10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kirkelauraallik
Õppematerjali autor
Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 2. Osoonikihi hõrenemine. Osoonikihi hõrenemine- osooniaugud Põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris(freoonid) Tagajärjed: pärilikkused haigused, vähkkasvaja sagenemine, võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv, UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele, suurenev UV-kiirguse hulk võib põhjustada organismides mutatsioone. 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: 1. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 2. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. 3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4
Sund pumba mõjul, ventilaator. 33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? (Raskusjõu mõjul), raskusjõudude erinevus paneb vee ringlema, külma vee kuupmeetrile(ruumalaühikule) mõjub suurem raskusjõud kui sooja vee kuupmeetrile (ruumalaühikule). Esineb küttesüsteemis. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? Raskusjõudude erinevus, soe vesi kergem tõuseb pinnale, külm raskem vajub alla. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tunneme naha jahtumise järgi, mida suurem on naha ja nahapinna juures oleva õhukihi temperatuuride erinevus, seda jahedam õhk tundub. Tuulise ilmaga viiakse õhukiht nahalt minema. Vaikse ilmaga jääb see kiht naha juurde 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37
kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta Temaatilised kaardid -Kaardid, millel kujutatakse objektide või nähtuste klassi, mida kohapeal viibides ei ole enamjaolt võimalik ilma lisatööta tajuda. Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: • mõõtkava ja sellel vastavat üldistust • kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned, diskreetse puhul pinnad) • eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad lineaarsed vahemikud vaid eksponentsiaalsed või eelmainitute vahepealsed) • kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) • kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida
Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse
maapinna soojenemisega kaasnevad õhuvoolud üles ning jahedama õhumassi liikumine vee kohalt rannale. 12. Iseloomusta peamisi õhumasse. Ekvatoriaalne õhumass - kuum ja väga niiske. Iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem kui jõuab auruda. 2) Troopiline õhumass - 1. Troopiline mereline õhk - soe ja niiske 2. Troopiline kontinentaalne õhk - õhk on palav ja äärmiselt kuiv. Pilvede puudmise tõttu on õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine suur. 3) Parasvõõtme õhumass - 1. Parasvõõtme mereline õhk - niiske. Talvel soojad sulailmad, suvisel ajal jahedad, pilves või vihmased ja tuulised ilmad. 2. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. 4) Polaarne õhumass 1. Arktiline õhk - külm ja kuiv. Lõunasse liikudes õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. 2. Antarktiline õhk - külm ja kuiv 13
Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast pikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus, mida inimese silma ei mäe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnale ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Suurem osa maapinnale jõudnud
o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on TROPOPAUS õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange (Eestis u.11km kõrgusel)
3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub – soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid