Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lained ja võnkumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Lained
Mehaaniline laine
  • ... on võnkumiste levimine elastses keskkonnas
  • Keskkonda nim. Elastseks, kui elastlusjõud viivad tasakaasuasendist väljaviidud osakese sinna tagasi
  • Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber
Lainete liigid
  • Ristlaine - keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained )
  • Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained )
Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused
  • Kõik võnukisi kirjeldavad suurused
  • Lainepikkus
  • Laine levimise kiirus
Lainepikkus
  • ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel
  • Tähis :  lambda
  • Ühik : meeter (m)
Laine levimise kiirus
  • ... näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul
V= / T = f
v- kiirus (m/s) ,  - lainepikkus (m), T- periood (s), sagedus (l/s)
ühe perioodi vältel jõuab laine edasi ühe lainepikkuse võrra.
Soojusõpetus on ....
.... füüsika osa, mis hõlmab:
  • Molekulaarfüüsika
  • Termodünaamika
  • Aine ehituse alused
  • Faasisiirded
Jaotuse aluseks on see, kuidas ja millised soojusnähtusi kirjeldatakse.
Molekulaarfüüsika
..kasutatakse soojusnähtuse kirjeldamiseks molekule iseloomustavaid suurusi:
  • Molekuli kiirus
  • Molekuli mass
  • Molekuli impulss
  • ...jne

Termodünaamika
...kasutatakse soojusnähtuste seletamiseks kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi:
  • Temperatuur
  • Rõhk
  • Ruumala
Aine ehitus
Käsitleb erievusi gaaside, vedelike ja tahkiste struktuuris ja sellest tulenevaid erinevusi ülekandenähtustes nagu difusioon , sisehõõre ja soojusjuhtivus
Faasisiirded
Käsitlevad üleminekuid aine erinevate faaside (gaas, vedelik, tahkis) vahel.
Temperatuur
Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga.
Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul:
  • Tahkistes molekuild võnguvad kindlate tasakaalusasendite ümber
  • Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega
  • Gaasides liiguvad molekulid pidelvalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega
Temperatuuriskaalad
Seosed temperatuuriskaalade vahel
oC  K K  oC
T=tc + 273K tc=T-273 oC
oC  oF oF oC
tf= 32oF + 9/5 * tc tc= (tf – 32) * 5/9 oC
Kodune ülesanne
  • Mis temperatuuri korral näitab termomeeter nii Fahrenheitides kui Celsiustes sama näita

Vastus : -40
Rõhk
  • Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub risti ühele pinnaühikule

P= F/S
p- rõhk (Pa) F – jõud (N) S- pindala(m2)
  • Rõhu ühik SI süsteemis on paskal (Pa)

1Pa on selline rõhk, kui 1 m2 suurusele pinnale mõjub jõud 1N
  • Rõhk gaasides on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seinu
Vasakule Paremale
Lained ja võnkumine #1 Lained ja võnkumine #2 Lained ja võnkumine #3 Lained ja võnkumine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor brigittapuss Õppematerjali autor
Füüsika konspekt

Sarnased õppematerjalid

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria
17
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

Võimsus kirjeldab ajaühikus tehtud tööd. Ühik: W Võnkumised Võnkumine on mingi suuruse perioodiline muutumine tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. Nt. vedrupendel, niitpendel Võnkumise toimumine: Võnkumisvõimeline süsteem. Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon. Vajalik anda esialgne energia. Energia korduv muutumine - potentsiaalne ja kineetiline energia. Võnkumiste liigid: Vaba- ehk omavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt niitpendel). Sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud. Sundvõnkumine – välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) Sumbuvad – võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud vabavõnkumised. Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pommiga kellapendel, kojamees autol jne Võnkumist kirjeldavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t

Keskkonafüüsika
Keskkonnafüüsika arvestuse materjal
24
docx

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

Energeetikas: 1kW ehk 1000 W * 3600 s = 3.6*106 J Võnkumised: Võnkumiseks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. Võnkuva süsteemi osad:  Võnkumisvõimeline süsteem. Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon  Vajalik anda esialgne energia Energia korduv muutumine: potentsiaalne ja kineetiline energia Võnkumiste liigid: Vaba- ehk omavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt. niitpendel) sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud 3 tingimust: o Tasakaaluasendi olemasolu o Inertsi olemasolu o Esialgse energia andmine süsteemile Sundvõnkumine – välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) Sumbuvad – võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud isevõnkumised Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu

Füüsika
Füüsika I konspekt
66
docx

Füüsika I konspekt

kesktõmbekiirenduseks, mida tihti nimetatakse ka normaalkiirenduseks. Tangentsiaalkiirendus on piki trajektoori puutujat ja normaalkiirendus on sellega risti. 8. ARISTOTELESE, GALILEI, DESCARTES’I, HUYGENSI JA KEPLERI IDEED. NEWTONI SEADUSED. JÕUD JA TEMA SEOS KIIRENDUSE JA IMPULSIGA. MEHAANIKA PÕHIVÕRRAND. RESULTANTJÕUD. VASTASTIKMÕJU Huygensi printsiibi kohaselt on iga keskkonnapunkt, milleni antud hetkel lained on jõudnud, ise elementaarlainete allikaks.  Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.  Newtoni teine seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a=F/m  Newtoni kolmas seadus väidab, et kahe keha vahel mõjuvad jõud on

Füüsika
Füüsikalised suurused ja nende etalonid
22
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

Keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telje „õigeks“ pöörata, et pöörlemistelg püsiks 8) Perioodiline liikumine Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest (vähemalt kaks) koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine: eksisteerib tasakaaluolek(Epot=min)*iga keha hakkab pärast tasakaalust välja viimist võnkuma(mõjub jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia) Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks.x=f[sin(t)] Seos . Algfaas- võnkuva keha faas hetkel t = 0(φ0), Faas- punkti saukoht suvalisel ajahetkel.

Füüsika
Füüsika mõisted ja valemid
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

Laine ­ võnkumiste edasikandumine ruumis. Jõumoment ­ Jõu ja tema õla korrutis. M=F*l Impulsimoment ­ Keha impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis. L=mvr Impulsimomendi jäävuse seadus - Igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. Vabavõnkumine ­ Võnkumised, mis toimuvad süsteemisiseste jõudude mõjul. Sundvõnkumine ­ Toimub perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul. Sumbuv võnkumine ­ Amplituud väheneb. Sumbumatu võnkumine ­ Amplituud ei vähene. Hälve ­ Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Amplituud -on maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Resonants- Võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Harmooniline võnkumine ­ Võnkumine, mida saab kirjeldada sin või cos funktsiooniga. Võnkumise võrrand - x=x0sin(wt+ Pii/2) Faas - määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt

Füüsika
10-klassi arvestused
41
doc

10. klassi arvestused

............................................21 2. Joonkiirus.................................................................................................................................21 3. Nurkkiirus................................................................................................................................23 4. Sagedus....................................................................................................................................23 5. Harmooniline võnkumine........................................................................................................24 6. Hälve........................................................................................................................................24 7. Amplituud................................................................................................................................24 8. Faas.............................................................................................

Füüsika
Soojusõpetus
15
doc

Soojusõpetus

hüppeliselt ühest agregaatolekust teise. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut: gaasilist, vedelat ja tahket. Gaaside tihedus on suhteliselt väike, seepärast on molekulidevahelised jõud nõrgad, molekulid liiguvad korrapäratult ja peaaegu vabalt ning täidavad ühtlaselt suvalise ruumi. Tahkistes on molekulivaheliste tugevate seosejõudude tõttu võimalik ainult molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi. Vedelikes, kus seosejõud on nõrgemad, lisandub võnkumisele molekulide suhteliselt aeglane kulgliikumine. Tahkised omakorda võivad olla nii erisuguse kristallistruktuuriga vormides (näiteks kristalse süsiniku erikujud on teemant ja grafiit ) kui ka amorfsed. Kristallides paiknevad molekulid korrapäraselt ning moodustavad kristallvõre. Amorfsed ained sarnanevad struktuurilt vedelikega.

Füüsika
Füüsika 10-klassi teemad
10
odt

Füüsika 10. klassi teemad

Fh=N=mg Liugehõõrdumine p=mv Impulss PERIOODILISED LIIKUMISED Ringliikumise tunnused ja näited- Ringjooneline liikumine on keha liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori, kõveruskeskpunkt väljaspool keha. N: autod kurvis. 2. Pöördliikumise tunnused ja näited- Pöördliikumine on liikumine, kus trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. N: grammofoniplaat. 3. Mis on võnkumine? Näited- Võnkumine on liikumine, kus liikumine toimub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. N: mootorikolvi üles-alla liikumine. 4. Võnkumise liigitus, iseloomustus, näited- *vabavõnkumine ­ toimub süsteemsete jõudude mõjul, n: niidi otsa riputatud kivi; *sundvõnkumine ­ toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, n: õmblusmasina nõel 5. Mis on harmooniline võnkumine?

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun