see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2. TEADUSLIKUD SELETUSED
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaarteaduskond Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Koostajad:................................ ARENGUFOND Analüüs Juhendaja: ................. Tallinn 2006 Eesti Arengufond on plaanitud avalik-õigusliku ettevõttena, mille idee võeti Soomest, kus käivitus edukalt samasugune SITRA projekt aastal 1967. Soomlaste arengufondi tegevuse põhimõte on tippteadmiste rakendamine ühiskonna arenguks. Majandus-ja kommunikatsiooni minister loodab, et peagi jõuab arengufondi seaduse eelnõu ka riigikogusse. Eesti Arengufond peab töötama katalüsaatorina, eraldades raha innovatiivsetele projektidele, m...
TEADUSLIK UURIMISMEETOD Koostas: Kristel Mäekask Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios elu logos teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus loomadest Mikrobioloogia teadus mikroorganismidest Bioloogia teadusharud Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Mükoloogia teadus seentest Ornitoloogia teadus lindudest Tsütoloogia, geneetika, biokeemia, ökoloogia, bakterioloogia, viroloogia, füsioloogia, anatoomia jt Teaduslik meetod Uurimisprotsess mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid. Teadusliku meetodi põhietapid Probleemi püstitamine (uurimusküsimuse sõnastamine) Taustinformatsiooni kogumine Hüpoteesi sõnastamine Vaatlused/katsed hüpoteesi kontrollimiseks Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
BIOLOOGIA 1. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsimide pärilikkuse ja muutlikkuse
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1
1. Autor kirjeldab kahte teaduse tüüpi. Üks on üldistatav teadus, teine on konkreetne teadus. Nagu nimigi ütleb, on üldistatava teaduse oluline aspekt see, et kasutatakse üldisi kirjeldusi. Selle puhul ei ole tähtis üksik sündmus, vaid see sündmus tervikuna ehk kõik, mis selle juhtumi juurde kuulub, mis sellega seotud on ja enamgi veel. Konkreetne teadus uurib mingeid kindlaid üksikuid sündmusi ja mitte midagi enamat. [1] Näiteks Kuressaare laupäevase ilma ennustamine kuulub konkreetse teaduse alla. Kuid hiirte käitumise uurimine erinevates olukordades kuulub üldistava teaduse alla. 2. Teaduslikud teooriad on spekulatiivsed, kui nende seletamiseks on kasutatud mitte tõestatavat põhjendust. Põhjendust ei ole võimalik seletada, aga see põhjendus ise seletab paljusi nähtusi, näiteks gravitatsiooni
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria
· Annab mõtlemisainet, rikastab ja mitmekesistab argiteadmiste poolt loodud pilti asjades ja olukordades, annab uusi ideid oma töö arendamiseks. · Äratab huvi uute valdkondade vastu · Aitab süstemaatiliselt tungida uutesse asjadesse · Loob uusi mõisteid, mille abil sünnib uusi kujutlusi maailmast · Äratab huvi uute valdkondade vastu 4. Teaduse olemus ja erinevad mõisted. Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutmine ja säilitamine(EE). Teadus on tegevusala, mille eesmärk on uurimuslikul teel uute teadmiste saamine ja nende esmasrakendamine. Teadusele iseloomulikud jooned: · Uudsus teaduse kui tegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi,
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
..................................... 8 1.4 PSEUDOTEADUSTE LIIGID.................................................................................................................. 9 1.4.1 PROTOTEADUS.................................................................................................................................. 9 1.4.2 RÄMPSTEADUS............................................................................................................................... 10 1.4.3 PATOLOOGILINE TEADUS................................................................................................................ 10 1.4.4 AMATÖÖRTEADUS.......................................................................................................................... 10 1.4.5 ÄÄRETEADUS.................................................................................................................................. 11 1.4.6 PILKELIBATEADUS.................................................................
