Suurte kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamus kosmilisi kehi astronoomidel siiski nägemata. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks (vt. fotot). Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma (vt
Näitan piltidelt puutüvesid ja nimetame koos puude nimesid. Jänese rahvapärased nimetused on haavikuemand ja pikk-kõrv. Kas sa oled kuulnud sõna jänesehaak? See tähendab, et jänes jookseb hästi kiiresti ja teeb samal ajal äkilisi pöördeid. Näitan mängujänesega , kuidas jänes haake teeb ja jookseb. Loen lastele luuletuse, kasutades käpiknukku (jänes): ELUPAIGAKS METS JA AAS, PUUKOORT, ROHTU NÄKSIN MA. VAID, SIIS VÕID MIND TABADA, KUI TEAD – MA PIKK-KÕRV SABAGA. Palun lastel luuletust kaasa lugeda ja hääldada igat sõna selgelt. Näitan lastele pildilt, millised jäljed jätab jänes lumele. Palun lastel püsti tõusta. Seletan lastele, et nüüd oleme ise väikesed jänesed, kes hüppavad metsa all. Käed on meil kõrvadeks ja hüppame rühmas ringi. Loen hüplemise ajal luuletust: JÄNES HÜPPAS METSA ALL, LÕBUS TUJU OLI TAL. JÄNKU HÜPPAS HIPS JA HOPS, SABA OTS TEGI SIPS JA SOPS. Kordame luuletust ka lastega koos.
Enamik neist esemeist on aastate jooksul lihtsalt ära tarvitatud. Kulunud asjad visatakse minema, aimamata, et need esemed võivad tarbekunsti ajaloo seisukohalt väärtust omada. Eesti rahvaluule järgi omistasid meie esivanemad nahale müstilisi ja raviomadusi. Näiteks kuivatatud- jahvatatud hiire- või rotinahk oli keskajal hästi tuntud apteegikraam, mida mitme häda puhul sisse võeti. Jänesenahk arvati olevat hea kondivalu vastu, hundi sabaga vihtlemine pidi aga kaitsma sakste viha eest ja aitama tüdruku mehele. Minu suureks üllatuseks on see, et muti nahaga silitamine pidi nii looma kui ka inimese rammusaks tegema. Pulbrina sisse võttes aitas muti nahk köha, roosi ja paljude teiste haiguste vastu. Samas sai teistele nahaga halba teha: kes vihavaenlasele satikad selga tahtis sokutada, pidi kuivatatud konnanaha ära põletama ja tuha vaenlasele peale raputama.
REBANE KRISTJAN JA PATRICK VÄLIMUS. • REBANE ON KOERLASTE SUGUKONDA REBASE PEREKONDA KUULUV KISKJA. • REBANE ON VÄIKESE KOERA SUURUNE JA PIKA KOHEVA SABAGA. TÄISKASVANUD REBASE MASS ON 6–10 KG. ISASED KAALUVAD KESKMISELT 10–15% ROHKEM KUI EMASED. ET ISENDITE SUURUS VARIEERUB TUGEVALT, EI SAA SELLE ALUSEL SUGU MÄÄRATA. • TÄISKASVANUD ISASLOOMA TÜVEPIKKUS ON 60–90 CM, SEALHULGAS SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKA...
erinev. 40. Tasakaalustamata geneetiline aheldus (mõiste ja näide)- esineb allellide vahel, kui kahes erinevas lookuses olevad alleelid esinevad organismis sagedamini koos, kui seda võiks oodata rekombineerumise ja ristsiirde tasakaalustava toime tõttu. Näitab: Lookuste omavahelist geneetilist lähedust, LV mõju. Liblikal üks lookus määrab värvuse kirju või tume. Teine lookus määrab tiiva kuju sabaga või ilma. Võiks olla 4 tüüpi liblikaid (mida laboris ka saadakse), aga looduses esineb 2 erinevat tüüpi kirjud sabaga ja tumedad sabata. LV säilitab mittejuhusliku assotsiatsiooni värvuse ja tiivakuju vahel sabaga kirju sarnaneb halvamaitselisele liigile, mida linnud ei söö ja tumedaid linnud ei märka. Teised 2 tüüpi süüakse lihtsalt ära, sestap neid ei esine. 41
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad
kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. LÕPETUSEKS Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu.
