Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna- Aafrika rannikult. Dinosaurused on paigutatud roomajate hulka kui kõigusoojased loomad. Selle üle on vaieldud ning leitud, et tegelikult võisid nad olla püsisoojased. Nad olid väga aktiivsed ning olid Keskaegkonnas edukamad kui esimesed imetajad või imetajataolised roomajad. Dinosaurused poleks saanud võistelda nende loomadega, kui nad poleks olnud võimelised ülal hoidma kõrget aktiivsust, et jahtida või põgeneda kiskjate eest. Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus. Dinosauruste luud aga on rohkem püsisoojaste loomade omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof.
eest). Esimesed kolijad olid lülijalgsed, nt kiilid Loomariik Taimeriik Käsnad u 570 miljonit Vetikad Ainuõõssed }u 540 miljonit aastat Ussid, limused, lülijalgsed} tagasi KAMBRIUM Esimesed kalad u 420 miljonit Samblad Kahepaiksed u 350 KARBON (kivisüsi) Sõnajalgtaimed + putukad maismaale Esimesed roomajad u 300 Paljasseemnetaimed (okaspuud) Esimesed imetajad u 200 Esimesed linnud u 150 Katteseemnetaimed (130-100) (õistaimed) ROOMAJAD: imetajad (200) JA linnud (150) Sümbiogenees e endosümbioosi hüpotees eukarüoodse (e päristuumse) raku tekke seletus. Mingi komas rakka neelab alla aeroobse bakteri (mis hiljem taandareneb mitokondriks) ja tsüanobakteri (mis hiljem taandareneb klorplastiks)
Keha rakud Sugurakud Kirjelda seemneraku ja munaraku arengut(kus, millal, kuidas) Miks peab naine rohkem hoolitsema oma tervise eest tervete laste saamiseks? Miks on meestel munandid väljaspool keha? Kordamis küsimused Otsene ja moondega areng vastsündinu sarnaneb vanematega(roomajad, linnud, imetajad) Keha sisene ja väline viljastamine keha sisene toimub keha sees roomajad, linnud,imetajad, putukad keha väline viljastamine toimub väljaspool keha vees nt kalad, kahepaiksed, enamik selgrootuid Menstruatsioon kui munarakk jääb viljastamata väjub see koos naiseorganismist osaga emaka paksenenud limaskestast Platsenta Kliiniline ja bioloogiline surm kliiniline südame töö hingamine kesknärvisüsteem võimalik elustada 5-7 min jooksul, bioloogiline e ajusurm kahjustused nii suured et pole võimalik elustada
organism valmis- hüdrad, ainuõõssed vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine- taimed (nt: maasikas) regeneratsioon- organismi omadus kaotatud kehaosa tagasi kasvatada - meretähed, vähk raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud- ämblikud küljejoon- meeleelud, millega tunnetada väliskeskkonda- kalad (nt: haug) kõigusoojane- keha temperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist kahepaiksed, roomajad püsisoojane- keha temperatuur ei sõltu niivõrd väliskeskkonna - imetajad kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehas (emakas nt)- enamus imetajaid, linnud kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis
Hilis-Paleosoikumi mere-elustik ei erinenud eriti Hilis-Devoni omast, välja arvatud mõnede gruppide puudumine, kes surid välja Hilis-Devonis. Muutused maismaal olid palju suuremad. Sellel ajastul arenesid välja paljud hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid ning paljud erinevad eostaimed ulatuslikes soodes, kus nad moodustasid söeladestuid. Need taimed hiljem taandusid ning neid asendasid paljasseemnetaimed, mis asustasid hiljem kogu maismaa. Samal moel asendasid arenenumad maismaa roomajad kahepaikseid, kes nagu eostaimedki sõltusid veekogudest. Mereelustik Mõned mereelustiku grupid ei taastunud kunagi peale Hilis-Devoni väljasuremisest. Näiteks tabulaadid ja stromatoporaadid ei saavutanud enam ökoloogiliselt tähtsat rolli. Teisalt suutsid ammoniidid taas paljuneda ja mitmekesistuda. Samuti säilisid Devonist kiired kiskjad: haid ja kiiruimsed kalad. Varsti peale Karboni algust kadusid rüükalad - Devoniaegsete merede valitsejad. Rüükalade ja ka teiste samalaadsete
PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võta...
Organismide paljunemine ja areng. Kõikide liikide isendid paljunevad, kas sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad tavaliselt omavahel ei ristu. Suguline, vegetatiivne ja eoseline(seened,sammal, sõnajalgtaimed) paljunemine. Mitte suguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokineesi käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas Raku eluperiood, mis jääb kahe mitoosi vahele. Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava ...
väljasuremistele kui kõigusoojased (nagu maod ja sisalikud). See järeldub sellest, et putuktoidulised sisalikud on kuni 100 korda arvukamad kui röövlinnud, kuigi nad söövad sama toitu. Kuna saartel on tingimused tihti karmimad, ongi seal kõigusoojaste hulk suurem kui mandril. Miks pole saar mandri väike teisik? Saarel on vähem suuri kiskjaid, niisiis on toiduvõrgustik erinev mandri omast. Kõrgeima kiskja koha võtavad sisse linnud ja roomajad. Saartel kipuvad loomad olema teistes mõõtmetes kui mandril. Näiteks närilised on suuremad ja suured loomad ei kasva nii suureks kui mandril. Maastik on suuresti erinev mandri omast. Järeldus Need erinevused muudavad saare ökosüsteemi täiesti erinevaks mandri omast. Suhe saare ja mandri vahel näib olevat sarnane koekultuuri ja organismi suhtele. Saarte ökosüsteem on erinev, seda uurides õpime
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.EVOLUTSIOONIVORMID. füüsikaline evolutsioon-suur pauk.elementaarosakestest tekkisid aatomid, tähed, planeedid, galaktikad. 5 mld. A.tagasi tekkis Päike. 4,55 mld a. tagasi Maa. Päikeses toimuvad tuumareaktsioonid. Keemiline evolutsioon-lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid->tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped,nukleotiidid,monosahhariidid)->polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid->polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirguseset,soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonn...
sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures. Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Toitumine Tuhkur on väga mänguhimuline väike loomake, kes on loomult kiskja ehk loomtoiduline. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid. Laktoosi sisaldavaid piimatooteid ei tohi tuhkrule anda! Piimatooted põhjustavad tugevat kõhulahtisust ja vedelikukaotust. Nii pisikesele loomale muutub vedelikukaotus väga ruttu saatuslikuks. Paljunemine Tuhkru keskmine eluiga on 7-10 aastat. Suguküpsus saabub umbes kuue kuu vanuselt 5
Puisniit Liikide kooslus Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise, polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne. Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, s...
pakkumise tagajärjel. Selleks tuleb kursis olla õigete nippidega, kuidas käituda salvata saanud inimesega. Esmaabi rästiku hammustuse korral Rästiku tunneb ära tema suhteliselt lühikesest, kuid jämedast kehaehitusest. Tema üldine pikkus võib olla kuni 80 cm., kuigi erand korras võib leiduda ka pikemaid. Enamasti on nende värvuseks hallikas-pruun toon ja keha katab siksakiline muster. Sellised roomajad elutsevad tavaliselt niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel. Üldjuhul rästik niisama inimest ründama ei kipu ja just põgeneb, kui kuuleb et lähenemas on mingi suurem elusolend. Kuid võib juhtuda, et rästik ei tee sellest välja või magab ja inimene astub talle kogemata peale. Sellega vigastatakse madu ja ta tunnetab ohtu. Roomaja kaitseb ennast ja ründab teda vigastanud isikut. Muidugi on
Reisis palju Euroopas Viimased eluaastad 1764 põdes haigust nimega Uppsala katk, kuid suutis sellest taastuda 1774 insult, mis osaliselt halvas teda 1776 teine insult, parema kehapoole halvatus ning mälukaotus 1777 detsembris, kolmas insult, mis nõrgestas teda tohutult 10.jaanuar 1778 suri Tema kogu kollektsioon koosnes: 14000 taime, 3198 putukat, 1564 kesti, umbes 3000 kirja ja 1600 raamatut Mõned tema poolt kirjeldatud roomajad Acontias meleagris -- suur- Crotalus durissus -- õud-lõgismadu liivaskink Crotalus horridus -- vöödiline Agama agama -- harilik agaam lõgismadu Agkistrodon contortrix -- vaskpea- Natrix maura -- rästiknastik kilplõugmadu Natrix natrix -- harilik nastik Anguis fragilis -- vaskuss Ptyas mucosa -- suursilmmadu Calotes calotes -- harilik iluagaam Python molurus -- tiigerpüüton
kooruvad, siis karakurdi puhul see nii ei ole. Emane karakurt riputab munadega kookonid hoopis üles oma varjendpessa. Seal need ripuvad seni, kuni väikesed karakurdid kookonitest väljuvad. Pojad väljuvad kookoneist aprillis ja kanduvad seejärel võrguniidi otsas tuulega laiali. Karakurt on väga viljakas. Perioodiliselt, iga 10-12 või 25 aasta järel, esineb karakurdi massilise paljunemise puhanguid. Kui selgroogsetest on mürgised ainult mõned kalad, kahepaiksed ja roomajad, siis putukate hulgas on paju rohkem mürgitootjaid. Ämblike seas leidub võrdlemisi palju mürgiseid liike. Tegelikult on peaaegu kõikidel ämblikel lõugtundlates mürginäärmed. Enamasti on need vajalikud putukate surmamiseks, keda ämblik tarvitab toiduks. Siiski on ka ämblikke, kes on ohtlikud isegi inimesele. Tuntumad nendest on karakurt ja nn must lesk. Karakurdi mürk on 15 korda tugevam kõige mürgisema mao lõgismao mürgist.
Kordamisküsimused Platon- kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist (evolutsiooni suur antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonn...
Elu moodustab ka energiavahetus (roheliste taimede puhul fotosüntees valgusenergia; loomade puhul toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioon). Organismid väljutavad samuti energiat, näiteks eraldades soojusenergiat. Seega on aine ja energiavahetus üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Organismidel on püsiv keemiline koostis ja stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt (pooldumise teel, vegetatiivselt või eostega). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks.
C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhingamine toimub kõigis organismides väljaarvatud bakterites. 4)Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis · Püsiv happesusereaktsioon · Püsiv temperatuur Kõigusoojased: kahepaiksed,kalad, roomajad Püsisoojased: linnud, imetajad 5)Reageerimine keskkonna muutustele · Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega · Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. 6)Paljunemine · Mittesuguline: sugurakkude ühinemist ei toimu:Pooldumine(ainuraksed),Vegetatiivne(taimed),eostega(seened) · Suguline: Uus organism saab alguse kahe raku ühinemisel 7)Areng
täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite Bioloogiline surm- organismi elutähtsate talitluste seiskumine Kliiniline surm- Seisund mil lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Kehaväline viljastumine: 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3.Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: 1.Imetajad, roomajad ja linnud. 2.Küpseb vähem sugurakke. 3.Viljastumise tõenäosus suurem. 4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%) Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi 3 varast etappi:
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani.
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
Neid eraldab teineteisest Krimmi poolsaar, kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid. Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik. KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, mistõttu on suvel jahedam õhk, talvel aga suhteliselt soe, sellepärast ei esine ka väga madalaid temperatuure talvisel ajal. LOOMAD Ukraina loomastik on liigivaene. Levinud on pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist magavad talveund. Kohata võib hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde (raisakotkas, stepikotkas, hõbehaigur). TAIMED Karpaatides ja riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad, milles kasvavad pöögid, kuused ja männid. Parasvöötme rohtlas on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Veelgi omapärasemad on rohtlates levivad
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
Kuuluvad rühmad bakterid Protistid, taime-, looma-, seenerakud 3.Ainu ja hulkraksed Ainuraksed: kingloom, ripsloom, amööb, vullvetikas, pärmseen (toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad) Hulkraksed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, putukad, seened 4.Loomarakk Ribosoomid Tekivad tuumakeses. Koosneb RNAst ja Sünteesib valke valgust, pole membraane, kõige väiksem Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab
700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tasakaal organismi ja teda ümbritseva vahel. Kuidas organismid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal? Tingimused Maal 500-250 Suur manner- kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud MAT (hiidsõnajalad hävisid). Moodustus pruun- ja kivisüsi.
......................................9 2.6.1.Putukad..............................................................................................................................9 2.6.2.Teised selgrootud...............................................................................................................9 2.6.3.Kalad..................................................................................................................................9 2.6.4.Kahepaiksed ja roomajad...................................................................................................9 2.6.5Linnud.................................................................................................................................9 2.6.6Imetajad..............................................................................................................................9 3.Turism...................................................................................................
Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused) Kalad, kahepaiksed Roomajad, linnud, imetajad Eristatakse otsest ja moondega arengut. MOONDEGA TÄISMOONE VAEGMOONE enamus putukad (rohutirts, putukaid tarakan, lutikas) ainuõõssed
1.)Kaasaegne sstemaatika tugineb flogeneetilisel printsiibil Monofleetiline rhm kaasaja sstemaatika eesmrk Rhm organisme mille hulka kuulub nende viimane hine eellane ja selle kik jreltulijad. Nited: imetajad, linnud, putukad, katteseemnetaimed. Parafleetiline rhm - mni jreltulijate rhm jb vlja, lejnud kuuluvad kik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad. Polfleetiline rhm : eluvorm. Mrav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju, sarnaselt toimivad organid, sarnase kitumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt
Kilpkonnad Sissejuhatus Kilpkonnad on kõva kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, aidates ka maskeeruda. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida.Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Nende elupaigad on väga mitmekesised kõrbed, järved, troopikametsad, mäenõlvad, mererannikud, sood ja jõed.Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna
lisaks pea suurusele sarnaneb ka silmade poolest kakkudele, nimelt silmad on madukotkal kollakas-oranzid. Tiivad on laiad ja küllaltki paindlikud ja saba kitsa tugeva tagaservaga ja küllaltki kokkusurutud. Värvuselt on madukotkas heledates toonides, pealt hallikaspruun ja alt on peaaegu valge ja tumeda tähnilise mustriga. Pea ja puguala on reeglina tumedamad. [ 1; 2009, 11, 17. ] · Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Päevane toituvajadus on 1-2 madu, pesapoeg vajab päevas 120-150 grammi toitu. [ 2; 2009, 11, 17. ] [ 3; 2009, 11, 17. ] · Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas
: LääneAafrikas,Bafuttis , Briti Kameruni mägisel rohumaal. 4. Ülevaade kesksetest tegelastest - kes, millega tegelevad, roll reisil Geral Durrell Oli peategelane , kes jutustas oma reisist. Reisi eesmärgiks oli G. Durrellil vedada loomi oma eraloomaaeda Inglismaale. Jacquie Ta oli Geraldi abikaaasa,kes oli reisi ajal Geraldiga kaasas. Ta aitas Geraldil loomi toita. Bob Talle meeldisid roomajad. Ta teadis roomajatest kõike- roomajate suur spetsialist Sophie - Geraldi sekretär, kes aitab loomadega tegeleda. Bafuti fonn Geraldi sõber, kes aitas tal loomi püüda.Ta oli võõrutajaks Bafutis Elias Mees Eshobi linnast, kellest sai Geraldi sõber. 5. Mis on teose tegevusliiniks, tegevuse eesmärk reis, avastusretk Gerald tahtis luua oma eraloomaaeda. Ta tahtis, et loomad oleksid koguaeg tema juures. Ta tahtis, et ta võib valida, millal neid toita või uurida
Paljud sademeid on tugevasti harunenud juurestik. loomad jäävad suveunne. VÄGA vähe. Enamik taimi on lühieataimed. Paljudel puudub higinääre. Näide: kaktus, piimalill, aaloe, Hästi elavad seal roomajad. velviitsia, mugulnurmikas, Neil on veekindel nahk. saksauul, tääkliilia, kaameliastel. Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan, skorpion, kaamel
Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes moondeline areng- areng, mille korral vastsündinu erineb täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite ontogenees-...