ANATOOMIA ORGANISMI EHITUSE UURIMINE. BIOLOOGIA TEADUS, MIS UURIB ELU. BIOSFÄÄR KÕIGE KÕRGEM ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASE. ETOLOOGIA LOOMADE KÄITUMIST UURIV TEADUS. FÜSIOLOOGIA - TEADUSHARU , MIS KÄSITLEB ORGANISMI TALITLUSI JA NENDE REGULATSIOONI. HUMORAALNE REGULATSIOON TALITLUSTE REGULEERIMINE VERES ESINEVATE HORMOONIE JA TEISTE KEEMILISTE ÜHENDITE VAHENDUSEL. LOODUSSEADUS TEADUSLIKE FAKTIDE ÜLDISTUSED, MIS VÕIMALDAVAD SAMAAEGSELT SELGITADA MITMEID LOODUSNÄHTUSI. MOLEKULAARBIOLOOGIA BIOLOOGIAHARU, MIS UURIB ELU MOLEKULAARSEL TASEMEL. NEURAALNE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL TOIMUV
ning kõik just kui toimiks kuid samas sellele pole faktilist kinnitust leitud. Näiteks planeetide liikumine, mille aluseks on gravitatsioon. Kuna gravitatsioon on spekulatiivne ning seda pole võimalik vaadelda siis siinkohal tulebki appi teooria. Teooria abil on võimalik teaduses kirjeldada nähtusi, mida ei saa muud moodi seletada. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus on usaldusväärne, sest ta püüab teadmiste otsimisel vigu kõrvaldada. Kuna tihtipeale põhineb teadus teooriatel ja on raske teatud nähtust kirjeldada siis ei pruugi tulemus olla kõige objektiivsem. Tekivad nii öelda kallutused, kus võivad tekkida eelarvamused ja muud mõjutavad tegurid. Selleks, et neid ,,vigu" kõrvaldada kasutatakse eksperimente. Läbi eksperimentide on teadlastel võimalik kontrollida nähtuste ja katseobjektide tõesust ning ümber lükata eelnevalt püstitatud valed arusaamad. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus täiendab iseennast koguaeg
risk eluohtlike mutatsioonide tekkeks; Geeniteraapia-normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimesele. Kasutus valdkonnad-haiguslikke geenide mahasurumine või haigete geenide asendamine tervetega. Geenitehnoloogia-DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine,siirdamine ja uurimine. Kasutus valdkonnad- laiba identifitseerimine, isaduse tuvastamine, geeniteraapia Fundamentaal teadus- alusteadus, teadus, mis tegeleb objektide, või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastatikkuse mõjuga. Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend.(suhkruhaigus)
20 5 5 2/18/2007 956 55 1,546.20 6 7 10/11/2005 455 19 5,076.40 4 4 1/12/2000 722 46 13,603.80 6 7 2/18/2007 580 53 938.80 6 5 8/29/2011 4 11 11.30 3 4 5/1/2003 14 79 3,782.70 4 4 6/1/2005 9 64 1,822.50 6 3 6/1/2003 13 20 1,803.60 3 5 9/9/2008 1104 7 1,669.90 1 7 Tegevusvaldkond Asukoht Haridus, teadus Tallinn Haridus, teadus Tallinn Haridus, teadus Tallinn Haridus, teadus Tallinn Haridus, teadus Tallinn Haridus, teadus Tallinn Haridus, teadus Tallinn Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa Haridus, teadus Harjumaa
PSÜHHOLOOGIA MÕISTE Psühholoogia on teadus mis käsitleb vaimseid protsess ja käitumist ning nendevahelisi seoseid On teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised
lähenemine" Looduskaitse bioloogia põhiprintsiibid: 1. EV on põhiaksioom, mis ühendab kogu bioloogiat 2. Ökoloogilises mõttes on maailm dünaamiliselt arenev ja suurel määral mittetasakaaluline. 3. Inimese juuresolek tuleb inkorporeerida igasugusesse looduskaitse planeerimisse Loodukaitse tunnusjooned: · Kriisiteadus · Multidistsiplinaarne teadus · Ebatäpne teadus · Väärtuskoormusega teadus Süda tn ja Pärnu mnt ristil hõlmikpuu on Tallinnas tuntuim puu (kõige põhjapoolseim kasvuala). LKB-s lähtutakse objektile bioloogilisest seisukohast. Inimene on põhiline looduskk ümbertegija, hävitaja. Maailmas: · 1999ndal - 6 miljardit inimest · 2008ndal - 6,4 miljardit inimest · 2050ndal muutub ülerahvastatus ülemaailmseks kriisiks ja toiduressursid lõppevad otsa. · Prognoositakse, et elanikkond paisub 9 miljardini.
Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Teaduslik teooria on ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Teooria olulisimad alusväited on loodusseadused. Teaduslik probleem on küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele (teaduslikele faktidele). Probleemi püstitamise järel määratletakse uurimisobjekt, samuti piiritletakse muutuja tegur, mille mõju uuritakse. Probleemi püstitamisele järgneb taustinfo kogumine. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. Järgmiseks etapiks on hüpoteesi kontrollimine. Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja vaatlustega
Seda laadi seletamisel põhinevad ulatuslikud teadusvaldkonnad, näiteks tahkisefüüsika, kvantkeemia ja molekulaarbioloogia. Selline seletusviis toimib aga siis, kui süsteemi vastasmõju keskkonnaga annab vältida ning süsteemi enda ülesehitus ei ole liiga mõistatus. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus on see inimtegevuse liik, mis kõige süstemaatilisemalt püüab teadmiste otsimisel vigu kõrvaldada. Teaduse raskus vigade kõrvaldamisel tuleb sellest, et teadus otsib kirjeldatavaid teooriaid, mida ei ole võimalik vahetult vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimendi kasutamine, mille unikaalne omadus on süstemaatiline kasutamine teadmispretensioonide kontrollimise ja kinnitamise vahendina. Vaatluse puhul esineb vaid sündmuste ajaline järgnevus, siis katsega on võimalik kontrollida, kas see ajaline järgnevus on kausaalse iseloomuga. Katsed võimaldavad teadlastel kontrollida väiteid postuleeritud
Teadmise süsteemsus Tavamõtlemine: Tihti ei lase end vastuoludest häirida. Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadus: Vastuoludest tuleb lahti saada,need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmiste kontrollitavus Tavamõtlemine: tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teadmine: on selge,mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele. Teadus sialdab siiskik ka kontrollimatuid väiteid. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? Individualism,holism. Sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Loeng 17.09.13 Sotsioloogia ajalugu Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia?
RAKENDUSBIOLOOGIA ON TEADUS, MIS SEISNEB BIOLOOGIA PÕHIHARUDE AVASTATUD SEADUSTE JA LOODUSE TEOORIATE PRAKTILISE KASUTAMISE VÕIMALUSTE JA LAHENDUSTE UURIMISES JA TEOSTAMISES, LUUES VASTAVATE JUHISTE, MEETODITE JA VÕTETE SÜSTEEMI. Bioloogi seos teiste teadus harudega: *Biofüüsika-käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse(osmoos)*Biokeemia-uurib organismide keemilist koostist, ainevahetus protsesse, muundumis reaktsoone ja muud säärast(valgud, rasvad, nukleiinhapped) * Biomeetria -Maatemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimist ja katsete planeerimiseks. *Looduskaitse-Loodus varude ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. *Taime-ja loomageograafia-Taimede ja loomade levik maal
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö õppeaines Teadustöö ja majandusuuringute alused Õppejõud: dotsent August Aarma Tallinn 2009 1 LIKOOLI NUKOGU esimees prof Alar Karis 49 liiget KURATOORIUM REKTOR ...
Vastused 1. Mis oli teadusrevolutsioon? Teadusrevulutsioon oli kiire teaduse areng. 2. Millal see toimus? 16.-18. sajand. 3. Mis teadusrevolutsiooni käigus muutus või miks see oluline on? Teadusrevulutsiooni käigus toimusid murrangulised nihked inimeste teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5. Mida tähendab empiiriline meetod või empiiriline teadus? Meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. 6. Millise avastuse poolest on tuntud Mikolaj Kopernik? Ta avastas 16. sajandil, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte päike ümber Maa. 7
närvisüsteemi abil elundite ja elundkondade regulatsioon Populatsioon-ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Pärilikkus-eluslooduse seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega Teaduslik fakt-teadmine,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust Teaduslik hüpotees-oletatav vastus püstitatud probleemile Teaduslik meetod-lähenemine,mida loodusteadlased uurimistöös kasutavad Teaduslik probleem-küsimus millele teadus veel vastata ei oska Teooria-teaduslike faktide ja seaduste üldistus Tsütoloogia-teadusharu,mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Ökoloogia-teadus,mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusid.
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on
SELETAN MÕISTED (ÕP LK 21) ANATOOMIA - Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus.
