Sadu miljoneid aastaid tagasi eraldusid koos fotosünteesi tekkega atmosfääri hapnikumolekulid, millest moodustus osoonikiht. Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keema neelates seejuures rohkelt soojust
Venezuela,Hiina, Indoneesia · Puurauke peab rajama, torusid panema,vajab ümbertöötlust HÜDROENERGIA HÜDROENERGIA HÜRDOENERGIA HÜDRONEGERGIA · Jõgede vooluenergia, tekib gravitatsiooni tõttu · Loodus: piisavalt suur veehulk ja geoloogiline ehitus · Inimene: Tammid, turbiinid · Suurtematel hoidlatel lüüsid, kalatrepid · Suurim sõltuja Norra, 99% · Volga, Daugava, Barana, Jangtse · Jooksvad kulud väikesed, saasteained ei teki · Kallis ehitamine, hõivavad eluterritooriumi · Usa, Kanada, Hiina TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA · Energiallikaks uraan · Lubatud kasutada arenenud riikides · Prantsusmaa 78%, Belgia 55% · Lõuna Aafrika VB, Namiibia, Gabon, Prantsusmaa · Levitab kiirgus ja on mitutuhat aastat radioaktiivsed · Suur enegriasilsauds, kõige odavam · Nõuab suuri kapitalimahtuvusi, arenenud teadust. GAAS GAAS GAAS GAAS GAAS GAAS GAAS GAAS
Jah Läänemeri: Üks maailma saastatumaid; Madal Halb veevahetus; Eutrofeerumine toitainete üleküllus, mis põhjusatb vee kvaliteedi halvenemist. Õnnetused. Õlilekked. Naftareostus. Mürgid kogunevad isendite organismidesse. Põhjavett mitmeid kordi rohkem, kui mahub Peipsi järve. Rahuldab Eesti veevajadusest 2/3. Põhjavesi looduslikult rauarikas ja sisaldab väävelvesinikku. Vee keetmine Kõige lihtsam meetod. Kraanivesi sisaldab teatud anorgaanilisi saasteained, mis keetmisel ei lahustu. Vee filtreermine Seoses sellega tuleb ettevaatlikult suhtuda kodustesse veefiltritesse. Tänu ebakvaliteetsele puhastamisele, võib vesi koos saasteainetega jätta filtritesse kasulikke koostisaineid. Desinfitseerimine Kraanivee desinfitseerimiseks kasutatakse peamiselt inimese tervisele ohtlikku kloori. Et vältida liigset veereostust: Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi.
ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, kui hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Nende teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatorid. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat. UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab nahavähki. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus)
võrdlusuuringute läbiviimine; (vilsandi saare peal on ühuseire jam) 4) keskkonnaindikaatrotid seire parameetid 5) bioloogilise mitmekesikuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine 6) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest Seire tasandid Riikilik, kohaliku omavalitsuse ja ettevõte tasand(heitmed) Õhuseire,metsaseire,mulla, sisevee,põhjavee Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind Jaguneb: loodusvara kasutusõiguse tas(kalapüügiõiguse,metsaraie) ja saastetasu(kui saasteained heidetakse keskknda) See on kohustuslik makse, laekub keskkonnainvesteerigutele ning maksab tootja Keskkonnamaks maksab tarbija,mõjutab tarbijat vähem tarbima, keskkonnatasusid eestis alates 1991 aastast, Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Veenmine ja surve, adminstratiivsed(kuuletumine või karistus), majanduslikud Majandusmeetmed mida rakendatakse: Maksustamine (keskkonnatasud) Subsideerimine (mittetagastatav finantsabi, laenusoodustus, maksusoodustus) Sisse ja tagasimaksed
SISSEJUHATUS Inimesed viibivad ligikaudu 90% ööpäevast siseruumides, mistõttu siseõhu kvaliteet on inimestele isegi olulisem kui välisõhu oma. Küttesüsteemide ja ventilatsiooniseadmete ülesanne on tagada ruumis mugav sisekliima. Tähtsaimad tegurid sisekliima kujunemisel on ruumi soojusolukord, nt temperatuur ja tõmbus, ning õhu kvaliteeti mõjutavad tegurid, nagu õhupuhtuse mitmesugused keemilised ja bioloogilised mõjurid niiskus ja tolm. Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust. Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima või mikrokl...