5.Pohl 6.Kanarbik Loomakooslus 1)Hunt- toitub jänestest ja pisematest kiskjatest, suvel kütivad ka koduloomi ja närilisi 2)Käbilind- sööb kuuse-ja männiseemneid, harva ka marju Loomakooslus 3)Karu- segatoiduline, valdava osa toidust moodustavad taimed ja raiped, lisaks söövad veel marju ja putukaid 4)Kakk-põhitoiduks on närilised, kuid ka linnud, kahepaiksed ja roomajad Loomakooslus 5)Vaskuss- sööb aeglaselt liikuvaid loomi nagu näiteks vihmauss, putukavastsed ja hulkjalgsed 6)Metskits- taimtoiduline, toitub rohttaimedest, sööb ka sammalt ja samblike Toiduahel Aruniidud ● Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel ● Sealsed mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad ● Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel
* Looduskaitsealad (Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja) * Maastikukaitsealad (Suurimad on Läänemaa Suursoo, Kõrvemaa, Põhja-Kõrvemaa, Agusalu, Vooremaa) * Looduspargid (nt Otepää ja Haanja kõrgustikel) * Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) 20. Kuidas jagatakse loomariiki? Selgroogsed ja selgrootud. 21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi. * Selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klassi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. * Selgrootud : Viburloomad, ussilised, käsnad, kaanid, karbid, karikloomad, kahetiivalised, liletiivalised, mardikalised, liblikalised. ©2012 | Mr.SmartFiles
Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil, aga mittesuguline paljunemine toimub taime kasvuorganite abil. Sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Otsene ja moondega areng Otsene: Vastsündinu sarnaneb oma vanematega Mõõtmetelt väiksem Omab kõiki liigile omaseid tunnuseid Imetajad, linnud, roomajad Moondega: Erineb kujult vanematest Vastse staadiumis aktiivse toitumise periood Moondega areng soodustab levikut: vastsed elavad vabalt (hüdra) või on parasiidid(järvekarp) Otsene areng: inimene Moondega areng: (konn, rohutirts, liblikas) Populatsioon ja liik Ühisel terriotooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid moodustavad populatsiooni. Näiteks: Alutaguse metsa kuuse, jänese vm populatsioon
Dinosauruste, sh. lindude evolutsioon Teilo Tõnn London (EMÜ kursuse „Biosüstemaatika“ ettekanne) 2015 Dinosaurused Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsina (Dinosauria). Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Troodon Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Päritolu Dinosaurused arenesid Tema Argentiinast leitud
KORDAMISKÜSIMUSED: MAA TEKE, LITOSFÄÄR 1. Geokronoloogiline skaala (õp lk 12): maa vanus; meelde jätta ajastute nimetused (ei pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavus...
14. Milline oli kriidi lõpu suure väljasuremistelaine mõju imetajate evolutsioonile. Enamik mitte-linnulisi dinosaurosed surid välja 15. Järjesta sündmused taimede evolutsioonis. Fotosüntees, Vetikad, korallid, soontaimed, sõnajalad, seemned, paljasseemnetaimed, õistaimed, rohttaimed 16. Järjesta sündmused selgroogsete loomade evolutsioonis. Esimesed keelikloomad(vesitupp), uimed,lõuatud kalad, kõhrkalad, luuakalad, kahepaiksed, vihtuimsed, jäsemed, roomajad, kehasisene viljastamine, püsisoojus, imetajad, putuktoidulised imetajad, dinosaurused, ürglinnud, taimetoidulised saurused, kiskjalised, kabjalisedvaalalised, loivalised, närilised, ahvilised
ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad kivisisalik, rästik, vaskuss · Linnud kuldnokk, hiireviu, roherähn · Putukalised laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes · Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. · Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. · Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Hunt · Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes
mikroobid ja vetikad. Peale neid tekkisid ka käsnad. Kambriumis hakkasid tekkima hulraksed loomad nt. ainuõõssed, ussid, limused ja lülijalgsed. Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesd maismaal levivad vetikad ja taimed. Siluri ajastul ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hä...
makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket 3) Inimese ja inimahvide sarnasused – kehaehitus, füsioloogia, käitumine, sigimine, haigused Erinevused – liikumisviis, kolju (inimesel suurem), kehaluustik (inimesel s- kujuline selgroog), inimesel esijäsemed lühemad kui tagajäsemed, karvkate (inimesel taandarenenud), peaaju (inimesel suurem), mõtlemine (inimesel abstraktne ja konkreetne, inimahvil konkreetne), suhtlemisvahendid, 4) Eesti selgroogsed – kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 328, imetajad 65 5) Makroevolutsiooni suunad – progress ehk täiustumine, divergents ehk mitmekesistumine, väljasuremine 6) Muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, olemust ja paikapidavust – liigid ei suuda nii kiiresti kohastuda 7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine 8) Liigitekke peamised tegurid – 1.geograafiline isolatsioon 2.mutatsioonid 3.geenitriiv 4
org/wiki/Dinosaurused Entsüklopeedia: "Tahan kõike teada" Saurused 1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi. Viimased, kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat. Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja LõunaAafrika rannikult. Peamine, mis eristab dinosaurusi teistest roomajatest, on see, kuidas nende keha toetus jalgadele. Iidsete ja tänapäevaste roomajate jalad asuvad keha küljel, nii et liikudes lohiseb keha mööda maad, dinosauruste luustikud olid arenenud nii, et jalad asusid keha all, tõstes kogu keha maast lahti
Loomaarst Mis töö see on? Loomaarstide ja veterinaartöötajate töö peaeesmärk on loomade tervise ja heaolu kaitse ning inimeste tervise kaitse läbi toiduohutuse. Loomaarst on kõrgharidusega spetsialist, kes diagnoosib ja ravib loomade haigusi ning tegeleb profülaktikaga. Ta ravib loomade haavu, asetab paika murdunud luid, opereerib, määrab ravimeid ja vaktsineerib loomi haiguste vastu. Samuti nõustab loomaarst loomade omanikke loomade eest hoolitsemisel ja söötmisel ning kontrollib farmide veterinaarsanitaarset olukorda. Tavapäraselt on loomaarstid spetsialiseerunud kas väike- või suurloomaarstiks. Väikeloomaarst töötab lemmikloomadega (kassid, koerad, hamstrid, merisead, küülikud, linnud, roomajad). Suurloomaarst on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele ja hobustele. Et loomse päritoluga toiduainete ja loomakasvatussaaduste tootmishügieen ja kvaliteet vastaks Euroopa Liidu direktiividele, kasuta...
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad...
PÜSISOOJASED JA KÕIGUSOOJASED LOOMAD Enamik loomi on kõigusoojased (ehk ekotermilised), mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub ümbruskonna temperatuurist. Linnud ja imetajad on püsisoojased (ehk endotermilised), mis tähendab, et nende keha genereerib ise soojust ja säilitab alalist sisetemperatuuri, hoolimata välistingimustest. Kehatemperatuuri erinevused avaldavad mõju loomade eluviisile, sest looma keha funktsioneerib soojana paremini. Kõigusoojased loomad, nagu roomajad, kahepaiksed ja putukad, toimivad soojas väga väledalt, aga temperatuuri langedes nende kehategevus aeglustub. Nad saavad päikesepaistel koguda veidi lisasoojust, aga kui temperatuur langeb alla 10C, töötavad nende lihased nii aeglaselt, et neil on raske liikuda. Linde ja imetajaid selline temperatuurimuutus aga peaaegu üldse ei häiri. Nende siseküte ja hea soojusisolatsioon võimaldavad neil jääda aktiivseks ka siis, kui temperatuur langeb allapoole külmumispunkti.
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS
Gobi kõrbes olevad taimed: harjashein, erinevad kaktused, aaloe, saksauul, hundilammas. Kõrbetes ei ole palju taimi ega loomi, sest et seal ellu jääda, on vaja väga head stabiilsust ja vastupidavust. Seega on Gobi kõrbes väga vähe loomi: kaksküürkaamel ehk baktrian . Kaamel suudab elada kõrbes ilma veeta ühe nädala. Veel on kõrbetes ka hobuseid, lambaid. Elab ka palju närilisi (liivahiir näiteks). Muidugi elavad ka kõrbetes roomajad. Kilpkonnad, maod, mürgised selgrootud (tarantel). surnud hobune Gobi kõrbes. Mongoolia hobused teepeal. Gobi kaksküürkaamel Gobi kõrbes asustus on väga hõre. Enamus inimesed, kes seal elavad tegelevad enamasti vaid
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat...
maismaal elavad vetikad ja taimed. · Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. · Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. · Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg · Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) sama mis Juura ja Kriidi ajastu · Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. · Kriidi ajastu (142-65,5 milj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
