laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+R3 14) 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga vooluringi hargnenud osas. I=I1+I2+I3 2. Pinge on kõikidel takistitel ühesugune.
ole. Küll aga on inimesed neid suurtes kogustes. Tavaliselt naha, kui ka meditsiini otstarbeks. Tänapäeval on nahka lubatud võtta vaid farmi krokodillidelt. https://www.youtube.com/watch? v=qQMgI2UDEJU Tähtsus looduses ja inimese elus Krokodillide nahast valmistatakse tarbeesemeid. Krokodillid hävitavad ja piiravad kahjureid. Nad on toiduks nii loomadele kui ka inimestele. Huvitavaid fakte Krokodillide sugu sõltub temperatuurist. Alla 30º C temperatuuri juures kooruvad välja emased, temperatuuril üle 33,9º C aga isased. Suurim kõigist teadaolevatest krokodillidest oli 7,5 m pikk, väikseima liigi pikkus on 1,5 m. Aafrika krokodillid tapavad aasta jookusul rohkem inimesi kui muud loomad. Niiluse krokodill on Aafrika suurim krokodill. Ta võib kasvada isegi kuni kuue meetri pikkuseks ning kaalub sageli üle 700 kilogrammi. Küsimused Mitu varvast on krokodillil ees ja mitu taga?
Kordamisküsimused 1. Kontrolltööks 1. Mis on absoluutne õhuniiskus? Õhu veeauru sisaldus 2. Mis on absoluutse õhuniiskuse mõõtühik? g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)?
· Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud 2. Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng I= -ENSV · -E Elektroni laeng · N kontsentratsioon · S juhi ristlõike pindala · V suunatud liikumise kiirus 3. Ohmi seadus (takistuse põhjus, millest sõltub) Takistus Vastastikmõju kristallivõre aatomitega · Põhjus: · Sõltub: 4. Takistuse sõltumine temperatuurist · Kui metallis takistus suureneb, siis temp kasvab · Suureneb eritakistus, kuna vastastikmõju aatomitega suureneb · Dielektrikute ja poolelektrikute takistus väheneb temp tõustes, kuna dielektrik on aine, kus pole vabasid laengukandjaid. Temp tõustes vabu laengukandjaid tekib juurde 5. Ülijuhtivus Ülijuhtivus Eritakistus läheb nulli 6. Töö ja võimsus (Dzaul, Lenzi seadus)
10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,42 0,04 = 110,38 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: ja tabelist vaadatuna Leian takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos mõõdetud temperatuuri T ümbruses: Leian takistuse mõõtmise vea Leian temperatuuri mõõteviga T2 Termomeetri viga(graafikult leitud) T1 = ±0,50 Leian temperatuuri mõõtemääramatuse: 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine Võrdlen mõõtetulemused tabelis: Element Nominaalväärt Lubatud Mõõdetud väärtused
Vastused: 1. Maksimaalne pigistus saadav valtsimisel ühe läbimiga sõltub hõõrdetegurist valtside ja tooriku vahel ning valtside diameetrist. Valtside diameetri suurendamisega suurenevad hõõrdetegur ja pigistus, seega tootlikus. 2. Maksimaalne haardenurk max sõltub hõõrdetegurist valtside ja tooriku vahel. Mida suurem on hõõrdetegur, seda suurem on valtside haardevõime. Omakorda hõõrdetegur sõltub valtside ning tooriku materjalist, nende pinnakaredustest, temperatuurist ja valtsimise kiirusest. 3
Käsiraamatu järgi on asbesti soojusjuhtivustegur ligikaudu 0,12 W/(m*K). Järeldan, et arvutuslik suurus on suurem kui tegelik või ligikaudu õige. Erinevus käsiraamatus antud asbesti soojusjuhtivustegurist võib olla tingitud sellest, et aurutoru isoleerimiseks on kasutatud asbesti ja diatomiidi segu. 8. Kontrollküsimused 1. Materjalidel, milledel on väga suur soojusjuhtivustegur, sest nende termiline takistus on väike. 2. Kalibreerimistegur arvestab mõõtevöö keskmisest temperatuurist tuleneva ebatäpsusega ja sellega läbi korrutades leitakse täpsem toru soojuskadu. 3. Muutuksid temperatuurid, soojusvoog ja parandustegur. 4. Termiliselt stasionaarse olukorra all mõistetakse seda, kui temperatuur keha üheski punktis ajas ei muutu. 5. Ilma äärekaitsevööta viga suureneks. 6. Termoisolatsiooni soojusjuhtivusteguri ülempiir võiks olla 0,5 W/(m*K). 7. Silindrilise seina soojusjuhtivustakistuse ja soojusülekandel väliskeskonda