Otsivõimalus Otsinguprofiil TTÜR (raamatute TÜR (raamatute arv) arv) märksõna (lihtotsing) kantserogeenid 33 38 märksõna (lihtotsing) põhjavesi 229 218 märksõna (lihtotsing) vähk 79 440 märksõna saasteained 174 201 (lihtsotsing) märksõna (lihtotsing) mürgid 35 112 Kasutasin vaid lihtotsingust, sest liitotsing ei töötanud JavaScripti puudumisel. Veebikeskkonnast leitud programm paraku aga ei töötanud. UDK- süsteemi tuleks pisut selgitada, sest tundub segane. b) Koosta ühe relevantse raamatu kohta bibliokirje. Bibliokirje koostamiseks loe juhendit. Kasutatud kirjanduse nimestiku koostamine. Raamatu kirje
TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS INTERNETIS TEST 1. 1. Milline on soojade toitude serveerimise puhul madalaim lubatud sisetemperatuur? : 75 kraadi (vale) 63 kraadi (õige) 100 kraadi (vale) 60 kraadi (vale) 2. Millised keemilised saasteained ohustavad toidukaupa? : hallitusseened (vale) nitraadid, väetised (õige) pinnud, juuksekarvad (vale) pärmseened (vale) 3. Toidukauba transpordiks peab kasutama... : jalgratast (vale) toidu veoks ette nähtud autot (õige) kilekotte (vale) pole vahet (vale) 4. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 5
Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. Osoonikiht on kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri sattunud saasteained. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori. 1
väljakannatamatud köhahood. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. TEKKEPÕHJUSED Ägeda bronhiidi tekitajateks on 2050%l juhtudest viirused, 515%l mükoplasmad ning 525%l klamüüdia. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. RAVIVÕIMALUSED ÄGE BRONHIIT: Vajadusel palavikku alandavad ravimid aspiriin, paratsetamool. Rögalahtistid atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine
Aafrikas. Võimsate troopiliste metsade kahanemine toob kaasa olulised muutused atmosfääri õhuvooludes, sademete reziimis ja kogu planeedi kliimas. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. 1.4.VEEKRIIS JA VEE REOSTAMINE Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.
Saasteallika käitaja koostab ja esitab saasteloas või keskkonnakompleksloas märgitud tingimustel Keskkonnaametile saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava (enne kooskõlastades saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organiga). Keskkonnakompleksluba on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba Välisõhu saasteloaga ja erisaasteloaga määratakse saasteained ja nende kogused, mille ulatuses on ettevõttel õigus saasteained välisõhku eraldada. Saasteluba antakse tähtajatult või kindlaksmääratud tähtajaks, olenevalt saasteloa eritingimustest ning erisaasteluba antakse kindlaksmääratud tähtajaks ühe- või mitmekordseks tegevuseks (§ 82). Erisaasteloaga lubatud toimingud ja saasteainete heitkogused peavad olema inimesele ja keskkonnale ohutud. Paikse saasteallika käitaja on kohustatud taotlema erisaasteloa:
Nii näiteks satub kaadmium vette metallitööstuse ja kaevandamise heitmetega. Kaadmium on keemilistelt omadustelt sarnane tsingiga ja sageli nad esinevadki koos. Veel on kaadmium tüüpiline saasteaine sadamate vees ja setetes. Kaadmium on joogivette sattudes inimesele mürgine. Nafta tootmise, veetranspordi ja eriti tankerite avariide tõttu satub aastas hüdrosfääri mitu miljonit tonni nafta produkte. Kui rasked saasteained jõuavad lõpuks põhjamudasse, siis nafta ja teised pindaktiivsed ained kogunevad kilena vee pinnale. See kile takistab veekogu gaasivahetust, muudab temperatuuri ja valgusreziimi, mille tulemusena muutub või katkeb bioloogiliste protsesside aktiivsus. Liigse veereostuse vältimiseks ei tohiks valada maha vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. Tuleb kasutada naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel
linnakeskkonda. Saasteainete levikut mõjutavad tegurid. Saasteainete levikut mõjutavad paljud protsessid. Nendeks on heitkogus õhus, atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid. Maal on kõik mingil määral saastunud looduslikku päritolu ainetega. Atmosfääris leiavad aset keemilised reaktsioonid, mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained (hape, sulfaadid, nitraadid, osoon jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla. Õhusaaste levikut mõjutab atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Ilmastik saasteallika ümber
Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud. Näiteks on osooniaugud Antarktika kohal loomulik nähtus, kuna seal on osooni lagunemine intensiivsem kui selle teke. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige aga atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoonid pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest. Osooni hõrenemist põhjustavad aga ka heitgaasid lennukitelt ja tehastest, kütuste ning vihmametsa põlemine. Sama efekt on ka lämmastiku-
rasvast liha sütel, kuna sulanud rasv kukub lõkkesse ja kõrgel temperatuuril tekivad kantserogeensed ühendid; nitrosoamiinid, mis võivad tekkida nitraatidest ja amiinidest (liha soolvesi sisaldab tavaliselt nitraate või nitriteid; suitsutamisel võivad tekkida kalas; juustu valmistamisel võidakse lisada nitriteid jne); akrüülamiid, mis võib tekkida süsivesikute kuumutamisel kõrgel temperatuuril, näiteks kartulikrõpsude ja helveste valmistamisel; pestitsiidid, insektitsiidid jt. saasteained." Kasutatud allikad: http://www.nature.com/scitable/topicpage/gene-expression-14121669 http://en.wikipedia.org/wiki/Gene_expression http://cancer.ee/info-vahist/ http://novaator.ee/ET/meditsiin/kuidas_vahk_meid_tapab/ http://www.toitumine.ee/pahaloomulised-kasvajad-2/ http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hk_(haigus) http://www.cancer.gov/cancertopics/cancerlibrary/what-is-cancer http://www.youtube.com/watch?v=LVoaaD73VB8
Atmosfäär Õhu saastumine Erkki Madi Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: Y väävliühendid, eriti SO2 Y Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak) Y Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2) Y Aerosool ehk tahked osakesed Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast.
Jäätmeseadus Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasi...
Kliima soojenemine:põhjused ja tagajärg. Tihti kuuleme meediast kliima soojenemise kohta. See on kujunenud ülemaailmseks probleemiks. Üle maailma on teadlased koos käinud, et arutada globaalse soojenemise põhjuseid ja mõjusid, ning on püüdnud vastu võtta määrusi, mis hoiaksid ära olukorra edasise halvenemise. Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võr...
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilse...
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid
sajandi lõpusirgel. Üks olulisemaid keskonnaprobleeme, mis on seotud halogeenalkaanidega on kindlasti osoonikihi hõrenemine. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihis olulise hõrenemise Antarktika kohal. Pikka aega arvati et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadu aastaid seega piiratakse nende ühendite kasutamist kõikides arenenud riikides. Freoone kasutatakse külmutus- ja jahutusseadmetes, aerosoolides, lahustites, tulekustutites ja taimemürkides. Välja toodud ainete mõjul võivad tekkida lausa ulatuslikud osooniaugud ning inimestel
Õhk Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Saasteained muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist.
Hävivad okaspuumetsad. Tänapäeval pole probleemiks arenenud riigid, sest uuenenud on tehnoloogilised seadmed, kasutusele võetakse järjest efektiivsemaid filtreid. Mureks on hoopis arengumaad, kus on palju rahvast tihedalt koos. 8)Vulkaanipursete mõju Õhku paiskub palju väävliühendeid. Vulkaanituhk vähendab märgatavalt atmosfääri läbipaistvust. Suured vulkaanipursked võivad maakera ilm jaheneda mitmeks aastaks. 9)Inversioon Kui õhk on väheliikuv, siis hakkavad saasteained ohtlikes konsentratsioonides kuhjuma. Talvel on eriti ohtlik-maapinna lähedal on külm, kuid üleval on soojem. Selline olukord tekitab saasteainete kogunemist. 10)Rahvusvahelised kokkulepped Kyoto protokoll- kasvuhoone gaaside vähendamine, Eesti vähendas kasvuhoone gaaside hulka 8%. Eesti piirab kasvuhoonegaaside hulka põlevkivi osatähtsuse vähendamise ja alternatiivsete suurendamisega. Viini protokoll-osoonikihi kaitsmine. Võeti vastu juba 1985.
* röntgeni- ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuses ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana. Kõiki neid protsesse püütakse rahvusvaheliste konventsioonide abil reguleerida, inimtegevuse mõju piirata ja vähendada. Alates 70ndatest aastatest on püütud vähendada saasteainete välisõhku paiskamist. Suurimat edu on saavutatud vääveldioksiidi emissiooni vähendamisel. Päevakorda kerkivad aga järjest uued ja uued saasteained. Ainete emissiooni püütakse reguleerida tootmistehnoloogia range kontrolliga ja lubade süsteemiga. Sundabinõude hulka kuulub ka õhku paisatavate saasteainete koguste maksustamine. Osoonikihti lõhkuvate ainete tarbimisest kõrvaldamine on keeruline, sest tänapäeva tarbimisühiskond ei saa nende aineteta kuidagi hakkama. Ja nende ainete kasutamine puudutab igaüht meist, kas või kodus oleva külmkapi või konditsioneeri kaudu.
Milleks siis sekkuda? Aga seepärast, et paljude muutuste põhjustajaks on just inimene ise. Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu äärde panna püssimeest, kes hoiaks kätt ees, kui keegi reovett, väetist või muid saasteained vette suunab. Isegi auto pesemine veekogu ääres on tubli saasteallikas, kuna mootorist tilgub õlisid ja muid kemikaale. Kuid ei saa igale inimesele kõrvale panna valvurit. Samas paljudele saastajatele meeldib puhas loodus. Jätkates reostust, pole enam kunagistel põlvedel kuskil elada ja saavad vaid seda looduse ilu piltidelt vaadata, milline nägi välja kord puhas ja rikkumata loodus. Loodust peab austama kui üht tervikut
http://et.wikipedia.org/wiki/Dioks struktuurvalem mürgised, suurtes kogustes *paberi valgendamise iinid surmavad *looduslike protsessid *keskkonnas levinud vulkaanipursete ja saasteained metsatulekahjude käig *ka tavalises sigaretisu imepisikesel määral *suurimad dioksiini al • Põletusseadmed
3.Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat. Kasutada taastuvaid energiaallikaid. Aerosoolide kasutamise vähendamine. (õhuvärskendajad, deodorandid jms.) Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse. Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE -ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik, Maad ümbritsev osoonikiht neelab Päikselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust. 1.Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. Vanemad külmutusseadmed. Õhukonditsioneerid. Aerosoolid. Ehitusmaterjalide tööstus. 2.Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine. Fotosünteesi aeglustumine. Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaigusi (hall kae). Mutatsioonide teke. 3.Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus.
* Maailmas on praegu probleemi lahendused: Probleemi põhjused: Probleemi põhjused: Vett tuleb tarbida Probleemi põhjused umbes 7 miljardit tuleks muuta inimeste rahvastiku kasv, kütuste põletamine; mõõdukalt!! :Atmosfääri paisatud inimest toitumisharjumusi; tarbimise suurenemine, põlevkivi põletamine; Probleemi põhjused: saasteained. aerosoolid; Probleemi põhjused: täiustada tootmise suurenemine tööstuste saaste; magevett on kogu vulkaanipursked . suremuse langus, maaharimisviise ja Probleemi tagajärjed: transpordist pärinev maakera veevarudest Probleemi tagajärjed: teaduse areng, tehnoloogiat. vältida prügimägede kasv saaste vaid 1%; suurimad muutused taimede
ja paljusid liike Aasia elevant ja Sumatra ninasarvik ja tiiger Metsade raie Looduslike elupaikade kadu on seotud metsa pindala vähenemisega Põhjustab maa karjamaa või põllukultuuri jaoks vabastamine Alepõllundus, palmiõli istandused, palkide hankimine, karjakasvatus Raiskav veekasutus Jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ja põhjaveeallikad Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsus ning saasteained võidakse uhtuda veekogudesse Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest Paljud suured toiduaineid tootvad riigid on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt Peamised põhjused on lekkivad niisutusüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas Pinnase erosioon ja maa väärtuse langus Olukorras, kus looduslik taimkate kaob ja selle asemele rajatud
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne. Mida selge...
1,Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. 2,Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal , kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega , võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sag...
tankerid. Kui näiteks kuskil peaks suur tanker põhja minema on tagajärjed katastroofilised. Vee reostus omakorda kahjustab loomi, õhku, pinnanst jne. Vett peaksime igaljuhul hästi hoidma. Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Paneb mõtlema, et raiskame kõlbulikku joogivett ainuüksi 30% WC-s. Õhureostus tekib kütuste põlemiselt autode, vabrikute saasteained, heitgaasid, raskemetallid jne. Õhureostust vähendab näiteks tuuled. Samas võivad tuuled tuua palju väga kahjulikke ained teistest riikidest. Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi
Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, kui arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivitööstuses tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn ohtlike jäätmete hulka, siis oleme esikohal kogu Euroopas. Aja jooksul on kasvanud ka jäätmete maht: see on toimunud suuresti plastpudelite ja metalltaara kasutamise tõttu. Jäätmeprobleemide kõige esmane lahendus on vähem toota ning tarbida, eriti selliseid tooteid, millest tekkivaid jäätmeid ei saa taaskasutada ega töödelda. Seega on jäätmeprobleemide lahendamiseks kolm võlusõna: jäätmetekke vähendamine, taaskasutamine ja töötlemine. Mida ma saan teha?
Sisukord 1.Keskkonnajuhtimine........................................................................................................2 2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus...................................................................5 3.Õhu puhastamine aerosoolidest........................................................................................6 4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga...........................................................9 6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega.............................................................11 7.Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest.
Osooniaukude tekepõhjused ja tagajärg. Osooniaukude tekkeks on vajalik kõigi eelpooltoodud 4 protsessi toimimine: intensiiivse polaarpöörise olemasolu, polaarsete stratosfääripilvede teke ning heterogeensed protsessid nende pilveosakeste pinnal ja katalüütilsed protsessid kevadises päikesevalguses. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat. Gardient- on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalana rõhuga ala suunas. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk madalamal 30
kartulikrõpsudes jne Kuulsaim esindaja MSG ehk monosodiumglutamat ehk E-621 Võimendab liha maitset, ka seal kus teda pole. Magusained E900 – E999 Kasutatakse toidu magususe tõstmiseks, aga ka säilitamiseks. Suhkur ei kuulu E- ainete nimekirja. Sünteetilised magusained on odavamad ja sadades kordades suhkrust magusamad. Kokkuvõte Toiduga seotud ohtudest on lisaained alles 6. kohal. Ohtlikumad on toidumürgitused, tasakaalustamata toitumine, tööstuslikud saasteained, looduslikult toidus esinevad mürgid ja pestitsiidid. Selleks, et mõista sünteesitud ainete kasutamise mõju toidus, on vaja tunda põhjalikult inimtoitainete olemust. Viited Kuressaare Kolledži toiduainekeemia kursuse õppematerjalid: http://toidukeemia.weebly.com/lisaained.html Urmas Kokasaar, jt. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid(1996). Peter Atkins, Loretta Jones. Keemia alused. Teekond teadmiste juurde (IV väljaanne), tõlge 2012
isepärastusest. Ilmastikunähtused, nagu tuule suund ja kiirus, õhutemperatuur, pilvisus ja sademed mõjutavad oluliselt saasteainete levikut ning nende sisaldust atmosfääriõhus. Suure tuule korral toimub saateainete kontsentratsiooni lahjenemine tuule suunas ja saateained viiakse kaugemale, mistõttu ka maapinnal on saateainete kontsentratsioon madal. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on saasteainete hajumine raskendatud. 40)Kuidas satuvad ohtlikud saasteained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 41)Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära
torusid. Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust, halogeensüsivesinikud põhjustavad
tootvates prügipõletusjaamades. Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära. Samuti ei ole sellistes kodustes tingimustes võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu tehakse seda spetsiaalsetes põletustehastes filtrite abil.(3) Mõõtmised näitavad, et kodude korstnatest võib lühikese aja jooksul kordi rohkem ohtlikke saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. (3) Kuna kodukorstnad on enamasti väga väikesed ja neil puuduvad spetsiaalsed filtrid, siis kahjulikud ained langevad kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja nii hingame ja sööme selle ise sisse. Meie esivanemad on meile edasi andnud õpetussõnad, et tuhk on hea väetiseks ja kahjurite tõrjeks. Puhta puidu tuhk sisaldab taimedele vajalikke toiteelemente – eelkõige kaaliumi ja vähemal määral fosforit
Värska vesi Klooritud vesi Kevadine tulvavesi kannab veekogudesse lumme kogunenud sodi, väetiste ja umbrohutõrjevahendite jäänuseid. Vee puhastamine klooriga päästab inimest surmavast mikroobiohust hetkel, kuid pannes ta silmitsi keemilise ohuga, mille tagajärgi näeme tunduvalt pikemas perspektiivis. Kraanist voolav vesi kannab endas selliseid kahjulikke komponente nagu mehhaanilised saasteained, soolad, raskemetallid, orgaanilised ühendid, radionukleiidid, bakterid, kloor ja klooriühendid.Klooriga puhastatud kraanivee analüüsimisel võib leida üsna kummalisi ühendeid. 8 Näiteks: kloroform - sissehingamisuimasti; tetrakloorsüsinik - plekieemaldaja; triklooretüleen - toksikant, sklerodermia ehk kõvanahksuse põhjustaja; diklooretaan - parim liim orgaanilise klaasi liimimiseks.
Atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks. Looduslikud allikad on välk, muld ja kahjutuled. Ammoniaak vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Väävli ja lämmastiku depostsioon: Hapestavad ühendid eralduvad õhust kas märg- või kuivdepositsoonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha koos sademetega. Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Olukord Eestis: Kõige rohkem saastavad õhku tööstus ja liiklus. Happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem. Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis. Viimasel ajal on õhk Eesti kohal paranenud. Happesademete mõju inimesele: Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit
Sõlmi ühendav joont (see on ju Maa ja Kuu orbiitide tasandite lõikejoon) nimetatakse sõlmede jooneks. Varjutuse tingimus - kolme keha sattumine ühele joonele - nõuab, et täiskuu või noorkuu ajal asuks Päike sõlmede joonel või vähemalt selle lähedal Astronoomiliste vaatluste eripära Põhiliseks astronoomia uurimismeetondid on vaatlus. Põhiline vaatlus on passiivne. Vaatleja asub õhu ookeani põhjas. Erineva tihedusega õhukihid moonutavad vaadeldavat. Õhusolevad saasteained võivad segada, suurlinnade valgus ka. Vaatluseks kasutatakse teleskoope, raadioteleskoope.
Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki). Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks, sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Ekspertide sõnul kannatab aastaks 2025 veepuuduse käes kaks kolmandikku inimkonnast. Nende hinnangul on kõige kriitilisemad piirkonnad India pealinn Delhi, Hiina ning Tsaadi järv Aafrikas. Delhi põhjavesi peaks ammenduma aastal 2015 ning Tsaadi järv on viimase 38 aasta jooksul
1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee, õhu ja elusorganismide toimel 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Peeneks murenenud pindmised kivimeid nim lähtekivimiteks 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Eesti murenemiskooriku paksus on väga õhuke 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline ja Keemiline murenemine 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näite...
keemilised tooted. Lisaks korallide elu kahjustamisele on jäätmed ohtlikkud ka teistele elusorganismidele. Peale eelmainitu on laht koduks paljudele lindudele, delfiinidele ja 700 kalaliigile, kusjuures rohkem kui 80 protsenti kaladest on seotud korallrihfide eluga. Keskkonnaprobleemid Pärsia lahe mitmekesine elustik on ohustatud nii globaalsete tegurite kui ka kohaliku saaste tõttu. Enamus saastest satub merre laevadelt. Saasteained ulatuvad elavhõbedast kuni happeliste ja aluseliste mürkideni. Samuti ohustavad elusloodust inimeste poolt rajatavad kunstlikud saared ja ehitised, mille rajamine kasvab seoses turismi kasvuga. Toimub ka juhuslikke naftareostusi, sest Pärsia lahe kaudu liigub maailma suurim nafta- ja gaasi transport. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eufrat1 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia_laht http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/persiangulf.htm http://www.infoplease
Liikide funktsionaalne paljusus Liikide vanus/kõrgus/jt omaduste mitmekesisus Inimtekkelised ehk antropogeensed ÖS Ökosüsteem, mis on tekkinud inimese ümberkujundava või loova mõju teel. Mitte kõikide ÖS puhul pole inimmõju halb asi nt niidud ei püsiks niitudena. Nt linn Millised tegurid (parameetrid, tingimused) mõjutavad ökosüsteeme? Temperatuur Valgus Vee kättesaadavus (niiskus) pH Toidu kättesaadavs toitaine sisaldus Saasteained, reostus Mulla, vee ja õhu keemiline koostis Elektrijuhtivus Elupaikade kättesaadavus Teiste organismide olemasolu ja iseloom Elupaiga häiringud nt põlengud Inimtegevus Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele Otsene: Maakasutuse muutused Ehitus, katmine ja kaevandamine Põllumajandus ja metsandus ... Kaudne: Osooniaugud Happevihmad Ookeanide hapestumine Kliimamuutused Saaste / reostus (nt lähedalpaiknevalt alalt)
Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel
· puudub ohtlike jäätmete kogumissüsteem; põlevkivi! · heitvete puhastid on ebaefektiivsed. 9 10 Õhusaaste Jäävuse seadused: · Peamised põlevkivi töötlemisel õhku paisatavad saasteained on: SO2, · energia ei saa tekkida ega kaduda; NOx, H2S, · energia võib vaid muunduda ühest liigist teise või fenoolid, kanduda ühelt kehalt teisele. aldehüüdid, aromaatsed süsivesinikud, · mitte millestki ei saa midagi tekkida! tolm ...
Kahjustatakse inimeste tervist ning see põhjustab lühema eluea ja negatiivse iibe. Transpordi rikke tagajärjel tekkinud naftareostus on üsna tavapärane juhtum. Sõna otseses mõttes ujuvad siis linnud naftas ning auto bensiinipaaki ei ole midagi panna. Selle arvelt tõstetakse olemasoleva kütuse hinda. Arvatakse, et maailma naftavarud on järgneva saja aasta jooksul lõppemas ning on vaja rakendada uus alternatiivenergiaallikas. Merre voolanud saasteained aga kahjustavad toiduahelate tasakaalu ning võivad põhjustada mõnede liikide väljasuremist. Mis kõige hullem, loomadel ei olegi varsti enam kohta kus elada, kui metsad raiutakse ja veed saastatakse. Inimesel, kellel on vähegi lahtisem mõtlemine, on tänases ühiskonnas väga lihtne läbi lüüa. Tuleb ära oodata oma võimalused ja nendest kinni haarata. Kui persoon on sunnitud pudeleid korjama, siis see on ennekõike tema enda valik, mitte riigi süü. Selge on see, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
