sekundaarne - varasema raseduse järel tekkinud viljatus Rasestumise tõenäosus Iga ovulatoorse tsükli jooksul rasestumise tõenäosus ~ 20-25% (> 40 a. ~ 5%) Rasestumine 3 kuud ~ 57% 6 kuud ~ 72% 12 kuud ~ 85% 24 kuud ~ 94% Keskmine aeg rasestamiseks 3-4 kuud Lastetuse sagedus ~ primaarne tahtmatu lastetus - 2-4% naistel populatsioonis 1 of 12 10/6/2006 10:46 PM Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html ~ infertiilsuse sagedus - 12-18% ~ 7 % uut lastetut paari ravitakse aastas ~ 40%-l on põhjuseks mitu faktorit
● Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. ● Seda suurust tähistatakse ω ehk omega. ● pöördenurka mõõdetakse radiaanides ja aega sekundites. ● Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: . Ringliikumise perioodiks T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos nurkkiirusega: . ω = φt = 2π T =2 πf 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid ● Inertsiaalne taustsüsteem- süsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile on mõju teised kehad. Teiste sõnadega on see selline süsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. 6. Dünaamika põhimõisteid (Kaal, jõud, mass, impulss).
kiirguste intensiivsusi. Nt. Fourier spektromeeter. Filtriga ühe või mitme filtriga ühe või mitme lainepikkuse eraldamiseks 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali
muutumatuks; 7) einsteini fotoefekt valgus saab neelduda või kiirata kindlate kvantide kaupa, ta oletas, et valgust kandev osake lööb metalli pinnalt välja elektroni siis, kui footoni energia on suurem kui elektroni väljumistöö, hf=A+; 8) einsteini valem fotoefekt saab esineda ainult siis, kui footonienergia on väljumistööst suurem, sest siis jagub footoni energiast elektroni vabastamiseks ja ainest eemale kandmiseks, punapiiri sagedus on suurus, millest väiksema sagedusega valgus ei tekita fotoefekti, fp=; 9) päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks, seal kasutatakse fotoelemente, mis koosnevad kahest eri tüüpi juhtivusega pooljuhist, fotoelemendi valgustamisel tekivad vabad laengukandjad liiguvad läbi pooljuhte lahutava tõkkekihi ja fotoelemendi pooled laaduvad erinimeliselt ning fotoelement muutub elektrienergiaallikaks;
Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Lainete liigid Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus Laine levimise kiirus Lainepikkus ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel Tähis : lambda Ühik : meeter (m) Laine levimise kiirus ... näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul V= / T = f v- kiirus (m/s) , - lainepikkus (m), T- periood (s), sagedus (l/s) ühe perioodi vältel jõuab laine edasi ühe lainepikkuse võrra. Soojusõpetus on .
tulemused 2010 kui ka 2011 aastal. Võrdle poiste tulemusi mõlemal aastal. Korrasta andmed tabelisse. 1. Leia poiste keskmine tulemus mõlemal aastal (vastus ümarda sajandikeni). 2. Leia standardhälve (sajandikeni) ja variatsioonikordaja (vastus täisarvuna) 3. Leia mood. 4. Joonestage saadud tulemuste abil tulpdiagramm. 5. Leia variatsiooniulatus 2010 poisid Kõrgus (x) Sagedus (f) f*x Standardhälve ülemine osa 2010 1,00 1 1,00 0,13 1,05 1 1,05 0,10 1,15 1 1,15 0,04 1,25 1 1,25 0,01 1,30 2 2,60 0,01 2011 1,35 4 5,40 0,00
aga intramuskulaarse nakkuse puhul. Patsiendid on sporaadilise vormi puhul tavaliselt 60aastased või vanemad, haigus kestab 612 kuud. Pärilikud vormid avalduvad palju varasemas eas 3050 eluaasta vahel. Kasside käsnjas entsefalopaatia Feline spongiform encephalopathy ( FSE) on kodukasside neurodegeneratiivne haigus. Esimest juhtumit diagnoositi 1990. a. Inglismaal, peale seda on haigestunud veel 81 kassi Suurbritannias. Ilmselt on tegelik haiguse esinemise sagedus suurem, kuna diagnoosimine on olnud puudulik. Puhangu haripunktis oli 1015 juhtumit miljoni kassi kohta aastas. Haiguse inkubatsiooniperiood võib olla mitu aastat. Kõige sagedamini haigestuvad täiskasvanud, umbes 5aastased kassid. Sümptomiteks on motoorsed ja sensoorsed häired, vaaruv kõnnak, depressioon, käitumise häired. Haigus võib progresseeruda kuid või aastaid ja lõpeb alati surmaga, ravi puudub.