● Emane muneb 30 kuni 60 ovaalset muna, mis kaaluvad 1-1.5 grammi. ● Muna jäetakse pinnasesse kraabitud urgu hauduma 3–10 kuuks. ● Kameeleon vabastab end ise munast. ● Kuidas ja miks kameeleonid värvi muudavad? ● Läbi aastasadade on need kavalad roomajad arendanud endas võime värvust ja mustrit muuta – seda just selleks, et ümbrusega kokku sobituda ja end ohu eest peita. Kameeleoni nahk koosneb mitmest värvi- ehk pigmendikihist. ● ● Temperatuurist, taustavärvusest ja meeleolust sõltuvalt muudab nahk värvi. Sageli on kameeleon roheline, sest ta elab peamiselt lehestikus. ● ● Samuti võivad nad muuta oma nahavärvust, et köita vastassugupoole tähelepanu. Faktid kameeleoni kohta ● Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Maailma suurim kameeleon on hiid- ehk raitkameeleon, kes elab ● Madagaskari saarel Kenyas ja on 63 sentimeetrit pikk. ●
Cl2 = 2Cl O3 = O2 + O Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained: 2H2O = 2H2 + O2 Ca(OH)2 = CaO + H2O Mõnede ainete lagunemisreaktsioonil täheldatakse ilmekaid värvuse muutusi. Näiteks rohelise värvusega malahhiidi kuumutamisel tekib musta värvusega vaskoksiid, eraldub värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur: Cu2CO3(OH)2 = 2CuO + CO2 + H2O Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas) Tekib nõrk elektrolüüt, nt. vesi Tekib lahustuv kompleksühend
Kuid paratamatult esinevad need tingimused Eesti kliimas üsna harva. Selleks on vaja teada, kuidas kulgeb kivinemisprotsess eri temperatuuridel. Tabelis 1 on toodud betooni (B25) suhtelise tugevuse sõltuvus kivinemiskeskkonna temperatuurist. Temperatuuri langedes kivinemiskiirus aeglustub. Kui betooni temperatuur on alla 0°C, peatub kivinemisprotsess juhul, kui ei võeta kasutusele erimeetmeid. Talvel betoneerimisel on tähtsaim hoida kivineva
+ + = 1 21. Millest sõltub piirde soojapidavus? 22. Piirde soojuspidavus ehk soojustakistus sõltub: kasutatud materjalidest; materjalide paksusest; külmasildade olemasolust. 23. Materjali soojuserijuhtivus; soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid. 24. Materjali soojuserijuhtivus väljendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 m paksuse ja 1 m2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 K. Materjali soojuserijuhtivus sõltub niiskusest, temperatuurist, materjali tihedusest. 25. Otstarbeka soojustuse valikut mõjutavad tegurid. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse: hoone energiatõhususe miinimumnõuetest; ehitustehnilistest nõuetest; ruumide soojuslikust mugavusest; hallituse/kondensaadi vältimisest külmasildadel; majanduslikust otstarbekusest. 26. Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutuspõhimõtted. 27.
Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve.
T1 > T2 > T3 Soojuskiirgus Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele Lainepikkus lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E P R= = E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus t ×S S J W [ R] = 1 2
Mõõteriist: kaal Valem: a. m=F/g o Tihedus füüsikaline suurus, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Tähis: (roo) Mõõtühik: 1kg/m³ Valem: a. =m/V Sõltub: a. Temperatuurist b. Gaaside tihedusest c. Rõhust o Ühikute eesliited: Mega- 1000 * 1000 = 1 000 000 Kilo- 1000 Detsi- 0,1 Senti- 0,01 Milli- 0,001 Mehaaniline liikumine o Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. o Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega,
pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1. Lahustuvus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist, lahuste protsendiline koostis. Lahuse pH määramine. Töövahendid: KNO3, boorhape, tahke NaOH, konts H2SO4, mõõtsilindrid, klaaspulgad, keeduklaasid, kaalud, universaalindikaator, katseklaasi hoidja, koonilised kolvid, termomeeter, spaatlid ainete võtmiseks. Katse nr1. Soolade lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Võetud KNO3-le vee lisamisel aine ei lahustunud, küll aga lahustus aine, kui saadud tulemust omakorda kuumutasime. Uuesti jahutamisel tekkisid kristallid.
kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt: kus k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summarne järk Temperatuur Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. Van´t Hoffi reegel- Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Seega pole kiiruse sõltuvus temperatuurist lineaarne, vaid sellist temperatuurisõltuvust kirjeldab astmefunktsiooni graafik. Katalüsaatorite toime Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus reageerivad ained on erinevates agregaatolekutes, mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Eksperimentaalne töö 1 Töö ülesanded ja eesmärk Ülesanne: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule.
................................................................... 7 Lisad..................................................................................................................................8 Pildid Noarootsi kooli ühiselamutes leiduvatest hallitustest: ...................................... 8 Küsitlus Noarootsi koolis elevate õpilaste seas:...........................................................9 Tabel. Kastepunkti temperatuur konstruktsiooni pinnal sõltuvalt ruumi temperatuurist ja õhuniiskuse sisaldusest................................................................... 10 2 Sissejuhatus Idee hallitusest tekkis, kui käisin sõbranna ühiselamus ning nägin hallitust laes. Töö eesmark on teada saada kas kooli ühiselamutes levib palju hallitust ning kas see võib osutuda ohtlikuks õpilase organismile.
kehatemperatuuri tõsta. Ultravalgus on suures koguses kahjulik kõigile organismidele rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses on ultravalgus aga kasulik, sest soodustab naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Enamik Maal elavatest organismidest on kõigusoojased. Nende ainevahetus ei ole piisavalt intensiivne ja seetõttu sõltub kehatemperatuur otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Üksnes imetajad ja linnud on püsisoojased. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood. Enamik kõigusoojaseid loomi elab talveperioodi üle soojematesse paikadesse varjunult või langeb talveunne. Magavate loomade ainevahetus aeglustub ning nende energiavajadus on minimaalne. 3. Ökoloogilise teguri toime, ökoloogiline amplituud (graafik). Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismile. Kõige ülevaatlikumalt saab
Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained 2H2O = 2H2 + O2 Ca(OH)2 = CaO + H2O Mõnede ainete lagunemisreaktsioonil täheldatakse ilmekaid värvuse muutusi. Näiteks rohelise värvusega malahhiidi kuumutamisel tekib musta värvusega vaskoksiid, eraldub värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl o Tekib rasklahustuv aine (sade) o Tekib kerglenduv aine (gaas)
Selliseid sig naali töötlemise algoritme ja matemaatilisi vahendeid nimetatakse tavaliselt digitaalfiltriteks. Võrreldes analoogfiltrite kasutamisega on digitaalsel signaalitöötlusel rida eeliseid. Kõige olulisem nendest on paindlikkus. On väga lihtne sobitada digitaalfiltri omadusi, muutes vaid mõnda algoritmi parameetrit. Teiseks eeliseks on digitaalfiltrite suurem stabiilsus ning sõltumatus välistingimustest, näiteks temperatuurist. Need filtrid on ka tunduvalt sobivamad madalsageduse signaalide töötlemiseks, kuna tavafiltrid nende sageduste jaoks on kas liiga suurte mõõtmetega või kallid. Mõõtetulemusi võib filtreerida pärast mõõtmistsükli lõppu, siis kui kõik mõõteandmed on juba salvestatud. Seejuures pole oluline, kas mõõtmine on tehtud analoog- või digitaalseadmete abil. Vajalik on vaid diskreetsete mõõtetulemuste olemasolu digitaalsel kujul
heinamaadel. Kartulimardikas tuleb kevadel maapinnale, kui muld on 14° ja õhk vähemalt 20° soe, mis Eestis juhtub tavaliselt mai lõpus või juunis. [3] Täiskasvanud mardikad toituvad paar esimest päeva ning hakkavad seejärel paarituma ning paljunema. Paljunemiseks munetakse 10-30 munast koosnevad kärjed lehe alla (Joonis 3). Tüüpiliselt munevad emased mardikad ühe suve jooksul 400-800 muna, millest vastsed kooruvad 11-12 päeva pärast, olenevalt temperatuurist (Tabel 1). [4] Tabel 1. Mardikate paljunemise kiirus sõltuvalt temperatuurist Keskmine Noormardikate päevane Munade Tõuguline tekkimiseks temperatuur koorumine areng Nukkumine kuluv aeg kraadides päevades päevades päevades päevades
väikeses koguses mikroorganismide kasvuks vajalikud olla, kuid suuremates kontsentratsioonides pärsivad nende kasvu või põhjustavad organismide hukkumise. Paljud ained on omastatavad vaid kindlas kontsentratsioonivahemikus. Optimaalsete kasvutingimuste järgimine on vajalik, et optimiseerida biotehnoloogilist protsessi. Käesoleva teema raames uuritakse: 1. Mikroorganismide morfo-füsioloogilisi tunnuseid 2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvust · temperatuurist, · keskkonna pH-st, · keedusoola, · suhkru, · ksenobiootikumide sisaldusest keskkonnas; 3. Termilise töötluse mõju erinevatele mikroorganismidele. Kasutatavad materjalid: 3 tardsöötmel ettekasvatatud mikroobikultuuri (Baccillus sp Ps 42, Pseudomonas sp 105, Saccharomyces cerevisae); glükoosi (0%, 20%, 40%), vesinikioonide (pH 5, 7, 9) ja soola NaCl (0%, 10%, 20%) erinevate kontsentratsioonidega katseklaasid; PCA ja MALT söötmed Petri tassidel ilma ja koos ksenobiootikumidega
soojusisolatsiooni omadused, kuid väikesm tihedus, tugevus ja eluiga. Materjali füüsikalised omadused Hügroskoopsus ja niiskusimavus Niiskusimavus materjali võime neelata ümbritsevast keskkonnast endasse vett, hoida seda ning kuivamisel seda tagasi anda. Imavusvõime kui omadus näitab neeldunud vedeliku massi ja aine kuivmassi suhet väljendatuna protsentides. Hügroskoopsus on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett. Hügroskoopsus sõltub õhu temperatuurist, suhtelisest niiskusest, materjalide pooride mõõtmetest. Materjali füüsikalised omadused Vastavalt hügroskoopsuse näitajale liigitatakse materjalid: hüdrofoobseteks materjalideks (halb auru imavus), hüdrofiilseteks materjalideks (heam veeauru imavus). Materjali vedelikuga küllustamisel sellised omadused nagu soojusjuhtivus ja tihedus suurenevad. Seejuures on võimalik materjali osakeste ühenduste katkemine, mille tulemusel materjali tugevus väheneb.
potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 34. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti nimetatakse seda ka keemilise kineetika põhipostulaadiks). Tasakaalukonstant on päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhe. 35. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. 36. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 37. Reaktsiooni järk
Daltoni seadus- Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. 27. Gaaside suhteline tihedus- ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus väljendatakse tavaliselt õhu suhtes või vesiniku suhtes. Absoluutne tihedus- normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel. 28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii edelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist 30. Reaalgaas- molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. 31. Atmosfääri koostis. 32
siirduvad ioonidena lahusesse, vabanenud elektronid jäävad metalli. Metall omandab negatiivse laengu ja see takistab edasist oksüdeerumist. Et see edasi kulgeks on vaja , et oksüdeerija tarvitaks ära vabanenud elektronid. Enamasti on põhiliseks oksüdeerijaks molekulaarne õhuhapnik, seda juhul kui ei ole tegemist happelise lahusega. Kui sellega aga on tegemist, siis on oksüdeeriaks vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdevoolust,metallis esinevatest lisanditest jt. rauarooste 1: 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski Kahjud Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon ehk roostetamine ja seda isegi nii palju ,et 20% iga-aastasest metalli toodangust läheb korrosiooni nahka
5. Gaasi rõhk on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seina või vastu kehasid,mis gaasis on Ühikud: 1Pa = 1 Füüsikaline atmosfäär: 1atm= 760mmHg=101325Pa Tehniline atmosfäär: 1at 1mmHg=133,28Pa 1bar=105Pa 6. Võrrand P= 1/3m0NV ongi oluliseim seos ideaalse gaasi mikoparameetrie n, mo ja v(kaetud) ning makroparameetrite p vahel.Seda seost nim ideaasle gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks 7. Rõhu sõltumine temperatuurist - Mida suurem on rõhk,seda kõrgem on temperatuur 8. Absoluutse temp skaala on Kelvinites 9. Isoprotsessideks nim. Gaasi oleku muutust,kui üks oleku parameeter jääb muutumatuks Isobaariline protsess on gaasi oleku muutus jääval rõhul isotermiline protsess on isohooriline protsess on 10. Ideaalse gaasi seadused isoprotsessides: Boyle´i Mariotte´i seadus - Jääval temp on antud gaasi koguse rõhk põõrdvõrdeline ruumalaga(isoprotsessis)
Soojusülekanne- siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusülekande liigid: · Soojusjuhtivus- soojusülekande liik,kus energia levib ühelt kehalt teisele molekulide vaheliste põrgete tõttu. · Konvektsioon- soojusülekande liik, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. · Soojuskiirgus- soojusülekandeliik, kus energia levib elektromagneetiliste lainete kiirgamise tõttu. Keha pinna soojuse äraandmise võime sõltub: · Temperatuurist · Massist · Pinnaomadustest · Pindalast Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Q- soojushulk-1J Q = cmt Q = cm( t 2 - t1 ) c-aine erisoojus-1J/g*K m-keha mass- 1kg t- temp.muut- K Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise
Putuka kehal saab eristada kolme põhiosa: pea rindmik (thorax) tagakeha (abdomen) Putukad (Insecta) on liigi ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Putukate sigimine ja arenemine Putukad on lahksugulised loomad Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Mõne liigi emased jäävad munade juurde ja hoolitsevad nende eest, mõned kannavad munapakikest isegi endaga kaasas. Munade arengu kiirus sõltub eelkõige temperatuurist ja niiskusest. Mardikalised Mardikaliste keha on kõva kattega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste. tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Mardikalised arenevad täismoondega. NT: jaanimardikas, kartulimardikas, laiujur, õnnetriinu Kahetiivalised on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi, kuid neid on rohkem.
elastsed; vastastikumõju aineosakeste vahel puudub. Normaaltingimustes on gaasid hästi kirjeldatavad. Makrotasandi parameetrid: rõhk-P, temp-T, mass-M, ruumala-V, aine kogus-mool. Mikrotasandil: molekuli mass-m, molekuli kiirus-v, molekulide arv-N. Rõhk näitab missugune jõud mõjub pindala ühikule. Osakeste kiirused: raskemad molekulid liiguvad aeglasemalt, keskmine kiirus on väiksem; kergemate molekulide kiirus on suurem; keskmine kiirus sõltub temperatuurist, kõrgel temp kiirus suur, madalal temp kiirus väiksem. Temperatuus väljendav keskkonna soojuslikku olekut. Temp mõõtmine põhineb soojuspaisumisel. Mida kõrgem on keha temp, seda suurem on keha ruumala. Temp ja osakeste kineetiline energia on omavahel seotud. Ek=3/2kT (ideaalne gaas). Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma
erineva kiirusega. 4. Kust saab Päike energiat ? Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses. (Päikese tuumas, umbes 10 000 000C juures toimub kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat.) 5. Mis on päikeselaigud ? Päikeselaiguks nimetatakse tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskmisest temperatuurist 1000 K madalama temperatuuriga ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 6. Päikese siseehitus: Tavaliselt jagatakse Päikese sisemus kolme ossa: 1) Ülemine on konvektiivne tsoon. See ulatub fotosfääri põhjast alla kuni sügavuseni umbes 15% Päikese raadiusest. Seal transporditakse konvektiivsetes gaasivooludes energiat ülespoole. 2) Kiirgav tsoon on konvektiivtsooni all ning ulatub tuumani. Seal transpordib
Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksi...
Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm Fotosünteesi protsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas Fotosünteesi kasutegur ning kiirus sõltuvad: Valguse tugevus Sõsihappegaasi kontsentratsioon õhus Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 6CO2 + 12H2O =C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme Fotosüsteem II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2= -> 4H+ + 4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri
Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine- klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees võimaldab valgusenergia jõul toota CO2 ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. Fotosüntees on assimilatsiooniprotsess. 6CO2 + 12H2= = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub: *valguse tugevus *CO2 kontsentratsioonist õhus *taimede varustatusest vee ja mineraalainetega *taime füsioloogilisest seisundist *temperatuurist (15o kuni 30o) *lehe vanusest *taimeliigist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380 750 nm. Fotosünteesiprotsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. Fotosünteesi valgusstaadium: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP süntee...
Olemas peab olema 1. Elektriväli 2. Vabad laengukandjad 2. I=U/R Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 3. Emj näitab kõrvaljõudude tööd, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamiseks. Voltide mõõdetakse 4. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Jadamisi (; ; ) b. Rööbiti (; ; ) 6. Elektrivoolu töö ja võimsus (). Võimsuse, pinge ja voolutugevuse efektiivväärtused vahelduvvoolu puhul ( ). Elektrienergia mõõtühik 1kWh. F=50Hz 7. Mida kõrgem temp, seda paremini juhib elektrit. Kristalne aine on pooljuht.
6. Millised väited on õiged monokristalse struktuuri kohta? Possible Answers A. Puhtad metallid on monokristalsed B. Monokristalsed struktuur saadakse kui luuakse tingimused C. Monokristalne struktuur koosneb monoliitsetest plokkides D. Monokristalses struktuuris on aatomid järjestatud katkema 7. Mida tähendab mõiste polümorfism? Possible Answers A. Metallil puudub kristallile omane korrapärane aatomit B. Sõltuvalt temperatuurist on mõnel metallil erinev kris C. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt D. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aat 8. Millised väited on õiged? Possible Answers A. Süsiniku sisaldusega üle 0,6 % mittelegeerterasest tooteid, lagunemise martensiidiks B. Astekarastusel kasutatakse kahte erineva jahutusvõimega j Possible Answers C. Vees lahustunud soolad või leelised (NaCl, NaOH) vähend D
· Vastupidavus oksüdatsioonile · Vähene vahutavus · Vee- eristusvõime · Kuumataluvus · Koormustaluvus ja väiksem hõõrdumine · Kaitse korrosiooni eest Sisaldavad pindaktiivseid looduslikke aineid ja erinevaid lisandeid. Peavad tagama võimalikult väikese kulumise ka suurte erikoormuste puhul ( näit. hammasratasülekannetes) Jõuülekandeõlide põhiomadused: · kulumis- ja sööbimisvastased omadused · viskoossuse sõltuvus temperatuurist · termiline ja oksüdatsioonikindlus · stabiilsus säilitamisel · võime kaitsta korrosiooni eest · võime moodustada veega emulsiooni ja vahutavus · mõju plastist ja kummist detailidele Koosnevad: toorõli (destillaat- või jääkõli) + lisandid. Kasutatakse ka kõrge viskoossusindeksiga sünteesvedelikke. Kinemaatiline viskoossus + 100 o C: 5... 65 mm2/s ( cSt ) Tihedus: 870...990 kg/m3 Jõuülekandeõlide klassifikatsioon
Retsensioon Kurt Fleckenstein ,,Nii magus, kui võimalik" Tutvustus Näitus koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust, igaüks on neist 60 x 60 x 60 cm, valmistatud galeriis segumasinas spetsiaalsest suhkrust (toodud kohale Saksamaalt). Iga kuubiku kohal ripub kontsentreeritud mahlaga täidetud tilguti, millest elektrimootori abil tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein...
Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama
Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Olekutevahelised erinevused Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnku...
kasutatud Katrin Soika ja õpiku TUNNI EESMÄRGID: Õpilane: • Teab, mis on lahus; • Oskab välja tuua lahustumise kiirust suurendavad tegurid; • Mõistab, mis on aine lahustuvus; • Teab ainete eraldamise võimalusi segudest. MIS PILTIDEL KUJUTATUD ON? KUIDAS ERALDADA: KRIIDIPURU JA VESI; LIIV JA VESI; LIIV JA RAUAPURU; KEEDUSOOL JA VESI, ETANOOL JA VESI; TOIDUÕLI JA VESI GRAAFIKU LUGEMINE 1.Millise aine lahustuvus sõltub temperatuurist kõige rohkem? GRAAFIKU LUGEMINE (1) 2. Millal on kaaliumnitraadi (KNO3) ja kaaliumbromiidi (KBr)lahustuvused võrdsed? GRAAFIKU LUGEMINE (2) 3.Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool (NaCl) või Kaaliumnitraat (KNO3)? GRAAFIKU LUGEMINE (4) 4. Moodusta ise küsimus Kaaliumbromiidi (KBr) kohta! GRAAFIKU LUGEMINE (5) 5. Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi (NaCl) ja temperatuuri 80 oC kohta. GRAAFIKU LUGEMINE (6) 6. Mis lahustuvusi näitavad graafikul
tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus- laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe ühiku võrra. C/v=F(farad) 3. Pooljuhtideks nimetatatkse materjale, mis jäävad juhtide ja dielektrikute vahele. Neil on tugev juhtimise sõltuvus temperatuurist, elektrivälja tugevusest, valgustatusest ja mehaanilisest survest. Pooljuhtides on nii elektron kui ka aukjuhtivus. Materjaliks on seleen, germaanium ja räni. Konstantsel temperatuuril on elktron-auk paaride keskmine arv pooljuhtkristalli ruumala ühikus muutumatu. Pooljuhte, kus on ülekaalus elektronjuhtivus nim. n-pooljuhtideks. Kus ülekaalus aukjuhtivus p-pooljuhid. Lisanditega saab juhtivust muuta: Doonorlisandid-
Kahepaiksete kordamisküsimused 1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2
Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3- võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7- termopikendusjuhtmed; 8- kalibreeritav termopaar; 9-küttemähis; 10 ühendusjuhtmed. Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. Kasutatud seadmed: 1. Elektriahi. 2. Autotrafo. 3. Kontrolltermopaar. 4. Taadeldav termopaar. 5. Potentsiommerid. 6. Elavhõbetermomeeter. 7. Termilised ühtlustusjuhtmed. 8. Termopaaride gradueerimistabelid. Katseseadme ja töö käigu ülevaatlik kirjeldus:
Vastavalt materjalide valikule võib valgus olla erivärviline – punane, roheline, kollane, infrapunane jne. Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana, arvutite korpuses, raadiotel jne. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides, lennujaama terminalides, infotabloodel ja reklaamistentidel. Valgusdioodide puudused on: Kõrge hind Sõltuvus temperatuurist Valguse kvaliteet Valgustuse nurk Valguse saastatus – kuna külma valgusega LED eraldab rohkem sinakat valgust kui teised valgusallikad, tekitab ta sellega rohkem valguse saastatust. Polaarsus – led süttib vaid juhul, kui ta on anoodile rakendatakse positiivne ja katoodile negatiivne pinge Sinine oht – intensiivne sinine valgus võib tekitada forokeemilisi kahjustusi silma võrkkestale.
= ± (0,15 + 0,05 * (200 / 3823 1)) * 3823 / 100 = ± 3,923 R1=2205 ± 2.305 R2=3823 ± 3,923 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,5 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,15 Parandatud termomeetri takistuse väärtus RT = 110,5 0,15 = 110,35 Takistuse suhteline sõltuvus temperatuurist WT = RT / R0 = 110,5 / 100 = 1,105 Temperatuur T 27,2°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 110,5 1)) * 110,5 / 100 = ± 0,2105 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,5°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,52)1/2 = = ± 0,6403 ± 0,6°C Temperatuur T = 27,2 ± 0,6 °C Komponentide mõõtmine
· F= k*q1*q2/r2 k-elektriline konstant, q-elektrilaeng, r-laetud kehade vaheline kaugus. 5. Mille poolest erinevad juhid, pooljuhid ja dielektrikud? Juhid-laengud liiguvad, vabade laengute arv on suur. (inimese nahk, hõbe, vask, soolalahused) Dielektrikud(isolaatorid) mittejuhid mille mööda laengud ei liigu edasi, vabade laengute arv on väike. Pooljuhid -Laengukandjad ei ole küll alati vabad kuid neid saab suhteliselt kergelt vabadeks muuta.(sõltub temperatuurist, valgusest-räni kristall töötab arvutites) Mittemetallid ei saa hõõrdumisega elektriseerida ( läheb maasse) 7. Elektrivälja tugevuse mõiste, valemid, ühikud? Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub elektrivälja poolt +1C-lisele laengule. E=F/q E=k*q/*r2 8. Elektrilaengute jäävuse seadus? · Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 10. Millest ja kuidas sõltub punktlaengu elektrivälja tugevus?
