BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Paljunemine 6
Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat[viide?]; · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse[1]; · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.[2] Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19
Perekonnas mehel piiramatu võim ja vabadus (mitu naist,armukesed),naine pidi olema ustav. Kuigi ühiskonna korraldus oli vähem reguleeritud, pidid kõik täitma valitseja korraldusi (näiteks käsutati ühiskondlikele ehitustöödele).Majanduses viigivõim ei sekkunud,nõuti ainult makse. RELIGIOON MESOPOTAAMIAS: valitseja polnud jumal, ta oli pigem jumalate esindaja, surmajärgne elu oli vähem tähtis kui Egiptuses, pöörati rohkem tähelepanu elule enne surma. TEADUS: Mesopotaamia: Teadus sai alguse sumer perioodil, aga saavutas haripunkti uus-mesopotaamia ajal. Matemaatikas hakati kasutam,a kuueteistkümnendik süsteemi. Astronoomias kujunes kuukalender nii et igas aastas täpselt 12 kuud päikseaega lühem.vea kõraldamiseks lisati valitseja käsul täiendav kuu. Õpiti ka ära millal on kuu-ja päiksevarjutused.
terveid nähtuste valdkondi. Newtoni gravitatsiooniteooriaga saab seletada erinevaid nähtusi. Teooriatel on ennustusjõud. Paljud seletused on reduktsionistlikud. Süsteemi käitumist seletatakse läbi süsteemi osade ning nende vastasmõjust. Keskkonda, kus süsteem asub ei võeta arvesse. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus ei ole täielikult edukas, kui ta püüab teadmiste otsimesel vigadest lahti saada. Vigade kõrvaldamise teeb raskeks asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mis tõestamatult loevad kehtivaks ka objekte, mida ei ole võimalik vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Teaduses selgitatakse välja teadmispretensioonide tugevad ja nõrkad kohtad. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine
teadusliku teooria abil. Teaduses tuleb ette, et mingit nähtuste valdkonda on küll oskuslikult kirjeldatud, ent pole tõeliselt seletatud. Sellisel juhul seletatakse nähtust teadusliku teooria kaudu. Selliseks nähtuseks on näiteks planeetide liikumine: matemaatilised kirjeldused on olnud pikalt teada, kuid nende liikumise seletamine on olnud problemaatiline. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teaduse kolmandas aspektis väljendub süstemaatilisus. Olenemata sellest, et teadus ei ole täielikult edukas, siis sellegipoolest püüab teadus otsimise teel vigadest lahti saada. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Kolmanda aspekti tulemuseks on teadmispretensioonide tugevate ja nõrkade kohtade välja selgitamine. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine
1.Bio molekulid- elusorganismides esinevaid aineid nim biomolekulideks 2.Elu omadused kõik elusorganismid arenevad,paljunevad,neil on aine-ja energia vahetus ja nad reg välis ärritusele 3.Rakku õpetus ehk tsütoloogia on teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 4.Koe õpetus sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Eristatakse nelja koe tüüpi 1.epiteelkude 2.lihaskude 3. Närvikude 4. sidekude 5.Anatoomia-tegeleb organismi ehitusega,uurib organismide ehitust 6.Füsoloogia-one teadus mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regutatsiooni 7.Homöstaas-kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekekkond 8.Etoloogia-one teadus mis uurib loomade käitumist 9
tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir. Tahame küll aina rohkem teada, kuid see ei pruugi alati vajalik ning tarbekas olla. Üritame kõike enda järgi kohandada ja kangekaelselt looduse olemust muutes, muutume ka paratamatult meie. Ometigi pole peatumine lahendus. Praeguse põlvkonna inforuum on täidetud teadmistega inimese ja Maa olukorrast. Tajume metsikuse ja piirideta olemise kadumist. Teadus ja tehnika paneb elu teatud raamidesse, aga see, missuguseks raam kujundatakse, peab inimene ise otsustama. Tehnikat ja teadust tuleb kindlasti aktsepteerida, sest tagasiteed enam pole ning see ei ole halb. See kõik on samuti osa evolutsioonist ning muutused meis on ilmselged. Käitume ja ostustame lähtudes teistest kanalitest ning meie mõistus küündib üha kõrgemale. Arvan, et nagu paljudele küsimustele maailmas, pole ka sellele lihtsat vastust
R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega. Sidemete aksioom- iga seotud keha võib vaadelda vabakehana, kui asendada sidemed sideme reaktsiooniga Sidemete liigid- silepind, karepind.