tema ohtliku ,,keemiarelva" eest. Kui zorillat üllatab ootamatult mõni temast palju tugevam loom teeskleb ta sageli surnut. Väljapääsmatus olukorras ajab ta seljakarvad turri ja pöörab ründaja poole oma tagakeha. Kui ähvardusest ei piisa, tõstab ta saba üles ja pritsib vaenlase silma haisvat vedelikku, mille pimestav toime annab zorillale võimaluse plehku panna. On teada juhtum, kui ülestõstetud sabaga zorilla hoidis tapetud sebrast eemale isegi lõvikarja. Zorilla kui liik ei ole ohustatud, ning teda leidub arvukalt oma levila territooriumil. Ta on suuteline probleemideta kohastuma erinevate elutingimustega, kaasa arvatud inimasulate lähedusega. Kui zorilla noores eas kodustada, võib temast saada kaunis ja armas lemmikloom. Taltsad loomad kasutavad oma haisurelva vaid äärmuslikel juhtudel.
Deegu Grete-Sylvia Soots 7.B klass Loo Keskkool Välimus Deegu kere pikkus on 15 cm, koos sabaga 25 cm. Deegud on umbes roti suurused hallikaspruunid loomad. Neil on jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Terve deegu hambad on kollased või oranzid. Toitumine Looduses sööb deegu mitmesuguseid mugulaid, sibulaid ja taimede koort. Loomale ei tohi sööta midagi magusat ei magusaid juur- ega puuvilju. Magusaga toitmisel võib tal kujuneda suhkruhaigus.
ja kaktused nimetatakse sukulentideks. Enamik lühieataimed, teised elavad ebasoodse kuivaperioodi üle maa-alustes sälitusorganites. Mullad sisaldavad vähe huumust ja on setõttu helehallid. Päikesekiirguse toimel tõuseb osa muldades kus põhjaveetase kõrgem pinnale maasisene vesi ja aurub selle tulemusel ladestub ülemistesse kihtidesse palju sooli, Enamikule loomadele iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest varjavad end maa all. Enamasti heledavärvilised ja tihti pika sabaga sest sinna ladestuvad rasvad (või küüru). Paljud jäävad suveunne. Paljudel puuduvad higinäärmed kuid seee eest on soolanäärmed mis aitavad eritada sooli ilmaniiskust välja ajamata. Väga hästi kohastunud roomajad(maod, varaanid ja kilpkonnad) vettpidav nahk, kõvakoorelised või nahkjad munad ja poeavd peitu. Paljud linnud pesitsevad vihmaperiodil. Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn
Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Oma saagi surmavad skorpionid mürgiastla torkega. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt tagant ette üle oma pea. Saagi haaramiseks on tal tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad Skorpionite paljunemine Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud. Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 56st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber. Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 710 päevaks. Skorpioni mürk
Nimi _________________________ Klass___________ Kuupäev________________ TÖÖLEHT 2. KLASSILE ORAV Oled kindlasti kohanud puult puule hüppavat väikest koheva sabaga loomakest, kuid missuguse loom see orav meil ikkagi on? Õpime teda lähemalt tundma! Trüki sisse järgnev Internetiaadress. Lehe avanedes keri teksti allapoole ,,O" täheni ja leia vasakult sõna ,,orav". Vajuta antud sõna peale ja tutvu leheküljel oleva orava tekstiga. Seejärel alusta töölehe täitmist! Edu! http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 1.) Täida lüngad! Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti .................
3. Salomon leidis õhtul Tatika ja viis voodisse (viskas aknast välja, unes põrandale, Salomon ja Tatikas hakkavad üksteise ees hooplema ja teineteist narriks nimetama) 4. Tatika koer Pontu sureb ja Tatikas ning Vesipruul hakkavad koera üle aia loopima. Salomonil oli palju jutu lõppe ja puu otsas tuli lõpus alguski. 5. Tatikas ütleb sõbrale, et puu otsas istuv Vesipruul on hull sabaga gorilla ja hakkab temaga kive puu otsa Vesipruuli pihta loopima. 6. Vesipruul läks puu otsa kirjutama, aga jäi kinni kuna istumise koht oli vedelliimiga määritud. 7. Tatika majalt lendab tänu leiutiste isesüttimisele katus pealt ja arvatakse, et Tatikas on surnud olgugi et ei ole. Jaan Tatikas - oma silmis suurim vaimukangelane Tallinnas, polnud sünnist saati pahema käe põiget ja üht kruvi peas, rääkis Tallinna murdega saksa keelt, luges
Tänaseni ei ole päris selge, mis põhjustab komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt, neid märgib nimes täht P. Kõige tuntum komeet on Halley komeet. 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu. Ajalugu ulatub kolme aastatuhande taha. Juba 11. saj enne Kristust tehti Hiinas ja Babüloonias ülestähendusi sabaga tähtede kohta. Neid nimetati enamasti "luua"- või "juustega tähtedeks". Komeete on registreeritud ligi 70 000 korral. Tänapäeval on sabatähti võimalik avastada mõnikümmend tükki aastas. Neist vaid üks on nähtav palja silmaga ning üks komeet kümne aasta kohta on nii hele, et pälvib avalikkuse suuremat tähelepanu. Vanasti võeti komeetide ilmumist kurjakuulutava endena, sõja, valitseja surma, õnnetuse või mõne muu halva sündmuse
Neptuun 9. Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? a. Saturn b. Uraan c. Jupiter d. Neptuun 10. Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt 0,110 cm, Maa atmosfääri sattudes plahvatavad meteoorid/asteroidid/komeedid b. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1 1000 km meteoorid/asteroidid/komeedid c. Tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest meteoorid/asteroidid/komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu a. 460 tuhat aastat b. 4,6 miljonit aastat c. 4,6 miljardit aastat d. 460 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c
· Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. · Näkk kuulub eesti rahvapärimuses mõjukaimate tegelaste hulka. · Näkitaolised veeolendid on tuntud väga paljude rahvaste mütoloogias, palju ühisjooni on Kesk- ja Põhja-Euroopa rahvaste näkikujutelmadel. · Näkiga sarnane tegelane on Lääne-Euroopa mütoloogias tuntud (kuid väga ammuse algupäraga) veeolend inimese pea ja keha ning kala sabaga · Rootsi rahvapärimuses on näkk alasti inimese kujul esinev üleloomulik olend, kes mängib viiulit. · Nende iseloomulikuks väliseks tunnuseks olid pikad lahtised juuksed, samas kui naised ja tüdrukud üldiselt pidid oma juukseid katma või palmitsema. Kratt · On kodukaitsja ja varavedaja. · Oli vaid osades majapidamistes. · Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. · Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult.
EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu- Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko LUUSTIK kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil selgroo küljes on roided, mis moodustavad rinnakorvi jäsemed on tugevad ja võimaldavad kiirelt liikuda MEELEELUNDID
"Romeo ja Julia" A. Kivirähk Tegelased: Romeo- peategelane Joosep- Romeo sõber Aivar- Romeo tark vend Oskar Moon- Romeo isa Rein- külavanem Volli- Joosepi isa Julia- Romeo kallim, metskits Kivirähk kujutab oma loomingus sündmuste käiku tänapäeva Eestis Pärnu ligidal vanas mahajäetud külas. Kus noort Romeot on kujutatud rumala külapoisin. Ta ainus hea sõber on Joosep, kellega ta veedab kogu oma vaba aja. Kokkuvõte. Pärnu ligidal asuvas väikses mahajäetud külas elavad Rome oma isaga, Joosep oma isaga ja külavanem Rein. Romeo ja Joosep veedavad terve oma vabaaja koos viibides. Romeo eluarmastuseks on üks musta sabaga lammas. Tsitaat raamatust: "Sa vaata teda, seal ta praegu lesib! Kas pole imeilus villaloom? Nii pehme! Kui ma surun oma käed ta villa, siis määgib õrnalt, ela ei hakka vastu, ei aja üles jäära, oma isa , vaid allub mulle" Rome jumaldab oma mustasabaga lammast päevani mil nad Joosepiga lähevad metsa vaatama kitsede pulmi....
Euroopa naarits Mustela lutreola Gerli Liloson Rühmitamine Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Elupaik Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid.
-ndate aastate koolielu Hakkan uurima ema mälestusi kooliteest Nõukogude ajal. Ema alustas koolited 1974.aastal. Viisin läbi pisikese intervjuu, et saada paremini teada. Kokku küsisin 31 küsimust, mõne huvitavama vastuse lisan ka siia. Esimeseks kooliks oli Kingisepa 8-klassiline kool ( praegune Kuressaare Vanalinna Kool) . Emal oli kooli minek väga oodatud aeg, kuna lootis sealt saada uusi tutvusi ja teadmisi. Koolist sai ta oma esimese aabitsa, millel oli kujutatud suur kirju sabaga kukk. Tema esimeseks klassijuhatajaks sai Leida Põld, kes oli väga hea õpetaja, väga tasakaalukas ja tore inimene. Kes oli Sinu lemmik õpetaja ? Miks just Tema ? Mul tekkis lemmik õpetaja alles keskkoolis. Ta oli füüsika õpetaja Tiiu Poopuu. Tema tunde ei jätnud ma kunagi õppimata. Miks ta mu lemmik oli, ma ei tea, aga tunne tema vastu oli väga eriline. Koolipingid ja lauad olid ühes tükis ning sinna vahele pidi ronima, tõstes lauaklapi üles.
· Kentaurid- olendid, kellel on inimese pea, käed ja rind, kuid hobuse jalad ja alakeha. · Kerberos- kolme peaga koer, kreeka allmaailma valvur · Kronos- taevajumala ja maaema poeg, Zeusi isa · Demeter-Kreeka taimede-ja viljakusjumalanna · Dionysos-Kreeka viljakuse, veini ja naudingute jumal · Eos- tiivuline Kreeka koidujumalanna · Fuuriad- Kreeka kättemaksujumalannad · Gaia- maa, kes sündis Kaosest · Hiiglased- kreeka mütoloogias inim ese keha ja maotaolise sabaga · Hades- Kreeka allilma, surnute kuningriigi jumal · Hektor- Trooja kangelane · Helena- Leda ja Zeusi tütar, Trooja sõja põhjustaja · Helios- Kreeka päikesejumal · Hephaistos- Zeusi ja Hera poeg, sepakunstijumal · Hera- Zeusi abikaasa, kodukolde jumalanna · Herakles- Zeusi poeg, suurim Kreeka kangelane · Hermes- Zeusi poeg, jumalate käskjalg · Iason- Kreeka kangelane ja seikleja
(kõige kenamale), 3jumalannat läksid omavahel riidu, kes selle saab. Zeus teadis mis saab neist kes ei saa seda õuna, ning andis otsustamisõiguse Parisele, kes vali hoopis Helena. Pärast seda röövis Helena. Antiikteatri algus: Dyonisuse auks korraldatud pidustused. Tragöödia lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Komöödia meelelahutuslik naljamäng. Saatürdraama etendus pärast 3 tragöödiat, kus tegelasteks on saatürid (soku pea ja sabaga mees); sisu: koomiline ning eesmärk leevendada tragöödias tekkinud halbu emotsioone. Dionysos veini ja sigivusjumal. Teatrihoone: südameks tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks, keskel Dionysose altar, orkestra taga skenee. Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale". Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem
............ lk.6 Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades.Kunagi oli harilik orav püügiloom - tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Kui harilik orav puult puule hüppab, aitab kahar saba tasakaalu hoida. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele, lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. Eluviis Elab okas-, sega- ja lehtmetsades, parkides. Päevase eluviisiga. Orav on hea ronija.Linnaparke asustavad oravad lasevad end väga tihti peost sööta, kuid metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäetud puuõõnsustesse
peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha!" ütles Katk, enne kui ta ahju kupatati. Ja tõesti... esines palju varanduse matmist, seebi õgimist ja halltõve raviks viina manustamist. Rahva ja rehepapi tarkuse järgi. Kuid riisuti peamiselt mõisahärra viljaaitu, ja kui kavalalt veel! Aga ega naabrigi sahver puutumata jäänud. Siiski oli Rehepapp ainult vanamees; kui tema jutt ei aita, minnakse sabaga külanõia juurde. Nõia käest on võimalik igasugu asju muretseda, ainult armurohtu mitte. Kiuste just seda kraami viimasel ajal tema käest nõutaksegi. Jah, novembris on õitsele löönud varajane kevad ning esineb nii mõnigi õnnetu armulugu. Seegi on raamatus olemas. Teos on üles ehitatud kalenderpäevaraamatu sarnaselt. Iga peatüki pealkirjaks on kuupäev. Tundub, nagu oleks keegi asjaosalistest päevikut pidanud, kuid end targu tegevustest välja jätnud. Siiski ei tule
(Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas. Rahvajutte lindudest PUUKORISTAJA Kord kuulnud puukoristaja ööbiku laulu ja küsinud ta käest: "Kust sa need laulud õppisid?"
Thetise poeg, kuulus kreeka kangelane 27.Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad mehed), laulsid jumalale ülistuslaule - ditürambe PROLOOG – kreeka keeles eeskõne, sissejuhatus EPISOOD – farslik stseen PARODOS – avalaul EKSOOD – viimane episood OIDIPUS – Teeba kuninga Laiose poeg IOKASTE - Teeba üliku Menoikeus vanema tütar ja Kreoni õde KOTURN – kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde STASIMONE – koorilaul tragöödias
Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest. Rebane Rebane ehk punarebane on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskja. Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranžid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga heakuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatavhõberebane
Lendoravate keha on 13-20 cm pikka, lapik saba 9-14 cm Lendorav on aastaringi halli karva Suured mustad silmad, kohastumus öiseks eluviisiks ELUPAIK JA-VIIS Elab okas- ja segametsades Põhiliselt vanade haabade otsas, kus on puu õõnsused Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei lasku Liigub liueldes, selleks kasutab ta keha külgedel olevast nahavoldist moodustunud lennust Tüürib koheva sabaga PESAKOND JA POEGIMINE Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2-4 Pojad on paljad ja pimedad Nägema hakkavad pojad kahe nädala pärast, imetamise lõpetavad kuu pärast ja iseseisvaks saavad kahe kuu pärast Elavd tavaliselt 5-6 aastaseks TOITUMINE Taimtoiduline Seemned, pungad, noored oksad, seened, marjad Talveks kogub endale pessa toiduvarusid LEVIK MAAILMAS Lendorav elab kogu põhjapoolkera metsavööndis – Soomest Siberi, Mongoolia, Korea ja
REFERAAT Skorpionid Koostaja: Klass: 8.a Juhendaja: 2011 SISUKORD 2 SKORPIONID Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast. Pearindmikul on üks paar suuri keskel paiknevaid silmi ja 5 paari väikesi külgmisi ...
Euroopa naarits Kadri Lebedev Kairo Riivik Kes on Euroopa naarits? Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Euroopa naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes kuulub kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse. Välimus Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm. Kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk Ameerika naaritsale. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. https://www.youtube.com/watch?v=__ KCBZvFCDw Leviala
Esiteks, neid on keeruline püüda, kuna nad on ise küllaltki suured ja võimsad, ning teiseks, nad pole üldse kasulikud seedimisele, kuna peale rotiliha ei suuda ma süüa mitte midagi piimjat kõik läheb taaskord suu kaudu välja. Tõesti, ma ei salli rotte. Olles kass, on siiski midagi head vabadus. Naudin seda täiel rinnal, ahmides aplalt kõiki taimi, mida vähegi kodustes tingimustes leian, ja need lilled, mida ma ära ei jõua süüa need löön sabaga ümber ja siis on kogu põrand vett täis. Mulle valmistab lõbu näha peremehe ärritunud ema, kes kogu segaduse ära koristab. Aga ta ei saa mind karistada, mul on vabadus tema eest ära põgeneda, mida ma ka teen kardinate kõrgustesse on ennast parim peita, ent sama head kohad on raamaturiiulite taga, voodi all, mantlitaskus, tühjades klimiskarpides. See tagaajamine kestab mõned minutid, siis väsib peremehe ema ära ja jätab mu rahule.
hiirtest ja nende elust rohkem teada saada! 2 1. Metshiired Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Tumepruun selg Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et Helepruun küljelt nad talve üle elada saaksid
Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese. Meie päikesesüsteemi suurimad planeedid alates päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ning Pluuto mida praegusel ajal enam meie planeetide nimistusse ei loeta. Kui taevasse ilmub sabaga moodustis ning mis püsib seal pikemat aega, seda nimetatakse komeediks ehk sabatäheks. Teatud aegadel vilksatavad sähvatusena taevas meteoorid ehk lendtähed mis maa atmosfääri sisenedes üldjuhul põlevad ära. Näiteks augusti kuus näeme me kõige rohkem meteoore. Kui aga me näeme taevas mõnda muud helendavat punktikest mis liigub aeglaselt teiste tähtede suhtes on arvatavasti tegu mõne maa tehiskaaslasega. Selges taevas öösel on näha ka Linnuteed, mis
ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust, mis on vähem toitev kui taimetükid. Uruavadest pressitakse välja roojakuhilaid. Kõige vägevamate, hariliku vihmaussi ja suure mullaussi kodu on keldrikorrusel. Nende urud küünivad ühe või isegi kahe meetri sügavusele, savi ja räha sisse. Ussid on pikad ja jämedad, peaaegu musta eesotsaga, kuid helehalli lameda sabaga. Tume pigment on sellepärast, et nad käivad vahel maapinnal. Ülal käia on vaja, sest paljas savi ei toida. Roheline mullauss ja piimjas soouss tahavad niiskemat mulda, viimane ka lubjarikkamat. Pisike, kandilise sabaga nelikant-kalduss elab jõe- ja järvekallastel märjas mullas, vahel päris madalas vees, eriti allikates. Kollase-punasevöödilise keha ja teravalt lõhnava kollase kehamahlaga sõnniku-uss elab lautade ligidal sõnnikus, kompostis või mädanevas põhus.
Bambuskaru ehk hiidpanda on pesukarulaste seast ümber paigutatud karude sugukonda. Pesukarulased elavad kõik Ameerika mandril, välja arvatud väike panda ehk panda, kes koos bambuskaruga asustab Aasia kõrvalisi matsakolkaid. Teadlaste arvates tulenevad mitmed bambuskaru ja panda ühised tunnused sarnasest eluviisist, mitte aga sugulusest. Pesukarud ja nende sugulasedAmeerika pesukarulased on väikesed, rebasenäolised, nõtke keha ja pika sabaga, mis paljudel liikidel on rõngasvöödiline. Neil on lühikesed jalad ja viie varbaga käpad, millega nad ronivad puude otsa ja püüavad saaki. Suurem osa liike peab jahti üksinda ning väljub saaki otsima öösiti, liikudes ringi nii maapinnal kui ka puude otsas. Enamikul liikidel, välja arvatud kinkazu, on selgelt väljajoonistuva mustriga kasukas, milles leidub pruuni, punase, halli või valge värvi kombinatsioone.
Referaat LINAVÄSTRIK Linavästrik Linavästrik, ladina keelse nimetusega Motacilla alba on umbes varblase suurune, saledam, aga väga pika sabaga värvuliste seltsi kuuluv lind. Linavästriku alapool on valge, selg tuhkhall, kurgualusel ja rinnal ilutseb suur must laik, kiirul must mütsike. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiiresti ja osavalt mööda maapinda joosta. Linavästrik on tuntud kogu Euraasias (v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind. Linavästrik elab peamiselt inimasustuse läheduses
Tallinna Kristiine Gümnaasium Naarits referaat Jorke Patrick Raadik 5.B Juhendaja:Jana Kosk Tallinn 2015 Sisukord 1.Välimus 2.Toitumine 3.Elupaigad 4.Vaenlased 5.Huvitavad Tähelepank Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused
2 näidet kohastumistest loomadel KÕRB-Kohastumine - kuidas üle elada kuivus ?! - vältida aurumist!? öine eluviis heleda värvilised maa sees koobastes vähese veega harjunud kiired jooksjad läbivad väga pikki vahemaid puuduvad higinäärmed, on aga erilised soolanäärmed,et eritada sooli niiskust kaotamata jäävad suveunne karvkate õhk halb soojusjuht väikese kehaga, aga pika sabaga ( sinna ladestuvad rasvad ) näide kohastumiste suhtelisusest Mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast.
aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled. Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica). Jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi: Sisalvaagnalised saurused : Teropoodid lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad). Sauropoodid liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Ornitopoodid enamasti taimtoidulised (esines omnivoore). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Saurused olid varustatud kaitsevahenditega. Kahejalgsed lindvaagnalised pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba. Neljajalgsed lindvaagnalised jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused. Lendavatest saurustest: Dromaeosaurus Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid Hilis-Triiasest kuni
Referaat Kerttu Rakke Janetta Lille Abja Gümnaasium 9B 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 Mõne teose tutvustus lk 6 Pildid lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Kerttu Rakke kodanikunimi on Kadi Kuus. Sündinud 16. Septembril 1970 Võrus. Kerttu on eesti . Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Ta on veel töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Praegu töötab koopiakirjanikuna, toodab äriteksti ja hüüdlauseid. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go." Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline. Kerttu Rakke figureerib sageli kollases ajakirjanduses, kus teda on ka...
............................................................................6 · Eesti Ahhal-Tekiini Assossatsioon............................................................................7 · Kasutatud kirjandus...................................................................................................8 Sissejuhatus Ahhal-tekiini hobune on hobusetõug, mis pärineb algselt Türkmenistani kõrbetest. Ahhal- tekiini hobune on kõrge, sale ja sihvakas, pika kaela ning hõreda laka ja sabaga. Ta karval on alati kuldne läige. Ahhal-tekiini hobust peetakse üheks vanimaks tõuks maailmas. Tõug on tuntud oma vastupidavuse ja välimuse poolest. Tänapäeval kasvatatakse kõige rohkem ahhal- tekiine Venemaal ja Türkmenistanis, kuid neid leidub ka Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Ahhal-tekiinid sobivad väga hästi kestvusratsutamisesse ehk rännakusse, aga ka koolisõitu, krossi ja takistussõitu. http://et.wikipedia.org/wiki/Ahhal-tekiini_hobune Tõu omadused
arvatakse, maapealsest elust ta nii palju ei teadnud. Kui ta oleks olnud inimene siis ta oleks saanud ka aru, et Ants lollitab temaga ja kasutab teda lihtsalt endakasuks tööjõuna ära. Ta oleks pidanud aru saama, et Ants ei ole tegelikult tema sõber ja jutud mida Ants rääkis olid valed. Samuti ta ärkas surnust üles, üks mees nägi kuidas Jürka tõusis kirstust ja võttis kassi puu otsast alla. Samuti nägid mehed läbi kirstu prao hõõguvaid silmi ja mingit looma ja hiljem see pika sabaga elukas istus Jürka kirstu peal. Hoolimata sellest, et Jürkal olid tunded nagu inimestel, et ta nägi välja nagu inimene ja ta käitus nagu inimene, oli ta siiski Vanapagan. Mitte keegi pole kunagi väitnud, et ka Vanapaganal ei võiks olla tundeid ja inimese välimust ja seda kuidas Vanapagan käituma peaks ei tea ka mitte keegi, kuna teda pole mitte keegi kunagi näinud.
niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas
Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik, ning normaalse nägemisega tütar. Milline on tõenäosus, et tütrel sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine? 10.Perekonnas on kolm last: kaks poega vererühmadega A ja O ning tütar, kellel on B vererühm. Leidke laste ema vererühm kui on teade, et isal on A-rühm. 11. Musti lühisabalisi hiiri ristati pruunide pikasabalistega. Esimeses põlvkonnas saadi ainult musti pika sabaga järglasi. Milliseid tulemusi oleks oodata, kui F1 põlvkonna hiiri paaritada pruunide pikasabaliste isenditega? 12.A-vererühmaga naine on abielus mehega. Kellel on O-rühma veri. Nende tütar vererühmaga O on abielus AB-vererühma omava mehega. Tütre perekonnas on A-vererühmaga poeg. Leidke kõigi mainitud isikute genotüübid. 13. Hemofiiliahaige naine on abielus terve mehega, kellel vere hüübimatust ei esine. Milline on
2.Koaala välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb ilusa sabaga. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja «nutab» nagu laps. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on
Hommikul läks Tatikas õue ja leidis Pontu surnukeha. Ta arvas, et Vesipruul oli tapnud Pontu ja tõstis laiba tema hoovi. Tatikas kartis, et see läheb haisema. Vesipruul viskas Pontu surnukeha Tatika hoovi tagasi. Surnukeha loopides otsustati lapsed appi võtta. Need loopisid Pontut tükkideks lagunemiseni. Tatikas aga ei jätnud seda niisama. Kui Vesipruul on puu otsas kirjutamas, kutsub Tatikas linnarahva gorillat vaatama. Tatikas loopis Vesipruuli kividega ja ütles, et ta on sabaga gorilla. Vesipruul ei saanud aru, millega ta selle on ära teeninud. Järgmisel päeval hiilis Vesipruul uuesti puu otsa kirjutama. Öösel oli Tatikas käinud samuti puu otsas. Ta oli määrinud plangutüki, millel Vesipruul istus, vedelliimiga kokku. Vesipruul jäi sinna kinni. Tatikas koos linnarahvaga kükitab plangu taga. Vesipruulil tuleb idee, et püksid jalast võttes saab ju alla. Nii ta teebki. Plangu tagant hüppavad välja linnaelanikud, kes Vesipruuli naeravad
oma maakodu õuel kohanud ning tema tegemisi tasahilju jälginud. Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda ja nugise perekonda kuuluv üksikeluviisiline kiskja. Teda võib kohata pea kõikjal Euroopas, erandiks on vaid Skandinaavia põhjaserv ning Hispaania. Ida suunas võib metsnugist kohata kuni Ob´i jõeni. Eestis leidub metsnugiseid nii mandril kui saartel ja kokku hinnatakse nende arvukuseks siin umbes 4000 isendit. Ümmarguste kõrvadega ning koheva ja pika sabaga metsnugis on suuruselt võrreldav koguka kodukassiga, olles umbes poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Karvastik on tal pehme ja sile, värvuselt pruunikas. Rinnaesine on kollast või oranzi värvi. Ilusa karvkatte tõttu peetakse seda väikest kiskjalist väärtuslikuks karusloomaks. Üldiselt on metsnugis pelglik laaneelanik, kes eelistab vanu risustunud, suurte õõnsate puudega metsi, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi. Teda võib leida nii okas-,
Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER
hiiri ja linde. Taarid on kaljukitse sugulased. Talvel ajab ilm irbise madalamal paiknevatele aladele, kus ta peab jahti hirvedele, antiloopidele ja metssigadele. Lumeleopard hiilib vargsi oma ohvrile ligi ning hüppab ootamatult talle turja. Ta on võimeline hüppama 20-30 meetri kaugusele. Nimelt võib leopard hüpata nii, et ta ei lenda õhus mitte otse, vaid suunda muutes keerab natuke vasakule ja kui vaja, siis veel paremale. Irbis teeb seda väga huvitavalt. Ta lööb oma selja ja sabaga justkui laineid ning need lained tõstavad ta õhus kõrgemale ja aitavad muuta hüppe suunda. Irbis hüppab ka selleks, et ligipääsmatule kaljunukile pääseda, kus on mugavam puhata või saaki valvata. Nagu enamik 3 lihatoidulisi loomi, alustab lumeleopard saagi söömist tagakehast. Kõigepealt kisub ta lõhki ohvri kõhuõõne, sööb sisikonna ära ning alles seejärel hakkab ta liha sööma.
kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule. Nendest sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr keeles). Komöödiate mõte oli leevendada tragöödiate ängistavat mõju. Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatikažanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