Raadiokiirgus>Infrapuna>Nähtav valgus>UV>Röntgenkiirgus>Gammakiirgus
Plancki kiirgusseadus (kõver näitab, et) kiirgustugevus:
UV
joonkiiruse vaheline seos = r , ringliikumise periood T= , periood (nii ringliikumine kui t 1 N s võnkumine) T= N , sagedus f= T , f = t , laine levimiskiirus v= T = f , joonkiirus v=
1. Panna kirja, milliseid andmeid Te soovite teada saada nende klientide kohta. Pange kirja CRM-i peamised andmeväljad. Andmed, mis meie jaoks olulised: a)PARTNER: Ettevõtte nimi Firma sünnipäev Tegevusala Võtmeisik Ostude sisu (kas kogu catering või tordid/kringlid) Milliseid sündmusi ettevõte tähistab (jõulud, töötajate sünnipäevad jne) Keskmise ostu suurus Käive b)SÕBER: Nimi Ostude sagedus Keskmise ostu suurus Pereseis (üksik/abielus/lapsed) Ostude sisu (kas kogu catering või tordid/kringlid) Lemmikloomad Käive c)MAIUSTAJA: Nimi Ostude sagedus Keskmise ostu suurus Ostude sisu Käive 2. Kuidas Te suhtlete oma klientidega, st pange kirja, millised on igale kliendigrupile mõeldud tegevused ja tegevuste sagedus. PARTNER: kui oleme teada saanud, millised sündmused on ettevõtte jaoks olulised, siis teeme sellele vastavalt oma nö. tähtpäevapakkumised
1.Kuidas valgust kiiratakse? 1900 a Esitas kvantteooria, mille järgi valgust kiiratakse üksikute valgusportsjonite ehk valgusosakeste kaupa 2. Kuidas valgust neelatakse? Valgust neelatakse tervikuna 3.Mis on footon? Footon on valgusosake, valguskvant, kujutab endas valgusportsjonit 4. Footoni energia valem. Mis määrab ära footoni energia ? E= h x f Sagedus määrab ära footoni energia, mida suurem sagedus,seda suurem energia. Fotoni enegia on võrdne valguse sagedusega ja on pöördvõrdeline valguse lainepikkusega 5.Footoni omadused 1)Footon omab kindlat energiat E= hf h= Planci konstant = 6.63 x 10 astmes -34 f- sagedus( 1 Hz) c=lamda x f c- kiirus E= hc/lamda lamda lainepikkus 2)Esineb ainult liikumises, paigal seisvaid footoneid ei esine 3)Eri värvi valgustel on kvandi enegia erinev (violetsetel valgustel on suurim ja punastel väikseim)
Hälve on igasugune kaugus tasakaaluasendist nii pendli kui laine korral. Amplituudi ja hälve ühik on üks meeter (1m). Periood T, ühik üks sekund (1s): 1) Võnkumine- Võnkeperiood on ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. 2) Laine- Laine periood on laine levimise tsükli ajaline kestus, ehk aeg, mis kulub ühe laine liikumiseks. 1 t Perioodi arvutame: T= f = n , ühik üks sekund (1s), kus f on sagedus, t on aeg sekundites, n võngete arv (ühikut ei kasutata). Tsükkel, ühik üks meeter (1m): TSÜKKEL EI TULE TÖÖSSE 1) Võnkumise korral on tsükkel kaks amplituudi, ühik üks meeter. 2) Laine korral on tsükkel ühe täisvõnke tegemiseks kulunud lainepikkus (lambda), ühik üks meeter. Lainepikkus- a) laineharja vahelist kaugust, b) lainepõhja vahelist kaugust või c) laine analoogiliste punktide vaheline kaugus.
Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajadusel kaitstuna loomade ja kahjurite eest. Jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Tee näiteks nii: Muretse ettevõttesse piisav hulk suletavaid jäätmenõusid (soovitavalt jalaga avatavad) Määra jäätmenõude tühjendamise kord ja sagedus – nt vähemalt tööpäeva lõpus, vajadusel (täitumise korral) tihedamini Kehtesta jäätmenõude puhastamise kord, meetod ja sagedused – nt kord nädalas põhjalik pesu ja desinfitseerimine – ja selle eest vastutaja – nt koristaja. Lisa jäätmenõude ja mahutite puhastamise, pesemise ja desinfitseerimise kord ettevõtte pesemise- ja desinfitseerimise plaani (vt ptk 1.8)
Füüsika Kvantoptika Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu aatomeist lainetena, vaid kvantide kaupa. Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. Väljumistööks A nimetatakse vähimat energiahulka, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. Sisefotoefekti puhul ei löö valgus elektrone välja, vaid vabastab nad oma aatomite küljest
-12. klassi juhuslikud õpilased. Kokku küsitlesin 30 õpilast. 5 Toitumisharjumus Tunnuseks sai valitud mitmel päeval kuus õpilased söövad kiirtoitu. Kiirtoidu alla lugesin nii hamburgerid kui friikartulid, saiakesed ja lihapirukad kui ka valmissalatid poelettidel (mitte toorsalatid). 1.1 Sagedustabel Mitmel 0-3 4-7 8-11 12-15 16-19 20-23 24-27 28-31 päeval kuus Sagedus 2 7 9 5 3 4 1 0 1.2 Histogramm 6 1.3 Karakteristikud 1.3.1 Keskväärtus x =11,366667 1.3.2 Standardhälve = 6,04285462 1.3.3 Variatsioonikordaja V = 1,881009454 1.3.4 Mediaan ja mood Me = 10,5 Mo = 11 7 1. Kehakaal 2.1 Sagedustabel Kehakaal 50-58 59-66 67-74 75-82 83-90 90-97 (kg)
12. VEDELIKU SAMBA RÕHK p Pa p= (roo) x g x h h- nivoo (m) kõrgus 13. ARCHIMEDESE SEADUS Fü N Fü= x g x V V-ruumala (kuupmeetrites) E. ÜLESTÕUKE JÕUD 14.KINEETILINE ENERGIA Ek J Ek= (m x v²) / 2 15. POTENSIAALNE ENERGIA Ep J 1. Ep= m x g x h 2. Ep=A 16. SAGEDUS f Hz f= n/T n-võngete sagedus, T- periood 17. KASUTEGUR (eeta) 1. = A/Q x 100% A-töö (J) Q-soojushulk(J) 2. = (Q2-Q1)/ Q1 18. KASUTEGUR % või J = (Tkas / Tkogu) x 100% Akas- kasulik töö (J), Akogu- kogutöö (J) 19
Et panna keha kiikuma, tuleb talle mõjuda võnkumise taktis. Tuleb tõugata sama perioodiga, millega toimuvad keha omavõnkumised. Sellistel juhtudel räägitakse resonantsist. Resonants on sundvõnkumiste amplituudi järsk suurenemine, kui välisjõu muutumise sagedus ühtib süsteemi võnkesagedusega. Millised on selle rakendused? On väga palju akustilisi ja raadiotehnilisi seadmeid, mis konstrueeritakse just selliselt, et tekiks resonants. Resonaatorid on näiteks puhkpillitorud ja oreliviled. Neis on resoneerivaks kehaks torus või viles olev õhusammas. Kitarri kõlakast võimedab keelte helisemist just tänu resonantsile. Resonantsi kasutatakse ka tundmatu võnkesageduse määramisel
Võnkuv süsteem koosneb: Maakerast, niidist, kivist ja konksust, kuhu niit riputatud Looduses on vabad võnkumised sumbuvad võnkumised. Küsimused: 1. Millistel tingimustel saavad süsteemis tekkida vabad võnkumised? 2. Tooge näiteid sundvõnkuvatest kehadest. 3. Tooge näiteid vabavõnkuvatest kehadest. 3. Võnkumisi iseloomustavad suurused Võnkumisi iseloomustavad: · Periood · Sagedus · Hälve · Amplituud Võnkeperiood ajavahemik, mille möödumisel liikimine uuesti kordub. T s Periood t T= N t võngete koguaeg
Üks põhjus miks inimesed treenimisel surnud punkti jõuavad, on asjaolu, et nende keha ja vaim kohanevad konkreetse reziimiga, aga erinevat liiki treeningutega katsetamine aitab püsida värske ja motiveerituna. Selle asemel, et kõike uut ühekorraga proovida, lisa oma treeningkavva uusi elemente järk-järgult ning alusta alati aegamööda, et anda kehale aega uue treeninguga kohanemiseks. Enamikul jõutreeningu kavade puhul räägitakse neljast põhilisest näitajast. Need on sagedus, intensiivsus, aeg ja liik. Sagedus tähendab seda, kui sageli sa kavatsed treenima hakata. Intensiivsus-kui tõsiselt kavatsed lihaseid treenima hakata. Seda kui kaua sinu treening kestab ja kui palju kordusi kavatsed teha läheb aja alla. Liik- Millist liiki harjutusi kavatsed kasutada. Kas sinu kava on tervele kehale või kindlale piirkonnale. Need kõik punktid on treeningkava koostamise alustalad. Edaspidi kirjutan treeningmeetodite liikidest täpsemalt. Kokkuvõte
sagedusega suureneb võnkeamplituud. 4. Lained •Laine – võnkumiste edasikandumine ruumis. * Laine kannab edasi mitte ainet, vaid energiat. * Laine tekib keskonna häirimised. * Mehaaniline laine on aineosakeste liikumine. •Lainete liigid: 1. Ristlaine – laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. 2. Pikilaine – laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. •Lainet iseloomustavad tegurid: 1. Võnkeamplituud 2. Periood 3. Sagedus 4. Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe. Tähis: h Ühik: meeter Valem: h = 2 x0 5. Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Tähis: 6. Laine levimiskiirus v = s/t 5. Lainetega kaasnevad nähtused •Peegeldumine – on laine tagasipöördumine keskondade lahutuspinnalt. * Peegeldumisnurk on võrdne landemisnurgaga.
Statistikatöö Arutame selle üle, mitu raamatut loeb läbi kooliõpilane aasta jooksul. Küsisime poistelt ja tüdrukutelt eraldi (10). 1. Kogume andmed: Küsisime kümnelt poisilt ja kümnelt tüdrukult mitu raamatut loevad nad aasta jooksul läbi? Tüdrukud 0; 1; 2; 2; 0; 30; 20; 3; 5; 50 Poisid 0; 3; 7; 1; 5; 2; 8; 4; 1; 4 2. Variatsioonirida ehk arvud kasvavas järjekorras Tüdrukud 0; 0; 1; 2; 2; 3; 5; 20; 30; 50 Poisid 0; 1; 1; 2; 3; 4; 4; 5; 7; 8 3. Sagedustabel ja graafik poiste ja tüdrukute andmete kohta eraldi TÜDRUKUD Raamatute arv (x) 0 1 2 3 5 20 30 50 Sagedus (f) 2 1 2 1 1 1 1 1 POISID Raamatute arv (x) 0 1 2 3 4 5 7 8 Sagedus (f) 1 2 1 1 2 1 1 1 4. Mood Mo (tüdrukud) = ...
15. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda? Tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. 16. Kuidas saab muuta ankruvoolu tugevust? Ühendada ankrumähisega jadamisi muuttakisti või kasutada toitepinge impulss- laiusmodulatsiooni. 17. Milles seisneb ankruvoolu tugevuse reguleerimine impulss-laiusmodulatsiooniga? Impulsselement sisaldab ka elektroonse juhtimisploki, mis määrab vajaliku impulsi laiuse. Impulsside sagedus peab olema piisavalt suur, nii et nende keskväärtusega saaks sujuvalt muuta mootori pöörlemiskiirust. 18. Iseloomustage jadaergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). 19. Iseloomustage rööpergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi.
3G-võrgus kuni 384 kilobitti sekundis. 3G- võrgu arendusena on võimalik kiirus kuni 2 megabitti sekundis. 3G süsteemid Maailmas on kasutusel kaks peamist 3G- süsteemi: Varem alustanud CDMA 2000. Ja hiljem lisandunud WCDMA. (Eesti valis neist viimase.) Tehnoloogiad(1) Kolmanda põlvkonna mobiilside tehnoloogiaid on mitu ning erinevates maades kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Tehnoloogiad(2) Joonis 1 Sagedus 3G hakkab tööle sagedustel 1900 ja 2100 megahertsi (MHz). Mida kõrgem sagedus, seda lühem on tugijaama leviulatus, kuid seda enam kliente saab korraga levialas suhelda. (Teise põlvkonna mobiilside ehk GSM levib Eestis sagedustel 900 ja 1800 megahertsi.) Eesti(1) 3G litsentsi eest tasusid Elisa, EMT ja Tele2 paar aastat tagasi. 2003. aastal otsustasid nad kõik, et rajavad lähitulevikus oma 3G-võrgu ja igaüks maksis selle võimaluse eest riigile 70
· vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = I m sin a, i voolu hetkväärtus amprites (A) Im voolu maksimaalväärtus amprites (A) pöördenurk Seda tekitab siinuseline elektromotoorjõud, mis saadakse vahelduvvoolugeneraatoris. Siinuselise elektromotoorjõu generaatori mudelina võib vaadelda juhtmekeerdu magnetväljas: Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus ja seda tähistatakse väiketähega
Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks Teema: heli ja selle omadused 1. Kuidas heli edasi kandub: a) õhus; b) tahkes aines? Heli on õhus v muus keskkonnas esinev rõhu võngetena muutumine, mis kulgeb lainelise liikumisena ning mida inimesel on võimalik kuulda. Õhu osakeste (tahke aine puhul aine osakeste) liikumine lainetena. Heli levimiseks peab olema mingi keskkond, vaakumis ei levi. 2. Mis on heli sagedus? Lainepikkus? Heli kiirus õhus? Heli sagedus on heli võngete arv sekundis. Ühik on herts (Hz). f = n / T. Lainepikkus on teekond, mille läbib helilaine ühe kordumisperioodi (võnke) jooksul. Ühik meeter (m). = c / f. Toatemperatuuril c=344 m/s, madalsageduslik 100 Hz heli läbib sekundis 3,4m. Heli kiirus sõltub keskonna tingimustest (temperatuur, rõhk). Mida tihedam aine, seda kiiremini heli levib. Õhus c=344 m/s. 3. Missugune on kuuldava heli sagedusvahemik? Inimhääle sagedusvahemik? Kuuleme 20...20000 Hz, teravalt 1000..
võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti võimendi sageduslikest omadustest. Üks levinumaid võimendi liike on helisagedusvõimendi. Helisagedusvõimendi on kujuntatud kasutamiseks heliseadmetes. See tähendab ta peab suutma võimendada helisagedusega signaale. Joonis 1.1.2 Helisageduste põhisagedused on küll madalamad kui 20kHz, kuid muusikaliste helide tämbri edastamiseks on vaja võimendada ka nii nimetatud ülemhelisid. 1.2 Alalispinge võimendi
neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia. Iga footoni energia on seega määratud valemiga E = h · , (1) kus E footoni energia [1 J] h Plancki konstant (h = 6.626·10-34 J·s) - valguse sagedus [1 Hz] Lainepikkuse ning sageduse vahel esineb aga seos: mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on sagedus: c
neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia. Iga footoni energia on seega määratud valemiga E = h · , (1) kus E footoni energia [1 J] h Plancki konstant (h = 6.626·10-34 J·s) - valguse sagedus [1 Hz] Lainepikkuse ning sageduse vahel esineb aga seos: mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on sagedus: c
5.3 Riikide arv kuhu tahetakse minna Statistiline rida: 1 3 2 2 4 5 3 3 4 3 2 3 0 2 4 4 5 2 3 6 2 2 3 4 4 1 Variatsioonirida: 0 1 1 2 2 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 3 3 4 4 4 4 4 4 5 5 6 Mo = 3 Sugu Mehed Naised Keskmi ne 3 3 Max 5 6 Min 1 0 Mood 2 3 Med 2,5 3 Me = 3 =3 Min = 0 Max = 6 U=6 ² = 1,87 = 1,37 5.4 Riigid kuhu on reisitud Riik Sagedus Läti 20 Leedu 14 Poola 13 Saksamaa 9 Egiptus 3 Soome 19 Türgi 4 Ungari 7 Tsehhi 5 Rootsi 13 Venemaa 8 Prantsusmaa 7 Slovakkia 4 Belgia 1 Itaalia 3 Norra 2 Kreeka 2
pidurdava momendi mõjul peatus -algnurkkiirus võrrandiga x=10-2t+ Leida: Kui suur 1. v = x=10-2t+= -2+3 t=2 hooratas 20 sekundiga. Leida M-impulss on punkti liikumise kogukiirendus v = -2+3*4=-2+12=10 (m/s) hooratta inertsmoment . Sagedus f= 5 ajamomendil t=2s . r = 4m (rad/m), t v- kiirus (m/s) Hz Impulssmoment M= 1000 Nm = 2s 2. = (-2+3) = 6t =6*2=12 Aeg t= 20s Lahendus: =0 + t ; tuletis v`st (kiirendusest) =0 (sest peatub)
1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute...
Sagedus võngete arv ajaühikus. Periood aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents on kahe või enama laine liitumisel tekkiva liitlaine amplituudi sõltuvus liituvate lainete faasidest. Koherentsus lained, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. Valguse difraktsioon on nähtus, mis seisneb laine kiire kõrvalekaldumises avade või tõkete taha geomeetrilise varju piirkonda. Valguse levimiskiirus v m/s Valguse lainepikkus m Sagedus f s-1 Hz Periood T s 1 v= f = f T Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir kitsa kiirtekimbuna leviv valguslaine.
5.2 pinged telefoniaparaadi sisendis reziimides "toru hargil" ja "toru võetud" Mõõtsime ostsillograafiga. pinge reziimis "toru hargil": U = 54V pinge reziimis "toru võetud": U= 20V 5.3 telefoniliini ja tel.aparaadi arvutatud takistused. Utel.a. = 54V Uliin = 20V Rliin 100 Rtel.a. Rliin = (56V 20V)/0,042A = 857,1 Rtel.a. = 20V/0,042A = 476,2 5.4 ootetooni nivoo, sagedus (f) ja skitseeritud kuju Oootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Ootetooni sageduse määramiseks leidsime ootetooni perioodi T = 2ms f = 1/T = 1/0,002 = 500Hz signaali amplituud UA = 0,3V U s 5.5 liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool toon kadus R1 = 5345 toon tuli tagasi R2 = 5330 pingelang U = 45,7 V liini suurim lubatav kogutakistus R = (R1 + R2)/2 + R tel.a
1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s...
Kui teepikkuste erinevus (käiguvahe D) on võrdne paarisarv poollainepikkusi, siis lained tugevdavad üksteist ja räägitakse interferentsi maksimumist. 3. Koherentsed lained. Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on kooskõlalised. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 4. Difraktsioon, selle avaldumine ja rakendused
mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat.Elektrogeneraator sisaldab enamasti võkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Juhul kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge, on tegemist sundvõnkumisega.Kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega, tekib resonants. See on nähtus, mille korral võnkumise amplituud kasvab järsult. Raadioside põhimõte leiavad rakendamist Elektromagnetlained eelkõige ülikiire ja ainelist keskkonda mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse viisil, mille üldpõhimõtteid me vaatlesime paar slaidi tagasi. Saateatenni
samaks, siis tõesti väheneb voolutugevus 2 korda. 3. Kui suurendeda pooli mahtuvust 2 korda, kas siis väheneb samuti vool selles 2 korda? 1 Toetudes valemile I = = , siis saame siit järeldada, et kui C suureneb 2 korda, 0 0 siis voolutugevus väheneb tõepoolest 2 korda. 4. Kui aga suurendada mõlemat, mahtuvust ja induktiivsust 2 korda, kas siis suureneb sagedus fo kaks korda? Kui suureneb L ja C, mõlemad 2 korda, siis toetudes valemile )* = , + saame teada, et murru alla jääb 4, mis on 2. Mis näitab, et sagedus mitte ei suurene, vaid väheneb 2 korda.
Keha impulss e. liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv Tuletamine: Põrkel mõjub jõud esimesele ja teisele kehale. Newtoni II seaduse põhjal ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha pote...
Näiteks poiss tiirleb ümber puu, Maa tiirleb ümber Päikese. Maa mõeldav tiirlemistelg asub 150 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest. Kuu tiirleb ümber Maa. 12. Mõisted Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul Tähis: φ(fii) Ühik: rad (radiaan) Põhivalem:φ=s/r , kus s on kaare pikkus jar on raadius Periood-aeg, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Sagedus- näitab, kui tihti mingi sündmus toimub. Suhteline sagedus näitab, kui suure osa moodustab mingi sündmus kõikide vaadeldud sündmuste arvust. Joonkiirus- füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta Nurkkiirus-füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta (ω) 13. Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti 14. Tsentrifugaaljõud, tsentripetaaljõud Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud
ajukoore ossa, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. 7) Mis mõjutab maitsmismeelt? Maitsmismeelt mõjutab nohu, toidu temperatuur, suitsetamine, vanus. 8) Kõrva ehitus, kuidas toimub heli liikumine ja sellest impulsi saamine kuulmiselundis? 9) Miks füüsikaliselt kuuleme erinevaid helisid? Mis vahemikus? Iga heli tekitab erinevat võnkumist, mistõttu eristame kõrget, madalat, tugev või nõrk. Inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20000 võnget sekundis ehk hertsi. Kõige paremini kuuleme 1000-5000 hertsi helisid, sest see on inimese hääle sagedus. 10)Mis põhjustab kuulmishäireid? Mis tasemest on müra ohtlik? Milline muutus toimub, kui inimesel on kuulmislangus? Kuulmishäireid põhjustavad kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistamine, viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja ka ravimid. Müra on ohtlik alates 85 detsibellist kuid ka pikalt müra sees olles, liiga valjult muusikat kuulates.
p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne, keha taastub kas täielikult või osaliselt. Plastne- taastub kuju täielikult.. Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega 6. Mis on periood ja mis sagedus? Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv. 7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel? Nihe, tõmme, surve, paine ja vääne 8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 9. Defineeri rõhk ja kirjuta rõhu arvutusvalem
Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajadusel kaitstuna loomade ja kahjurite eest. Jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Tee näiteks nii: Muretse ettevõttesse piisav hulk suletavaid jäätmenõusid (soovitavalt jalaga avatavad) Määra jäätmenõude tühjendamise kord ja sagedus nt vähemalt tööpäeva lõpus, vajadusel (täitumise korral) tihedamini Kehtesta jäätmenõude puhastamise kord, meetod ja sagedused nt kord nädalas põhjalik pesu ja desinfitseerimine ja selle eest vastutaja nt koristaja. Lisa jäätmenõude ja mahutite puhastamise, pesemise ja desinfitseerimise kord ettevõtte pesemise- ja desinfitseerimise plaani (vt ptk 1.8) Kui ettevõte ise ei tühjenda jäätmekonteinereid, siis jäätmeplaani juurde lisa
inimtegevuses, -kogemuses ja väliskeskkonna juures on need, mida küsitletud kollektiivselt emotsioonidega seotuks pidasid. (Vainik 2002: 546) Esimese rühma moodustavad primaarsed emotsiooninimetused, mille ülesanne on eristada ja tähistada erinevaid emotsioone. Primaarsetes emotsiooninimetustes on eristatavad emotsioonide põhinimetused viha, armastus, rõõm ja kurbus ja mittepõhinimetused. Mittepõhinimetused on sõnad, mille esiletuleku sagedus ja keskmine positsioon jäid katsetes tagasihoidlikuks, kuid mille põhifunktsioon on osutada emotsioonile või tundele. Näiteks põhiemotsioonist rõõm spetsiifilisemad, kuid sama kvaliteediga on õnn, lõbu, mõnu, joovastus. (Vainik 2002: 546) Sekundaarsed emotsiooninimed on sõnad, millel on algselt muu ülesanne, kuid mis tulid emotsioonide nimetamise ülesandes keelejuhtidele kergesti meelde. Siin saab eristada mitut rühma:
helireas(absoluutse kuulmisega inimesed on siinkohal erandiks). Kui kuulamissüsteemi satub samal ajal kaks puhasttooni, siis võib kõrv nende alusel tekitada uusi helisid, mis mõnikord on lähtehelidega samal ajal ka tajutavad. Neid kõrvas tekkivaidhelisid nimetatakse kombinatsioonideks. Kombinatsioone on mitut liiki, mõned tekivad igasugustel, teised aga ainult teatud tingimustel. Üht liikikombinatsioon esineb alati, kui korraga kõlab kaks siinusheli. Tema sagedus võrdub madalama ja kõrgema heli vahega, mis on korrutatud kahega. Sel kombinatsioonil on ka lapsi, mida iseloomustab, et nendest igaühe sagedus n on võrdeline n plus üks korda madalamast sagedusest lahutada n korda kõrgem sagedus.( fk1= 2 * 500 - 1 * 600 = 1000 600 = 400 Hz). Et kombinatsioonid tekivad lähtehelide sagedusest allpool, siis ei suuda viimased kombinatsioontoone maksida ja nii on nad tihitipeale kuuldavad.
pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia. Iga footoni energia on seega määratud valemiga E = h , (1) kus E footoni energia [1 J] h Plancki konstant (h = 6.6261034 Js) valguse sagedus [1 Hz] Lainepikkuse ning sageduse vahel esineb aga seos: mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on sagedus:
Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine) Seose kustumine tingitud stiimuli korduv esitamine ilma tingimatu stiimulita Seose taastumine Seose üldistumine Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine
Mõõtetulemuse saamiseks täidetakse T2 loendusimpulssidega. Sobiva impulsside kordussageduse korral annab indikaator mõõtetulemuse juba pinge ühikutes voltides. Joon 2. Pinge kuju integraatori sisendis ja väljundis Alalispingele lisanduva vahelduvhäire korral on integreeriva voltmeetri toime selline, et vähendab oluliselt vahelduvhäire mõju. Kui siinuselise häirepinge amplituud on Uh ja sagedus fh , on maksimaalne veapinge väärtus Nagu saadud avaldisest näha on sagedustel, kus fh = 1/Ti , 2/Ti jne, veapinge väärtus null. Kui vahelduvhäire sagedus on teada, tuleks integreerimisaeg Ti valida nii, et ta sisaldab täisarvu häirepinge perioode. Integreerimisaeg Ti (ja sellega mõõtmistsükli kogupikkus) sõltub kaudselt mõõte- tulemuse kohtade arvust, mis on näidu järgi määratav. Võimalikud integreerimisajad on 0,1...100 võrgupinge perioodi, seega 2 ms...2 s
Absoluutne murdumisnäitaja- näitab mitu korda on valguse kiirus väiksem selles keskkonnas võrreldes vaakumiga.(n=c/v) Dispersion- nähtus, kus keskkonna absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest. Spekter- on energia jaotus sageduste või lainepikkuste järgi. Kvantoptika Footon- on valgusosake e energiaportsjon, millel on olemas oma mass ja energia, mis sõltub sagedusest. Footoni energia ja segaduse vaheline seos- mida suurem sagedus, seda suurem footoni energia. Fotoefekt- on nähtus, kui mingi kiirgus lööb metallist välja elektrone. Tingimus: tekib ainult siis, kui footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. E=A=h*fm Väljumistöö- on töö, mida tuleb teha elektroni eemaldamiseks metallist. Fotoefekti punapiir- on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotofekt.
44 Usaldusintervalli leian valemiga: ɛ = β* √ n . => ɛ = 1,96 * √ 40 = 100.23 Suurima ja vähima intervalli väärtuse leian alljärgnevalt: Intervalli suurim väärtus : E(X+Y)+ ɛ Intervalli vähim väärtus: E(X+Y)- ɛ Inter 100.23 vall 18 Suuri 1046.5 m 63 Vähi 846.09 m 91 Ülesanded 1. Tallinnas fikseeriti 100 päeva jooksul kiirabi väljakutsete sagedused. Saadi järgmised tulemused: Väljakutsete arv Sagedus 0 10 1 26 2 31 3 18 4 8 5 7 Mis jaotusega on teie meelest väljakutsete sagedus? Leidke selle jaotuse parameetr(te)le suurima tõepära (STP) hinnang. Konstrueerige teststatistik kontrollimiseks, kas empiiriline jaotus vastab teie poolt pakutud teoreetilisele tõenäosusele. Olulisusnivooks võtke 0.05. Lahendus
l Pöördenurk Perioodiline liikumine = r v Nurkkiirus Perioodiline liikumine = = või = 2f t r 2 Ringliikumise periood Perioodiline liikumine T= 1 Ringliikumise sagedus Perioodiline liikumine f = T v2 Kesktõmbekiirendus Perioodiline liikumine a= = 2 r r M = F l Jõumoment Perioodiline liikumine L = mvr = pr Impulssmoment Perioodiline liikumine pr - p 0 r = Mt Impulssmomendi jäävuse seadus Perioodiline liikumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