Teaduste puu ütleb teadusharude omavaheliste suhete kohta seda et need on omavahel seotud, niimoodi et need on ühendatud füüsika. Teadus on ühtne teadused on alati üksteisega seotud ja et kõik teadus harud on tulnud üksteisest olles üksteisele aluseks ja tõendajaks. Alusteadust ei saa sellisena mõista, sest maailmas ei ole olemas teadusi, mis on kõikjal ühesugused, muutumatud ja kindlad Ei ole sest, ühte teadus liiki ei saa taandada ega muuta teiseks teaduse liigiks lootes et nende tulemused peaksid edasi tõeks ja klapiksid oma vahel. Füüskiat on masina ehituses vaja et teada ja arvutada materjalide omadusi ja teha nende teadmiste põhjal valik mida kasutada ja kuidas seda effektiivselt kasutada. Matemaatikat aga selleks, et välja arvutada kui palju mingisugust asja tuleb töödelda või kui palju võtta materjali niimoodi, et selle töötlemise käigus ei lähe liigselt raisku
1. Organisatsioonikäitumise olemus 1.1. Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Joonis. Organisatsioonikäitumise piirteadused.
Tänapäeva teaduse ees seisvad probleemid Tänapäeva teadus keskendub inimeste elu parendamisele. Külmasõja-aegne võidurelvastumine andis hoogu juurde teaduslikule arengule. Kosmoseretked, tuumareaktsioonide uurimine ja palju muud pani aluse sellele, mida me kutsume tänapäeva teaduseks. Kuid kas nüüd on teadlased kaotanud oma sihi? Viimastel aastakümnetel on eesmärgid hägustunud. Millised on tänapäeva teaduse ees seisvad väljakutsed ning kuidas on need muutunud? Tänapäeva teadus proovib saavutada inimeste täis potentsiaali . Inimeste võimed on piiritletud mitmete omadustega. Selleks, et neid piire ületada, on teadlased aastakümneid tööd teinud. Seitsmekümnendatel loodi esimene geneetiliselt muundatud organism. Tänapäeval kasutatakse sama tehnoloogiat ja samu põhimõtteid, et parendada inimeste omadusi. Geenimutatasioone kasutades on võimalik anda inimesele kindlad omadused, mis annavad talle eelise. 2026. aastal peaks algama Marsi koloniseerimine
11. Ökosüsteemi tasand (Peipsi järv, igasugused järved) 12. Biosfääri tasand- Kogu maad ümbritsev eluslooduse kiht. 2) Hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile Teadusliku meetodi põhietapid: 1. Probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) 2. Taustainformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine 4. Tulemuste analüüs 5. Järelduste tegemine 3) Botaanika- taimorganisme uuriv teadus Zooloogia- teadus, mis uurib loomi Mikrobioloogia- mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu Etoloogia- Loomade käitumist uuriv teadus Füsioloogia- Keha toimimist/talitust uuriv teadus Ökoloogia- teadus, mis uurib ökosüsteeme Histoloogia- uurib rakuteadust Anatoomia- uurib organismi ehitust Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism (nt. närvisüsteem) Muutuja- tegur, mille mõju uuritakse. Tegur mõjutab uurimisobjekti.