R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega. Sidemete aksioom- iga seotud keha võib vaadelda vabakehana, kui asendada sidemed sideme reaktsiooniga Sidemete liigid- silepind, karepind.
Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste
sisukuse poolest. Mõlemad on väga sisukate ja üsna keeruliste protsessidega. Samuti tuleb mõlemaid kontrollida, kas ikka vastavad tõele või on kellegi ,,ettekujutus", mingist nähtusest või teooriast. Erinevad selle poolest, et eksperimendid tuleb läbi teha füüsiliselt ja need annavad kindluse mingi väite tõesusest või väärast. Teaduslikud teadmised, aga on inimeste enda sees, neid on raskem tõestada ja ka nende rakendamine on keerulisem. 5. Teadus arendab ennast üha rohkem ja rohkem. Teadus mis on täna ei olnud seda kindlasti paarsada aastat tagasi ja sedagi on palju pakutud. Teadus ei ole täna enam sama, mis ta oli eile. On loobutud viitamisest teaduslikule meetodile ja rangetest reeglitest, selle asemel hakatakse aina rohkem toetuma juba olemasolevatele tulemustele. Veel aitab teaduse arengule kaasa tehnoloogia areng. Mida uuemad ja paremad masinad tulevad, seda täpsemad tulevad vastused. Teadus ja tehnoloogia on
Mida arvate väitest ,,Rakendusbioloogia tekkis enne bioloogiat" ? Mina arvan, et see väide on vale. Kuna bioloogia on teadus, mis uurib kõiki Maal elavate organisimide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõiki võimalikke aspekte. Nagu näiteks ehitust, talitust, kasvu, päritolu, evolutsiooni. Rakendusbioloogia on aga teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamises, võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Rakendusbioloogia otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Luues sellega vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Rakendusbioloogia põhinebki bioloogial, seega ei saanud rakendusbioloogia tekkida enne bioloogiat. Näiteks kui bioloogia uurib nisu
Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse
muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti aitab usundi tundmine paremini mõista inimesi ning nendega läbi saada. Usund võib paljastada meile inimese kultuurilise tausta. Religioonile on antud palju definitsioone. Tavaliselt defineeritakse religiooni usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. Tavaliselt püüab religioon anda vastuseid nendele küsimustele, millele teadus pole suutnud vastata. Need küsimused võivad puudutada nii surmajärgset elu kui ka universumi tekkimist. Religioon on sama vana kui inimkond. Inimesed on alati nähtustele põhjusi otsinud, nii on nad pannud aluse religioonile. Sõna religioon pärineb ladina sõnast religio, mille tähendus on vaieldav. Üks võimalik tõlgendus on "uuestisidumine". Kunagi ammu käisid religioon, filosoofia ja teadus käsikäes. Kui aga teadus arenes ning avastas, et paljugi
suurendada. 4) Nike toodab kõikvõimalikke spordiriideid, -jalanõusid ja varustust. Näiteks: korvpalli- ja jooksujalanõud, erinevad pallid, dressid, joped, spordipudelid jne. Firma on omakorda jagunenud erinevateks osadeks. Näiteks Nike Golf, mis toodab golfivarustust Nike Air Jordan, mis toodab jalgpallivarustust, Nike Skateboarding, mis toodab rulavarustust jne. 5) 2012. aasta seisuga töötab firmas üle 44 000 töötaja ning firma aastakäive on 24.128 miljardit USA dollarit. 6) Teadus ja arendus – disain – tootmine – turundus – müük ja teenindus Antud firma puhul on kõige olulisematel kohtadel teadus ja arendus, disain ning müük ja teenindus. Teadus ja arendus on kõige tähtsam just jalanõude tootmisel. Näiteks on Nike + välja töötanud sellised jalanõud, mis kontakteeruvad nutitelefoniga ning saadavad sinna andmeid sportlase hüppekõrgusest, kiirusest ja läbitud vahemaast. Samuti on disainile suurt rõhku pandud
Peale sõda 1947. aastal taastati keelekorraldus Keelekonverentsid 20. sajandi alguses hakkasid haritlased kasutama omavahelises suhtluses eesti keelt Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi ette ei võetud Võeti kasutusele sõnad pea, hea, seal, teadus, seadus (varem pää, hää jne) Otsustati kaotada H-täht sõnade algusest Tartu IV keelekonverents Toimus 1911. aastal Võõrnimede ja võõrsõnade õigekirja küsimused Sihitise kasutamise reegel Konverentside tulemusel valmis brosüür "Eesti kirjakeele reeglid", mille koostas J. V. Veski 1912. aastal Esimene õigekeelsussõnaraamat Koostati 1910.-1918. aastatel rühmatööna Sisaldas kirjakeele kokkuleppeid Valmis 1918. aastal Täname kuulamast!
filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei defineeriks neid spetsiifiliselt kui "religiooni" ja "loodusteadust". Antud arutluse käigus on meile hoopiski olulisem nende vaheline suhe, mis pole pelgalt taandatav sõnadele "religioon" ja "loodusteadus", vaid hõlmab kõike seda ampluaad, mis nende sõnadega kaasas käib. Teadus ja religioon on paljude inimeste meelest ühtesobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud arusaama kohaselt ei tohiks ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta
Võtab kokku uue arusaama teadmisest e teadusest. Teadmised jagas: füüsika(sama mis teaduse ja kunst vahel) abstraktne. Praktika – meditsiin ja semiootika(1 esimene suurtest, kes kasutas suurtes, 2 võime aru saada nii füüsikast kui praktikast, kuna kogu meie teadmine on rajatud märkidele. 19. saj. Mõistuse õitsengu aeg. Progress. Teadmistel pole piire: võime teada saada kõigest. In formuleerib oma tundeid/teadmisi vastavalt inimkonna arengule. Müüdid Kunstid Teadus Filosoofia(täppisteadus) Matemaatika on kõige täpsem teadus. Kõik teadused on väljendatavad matemaatika abil. Füüsika on matemaatika rakendus. Keemiateadus jne. Matem areneb välja väga kiiresti. Matemaatiline teadmine on kõike muud kui teadus. See on ilmselge. Matemaatikud on nagu kunstnikud, see on intuitiivne. Arvud on abstraktsioonid. See on reaalselt nähtav elus. Arvude jada ei rajane meie intuitiivsusele. Aktsioon(paralleelsete sirgete vahe on sama)
..................................................................................................3 Töö valik..............................................................................................................3 Töö eesmärk.........................................................................................................3 Materjalide hindav kirjeldus..............................................................................3 Mis ja miks on teadus?.......................................................................4 Teaduste arenemine..........................................................................................4 Teadused uuemal ajal.......................................................................................4 Mis on loodusteadus?..........................................................................5 Kustkohast said loodusteadused alguse ?.................................................
objektid. Nominaaltunnus erinevad Planeeritud valim koostatud üldvalimi järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole nimekirjast mingite kriteeriumite alusel väärtuse järgi järjestada. uuritavate objektide välja valimine. Binaarne tunnus ainult kaks teineteist Kõikne valim kui valim langeb kokku välistavat väärtust (nt sugu) üldkogumiga. Statistika teadus, mis käsitleb arvandmete Objekt-tunnustabel tabel, kus uuritava kogumist, töötlemist ja analüüsimist. andmed on esitatud. Matemaatiline statistika matemaatika haru, Pidev tunnus võib omandada kõiki mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (nt tegemise meetodeid. kaal, kasv, aeg ja temp).
....................................... 16 Fotosüntees.............................................................................................................................. 17 Organismide paljunemine ja areng.........................................................................................18 Rakkude jagunemine........................................................................................................... 18 Elu olemus * Bioloogia teadus, mis uurib elu. -) Tsütoloogia ehk rakuõpetus teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. -) Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. -) Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. -) Füsioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. -) Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. -) Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid. -) Botaanika teadus, mis uurib taimi.
Loeng 2: 1. Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? I põlvkond sai alguse peale II maailmasõda. Teaduse poolt surutud ja lükatud, põhiargument on see, et meil on turg paremas ääres, aga vaskus ääres on tegelikult teadus ja tehnoloogia ja teadusarendustegevus, mis tegelikult määrab ära kõik mida ettevõtted teevad ja kuidas nad saavad edukad olla. Rõhutatakse seda, et kõik saab alguse teadustegevusest ja arendustegevusest. Teadus-, arendustegevus, tootmine, turustamine ja müük, see käib sellise lineaarse rajana. Avaldati raamat ,,Teadus-piiritlematud võimalused" kus argumenteeriti seda, et kõige aluseks
Käsikivi säästis palju tööd, kuid oli tülikas. Antiikaja teaduses oli ainulaadne Archimedes. Archimedes ühendas endas ühtaegu andeka matemaatiku ja oivalise inseneri, tema oli ka sellel ajastul kõige lähedamal uusaja teadlastüübile. Ta reisis palju ja see oligi tema mitmekesisuse võti. Näiteks reisis ta kord Aleksandriasse, kus tänu tema loominugulisusele leiutas ta põldude niisutamiseks- kruvipumba. Tema peamiseks teeneks ühiskonnale oli uue teadus mehhaanika rajamine, mis tõusis ülitähtsaks teguriks materiaalse tootmise arendamisel uusajal. Umbes samal ajal Aleksandrias sündis uus omanäoline tehnikaharu-pneumentika. Seda hakkas uurima Ktesibios(-3.saj.). Tema silmapaistvamaks leiutiseks on ka tuletõrjeprits. Ktesibiost huvitas ka sõjatehnika, tema antud on heitemasinate halkotoni ja aerontoni idée. Esimeses toimus vibu paigutamine pronksvedru abil, teises pani katapuldi hoovad liikuma sururõhk.
Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus.
liik-moodustavad sarnased organismid, kelle vahel on vaba ristumine, annavad viljakaid järglasi, kindel liigi levila. histoloogia-teadus hulkraksete organismide kudedest. tsütoloogia-uurib rakkude ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni. anatoomia- õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundi asendist ja kujust. etoloogia-loomade käitumist uuriv teadus. ökoloogia-ökosüsteemi uuriv teadus. biogeensed elemendid : CHNOPS / C,H,O -orgaaniliste ainete koostises; N-valgud; P-luud,DNA,RNA,fosfolipiidid; S-valk mikrokehade tähtsus: Kaltsium(Ca) - luude tugevus; Naatrium ja Kaalium (Na ja K) - osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas.; Raud(Fe) - emoglobiini koostis.; Jood(I) - Kilpnäärme hormaanid; Magneesium (Mg) - DNA & RNA koostis Vee kolm tähtsust 1)moodustab sisekeskkonna
Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012 Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte
*Teadus, tehnoloogia ja geograafia. Maailma voib tunnetada kolmel viisil 1) teaduslik l2henemine, teadmiste pohjal maailmast aru saamine. Teadus- uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine. 2) l2bi usu/religiooni. 3)l2bi enda. *geograafia: loodusgeograafia:klimatoloogia, hydroloogia, limnoloogia, geomorfoloogia. Inimgeograafia: majandusgeo, rahvastikugeo, linnastikugeo, transpordigeo, kultuurigeo. *fundamentaalteadus ehk alusteadus- majandusteadus. *rakendusteadus-tegelevad uute tehnoloogiatega. *geograafia areng: matemaatika, bioloogia, keemia, fyysika, astronoomia, psyhholoogia, meditsiinigeograafia, sotsioloogia, palentoloogia, loimumine, systeemk2sitlus, okoloogia. *Asukoha m22ramine kolmel viisol: 1) geograafilised kordinaadid [N(pl);E(ip);S(ll);W(lp)] 2)Polaarkordinaadid. M22ratakse objekti kaugusega ja asimuudiga. Asimuut- nurk pohja ja antud obj vahel. 3) ristkordinaadid. M22ratakse kaugusega ...
RENESSANSS Renessanss 14.-16.sajand · Mõistega "renessanss" (pr renaissance taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16.sajandi kultuuriga. · Muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14.saj.) ja Madalmaad (15 saj.). Teadus ja ajalugu · Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning samaaegse pöörlemisega ümber oma telje. Kopernik pidas Päikest universumi keskpunktiks. Teadus ja ajalugu · Galileo Galilei (1564-1642) valmistas esimese teleskoobi. · Johann Gutenberg (1400-1468) leiutas trükikunsti. · Martin Luther (1483-1546) algatas Saksamaal reformatsiooni
Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eestis Referaat Koostaja:Loore Vahane Juhendaja: Lea Hanni Klass: 11.b 2009 Tööhõive Tööhõive on vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks olulisim valdkond. Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peam...
Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel. Ookeani tundmaõppimine: pärismaalased, vanad kreeklased, viikingid (9.- 10.sajand), renessanssi ajastu (1492.a. Kolumbus avastas Ameerika), 18. ja 19. sajandi mereuurijad (James Cook, Charles Darwin). Mereteaduse sünniks loetakse 1872 aastat, mil Inglise sõjalaev "Challenger" alustas oma 3,5 aastast ümbermaailma uurimisreisi kapten G.Naresi juhtimisel. Teaduslik juht oli C.W.Thompson
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) ...
Kodune kontrolltöö nr. 2 – Bioloogia uurib elu ja rakud I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos valkudega RNA-ga moodustab kromosoomi. V 2. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. T 3. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. T 4. Lüsosoom varustab rakku energiaga tegeleb ainete lagundamisega. V 5. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. T II Leia kõige õigem vastusevariant. 6. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: a) 23-st, b) 26-st, c) 46-st, d) 48-st kromosoomist. 7.Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: a) DNA-süntees, b) valkude süntees, c) lipiidide süntees, d) sahhariidide süntees. 8. Hapnik ja teised gaasid pääsevad rakku: a) pinotsüteesiga, b) fagotsütoosiga, c) aktiivse transpordiga, d) difusiooniga. 9.Tsütoplasma koostises on kõige enam: a) vee molekule, b) RNA molekule, c) DNA molekule, d) lipiidide molekule. 10. Kõi...
GLOBAALNE SOOJENEMINE JA JAHENEMINE Kadi Koemets Võru 2014 Sissejuhatus Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Viimastel aastakümnetel on täheldatud ka märkimisväärset soojenemist ning tulevikuski on oodata selle jätkumist. Viimsed aastakümned on eelmisest olnud soojemad ning selle põhjuseks arvatakse olevat suurenenud inimtegevus. Globaalne jahenemine oli 1970.aastate oletus Maa pinna ja atmosfääri ähvardavast jahenemisest kulmineerudes jääajaks. Seda hüpoteesi toetasid ka mõned teaduskonnad. 1940ndatest kuni varajaste 1970ndateni muutus temperatuur madalamaks ning jää paksus kasvas. Globaalne soojenemise põhjused Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Seda on põhjustanud: intensiivne põllumajandus, fossiilsete kütuste,taimestiku hävimine kõrbestumise teel. Inimeste...
Eesti SKP näitajad 2018. aastal 2018. aasta andmed (% muutus võrreldes 2017. aastaga) SKP suurenes 3.9%, 26 miljardit Olulisemad 1. ehitus valdkonnad 2. töötlev tööstus 3. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Lisandväärtuse 1. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 13,6 kasv 2. ehitus 18,6 (valdkond + kasv %) 3. info ja side 10,6 4. veondus 9,2 5. mäetööstus 8,7 Kaupade ja suurenes 6,1 protsenti teenuste import Edukaimad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine ...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel.
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel.
Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor lehmakujuline, lehmapeaga loomade ja inimeste viljakus Thot Kuujumal (mingi linnu peaga), kirjatarkus Rahvas pööras religioonile vähem tähelepanu. Enamuse talitustest viisid läbi aristokraadid. Mumifitseerimine; hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender. Geomeetria, ehitusel, tundi Pi'd. Palsameerimine, kirurgia, operatsioonid, haiguste põhjendused olid ilmalikud.
Elu omadused Bioloogia- on teadus, mis uurib elu (bios-elu , logos- teadus) · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koos esinemise kaudu Elu organisatoorne keerukus väljendub · ehituslik tasand (biomolekul) · regulatoorne tasand ( kõik toimuvad protsessid) · talituslik tasand ( kuidas mingi protsess talitleb) Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus: rakk on kõige väiksem ja lihtsama ehituse, talitlusega üksus
Filosoofia kodune töö nr. 1 1. Loe fragmente soome filosoofi Raimo Tuomela artiklist "Teadus, proteadus ja pseudoteadus" (lk 47-51) ning vasta järgmistele küsimustele. 1. Mida nimetab Tuomela teaduse kriitilisuseks? 2. Tuomela sõnul on teadus objektiivne kahes mõttes. Millistes? 3. Kuidas defineerib Tuomela mõistet paranormaalne nähtus? 4. Kuidas defineerib Tuomela mõistet pseudoteadusi? 5. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mis Tuomela seisukohalt iseloomustavad pseudoteadust. 2. Millises tähenduses (teadmine-et, teadmine-kuidas, teadmine-tuttavolek)kasutatakse sõna teadma järgmistes lausetes? Selgita! Ta teab, miks see raadio ei tööta. Ta teab, mis tunne on olla klassi kõige tugevam matemaatikas.
Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893)
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15
põhikooli alustamise võimaluse pakkumine 6-aastastele põhikooli arendamine ühtsena, ilma et seda jagatakse ala- ja üla-astmeks üldhariduslike ja ametiõpingute ühendamise võimaluste pakkumine teise astme koolituses kõrgharidussüsteemis ülikoolisektori ja rakenduslike kõrgkoolide sektori eristamine õpilepingulise koolituse ja teiste paindlike õppevormide soodustamine Hariduse majandamine Hariduse ja majanduse vahelisi suhteid uurib hariduse majandamise teadus. Seda peetakse kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialaks. Hariduse majandamise teadus uurib haridus- kulutusi ja haridusest saadavat kasu ühiskonna, ettevõtte või muu organisatsiooni ja üksikisiku vaatenurgast. Kui tänapäeval räägitakse hariduse mõjust või hariduse efektiivsusest, ollakse huvitatud just nimelt sellest, mis haridus maksma läheb ja mida haridusse suunatud vahenditega on saavutatud. Kasvatust puudutavad põhimõisted Kasvatus Kasvatus on praktiline tegevus
põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid. Ferdinand de Saussure`i pärandi lugu on kummaline ja teadusajaloos just mitte tavaline
Esiaeg- kujunes inimene, algas ca 2milj a tagasi. Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alaliigiks neanderaalaseks
Ühtegi probleemi ei saa lahendada sellesama teadvuse pinnalt, mis selle loonud on. (A. Einstein) Ühe inimese mõtete kasutamine on plagiaat, paljude inimeste mõtete kasutamine on teadus. bioloogia - teadus, mis uurib elu selle omaduste kaudu tsütoloogia -------------------rakkude ehitust ja talitlust histoloogia -- ---------------- kudede ehitust ja talitlust füsioloogia ------------------- organismide talitlusi ja nende regulatsiooni etoloogia ----------------------loomade käitumist molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus
SEMINAR! ( SILVI SALUPERE) Semiootika teadusena: Vana –Kreekas meditsiin, filosoofia -Augustinus-keskaja lõpu periood -John Locke 17.sajand-UUSAEG- Moodne teadus-Revolutsioon UURIMINE-teaduste institutsionaliseerimine. 60ndad-80ndad -Peirce -Saussure -Cassirer -Lotman -Eco -Sebeok( lingvist, tegeles loomade kommunikatsiooniga.)(Zoo-semiootika rajaja.) -Foucault -Kristeva -Greimas -Deleuze -Barthes 80ndad-90ndad -Deeley -M.Lotman TEADUS: -19-künenda sajandini oli teadus seotud naturaalse, füüsilise maailma uurimisega. Kõik mis väljapoole jäi oli liigitatud fülosoofi a valdkonda. -19 ndendal sajandil tekib nähtus nimega Humanitaar teadus.( Sünnib saksakeelses keskkonnas.Hakatakse teaduseks nimetama. Ingliskeelne keskkond seda aga teaduseks ei tunnista. Humanitaarteadus on spekulatiivne. ( KAS SEMIOOTIKA ON TEADUS?) Mis on teadus OBJEKT- -märk-märgisüsteemid -märgisuhted -märgiprotsessid -tähendus-idee -märgilisus MEETOD- -Kuidas?
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se)
MIS ON FILOSOOFIA? Aegade jooksul on filosoofia mõiste muutunud. LääneEuroopa filosoofiast rääkides võib öelda, et Vanas Kreekas oli filosoof tänapäeva mõistes haritlane. Sõnasõnalt tähendab ju philosophia tarkusearmastust. Tollal ei vastandunud filosoofiale teadus, tänapäevases tähenduses teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi. Kui määratleda nii teadused kui ka filosoofia teatud
Induktiivse meetodiga uuritakse üksikjuhtumeid ja siis järeldatakse, et teistel samalaadsetel asjadel on samasugused omadused. Falsifiteeritavus on teoreetilise fakti toetamine või ümberlükkamine katsete ja vaatlusega. Universaalkriteerium võetakse appi suurte teooriate üürimiseks ja kui need teooriad ei sarnane universaalkriteeriumiga siis teadlane neid teooriaid enam ei uuri. Ratsionalism näeb kindlalt vahet teaduse ja ebateaduse vahel, ehk teadus on see mida saab tõestada kindlate kriteeriumite abil ja fakte ei saa ümber lükata. Selgita oma lausetega, mida tähendab teadusfilosoofias relativism. Relativism teadusfilosoofias eitab ratsionalismi olemasolu, sest teadus on suhteline vaadatuna üksikisikust või kultuurist ja paljudest muudest aspektidest. Teadlaste uuringud sõltuvad sellest, mis neile kasulik on. Ehk näiteks, kui teadlase arvates on maa lapik, siis tema katsed ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