võivad tingida kapsanõu puudulik puhtus. Ka vedeliku vähesus, kapsa kokkupuutumine õhuga. Hapukapsa muutmist pehmeks ja libedaks võivad põhjustada samuti eelpool nimetatud tegurid. Ka enne töötlemist külmunud kapsas muutub hapnemisel halliks ja libedaks. Kui hapnemine toimub liiga madalas temperatuuris, on hapukapsas roosakas. Hapukapsa säilitamisel ei tohi käärimine edasi kesta, hapukapsa koostis ei tohi muutuda. Viimane oleneb aga säilitamise temperatuurist, kohasem temperatuur keldris on 0 kuni +2'C. Kui hapukapsaid säilitatakse liiga soojas keldris, kestab käärimine edasi, suhkur lõhustatakse lõplikult ja kapsad muutuvad liiga hapuks. Kavõivad areneda kahjulikud mikroobid, mis põhjustavad kapsa riknemise. Soojas hoiuruumis ilmub kapsavedeliku pinnale hall kirme, mis koosneb hallitusseentest ja teistest kahjulikest mikroobidest. Need hävitavad piimhappe, mille tagajärjel algab kapsa roiskumine. Kasutatud kirjandus :
'R2=(0,15 + 0,05 (Rk/R2 1))*(R2/100) = (0,15 + 0,05 (200000/27000 1)) *(27000/100) = ± 127 Takistuse tegelik (mõõdetud) väärtus on tolerantsiga lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Termoresistori täpsusklass B Takistus toatemperatuuril RT= 1,0792 Juhtmete takistus Rj= 0,16 Järelikult RT= 1,0792 0,16 = 0,9192 Takistus temperatuuril 0oC on R0= 1,0000 Takistuse sõltuvus temperatuurist WT=RT/R0 WT=0,9192/1,0000 = 0,9192 Kuna tulemus 0,9192<1,0000 järelikult on tegelik temperatuur madalam kui 20 oC. 2-0,9192=1,0808 (jääb 1,0792 ja 1,0831 vahele) Temperatuur T= 20 - ((1,0808-1,0792)/(1,0831-1,0792)) = 19,6 oC Täpsusklassiga määratud termomeetri instrumentaalne viga 'T1= ± 0,4 oC Takistuse mõõteviga 'RT=(0,15 + 0,05 (Rk/RT 1))*(RT/100) = (0,15 + 0,05 (200/1,0792 1))*(1,0792/100) = ±0,1011 Takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos
5. Pindpinevusjõuks nim jõudu mida kokku tõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Valem: Fp= Sigma * l sigma- pindpinevustegur(N/m) l-kontuuri pikkus(m) Nt looduses: 1. Rookatused 2."sõelaga" vee kandmine 3. Vikerkaar 4. Riided ei saa kohe märjaks 6. Vedeliku pinna piirijoone mõjuva jõu ja selle joone pikkuse suhet nim pindinevusteguriks. Sigma=Fp/l Sõltub: 1. Temperatuurist 2. Vedeliku omadustest 7. a) märgamine-vedelik voolab mööda pinda laiali Pindpinevusjõud on väiksem kui vedeliku ja pinna vaheline jõud Kasutamine: 1.Pesemine 2.Kuivatamine b) mittemärgamine-mingil pinnal olev vedelik püüab võtta kera kuju. Pindpinevusjõud on suurem kui pinna ja vedeliku vahel olev jõud. Kasutamine: 1. Veelinnud 2. Elavhõbe 8. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedeliku tõusmises või langemises peenikestes torudes- kapillaarides. Valem:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