Bioloogia uurib elu 1. Mõisted: Populatsioon- kindla maa-ala (nt Peipsi järve vetikad) Ainevahetus- biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on ühenduses keskkonnaga Paljunemine- endasarnaste organismide taasloomine energiavahetus- keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus etoloogia- loomade käitumise uurimine Histoloogia- koeõpetus (uurib kudede ehitust, talitust)
Geograafia Geograafia (kreeka keeles '', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Definitsioone Geograafia on väga ähmaste piirjoontega teadus, seepärast on tema defineerimine küllaltki keerukas ülesanne. Naljatamisi on öeldud, et geograafia on kõik see, millega geograafid tegelevad. Allpool on toodud välja erinevate inimeste eri aegadel väljapakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast: · Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150 · Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi
Bioloogia mõisted Histoloogia- uurimisvaldkond, mis uurib kudede ehitust jne. Süstemaatika- uurib elusolendite rühmitamist taksonitesse Viroloogia- uurib viiruseid Mikrobioloogia- uurib baktereid Mükoloogia- uurib seeni Lihhenoloogia- uurib samblikke Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldv kiht Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiline teadus Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi
Kõne „Teadus kui Eesti arengu mootor“ Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Teadus on just see, miks öeldakse Eesti kohta väike, kuid tugev riik. Ajakirjas Nature eelmise aasta juunikuu väljaandes kirjutati, et Eesti on oma teadusväljunditega eeskujuks teistele riikidele. Teaduse suurt arengut on põhjendatud sellega, et Eestis on tehtud õigeid otsuseid ja reforme. Need otsused mis tehti 15 a tagasi avaldavad oma mõju alles nüüd. Järelikult ka need otsused, mis tehakse täna, avaldavad mõju alles tulevikus
Nimeteaduse põhimõisted Nimed on kõikjal maailmas. Pärisnimed on inimestel, loomadel, riikidel, linnadel, jõgedel, mägedel jne. Uus teadusharu onomastika tekkis huvist nimede vastu, mis annab ülevaate keeleteadusest, ajaloost.. Teadus pärisnimedest jaguneb paljudeks alarühmadeks, kuid on siiski kaks põhilist. 1.Toponüümika - teadus kohanimedest 2.Antroponüümika - teadus isikunimedest Kohanimed jagunevad ka eri rühmadeks. Nii uurib toponüümika mäenimesid ja vetenimesid. Veenimed ehk hüdronüümid jagunevad veel omakorda neljaks : merenimed, jõenimed, soodenimed ja järvenimed. Oikonüümid ehk asulanimed jagunevad ka omakorda külanimedeks ning linnanimedeks. Antroponüümide hulka kuuluvad ka veel perekonna- ja hüüdnimed ning isanimed. On olemas ka varjunimed ehk pseudononüümid.
edasi arendama arutlemis- ja järeldamisoskust Õppe üldeesmärk Argumenteerimise ja kriitilise mõtlemise oskuste arendamine, arusaama tekkimine teadusliku käsitluse olemusest. Teaduslik käsitlus kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument (Ülikooliseadus) Mis on teaduslik käsitlus? Mis on teadus ja kas see on üldse oluline teema rakenduskõrgkoolis õppides? 2 3.11.2009 Maailma tunnetamisest Oma osa maailma terviklikul tunnetamisel on ARGITUNNETUSEL, KUNSTILISEL TUNNETUSEL, FILOSOOFILISEL TUNNETUSEL, RELIGIOOSSEL TUNNETUSEL, TEADUSLIKUL TUNNETUSEL.
Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka inimesi, seega hakkas rahvaarv kiiresti tõusma, põlluharimine tingis paikse asukoha ning maa valdamine muutus oluliseks. Varaste tsivilisatsioonide tunnused * viljelusmajandus * riiklus * väljakujunenud ühiskondlik tööjaotus * tunti kirja * varanduslikud klassid * kõrgkultuur( algeline teadus ja kirjandus) Egiptuse ühiskond (hierarhilisus) VAARAO piiramatu võimuga, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester PREESTRID JA SÕDURID sõdiruteised saadi sundvärbamisega, preestrid olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad KÄSITÖÖLISED JA KIRJUTAJAD kirjutajad kontrollisid töötajaid ja fikseerisid kirjalikult kohustusi ja nende täitmist, käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad
Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Monarh ainuvalitseja Montaaz kokkupanek Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Muhamedi usk islam Nahaalne häbematu Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nihilism põhimõtete mittetunnistamine Nivelleerima tasandama, loodima Nivelleerima tasandama, loodima Orientalistika Idamaade kultuuri uuriv teadus Orientalistika Idamaade kultuuri uuriv teadus Okupeerima hõivama Palagan laadateater Okupeerima hõivama Palagan laadateater Palsam eeterlike õlide ja vaikude segu Palsam eeterlike õlide ja vaikude segu Palkon lahtine rõdu Panderoll postisaadetis Palkon lahtine rõdu Panderoll postisaadetis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool EESTI INNOVATSIOONIPOLIITIKA Referaat Aineõpetaja: Mõdriku 2009 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Innovatsioonipoliitika olemus........................................................................................5 Innovatsiooni strateegilised eesmärgid...........................................................................7 Eesti innovatsioonipoliitika .........................................................................................8 Eesti innovatsioonisüteem.............................................................................................9 Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika arengusuundumused.........................................11 Ko...
*KORRELATSIOON näitab seost kahe muutuja vahel. Näidatakse nt kahe teljega, võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.Korrelatsioon ei saa olla kunagi väiksem kui -1 või suurem kui +1 !! Kvalitatiivsed meetodid andmete analüüs vähem rangete ja mittematemaatiliste meetodite abil. Diskursuse analüüs nö peidetud tähenduse leidmine. Diskursus kirjalik, suuline või pildiline tekst. Semiootiline analüüs sümbolite analüüs. Semiootika teadus märkidest ja tähendustest. Järelduste tegemine Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega? Milline on tulemuste praktiline väärtus? Mida tasub edaspidi uurida? Teadusliku uuringu eetika · ,,suured" eetilised probleemid teaduse võimalik halb mõju maailmale : uuringu tulemused võivad kellelegi kahju teha või see uurimise protsess võib kahju teha
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talistluste regulatsioon organ-kindlat ül. täitev kudede kogum organell-kindlat ülesannet täitev rakuosa populatsioon-organismile järgnev eluslooduse organiseer...
aastatel, mille tähtsamad lahingud peeti Eesti ja Liivimaa pinnal. 7) Vaimuelu Rootsi ajal. Vastus: Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684. Tartu lähedale Piiskopimõisa.Seminar oli koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, õppeaeg 2.aastat. Seminaris õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, laulmist. Tähtsamaks sündmuseks oli 1632.a.Tartu Ülikooli asutamine. Õppetöö toimus ladina keeles ja neljas teadus konnas: usu teadus, arsti teadus, õigus teadus, kunsti/filosoofia teadus. 1684.a.asutatu Õpetajate seminar. Tartu ülikooli asutamis dokumendid kirjastas Rootsi kuningas Gustav II Adolf. 1637.a.eesti esimene grammatika. 1686.a.anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, tõlkijateks Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. 8) Vaimuelu Vene aja alguses. Vastus: Vene võim ei vähendanud esialgu Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga.
teadusfilosoofia üks populaarsemaid termineid. Võib siis kinnitada, et modernism on paradigma või maailma tõlgendamise raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui levima hakkas postmodernistlik mõttelaad. 8 2.2.2. Modernistliku mõtlemise eripärad Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega, püüdes luua kaosest korda. Teadmine on tegelikult TEADUS, mis objektiivse ja ratsionaalse isiku poolt toodetakse ning mis võib anda maailma kohta universaalsed tõed. 9 Teaduse poolt loodud teadmine on tõde ning igavene. Tõde, mida teadus loob, viib progressini. Inimese tegevusi ja erinevaid institutsioone võib analüüsida teaduse poolt ning neid parandada. Mõistus on tõe lõplik kohtumõistja. http://www.missouri.edu/~rlc4hf/3%20sphinxes.jpg
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTE...
Ka ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Saientsim Püsiv õpetusviis ehk dogma: olemuselt on saientism teadus, mis on ainuke viis lähenemaks tõele. Saientism on uskumus, et teadusel ei ole piire. Õigel ajal kõik inimeste probleemid ja nende püüdlused lahendadakse ainult teaduse abil. Seda kutsutakse ka ,,Progressi müüdiks" (Myth og progress).
Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitatiivset metodoloogiat. Nende ühendit kvalitatiiv
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni
Imede olemus ja olematus. Ime on see, mis paneb imestama. Ja see, mis paneb imestama, on eri aegade ja eri kultuuride inimeste jaoks üpris erinev. Soov mõista kõike imelist, salapärast on üks inimkonna edasiviivaid jõude. Ometi on paljudes paikades, esemetes, sündmustes ning mõnikord inimesteski see "miski" millele ei suuda ühest tõlgendust anda ei inimesed ise, teadus ega filosoofiagi. Imedena on minu arvates lihtsamini tõlgendatavad paigad, mille puhul ei kehti kõige tavalisemad loodusseadused. Üks näide selle kohta on nn Oregoni pööris- umbes 55 ruutmeetri suurune ala USA Oregoni osariigis. Puud on seal imeliku nurga all viltu kasvanud, pöörisest üle lendavad linnud muudavad välkkiirelt lennusuunda, sigaretisuits tõuseb spiraalina keereldes taeva poole, ümmargused esemed kas veerevad vastumäge või liiguvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
