sellega head oma hammastele ning väldite hilisemat · Kui võtate toidulisandina rauapreparaate, võiks osteoporoosi teket. kofeiini sisaldavate jookide tarbimist vältida, kuna see · Võiksite jälgida, et toit ei oleks väga vürtsikas, kuna halvendab raua omastamist. teravad maitseained võivad muuta ka teie rinnapiima maitset, mis lapsele ei pruugi meeldida. · Alkoholi tarbimine imetamise ajal ei ole soovitatav, sest see jõuab kiiresti rinnapiima koostisse ja seega ka teie lapseni. Alkohol mõjub veresuhkrule, neelab B- ja · Taimetoitlased ja C-vitamiine ning alandab ka vee hulka kehas. Alkoholi
Väga suur viga, mis naised teevad on raseduse ajal joomine. Alkohol kahjustab loodet ning sündides võib imikul olla alaareng või pöördumatud füüsilised arenguhäired. Samuti arvatakse, et alkohoolikute lastel on suurem tõenäosus ise kunagi alkohoolikuks hakata kui teistel lastel. See ei olene niivõrd geenidest, kuid just keskkonnast kus laps elama peab. Eestis juuakse alkoholi kaugelt rohkem kui tervisele ohutu ning tarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (Eesti Konjuktuurinstituut, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini. Need numbrid käivad KÕIGI Eestis elavate inimeste kohta: ka iga vastsündinu, laps ja vanainimene
toidust saada. Inimese põhiline mineraalide allikas on tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit. Mineraalide piisav kogus organismis aitab vältida haigestumist. Erinevad mineraalained ei suuda teineteist asendada ja tarbides neid liiga suurtes kogustes on nad organismile toksilised. Selle tagajärjel võivad tekkida erinevad haigused. Mineraalainete omastumist võib taskistada liigne kohvi joomine, alkoholi tarbimine suurtes kogustes ja suitsetamine. Vitamiine on mikrotoitained, mida vajama vaid väikestes kogustes. Siiski on nad olulised tegurid meie organismis toimuvates biokeemilistes protsessides nagu kasvamine, seedimine ja ainevahetus. vitamiin võib olla loomse või taimse päritoluga. Täpselt nagu mineraalaineidgi ei suuda organism vitamiine ise sünteesida. Paljud tooted on kaotanud oma vitamiini sisalduse keemiliste töötlusprotsesside käigus nagu rafineerimine
Külmkappide jagunemine ja hooldus Külmkappe on hästi palju erinevaid. On olemas nii proffi külmkapid kui ka kodu majapidamises kasutatavad külmkapid. Külmkapid jagunevad külmkappideks, sügavkülmadeks (sügavkülmasi on olemas nii püstiseid kui ka kirstudena), jahutuskappideks, baarikülmikuteks, minibaarideks, impulsskülmikuteks, veinikülmikuteks ja on veel palju erinevaid sorti külmikuid. Jahutuskapid jagunevad veel omakorda kiirjahutuskappideks ja sügavkülmad jagunevad veel omakorda külmkambriteks, kiirjahutuskambriteks, kiirjahutustunneliteks, süvenditega külmlaudadeks ja jää valmistamise seadmeteks. Kõiki külmikuid kasutatakse eri otstarbel ja kõikidel külmikutel on erinevad temperatuurid. KÜLMIKUTE ARENG LÄBI AJA Masstootmisse jõudsid külmikud alles peale teist maailmasõda. 1950- 1960ndatel tegi külmikute areng suuri edusamme. Hakati tootma masinaid, mis sulatasid iseseisvalt ja valmistasid ka jääk...
kombinatsioon teraviljad ja rasvatu piim või šokolaadipiim. Peale treeningut manustatavate valkude kogus peaks 0.3 kuni 0.4 puhast valku kilogrammi kehakaalu kohta. (Carlson-Phillips 2015:1) Paljude kulturistide arvamuste kohaselt peaks valke tarbima vähemalt 1 grammi kilo kehakaalu kohta. Paljude sportvõimlejate arvamuste kohaselt võib olla kasulik tarbida ka 3 grammi valku kilogrammi kehakaalu kohta. Süsivesikute tarbimine koos valkudega aitab kiirendada valgusünteesi. Vedeliku varude täitmine Põhjus, miks on vedeliku varude täitmine organismis tähtis, on lihtne, füüsilise pingutuse ajal on higi eritus suurenenud ning selle kaudu eralduvad kehast vedelik ja ka elektrolüüdid. Kuidas aru saada, et vedeliku hulk kehas on madal? Lihtne võimalus seda kontrollida on jälgides oma uriini värvi. Kui uriin on hele ja kogus on suur, siis on organismi vedeliku tase
Milleks eri regioonides puitu kasutatakse? · Tööstuslik puit · Küttematerjal Peamised küttepuu tootjad · India, Hiina ja Brasiilia Tööstusliku palgi tootmine ja eksport · Tootmine- USA, Kanada ja Brasiilia · Eksport- Venemaa, USA ja Uus-Meremaa Paberi tootmine, eksport ja import · Tootmine- Hiina, USA ja Jaapan · Eksport- Saksamaa, USA ja Soome · Import- USA, Saksamaa ja Suurbritannia Paberi tarbimine ja suurimad paberitootjad · Paberi tarbimine inimese kohta 2008. aastal (maailmas keskmiselt 58 kg/in) · Suurimad tarbijad- Põhja-Ameerika, Euroopa, Okeaania Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik · Euroopa kõige metsarikkam riik. · Metsasus 73% · Peamiselt okasmetsad (kuusk, mänd) · Väga hästi arenenud metsaklaster
nõudlusega sammu pidada ei suuda. Rahapakkumise vähendamine annab vastupidise efekti. 1.4 Inflatsioon Euroopas 2. INFLATSIOONI TEKKEPÕHJUSED Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis majanduskasvuga paratamatult kaasneb, kuid mida püütakse hoida teatud piirides kõikides riikides. Inflatsiooni ohjeldamiseks kasutatakse enamasti intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Üldjuhul kipuvad hinnad nõudluse kasvades tõusma. Ja vastupidi, rasketel aegadel, kui kulutatakse vähem raha, hakkavad hinnad sageli langema. Nõudluse ja pakkumisega seotud muutusi nimetatakse inflatsiooni esilekutsuvateks teguriteks. Inflatsioon jagatakse selle tekkepõhjuste järgi erinevate nimetustega: kuluinflatsioon,
Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust ja/või füüsilisest koormusest ja/või vanusest) 2. Kirjuta 5 magusat süsivesikute allikat, mis ei kahjusta tervist · eelkõige puuviljad, mille puhul on saadavate suhkrute kogus ja maht on heas tasakaalus · mesi · marjad · teraviljatooted · köögiviljad
hõlbustatakse köhimis- ja hingamisharjutuste abil, mis puhastavad hingamisteed limast. Valu (haavavalu, rinnavalu, kiirgav valu) leevendatakse valuvaigistite ja asendiraviga. Rahutu 2 patsiendi puhul võetakse kasutusele turvameetmed: voodile paigaldatakse küljepiirded, turvavööd; ravi- ja hoolduse abivahendid paigutatakse nii et need ei oleks patsiendile ohtlikud. 2.2. Toitumine ja vedeliku tarbimine Tuimastusega operatsiooni järel võib patsient harilikult süüa. Iiveldusest hoidumiseks soovitatakse algul toitu ettevaatlikult maitsta. Sooleoperatsioonipatsiendid saavad algul veenisisest vedelikravi, hiljem minnakse üle vedelale ja kergele toidule. Parenteraalse toitmise puhul esinevad sageli suukuivus, haavandid ja halvalõhnaline hingeõhk, selle vältimiseks tuleb tõhustada suuhügieeni: katuga kaetud keelt puhastatakse
Inimgeograafia 1. Iseloomusta linnastumisprotsessi maailma eri regioonides. Linnastumise algperiood- Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad.Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas en...
TMT0040 Õppejõud: Praktikumid Nimed: Albina Plis, Liina Savtsik, Margarita Sidorenko, Jekaterina Dudina Kursus: 3.kursus Praktikum Psühhosotsiaalsed probleemid töökohtadel 1.1 Psühholoogilised ohutegurid on (Palun vali 1 õige vastus) : 1. müra, vibratsioon, õhu liikumiskiirus 2. füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid 3. rakukultuurid, viirused, seened, 4. töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda, koostöökonflikt, vägivald 1.2 Kui...
kasutatakse töönduspuiduks 3. Metsade tähtsus. Mets kui ökosüsteem õhu puhastamine ( suurim taigas) takistab tuult, erosiooni, neelab sademeid- osa veeringest, mullateke küte, ehitus, toit, tooraine- paber, mööbel, puhkus 4. Metsa majandamine. Tarbepuit, töönduslik puit . Metsatööstus. Metsa majandus- metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu tootmistsükkel- kuni 100 a , taastuv loodusvara tarbimine kasvab metsatööstus- metsandussektori haru- metsa langetamisest puiduni paberi-, mööbli, puidutööstusesse tarbepuit- kütteks , kõige rohkem arengumaades Paberi tarbimine ja tootmine kasvab Väärispuit- eeben, mahagon, sandlipuu Pöök, tamm- mööbel Koor- korgipuu , mahl- kautsuk- kumm viljad- datlid , siirup- kanada vaher keemiatööstuse tooted- tärpentiin, tõrv, eeterlikud õlid 5. Riigi arengutase ja puidutööstus
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid
ekstrakte ja teisi aineid, mis võivad esineda joogis üksi või koos. Hüpotees: Energiajookides olevate ainete mõju on noortele kahjulik. Hüpoteesi kontroll: Uuringud viitavad, et kofeiini mõju noorte käitumisele ilmneb suurenenud ärrituvuse, närvilisuse, rahutusena, käitumisprobleemidena ja põhjustab unehäireid.. See mõju on tingitud kofeiini oluliselt suuremas päevases koguses energiajookide pruukimisel. Tauriini ja kofeiini tarbimine pärast intensiivset treeningut võib suurendada südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Samuti suureneb vee ja naatriumi kadu organismist. Uuringud seostavad suurtes kogustes tauriini tarbimist kõrvalekalletega käitumises, mis väljendub suurenenud aktiivsuses ja liikumismotoorika häiretes. Järeldus: Võib kindlalt väita, et energiajookidega liialdamine võib tekitada käitumisprobleeme ja Maailmas on tuhandeid teisi jooke - eelistage tervislikumaid valikuid!
Molübdeen, Mo Rando Veberson KATB 41 Tallinn 2014 Sissejuhatus 1778 ,Carl Wilhelm Scheele Ei leidu looduses puhtal kujul Mikroelement Kaitseb söögitoruvähi eest. Leevendab või kaotab astma sümptomid. On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised
värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad. Tungaltera levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsioone, krampe ja gangreeni. Veel 20. sajandil on märgitud mürgituspuhanguid. Kuivatatud teravilja hoiustamisega tungaltera mõju väheneb ja aastaga kaob peaaegu täielikult. Praegu kasutatakse tungaltera ravimite valmistamiseks (sünnitust esile kutsuvad) ja see on ravimtaimede registris. LSD (lüsergiid) sünteesiti tungaltera alusel esmakordselt 1943 . Kokkuvõte Tungaltera on üks seen mis parasiteerib kõrrelistel seal hulgas ka viljal, seen võib tekitada
Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Naatriumi leidub ka juustus, vorstis, singis, margariinis, konservides, puljongikuubikutes, liha-ja kalatoodetes ja paagaritoodetes. Taimedest sisaldab naatriumi kõige rohkem just maitsetaimed. Väga oluline naatriumiallikas on ka naatriumirikas.pudelivesi. Naatriumi ohutu päevase tarbimise ülempiir on 20-30 g. Halvimal juhul võib liigne tarbimine põhjustada maovähki, insulti, osadel hüpertoonia teket, aga ka jalgade ja näo turseid, kaaliumi liigset eritust uriiniga. Naatriumi mõju vererõhu tõusule: a)liigne naatrium häirib rakkude ioontasakaalu b)naatriumi seob verevahetusel verega liigselt vett. Naatriumi puudujääk võib tekkida kehavedelike kaotamise tagajärjel, näiteks rohke higistamise korral kuid ka sooladevaese vee megatarbimise korral, näiteks allikavee. Naatriumi puuduse tunnused on kehakaalu langus,
Organismi Energiarikkad ained jaguneb ehitusmaterjal tarbimine jaguneb Juust Loomsed valgud Muna Enamasti talletatakse kõhuõõne 0
KALTSIUM Reio Saarniit KBp-12 Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järkjärgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus. KALTSIUM LOODUSES Looduses leiame seda väga paljude mineraalide lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises.Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. KALTSIUMI TÄHTSUS Ø täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, Ø
Iga kuues naine joob end purju kord kuus. Enese purju joomine algab Eestis juba väga noores eas. Meie 11–15aastased noored hoiavad purju joomise sageduselt Euroopa maade edetabelis masendavat 3.-4. kohta Elanike hinnangul oli 2011. aastal Eestis kõige tõsisemaks alkoholist tulenevaks probleemiks sõiduki juhtimine joobnud olekus. Sellele järgnesid sellised probleemid nagu: laste ja noorte alkoholi tarbimine terviseprobleemid avaliku korra rikkumine alkoholi tarbimisega kaasnenud isikuvastased kuriteod alkoholist põhjustatud kodune vägivald alkoholist tingitud töötus ja asotsiaalsus ning soosiv hoiak alkoholi tarbimisse.
soetamiseks -laste koolitamiseks -elustiilivarade ostmiseks 5.Elukindlustuse, -pole enamiku -tähtsaks Kapitali suurus -finanskapital on Kasvuhois Tarbimine vajadus, inimestel selles muutub väheneb tipu, kahaneb põhjendus eas vaja elukindlustud algab kasutama põhivajaduste -pole vajalik kaitse katmiseni 6
SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus – tootmise käigus lisandunud väärtus Lisandväärtu s Vahetoodang Nafta 2.- Töötleja 4
probleemidesse? Milline mulje on jäänud Eesti inimeste suhtumisest? B Kas keegi on külastanud mõnda „ Kolmanda maailma“ riiki? Kas Sa märkasid neid probleeme, millest filmis räägitakse? Kas filmis kujutatust olid mõned asjad erinevad? Millistes riikides sellised probleemid võivad kõige enam esineda? Kuidas tundub, millised erinevused on nende riikide ning „Lääneriikide“ tarbimiskultuurides? Kuidas on muutunud tarbimine ning vaba aja kasutus Eestis viimase 20 aasta jooksul? C Annie räägib filmis ka sellest, et USA-s kasutatakse suur osa vabast ajast teleka vaatamiseks ning poodides käimiseks. Kui palju teie oma vabast ajast veedate teleka ees? Kui palju poodides? Kui palju aega veedate teie iga nädal internetis? Aeg, mida veedad oma perega, sõpradega . Aeg, millal tegeled loovusega, loodusega, raamatute lugemisega. Milline vaba aja kasutus Sind arendab, värskendab, rahuldab?
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Koostas:ivarss Magustoidud Iseseisevtöö Tartu 2010 Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub traditsioonidest, toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu. Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama, hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati õllesuppi ja leivapudi.19. Ja 20. sajandi vahetusel tekkisid ka magusad supid ja marjapudrud. Magustoite liigitatakse:
• Esialgne kesmine kaal oli 370 ± 42 kg • Viis ravi, seitsmel kordusel • Kestvus oli 98 päeva – 14 päeva oli kohanemseg – 3x 28 eksperimentaal päeva Uuring II • Kastreeritud Nelore härjad • Esialgne kaal 320 ± 39 kg • Kestvus oli 90 päeva • Viis eksperimenttalset korda – Ühe eksperimentaali ketvus oli 18 päeva – 10 päeva kohanemiseks – 8 päeval koguti proove Tulemus • Kuivaine tarbimine vähenes • Püsivad amülaasi, parandatud tuha ja lämmastiku osakaal suurenes • Eksperimentaalne dieet ei näidanud täieliku või osalise seedimise eripärasid. • Ei mõjunud ka vatsa pH´le (P> 0,05) • -mao ammoniaaklämmastikule ja toidu lämmastiku efektiivsusele. • -sööda ärakasutamisele ja rümbale. Artikkel • http://www.animalfeedscience.com/article/S0377-8401(14)00008-X/abstract
huuletubaka tarvitajatel on oht nikotiinist sõltuvusse jääda suurem kui tavasigareti suitsetajatel. Loobumisel võib hakata suitsetama sigarette rohkem Mõjud hammastele Kolmel neljast esineb suuõõne kahjustusi. Näiteks igeme haigused ja -põletikud Hambad kukuvad välja Halb hingeõhk Mõjud tervisele Põhjustab vähkkasvajaid(suuõõnes, söögi torus) Tõstab südameataki ja insuldi riski Tõstab diabeedi riski Rasedusaegne tarbimine Levinuimad müüdid Ohutum kui suits Huuletubakas on hea alternatiiv suitsetamisele ja aitab suitsetamisest loobuda. Huuletubakat tarvitavad täiskasvanud mehed. Kasutatud kirjandus https://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/suitsuvabad-tubakato oted/ https://www.google.com/search?q=snus+damages&rlz=1C1A VNG_enEE626EE626&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKE wj0goKWl6XfAhWKhqYKHRM4CGMQ_AUIDigB&biw=1366&bih=577# imgrc=L1Du67-BYiUdHM :
selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Joonis 1. Majandussubjektid. MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM RIIK ÜHISKONNA HEAOLU MINA JA TARBIMINE. Milline on hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega.
valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma. Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevaid vee säästmis võimalusi alates asjadest millega tuleks arvestada maja ehitusel, kuni lihtsate nipideni, millega on võimalki vett kokku hoida märkimisväärselt palju. Töö uurimuslik osa põhineb katsetel ning selle tulemuste analüüsil. Antud uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, milline on kodune vee tarbimine ja leida võimalusi selle säästlikumaks kasutamiseks. Töö teemast lähtuvalt püstitati hüpotees, muutes kodumajapidamises veetarbimist säästlikumaks on võimalik vähemalt 25 protsendiline vee kokkuhoid. Lisaks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1. Millised on vee säästlikumad kasutamisviisid kodumajapidamises? 2. Millite tegevuste peale kulub kodus vett? 3. Kui palju vett kulub kodus erinevate tegevuste peale? 4. Kui palju vett tarbivad kodused seadmed?
looduse säilitamine ja keskkonnaseisundi parandamine - on alati teretulnud. Astudes Eesti Rohelise Liikumise liikmeks, toetad säästva ühiskonnakorra loomist Eestis. ERL liikmemaks on alates 2007 aastast õpilastele ja pensionäridele 25 krooni, üliõpilastele 100 krooni ning teistele 200 krooni. 3.1. Keskkonnateadlikkuse programm Keskkonnateadlikkuse programm ühendab endas ERL endiste säästva tarbimise ja noorte töörühma tegevused. Säästev tarbimine Kaasaegse ühiskonna üks suuremaid probleeme on loodusvarade raiskamine tarbimisühiskonna üha kasvavate vajaduste nimel. Üha suurenev tarbimine, otstarbeta, lühiajalise kasutusajaga ja ülepakendatud toodete ostmine, ükskõiksus päritolumaa ja tootmisviiside kohta annavad ettevõtetele rohkem võimalusi tootele efektseid, kuid liigseid pakendeid lisada ning eelistada odavamat ja suurema ökoloogilise jalajäljega toorainet.
3,2 2,5 3,2 Infosiltide lugemine 3,5 3,1 3,1 Käekella vaatamine 3,0 3,0 3,0 Turvamehega vestlemine 4,0 3,0 3,8 Alkoholi tarbimine 2,0 2,0 2,0 Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 8 Tabel 5. Meeste ja naiste ootamise aeg taaraautomaadi järjekorras SUGU KESKMINE AEG MAKSIMAALNE MINIMAALNE AEG (MINUTITES) AEG (MINUTITES) (MINUTITES) MEES 4 10 1
· parandab Fe2+, D-vitamiini, tsingi toimet · soovitus: 75 mg · organism ise ei sünteesi · allikad: värsked aed- ja puuviljad, tsitruselised, marjad, rohelised maitsetaimed (petersell), köögiviljad B-grupi vitamiinid · vesilahustuvad · tähtsus: raku ainevahetus, nahk, juuksed, immuunsüsteem, närvisüsteem · B-grupi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos · defitsiit suureneb pidevalt, kuna töödeldud toiduainete tarbimine suureneb (neis on vähem B-vitamiine alles), ka suurenenud suhkru tarbimine · organismis sünteesitakse: · allikad: töötlemata toidud, kartulid, banaanid, läätsed, oad Vitamiin B1 ehk tiamiin · vesilahustuv · tähtsus: närvisüsteem · allikad: tervavili, liha, kartul, piim Vitamiin B2 ehk riboflaviin · vesilahustuv · tähtsus: nägemisprotsessid, küüned, nahk, juuksed, koensüümsed vormid FMN ja FAD, dehüdrogenaas
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristel Rääk XI AH KILEKOTID JA KESKKOND Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kilekottide kahjulikkus...........................................................................................................4 1.1. Mõju loomadele...............................................................................................................4 1.2. Kilekottide kasutamine Eestis..........................................................................................5 2. Kilekottide taaskasutus......................
...........................................................................4 1. ÜLETARBIMINE..................................................................................4 2. KLIIMAMUUTUS.................................................................................5 3. TEADLIK LIIKLEMINE........................................................................6 4. KEMIKAALID JA KESKKOND...............................................................7 5. TEADLIK TARBIMINE...........................................................................8 3. OHTLIKUD JÄÄTMED..............................................................................9 4. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................10 Maailm ja keskkond Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, keskkkonna tervislikkus ja jäätmed on ülemaailmased probleemind, mis puudutavad ka Eestit.
WTO - Keha GATTile - 164 liiget sh Euroopa Liit - Tegevuse 3 komponenti: - Kaubandusläbirääkimissed ja lepped - Printsiibid - Vaidluste lahendamine IV loeng Energia Inimetekkeline energiasüsteem Mitte inimtekkeline energiasüsteem Päike Esimene inimtekkeline energiasüsteem tuli, tule kontrollimine - Komponendid o Ressurss päikseenergia muutmine o Muutmine o Tarbimine - lõke - Taristu puuriit, mingi varu kogumine - Keskkonnamõju on toimunud areng komplitseerituse suunas - Areng logistiline ja tehniline areng Maailma energiatarbimine - 200 aastaga tarbimine väga palju kasvanud, üle 3 korra inimese kohta - Enim kasutatakse süsi, naftat ja maagaasi - Tekkinud taastuvenergia - Euroopas nafta ja maagaas - Aasia süsi Ressursid - Taastuvad taastumatud
kindlustada) 2) Eluasemeprobleemid (hinnad noortele peredele kättesaamatud) 3) Töö ja pereelu ühildamise raskused (naised on haritud ja väärtustavad tööalast enesearengut) PEREPOLIITIKAS OLULINE: 1) Sündimust suurendavate meetmete rakendamine (emapalk, lapse sünnitoetus, lastehoiuvõimalused jm) 2) Lastele kvaliteetsete arenguvõimaluste pakkumine (ühegi lapse talent ei tohi jääda pere varandusliku seisu tõttu arendamata) 3) Jätkusuutlikkuse tagamine (tootmine, tarbimine ja koormus inim- ja looduskesk- konnale peavad vähenema)
Mood 1980-ndatel Katre ja Riinu 10b 2008/2009 Moekunst Kaheksakümnendate sõnum oli tarbimine ja stiilne oli olla jõukas. Ei pidanud olema rikas, et jõukas välja näha, kuid rahast oli igal juhul abi. Riided · Bikiinid · Aluspesu · Tänavariietus · Teksased · Liibuv riietus · Kostüümid · Botased Aksessuaarid · Kübara tagasitulek · Disaineri päikseprillid · Paksude sarvraamidega prillid · Laps Soengumood · Moes oli kohev soeng · Eelistati blonde toone · Noored kandsid juukseid pikkade ja
Tallinna 32. Keskkool "Inimkond, kes vajab enam toitu" Silva Soosalu 12D Tallinn 2012 Millest me räägime? · http://www.youtube.com/watch?v=rkOBT · http://www.youtube.com/watch?v=Nt4aW Nälg mis see on? · Inimese füsioloogiline vajadus süüa · Alatoitumus · http://www.fao.org/NEWS/FACTFILE/FF9808-E Nälg miks see on? · ikaldused · looduskatastroofid · sõda · kurnatud põllumaa · teadmiste puudumine · ebaküpsena maailmaturul osalemine Maailma standard näljale WHO andmetel vajab... · 65 kg kaaluv, 20-39 aastane aktiivne mees ööpäevas 3000 kilokalorit · 55 kg kaaluv 20-39 aastane aktiivne naine ööpäevas 2200 kilokalorit · ,,kriitiline tase" Skeem Tagajärjed · Pärsib vaimse ja füüsilise potentsiaali välja arenemist · Raua...
MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid:
Suurimad tööstusreostajad on põlevkivi- ja toiduainetetööstus. Traditsiooniliseks reovete puhastamise viisiks on puhastusseadmete rajamine suurematele saasteallikatele - asulatele ja tootmisettevõtetele. Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel. Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellegajoogivee mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine.
ENERGIA SÄÄSTU VÕIMALUSED Karin Roosiväli Tallinna Tehnikaülikool ENERGIA SÄÄSTMINE Mõistlik energia (soojus, elekter, valgus, soe vesi) tarbimine, mille käigus pole asjatuid kadusid, aga samas on rahuldatud meie vajadused. Samas on energiasääst kompleks organisatsioonilistest ja tehnilistest meetmetest, mille efektiivsust hinnatakse mitmete indikaatorite järgi (tasuvusaeg, maksumus, saavutatav energia sääst, saavutatav raha sääst, teostatavus, mugavus, keskkonnasäästlikkus, hoone säilivus jms). MIKS ON VAJA ENERGIAT SÄÄSTA? Maailmas kasvab energiakasutus, aga meile
rahvastikus. säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale 12. Kuritegevuse suurenemine, ebavõrdsus ja kasutamisele. kodutus- mis probleemid need on? 7. Linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva 13. Tervishoiuvastased elutingimused ehk... heakorraga üleasustatud osa. elutingimused. 11. Mis on megapolis? 14. Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure 15. Pealinn, suurlinn. prügikoguse tekitamine jms. 16. Tegevus, mille käigus kolitakse kesklinnast kaugemale, eriti just lastega pered. 17. Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. 18. Lähestikku asuvate ja majanduslikult seoutud linnade rühm. 19. Linn või selle osa, mis on pühendunud kaubandusele ja on kaubanduslike väljavaadetega. 20. Keeruline linnamaastik kitsaste ja käänuliste
PEREKONNA EELARVE. Perekond sarnaselt äriühinguga vajab kindlat juhtimist ja majandamist. Selle aluseks on pere-eelarve. Vajadused. Valikud. Sa tead, mida sa tegelikult vajad, et oma elu endale sobival viisil juhtida. Sa tead, millest pead loobuma, et saada seda, mida sa vajad. Tarbimine. Kõigest hädavajalikust kasutad sa ainult parimat. Sa annad välja ainult seda raha, mis sul on. Ja seda raha kasutad sa järgmiselt: 1.Ühe osa elamiseks nii, nagu sa elada soovid. 2.Ühe osa investeerid, olemaks piisavalt vaba, et rahaga ei saaks sulle survet avaldada. 3.Üks osa on reserviks ettenägematu tarvis. Et sa ei peaks kartma. Üleküllastatus algab hetkest, kui sa ostad midagi seepärast, et teistel see juba on. Kuigi sa tead, et sa seda ei vaja. Enne kooselu alustamist vastake küsimustele: 1.Missugused on teie mõlema varad ja kohustused? 2.Olete te kulutaja või säästja tüüpi inimesed? 3.Ka...
Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukinud mett viiendik eestimaalastest, 2005. aastal 13%, 2010 aga vaid 5%. Antibakteriaalne toime • Mee antibakteriaalset toimet on kerge testida ja seda bioloogilist aktiivsust on mee juures arvatavasti kõige enam uuritud. Tavalise mee antibakteriaalset toimet selgitatakse kõrge suhkrusisalduse ja
imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne töö on häiritud. Igapäevaseks funktsioneerimiseks on kehal vaja teatud hulk vett. Iga inimese puhul on vee hulk individuaalne ning sõltub inimese vanusest, soost, tööst ja elustiilist. Kindel on see, et alla ühe liitri puhta vee tarbimine ööpäevas on liiga vähe. Tavaliselt peetakse vajalikuks päevaseks koguseks 1,5-2,5 liitrit. Vähese vedeliku tarbimise tulemusena võib tekkida peavalu või migreen, kõrvetised, neeruvalu, kõhuvalu, seljavalu (dehüdreerunud diskkettad on tihti märk vähesest liikumisest ja veepuudusest) või lihtsalt energia puudus. Paljud sümptomid, millele me seletust ei leia, võivad olla põhjustatud vee puudujäägist meie kehas. Selle ennetamiseks hoia veeklaas alati lähedal!
kallisoledRiigi ülesanded turumajanduses Tänapäeva riik kasutab majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente, st. , et turgu reguleeritakse õigusaktide – seaduste ja määrustega. Oluliseks vahendiks on ka maksu ja hinnapoliitika , võib öelda et madalad maksud ja vabalt kujunevad hinnad soodustavad ettevõtlust. Järelikult areneb ettevõtluse hulk ,seega laekub rohkem makse. Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus, mille kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse . Ettevõte, kellele langeb vähemalt 40% turukäibest, on olulise turujõuga ning tema tegevusele kehtestatakse piirangud. Konkurentsile on hea, kui pakkujaid on palju . sageli teevad riigid väikefirmadele maksusoodustusi, et need konkurentsis püsiks. Arenenud riikides levinud toetusviisiks on otsene rahaline toetus – subsiidium. Kasutatakse ka väliskaubanduslikke tõkke...
• Kasutatakse laialdaselt meditsiinis – ravitakse kofeiiniga (kofeiintsitraat) enneaegsetel vastsündinutel hingamispeetust • Kuulub paljude arstirohtude koostisse • Paljudes toituainetes (nt tee, kohvi, gaseeritud joogid, šokolaad) Ajalugu • Kofeiini uurimise ajalugu algas 1819. a, kui saksa keemik Runge isoleeris esmakordselt puhta kofeiini. • Väidetavalt soovitas tal kohvit uurima hakata Goethe Kofeiinisisaldus Kofeiinimürgitus • Suurte kofeiiniannuste tarbimine võib põhjustada mürgitust • Sagedamased kofeiininmürgituse nähud: rahutus, närvilisus, unetus, näo punetus, südamepekslemine, suurenenud uriinieritus • Rasked mürgitusnähud: lihaste tõmblused, südame rütmihäired • Veelgi suuremate annuste nähud: krambihood, hingamishäired, võib lõppeda surmaga Kasutatud allikad • http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6 -39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=12431 • http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/
Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Riikide majandussüsteemidMajanduselu korraldamisel on kolm põhilist küsimust: mida toota, kuidas toota ja kellele toota.Vastavalt nende küsimuste lahendamisele kujuneb riigis majandussüsteem. Üldiselt võib maailmaseristada kolme majandussüsteemi: tava-, käsu- ja turumajandus. Traditsiooniline majandus ehk tavamajandus on enamasti naturaalmajandusel baseeruv süsteem, kus tootmine toimub väikestes
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud ? Anne-Mai Runtal Keskkonna sõbralikud energiaallikad Saastavad loodust vähe Tuntud loodussõbralikud energia liigid on : 1. Veeenergia 2. Tuuleenergia 3. Mitmesuguste loodusvarade energia 4. Päikese energia Veeenergia on maailmas kaustuse hulgalt teisel kohal ja selle tarbimine kasvab pidevalt! Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või energiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Suured tuulepargid võivad koosneda sadadest individuaalsetest elektrituulikutest, mis on ühendatud elektrivõrguga.
Hematuuria Valulikkus põie piirkonnas. Võib kiirguda päraku piirkonda ning tugevneda kõhu katsumisel. Palavik (ägeda ning raske vormi korral) Diagnoosimine Küsitlus: kuidas vaevused tekkisid ja millise iseloomuga nad on. Neerude katsumine ehk palpatsioon Uriinianalüüs Vereanalüüs Tsüstoskoopia Ravimine Kerged põletikud paranevad paari päevaga. Voodireziim, viibimine soojas Rohke vedeliku tarbimine (leesikatee) Antibakteriaalne ravi (antibiootikumid). Vajadusel valuvaigistid, spasmolüütikumid Keelatud: alkohol ja vürtsised toidud. Prognoos Korraliku ravi korral paranevad haiged 5-10 päevaga. Ravimata juhtudel võib põiepõletik kujuneda krooniliseks või lisanduda püelonefriit ehk neeruvaagnapõletik. Kaasuvate haiguste korral (kasvajad, kuseteede kivid) on kroonilise põiepõletiku väljakujunemise või uue ägeda episoodi tekke tõenäosus suurem.
Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
