ( - N ) 0 ,693 = 2( - N ) , (3.22)...

Elektrotehnika
189 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Keraamika

iseloomust (raud ­ punane; lubi, titaan ­ kollane; mangaanoksiid ­ pruun ja must) EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3 EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED PÕLETATUD TELLIS.OMADUSED Tugevus Tellised taluvad väga hästi keemilist ja füüsikalist koormust....

56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sulamine, Tahkumine, Aurumine, kondendseerumine - spikker

* Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse * Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi). * Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk, See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks, mille moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass) Sulamissoojus Landa = Q/m (J/kg) näitab 1kg aine sulamiseks vajalikku soojushulka(1kg tahkumisel eralduvat Q-d) Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse...

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3...

Elektrotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kas leibade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist?

KAS LEIBADE HALLITAMISE KIIRUS SÕLTUB TEMPERATUURIST ? Lühiuurimus Koostaja: Nimi Juhendaja: Nimi Koht, aasta Kas leibade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimisobjekt: leivad(Tallinna peenleib, Must leib, Jassiseemneleib) Muutuja: Muutujaks on temperatuur Taustinfo: Kuidas erinevad leiva sordid reageerivad 15 päeva jooksul erinevatel temperatuuridel.Samalaadselt toimivad ka valmistoidud.Nt: Kui jätta värske pitsa temperatuurile +4- +6 läheb see halvaks umbes nädala jooksul. Hüpotees: Leivad hakkavad kiiremini hallitama soojas kohas kui külmas. Hüpoteesi kontrolimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega...

Bioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

Mis on kristallvõre defekt? igasugune kõrvalekalle ideaalsest võre korrapärasusest. 3. Kristallvõre defektide klassifikatsiooni alused? geomeetria või dimensioonide alusel 4. Loetle võimalikud punktdefektid? Vakants, võrevahelised, 5. Mis on vakantsid? tühjad aatomkohad kristallvõres, mis normaalselt on ideaalses võres hõivatud. 6. Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? 7. Kuidas sõltub tasakaalsete vakantside kontsentratsioon temperatuurist ? Tasakaalsete vakantside kontsentratsioon Nv suureneb eksponentsiaalselt temperatuuriga. 8. Kuidas tekitada mittetasakaalseid vakantse? materjali plastilised deformatsioonil, materjalide järsul jahutamisel külmutades kinni materjali kõrgtemperatuurse defektkoostise, kui ka materjali pommitamisel suure energiaga osakestega (neutronitega, elektronidega). 9. Millised on võrevahelised defektid? Mõnikord võivad aatomid võtta kristallis, normaalsetel...

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

9.Mis on materjali elektrilised omadused? Vastumõju temale rakendatud elektriväljale. 10.Mis on n-tüüpi lisandjuhtivus? n-tüüpi lissandjuhtivus on juhtivus kus põhilisteks laengukandjateks on elektronid ja augud on mittepõhilsteks kandjateks. N-tüüpi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsioon sõltub temperatuurist ja doonori konsentratsioonist. 11.Mis on faas? 12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. 5 1.Defineerige materjalide tehnoloogia mõiste? Materjalide tehnoloogia kasutab ära materjaliteaduse fakte ja kavandab nende järgi vastavate omadusega materjale. 2.Kirjeldage Bohri mudelit aatomi ehitusele? Bohri mudel annab lihtsustatud pildi vesiniku aatomi ehitusest. Elektronide orbiidid ei ole ringikujulised(nagu eeldab Bohri mudel) vaid ellipsikujulised, ja vastavalt...

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Veenus - referaat

Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena...

Füüsika
104 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun