Libahunt August Kitzberg Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, nende poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, vanaema, sulased Jaanus ja Märt. Ühel talvisel õhtul hukati küla kirikus nõid, kellel oli ka tütar. See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab. Jaaniõhtul kõik mõnitasid Tiinat, et ta on libahunt ning Tiina ei talunud seda ning jooksis neljaks päevaks metsa. Tammaru pere juurde tagasi minnes pere ei lubanud Tiinat enam tallu
Johannes Vares-Barbarus Olga Suhhanova Anastasia Bogdanova 8.B klass Johannes Vares-Barbarus Johannes Vares, ka Johannes Vares- Barbarus. Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast. Ta sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Lapsepõlv Poisike õppis lugema juba 5- aastaselt, 12-aastaselt pani ta paberile oma esimese pikema luuletuse. Juku lõpetas Heimtali 3- klassilise vallakooli. Perekond Pärast ema Reeda surma kodus perenaiseks olnud õde Leena oli abiellunud ja paari kilomeetri taha Raanile elama asunud. Raanil tütre juures oli oma vanadusaastad veetnud ka kirjaniku isa Jaak. Tema töö 24. augustil paigutati Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommun...
talul on 6 jalgratast (100 kr tund, 300 kr päev) Ringreis Ida-Virumaal - 3 erinevat reisipaketti või reis klientide soovil, soovi korral giid( hind vastavalt kokkuleppele) 5 Äriplaan Õpilastele, üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus peatujatele kehtivad hinnasoodustused 10 50%. Keskkond ja tehnoloogia lühikirjeldus Foma talu majavaldus on kantud kinnisturegistrisse, lisaks majavaldusele kuulub talu juurde 26 hektarit maad. Majavaldus ise koosneb järgmistest objektidest: · elamu - netopind 37,6 m2, peale rekonstrueerimist 77 m2 looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone; · aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus;
majutust, tähendus majutuse, Nimetataks mahus külastajale välja välja kogus eraomandis toitlustust ja , mis toitlustusega e “õpilaste teenused, täies ulatuses. ulatuses. olevas majas, lisateenusei hotellilgi majutusettevõt majakeseks kus platsid Söögivalmistami talus või d. , kuid e, kuid olema ”, soodne on telkidele se võimalus. korteris ning olema peab vähemalt majutus. ja/või Asuvad sisaldab lisaks peab 5 tuba. Olemas haagis- ja looduskaunites ööbimisele ka
Universali Soome tütarfirmaga Spinefarm Records. Bändi 10. sünnipäeva auks ilmus 2DVD/CD "Kõva Kont" (2009). Festivalil ,,Rabarock" laulis bändile kaasa staadionitäis rahvast ja kontserdiga ,,Märkamisaeg", kus esineti rohkem kui 100 000-le inimesele. 2010. aasta 15. jaanuaril ilmus netisingel ja video ,,Vaid vaprust", mis oli esimene teos 3. märtsil ilmunud Metsatöllu neljandalt albumilt ,,Äio". Kogu albumi muusika ja sõnad sündisid Lõuna-Eestis Hargla külas asuvas talus. See mõjus loomingule niimoodi, et sellesarnast meeste endi sõnul ei ole kuidagi võimalik suures linnas saavutada.
...................................................................................13 LISA...........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................16 2 SISSEJUHATUS August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Peres oli kolm last: Ado, Jaan ja August. August oli kõige noorem poeg peres. Ta elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga see muudeti ära. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja
võimalust pakuti. Maria müüs osa oma vara Barabinski külas maha, teise osa jagas niisama tasuta ja väikese osa võttis ise kaasa. Tal oli raske sealt lahkuda, jättes maha eestlased, sõbrad ja tuttavad ning tööga saavutatud hea järje, mile nimel ta 8 aastat vaeva nägi. Maria Maria oli neljakümnendates taluperenaine, kellel oli Avinurme vallas oma talu, koos loomade põllu ja heinamaaga. Maria abikaasa oli vene võimude poolt ära viidud ja hiljem tapetud, nii elas ta talus oma poja Karliga, tema teine poeg Henno oli Viljandis tööl ja õppimas, kolmas poeg jäi aga sõjas kadunuks. ,,Vanarahvas ütleb, et emal peab olema kolm poega-ühe annad kroonule, teise maailmale ja komas jääb endale. Minul on just nõnda" (5, 152) Maria lahkus kodunt teadmata kuhu ta läheb, seetõttu ei osanud ta paljut kaasa võtta ning pidi Siberis algusaastatel väga vähesega hakkama saama, seda enam, et esimesed kuud ja aasta ei saanud ta ka Henno käest pakke ega raha
Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi. See on mehekohane asi! Milleks joosta eemale, otsima teamida? ... Isa! Kas ma olen sinu poeg?" ,,Oled! ... Oled, Hannespoeg! Olid ... alati! Just sina!" kinnitas isa liigutatud hääl. Teda võib pidada värvikamaiks kõrvaltegelaseks tema lihtsa oleku, positiivse ellusuhtumise ning huvitavate elutarkuste rääkimise pärast. Elukogemustega kalur, kes veetis Turja talus koos oma naisega vanaduspõlve. Inimene, kelle põhimõtteks oli elada üks päev korraga. Väärtustas perekonda. Vana randlane, kes hindas Saaremaa kombeid ja traditsioone. Ei näidanud maailmale seda, mida ta südames tundis: kinnise iseloomuga inimene. Vahel võib teda pidada ülearu karmiks ja tuimaks, ometi laseb tema sisemine tugevus tal elu rasketel hetkedel üksi hakkama saada ja teiste toetamiseks veel naljasõnagi leida.
Selle teadmisega olid usk ja lootus varisenud kokku. Talle sai selgeks, et kui Euroopas algas ülesehitustöö; teda ei lastud selle juurde-jah orjanagi ei lastud, sest temalt nõuti sunnitöö asemel verevendade hinda. Võimalike haarangute eest lähevad mehed metsa redusse. Taavi alistununa koos nendega. 5. Peategelane Taavi Raudooja- truu oma perele, ei tunnista sõnu``ei saa``, rahumeelne, vanuselt läheneb 30-nele, on teeninud Soomes Kõrvaltegelased: Aadu Mustkivi kurttumm, Hiie talus armualune, umbuskilik võõraste suhtes. Hilda- orb, Hiie talus armualune, Tallinna pommitamisest ellujäänud. Hiie Ignas- endine vallavanem, Hiie peremees, kasvult tugev ja pikk. Taavi naise isa. Hiie Krööt- perenaine, range, napisõnaline, auväärne, Taavi naise ema. Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik Tõmm- Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane. Linda- Taavi ema, Piskujõe perenaine
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine.
või võtmega märgid sisse. Sageli tehti jõululeivale rist peale. Kolmas erikujuline leib oli näärikakk ehk nääris, mida tehti sageli odrajahust. Näärikakud tehti ümmarguse kujuga ja peale meisterdati spiraalne mõhn, mis lõppes keset leiba oleva nupuga. Kakud olid enamasti 15–16 cm läbimõõduga ja umbes 5 cm kõrgused. Leibu kasutati jõulude ajal ka ennustamiseks. Näiteks pandi leivapätsi peale nii mitu soolatera, kui mitu looma oli talus. Ärasulanud soolaterale märgitud loomale oli õnnetust oodata. 2. Võta juurekakk ja sega see leige veega, seejärel sega juurde matist jahu ja sega saadud mass korralikult käe või kulbiga läbi. Raputa segule jahu peale, kaaneta nõua ja kata riidega ning tõsta see sooja kätte hapnema.Järgmisel päeval proovi hapukust. Pese käed ja hakka tainast sõtkuma kuni tainas on sitkem ja enam käte külge ei jää
Alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Tänapäeval kasvatatakse neid villa ja liha pärast. Eestis elavad alpakad vähestes farmides. Neid peetakse villa-ja lemmikloomadena. 4 KASUTATUD KIRJANDUS 1. About Alpakas. (s.a). [16. mai 2019] http://www.alpacainfo.com/academy/about-alpacas 2. Kivisaar, K. (2012). Are valla talus kasvavad alpakad, loomad, kes surevad üksi olles kurvastusse. Maaleht. [18. mai 2019] https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/are-valla-talus-kasvavad-alpakad-loomad- kes-surevad-uksi-olles-kurvastusse?id=65169462 3. Alpaka. (s.a). [17. mai 2019] https://et.wikipedia.org/wiki/Alpaka 4. Alpakadest. (s.a). [16. mai 2019] https://wile.ee/alpakadest/ 5. Bradford, A. (2017). Facts about Alpakas. [16. mai 2019] https://www.livescience.com/52668-alpacas.html 6
Anna Haava Autor: Laura Lepik Koeru 2017 Anna Haava elu • Elas aastatel 1864 –1957 • Luuletaja, libretist ja tõlkija • Kasvas üles talus • Esimene avaldatud luuletus oli äsja lahkunud Lydia Koidula mälestuseks • Miina Härma lõi Anna Haava luuletustele viisid • 1890ndate lõpus eluolud halvenesid • Suri üksikuna ja lasteta Nii ta on Tal on pikad põllepaelad, suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata!
3) Kuidas oli Peaaru talu koguaeg korras kui ta koguaeg kõrtsis istus? Temal oli palju parem maa kui andresel ja tal olid lapsed kes aitasid tööd teha. 4) Kuidas Krõõt suri? neljanda lapse sünnitamisel. 5) Millised olid Mari ja Jussi vahelised suhted? - 6) Kuidas Andres ja Indrek jõudu katsusid, et kumb on tugevam? Kivide tõstmisega, Andres tõstis rohkem kui Indrek. 7) Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe? Andres oli unistanud elamisest oma talus ,mille eest ta hästi hoolitseks ja kus palju tööd teeks. Kuigi Vargamäe ei olnud kõige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,oli ta siiski valmis tegema ükskõik mida ,et sellest saaks tema unistuste kodu ja elu töö 8) Kes raamatu "Tõde ja Õigus" autor? Anton Hansen Tammsaare 9)Mis põhjustas Andrese pöördumise piibli poole? Andres pöördus oma jumala poole ,sest kõik tema lapsed olid ära läinud ja mitte ükski neist ei tahtnud sinna jääda
Mihklipäev 29. september Kevadest sügiseni on kariloomad väljas rohtu söömas. Kariloomad on lehmad, sead, lambad ja hobused. Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva. Mihklipäeval tapsid inimesed lamba. Lambalihast tegid inimesed maitsvat sööki. Liha kõrvale küpsetasid nad kaalikat ja leiba. Mihklipäevaks tegid inimesed ka koduõlut. Mihklipäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne
- Luuletsükkel "Dies irae" - "Fööniks" August Mälk -Asus juba 16aastaselt ametisse algkooliõpetajana. -Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid 1920. a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene luuletus "maikuu öö" -esimene jutt "päästetud" -"ta lendab mesipuu poole" - "sügise" -"tuisk" -"helin"
Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla kool jäi 4.klassiliseks ja Uno pidi hakkama Varangu koolis käima , sinna oli umbes 7-8 km. Ta käis seal mõne kuu ja tuli koju appi töödele talus. 1948
varanduslikult vaene, tuli mõnikord vaevalt ots otsaga kokku. Elulaad Armastas nalja teha, pidutseda, Armastas tööd teha, elas pigem kõrtsis joomas käija, tõsiselt, hiljem nukralt, nagu kokkuvõttes pigem lõbus teades, et kõik talus juhutvad elulaad ja positiivne negatiivsed sündmused on ellusuhtmine olenemata oma paratamatud. ühiskondlikust staatusest. Tegelane kui üldistus Pearu Murakas Erinevate Andres Paas Inimene, kes ei tahkudega huvitav tegelane, kes väsi oma unistuste poole armastab nalja teha, pidutseda püüdlemast, tehes selleks
Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu. Nähes oma ideaalide nurjumist, hakkab Andres lohutust otsima piiblist, kuid muutub seejärel veelgi endassetõmbunumaks ja kurjemaks. Näib, et krutskimehel Pearul laabub elus kõik ladusamalt. Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti
,,Kaksteistkümmend tütart" Tegelased: kehv vabadik 12 tütart vabadiku naine valges riides lahke neitsi kohtuvanemad ahne väimees Lühidalt: Elas kord kehv vabadik koos oma kaheteistkümne tütrega. Keegi ei mõistnud, kuidas vabadik neid toita suutis ja ilusad riided selga suutis osta. Mõned arvasid, et ta on nõid, mõned muid asju. Tegelikult oli see lugu nii, et vabadiku naisel oli sala- õnneandja, kes laste eest hoolitses. Kui naine noorena alles talus teenis, kutsus neitsi ta allika äärde ja andis talle kotikesega 12 lähkrikivi. Veel käskis neitsi tal igal korral, kui tal laps sünnib, ühe kivi allikasse visata. Nii siis naine tegi. Ilmus siis neitsi järvest välja ja pani lapsele mähkmete sisse hõberubla ja käskis selle lapse mehele minnes kirstu panna. Nii iga lapsega, kui lõpuks oli neid terve tosin. Kui esimene laps mehele läks, pandigi kirstu see hõberubla ja mõned hilbud, aga suur oli imestus, kui
Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule
Naiste rõõmud ja mured ,,Tõde ja õigus" Selle ajastu naistel oli kindlasti väga raske elu. Majapidamistööde ning laste kasvatamise vahelt ei jäänudki aega, et puhata ja elu üle rõõmu tunda. Esmaseks ülesandeks oli perenaistel hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad talus kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Krõõdal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli vaatamata oma haprusele väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda
Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 Nobeli preemia. ,,Maa õnnistus" Tegevus toimus 20. sajandi algusses Norra eraldatud mägismaal, Kaugemaa talus. Tegelased jagunevad kaheks: 1. Püsivad, maalähedased Iisak, Inger, Siibert 2. Linlikud, ebakindlad tegelased Geissler, Eleseus, Brede, Barbro Probleemid: Suhtumine maasse Uskumuste tähtsus inimeste jaoks Tsivilisatsiooni halb mõju inimestele (Hamsuni põhiprobleem) Naise koht ühiskonnas. Alates sellest, et naine on kui elu jätkaja, naine kui võrgutaja, naine kui ihaldusobjekt, naine kui lapse ilmaletooja Kiitus inimese elutarkusele (vs. raamatutarkus) Idee:
Rebane ja tema haigused Millised haigused on rebastel enamlevinud? Rebased on vastuvõtlikud paljudele nakkushaigustele. Marutõbi- Närvisüsteemi ägedalt kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Kärntõbi- Nakkuslik nahahaigus. Kiskjate katk- Nakkuslik viirushaigus mida iseloomustab palavik, seedetrakti põletik, silma ja kopsupõletik. Paeluss- Kes on “linnarebased” ja miks nad probleeme võivad põhjustada? Linnarebased on rebased kes on sattunud inimasustuste lähedale luusima. Et linnades, sealhulgas Pärnus ja Tallinnas, elab üha rohkem rebaseid, on sagenenud koerte haigestumine rebaste kärntõppe ehk sügelistesse. Põhjused Üheks põhjuseks, miks rebane linna tuleb, on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga. Teiseks põhjuseks on kitsad toiduvarud metsas. Haigused ...
Peremehe perekond moodustas harilikult talutuuma. Peale naise ja laste võis sinna kuuluda teisi sugulasi peremehe ema või isa, mõni õde või vend, onu, tädi (laienenud pere) või siis koguni terveid sugulaste perekondi: poegade perekonnad, vendade-õdede perekonnad, isa perekond (liit- ehk suurpere). Peremehe perekonda koos sugulastega või nende perekondadega nimetati pererahvaks. Peale sugulaste elasid talus tihtipeale ka sulased (vahel perekonna sulased) ja teenijatüdrukud. Kõige püsivamad pere liikmed olid peremees ja perenaine ning talu tulevane pärija, harilikult vanem poeg. Nooremad pojad või nooremad vennad ei püsinud aga tihtipeale talus kaua. See, kas pererahva hulka kuuluvad inimesed talus kauemat aega püsisid, sõltus suuresti üldisest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast. Talupere oluline tunnus on tema suurus, s.o talus elavate inimeste arv
Statistikat ja muud Infot Möödunud aastal külastas Metsavenna talu üle 5000 inimese. Lisaks veel sajad registreerumata huvilised, keda käib seal peaaegu iga päev. Ilma erilise reklaamita on Vastse-Roosa populaarseks saanud ka pensionäride hulgas, kes käivad meenutamas sõjajärgset aega, mil nad ise veel noored olid. Metsavenna talu on populariseerida aidanud ka Meelise vennad Vahur ja Kaupo. Vahur on kaasas käinud turismimessidel. Igal kevadel korraldatakse Metsavenna talus Metsavenna päevad. Külastajad viiakse punkritesse, näidatakse relvi, üles on pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidatakse NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavendade arreteerimist ja ülekuulamist ning põgenemist. 1945-1947 Härmikal tegutsenud metsavendade orkestri pillimees Enno Hernits õpetab metsavendade laule, lõkke ääres pakutakse lihtsaid sööke. Ühekäeline metsavend Alfred Käärmann räägib oma elust punkris
ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist 4 portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. ,,Ants Laikmaa ja tema ateljeekool 1903-1932" Tuntumad tööd · Marie Underi portree (1904) Marie Underi portree: · autoportree (1902) · "Lääne neiu" (1903) · "Vigala taat" (1904) · August Kitzbergi portree (1915) 5
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses
Kurgja Talumuuseuis saab tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga, lisaks tema poolt rajatud talu eluoluga. Tänaseni karjakasvatusega tegeleva talumuuseumi juures saad uudistada veiseid , lambaid ja hobuseid, lisaks restaureeritud vanu taluhooneid nagu karjalaut, ait, veski ja rehi. Saad ka ise proovida talutöid ja tutvuda vanade kommetega- traditsioonilisteks üritusteks on saanud Talutööde päev, Sügis talus, Jõulud talus jne. Mart Saare majamuuseum Mart Saare Majamuuseum asub Soomaa rahvuspargi serval. Helilooja Mart Saare esivanemad asusid siia sooservale elama juba 19. sajandi esimesel veerandil. 1830. aastate paiku anti neile perekonnanimeks Saar. Metsavahi pojana sündinud helilooja veetis siin oma lapsepõlve. 1932. aastal asus ta alaliselt isatallu elama. Aastad 19321943 olid Mart Saarel kõige viljakamad, sel ajal on sündinud ka tema loomingu paremik.
14. Millised pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'? Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15. Mitu õllesorti oli meil tuntud AD1777? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu 16
1899. aasta 16. detsembril sündis Tartumaal Tähtvere vallas Kure metsavahi talus ehitustöölise pojana Juhan Sütiste 1936. aastani kandis ta nime Johannes Schütz Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus 1913-1919 töötas kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis 1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures
,,Kalevipoeg" E.Raud Linda ja Kalev elasid talus. Neil oli kolm poega, kuid enne viimase poja sündi Kalev suri. Linda mattis Kalevi maha. Ta kandis Kalevi hauale palju kive, millest tekkis Toompea mägi. Linda leinas Kalevit 7 ööd ja 7 päeva. Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikes...
Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse
Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad Soomaa Rahvuspark Teringi maastikukaitseala Parika raba Hendrikhansu põrgu Karksi org Loodi looduspark Lopa paljand EKSkursioon 1. päev Pärimusmuusika Aida külastus Jaanalinnud Palu talus Kivi talu terviserada Kurekiiva talu topiste tuba Olustvere mõis ja park Heimtali muuseum Ekskursioon 2. päev Fotojaht Vanaõue puhkekeskuses Kanuumatk Soomaa Rahvuspargis Kalkulatsioonid Ööbimine Vanaõue puhkekeskuses Kogu reisi maksumus inimese kohta täiskasvanule 552. / 377. õpilasele 525. / 340. Tänan tähelepanu eest !
Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vahel Kati seksuaalvahekord Markusega (Kati ei tahtnud seda, kuid samas ei teinud midagi selle takistamiseks) Kogu tegevus oli kaasajaga tihedalt seotud HUVITAV JA ÜLLATAV Käsitletakse ühe teismelise tegude
,,Kalevipoeg" E.Raud Linda ja Kalev elasid talus. Neil oli kolm poega, kuid enne viimase poja sündi Kalev suri. Linda mattis Kalevi maha. Ta kandis Kalevi hauale palju kive, millest tekkis Toompea mägi. Linda leinas Kalevit 7 ööd ja 7 päeva. Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane
kooles - õnnetu mees." Inimese surm oli vaevadest vabanemine, hobuse hukkumine õnnetus kogu talule. Hoolikust tuli üles näidata külvamisel. Viljasaagi kindlustamiseks olid talupoegadel viljakushaldjad, puust nukud, mida hoiti viljasalves, toalakas vm. ja kellele viidi ohvriande. Töö oli talupoja tõekspidamiste järgi inimese loomulik olelusvorm: "inimene on loodud tööd tegema ja lind laulma." Töö eksisteeris eesti talupojale kahel kujul: oma talus endale ja lastele või kurnava teotööna mõisapõldudel. Tööta jõude istumine oli taluperes ettekujutamatu asi. Töökust ja tööoskust loeti külaühiskonnas kõige tähtsamaks vooruseks. Vaatamata raskustele oli talupoja arvates tema elukutse siiski kõige põhilisem ja auväärsem. Vanasõna ütleb: "ametimees ajuti, kaupmees korrati, põllumees põline rikas." Kalliks peeti kodukohta. Põllutöid saatis peaaegu alati laul. Laul innustas töö tegemisel, tunti rõõmu, kui tööga
A.H.T(1878-1940) Sündinud järva-madise kihelkonnas albu vallas vetepere külas tammsaare-põhja talus,kirjanikunini on päri kodukohast.Põhihariduse omandas Väike- Maarja kihelkonnakoolis.Väike-Maarja oli xix sajandi lõpul arvestatava kultuurieluga maakeskus.Seal on lõpetanud kooli mitmed tähtsad tegelased.koolil oli ka kuulus juhataja.Tartu ülikooli kus ta õppis nim üheks parimaks koolis ple terve-tsaari venemaa.Õppurkond oli väga erinev ja suur.Sealt sai väga hea ning arvestatava hariduse. Tammsaare sai sealt hea hariduse ning teda hakkasid huvitama ühe rohkem:kirjandus ja keeled
Raamatu teeb huvitavaks see, et algul on sündmustik ja lõpus alles põhjus- miks ta hakkas talusid põletama. Minu arvates Mari süütas talud, et puhastada oma hing ja sündida uuesti. Kindlasti tundis Mari ka põlevate talude juures vanemate lähedust ja see võis olla ka peamine põhjus miks ta talusid süütas. Imelikuks jäi see, et keegi ei saanud aru, et süütajaks oli Mari. Mari oli ju alati kohal, kui talud süttisid, ja alati oli just Mari süttinud talus olnud teenja. Jutus oli paar imelikku detaili:1. Anna ei luba Jüril oma lapsele läheneda, 2. Noor laps (Mari) saab linnas ihuüksi hakkama, 3. Anna sai Jürilt lapse ja sellega lõppes ka Anna armastus Jüri vastu. Mari tegi kurjaks ja tigedaks pärdikuks see, et nooremana vihkasid ja põlgasid kõik lapsed teda ja ema ei lubanud tal ka endast eriti kaugemale minna. Mari mõistust mõjutas väga see, et ta nägi, kuidas ta vanemad hukkusid tules, ja ta ei suutnud neid aidata.
Villu tegemised Villu oli 29.aastane meees, ta elas Katku talus koos oma isa ja emaga. Ta oli talu pärija, kuna tema vend oli sõjas hukkunud. Ta oli alati vastuolulise iseloomuga, vaikne ning eelistas omaette olla. Külarahvale oli Katku Villu tuntud kui laisa ja riiuka mehena. Kõik teadsid, et ta oli vangis Künka Otto tapmise pärast. Keegi ei arvanud temast hästi. Ennem vanglat oli Villu puskariajaja,millega ta üritas rikkaks saada, salakütt ning suur purjutaja. Ta sattus tihti kaklustesse ning jamadesse. Tal oli ka vallaslaps Kuusiku Eeviga
5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri Turism · Uue-Taatsi talus taluelu tutvustamine: lambakasvatus villatöötlemine mesindus käsitöö piknikud taluõuel Linnuvaatlus · Paadisõit Matsalu lahel OÜ Leidrek Nina talu, Puise küla, Ridala vald, Läänemaa Loodusharidus · Vajalik inimese arukas tegutsemine. · Kohuseks on aidata inimestel mõista ja tunnetada nii loodust kui seal toimivaid seoseid. · Haridustööks soodsad võimalused. · Eksisteerib seminariruum.
Iseseisev töö Keskmiselt elasid,ei olnud päris vaesed ega rikkad.Vanaisa töötas metskonnas ja pärast tegi mööblit.Vanaema töötas külanõukogus hiljem vallas.Emapoolne vanaisa on surnud.Emapoolne vanaema töötas kolhoosis ja hiljem töötas oma talus praeguseks on surnud.Mõlemad vanavanemad elasid maal linnas nad ei elanud.Isapoolsed kasvatasid päris rangelt.Emapoolsed kasvatasid ka rangelt.Vanavanemad karistasid vanemaid vitsaga ja rihmaga.Tunnustus puudus.Isa elas maakohas töötas algul metsas,siis bussijuhina sealt edasi kaitseväes.Ema algul kasvatas lapsi,hiljem töötas vallavalitsuses majahoidjana.Vanemad rakendasid vabakasvatust edusammude puhul kiideti ja anti taskuraha.Vanavanemad panid rõhku rohkem haridusele
Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste
Piinatud hinged Metsas Hiiesoo talus elavad ema ja ta kaks tütart Säde ja Lee. Vahel käib neid ka vaatamas nende isa, kes on joodik. Sädel ja Leel on erilised võimed. Säde räägib vaimuga ja Lee nagu näeb veidike elu ette. Nende tädi Gertrud töötab linnas ühes Aroomipoes (kus on müüa erinevaid teid, kette, raamatuid, aga kõik on veidi nõiduslik). Säde käib 10.klassis ja algul keegi temaga ei suhtle, sest ta ei ole rikkast perest. Järsku aitab üks 12.kklassi poiss (Naatan)
1.Kus toimub "Maa nnistuse" tegevus? Kaugemaal (talus) 2. Kes on Maa nnistuse peategelased? Iisak aga ka Inger. 3. Kes oli Oliine? Ingeri kauge sugulane 4.Kes oli Geissler? Ta oli lassman 5. Mitu last oli Iisakul ja Ingeril ? Neil oli 5 last ( koos sellega kelle Inger ra tappis) 6. Miks Inger oma lapse tappis? Sest lapsel oli jnesemokk ja ta vihkas seda ,sest tal endal oli ka jnesemokk. 7.Kuhu lks Ingeri ja Iisaku vanem poeg Eleseus? Ameerikasse 8. Mitu aastat oli Inger vanglas? Talle mrati 8 aastat, kuid ta sai varem vlja. 9. Millised sndmused mjutasid Kaugemaa rahva elu (nim 3)? 1.) kui Ingeril ja Iisakul sndisid lapsed 2.) Inger lks vangi 3.) Tmehed/kaevurid mgedest tulid Kaugemaale. 4.) Inger lks ninakaks/lbeks ja Iisak kolis vlja. 10. Kirjelda lhemalt sulle enim meelde jnud sndmust?Mulle ji enim meelde see ,kui Inger oli rase ja laplane nitas talle jnest. Kui laps sndis siis oli tal jnese mokk. Inger sai nii vihaseks , et tappis...
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson
Töö koosneb tema elu kästlevatest peatükkidest nagu 2 lapsepõlv, esimene töö ja järgnev elukäik. Samuti käsitleb referaat ka tema loomingust. Enamasti on kasutatud kontrollitud interneti-allikaid. 1. Juhan Liivi elulugu 3 1.1 Lapsepõlv Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus (Liivi muuseum, 2017). Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Pilt 1. Juhan Liiv noorena. (Liivi muuseum, 2017) 1
Anton Starkopfi eraateljees. Algul ta maalis selleks, et endale elamisraha teenida, kuna sellest enam ei piisanud, tegeles ta kunstiga kui hobiga Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafiakursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit. Viimased 23 aastat on möödunud esivanemate kodus Muhus, Pärdi talus. Oma kunsti teostel kujutab ta enamasti majasid ja loodust selle ümbruses. Maalide ülesehitses on maja esiplaanil ja puud jäävad tahaplaanile. Ta ei lähtu maalidel perspektiivist ning tema tööd on realistlikud. Tundub, et maakodu on talle väga südamelähedane kuna ta pildid on enamasti puumajadest metsa tukal koos talu- õuega. Teostel kasutab ta enamasti guassi, mõni töö on ka süsiga tehtud. Tema töödel leiab kindlaid värve mida ka tasutab : punast, kollast, beezi ja rohelist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
