ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused
saj kunst Kunsti üldilme järgi jaguneb Euroopa kolme piirkonda Väljakasvamine hilisrenessansist Euroopa protestantlikuks muutumine Arhitektuuri ülesandeks võimu sobivas suuruses ja hiilguses esindamine Baroroco ebakorrapärase kujuga pärl Arhitektid Borromini ja Guarini Ülevoolavus ja liialdatus Tagasipöördumine pikiehitusliku kiriku juurde Illusioonide loomine maalidega Valgusega mängimine II Gesu kiriku pikiehituslik plaan Louis XV Rocaille kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistus aias Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie 1715. aastaga algab Georgian'i-stiil "Inglise stiil" Georgian'i stiil liikus kaasa hilisbaroki ja rokokooga William Kent & Sir Robert Walpole Tähtsaks peeti ruumist ruumi vaadet anfilaat Mahagon Thomas Chippendale Eklektiline uusaegne mööblistiil Cabriole jalg, azuurne seljatugi Lisaks toolidele, klaasvitriiniga kapid,
ROKOKOO MOOD · Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. · ... pärineb sõnast rocaille - kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. · Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. RUUMIKUJUNDUS · Ruumid -väiksed -mugavad -intiimsed · Tekkisid koridorid SEINA KAUNISTUSED · Lillelised tapeedid · Peeglid · Väiksed maalid · Gobeläänid ORNAMENDID · Ebsümeetrilised · Põhikomponendid -väänlevad varred -lehed -õied -C kujuline sopilise äärega motiiv
Rokokoo mood Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Kasvas välja barokist. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga.
Jekaterina Teterina R O KO KO O Rokokoo Rokokoo, prantsuse rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias kasvas välja barokk-kunstist. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Ajalugu Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. M aalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Daamid ol...
Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Saksamaal · Rokokoo-stiil = Louis XIV stiil o Mitmed armukesed jõudsid peaministri staatusesse o Louis XIV-d ei huvitanud riigiasjad o Louis viis Prantsusmaa majanduslikku kriisi, mis põhjustas Suure Prantsuse revolutsioonini o Hea suhtleja · Sisekujundus o Rokokoo stiil tuleneb sõnast rocaille (=merekarp). Sellest saab põhiline kaunistuselement o Orvand o Pastelsed värvid o Suured peeglid o Hiinapärased motiivid eriti tarbekunstis o Portselan samuti kasutusel hiinapärased motiivid o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood o Tüüpiline soeng hästi kõrge (1-1,5)m o Mehed muutuvad naiselikuks
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid,
detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega)...
ROKOKOO Rokokoostiil kasvas välja barokist ning tekkis 18.sajandi alguses Prantsusmaa õukonnas (u.17201770.a).See püsis umbes poolsada aastat.Barokist oli rokokoo kergem ja mänglevam .Nimi rokokoo pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille ning see tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt
BAROKK. Nimetus BAROKK tähendab poilümmargust korrapäratu päre , sammuti ka eriskummaline. Kujunes Itaalias , baroco – portugaali keelest. Iseloomustus: Stiil rõhutas , et elu on liikumine ja dünaamika. Iseloomulik on dekaratiivne toredus. Kaunistuste puhjamine ja ebasümeetria. Näided: ARHITEKTUUR : B. Rastrelli. Talvepolle Peterburis. B. Rastrelli. Smolnõi Kloostri kirik Peterburis. LOVIS XIV STIIL Tekkis Prantsusmaal 17 saj. Püüti jäljendada antiikkunsti ei tohi , et oleks barokk. Kõik peaks olema ideaalne. Maalidel tegelased oli võtnud Püblist. Näided: Claude Lovrain – cheresadam udes. Claude Lovrain – cheresadam päikese loojudes. ROKOKOO Kujunes 18 saj. Prantsusmaal. Selle stiili on veel kaks nimetust : 1. Louis XV 2.Panpidar stiil. Sõna tuleb pr.k. “rocaille“ tähendab kiviklibu. Kuningas oli 15a. , vabameelne. Tema arvates pidi kunst rõhutama elu mõnusid , olema meelelahutaja. Ja aitama unistada argipäeva. Näided: ARHITEKTUUR El...
ROKOKOO MOOD Rokokoo ajalugu Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Iseloomulik rokokoole Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Naised ja mehed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus ● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega. ● Väga sage oli ka merikarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand), mille prantsusekeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus – rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku. ● Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. ● Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710- 1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged
Viljandi Kutseõppekeskus Maia Kirillova Erinevate ajastute ja stiili perioodide iseloomulikud tunnused Referaat Juhendaja: Anneli Silm September 2017 1 Sisukord: Tiitel leht Sisukord Sissejuhatus Romaani stiil Gootika stiil Renessanss Barokk Rokokoo Klassitsism 2 Sissejuhatus Ladina keeles ,,mobilis" tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist. Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo. ...
seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2). Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli intiimne ja võluv(2). Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand)(3). Rokokooajastul levis Euroopas ka hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn. hiinatsemisest (chinoiserie).(4) Mood rokokooajastul Rokokoo meestemoodi iseloomustavad kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja meigitud nägu. (5) Naisedki kandsid parukat ja nende heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga
2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5
Kordamine kontrolltööks Rokokookunst 1. Mis aastatel valitses rokokoo kunst? Aastatel 1710-1760 2. Mida tähendab sõna ,,rocaille" prantsuse keeles? Merekarp 3. Kus rokokoo kunst tekkis ja kõige iseloomulikuma kuju sai? Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokoo...
ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
Klassitsism pöördub tagasi vana-kreeka ja vana-rooma kultuuride poole(antiik).Klassitsismi periodiseeritakse: 1)varaklassitsism(umbes kuni 1800). 2)kõrgklassitsism(pärast seda). Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole,sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate-suurriikide valitsejate maitsele. Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus...
..............................................................................lk4 Kuulsaid rokokookunstnike ja muusikuid.................................................lk5 ROKOKOO................................................................................. ......................lk6 Kasutatud materjal....................................................................................... lk7 2 Mis on rokokoo ? Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780.Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Rokokoo arhitektuur Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile
püksid,mis ei lasknud istudagi,või kinganinad,mis tuli nööridega üles siduda. Põhilist moejoont ei loo keegi.See areneb koos ühiskonnaga,ehkki oma seaduspärasuste järgi. Rokokooajalooline taust. Kodanluse tõusuga kaasnes impeeriumimeelse baroki hääbumine.Asemele astus rokokoo(Louis XV stiil),mis aastail 1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri.Nimetus rokokoo tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille,mis tähistab lainelise servaga merekarbile sarnanevat ornamenti. Louis XV ajal elavnes riikidevaheline kangakaubandus veelgi.Rõivastust ehtisid lugematud lehvid,pitsid,volangid,rüüsid,siidist kunstlilled ja-liblikad . Naised. 18.sajand andis naistele suurema sõltumatuse. Prantsuse revolutsioon andis hoogu naisliikumisele.Mõned naised astusid sõjaväkke,teised esinesid avalikkuse ees poliitiliste kõnedega.Naiste õiguste deklaratsioonis nõudis
Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis.
Rokokoo Võrumaa Kutsehariduskeskus Väimela 2013 Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil Püsis umbes poolsada aastat Kasvas välja barokist Kerge ja mänglev Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias Rokokoo interjöör Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Germain Boffrand Hotel Soubise Pariisis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth l...
See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused
olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses
Barokk ja rokokoo Kunstiajaloo kontrollküsimused Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle ...
2. ROKOKOO 18. sajandi I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda koloriidiga maalid ja kangapinnad. Moodi läks Hiina kunst ja selle jäljendamine. Nimetus „rokokoo“ võeti kasutusele hoopis 19. sajandil ning see on tuletatud tolle ajastu sisekujunduses ja tarbekunstis sageli esineva merekarbi poolmikku meenutava motiivi rokai (pr. k. rocaille) nimest. Terminit „rokokoo“ peeti paremaks kui varasemat „Pompadour’i stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiil...
armastava maitse tõttu. Eesti barokk on omalaadne sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Rokokoo sündis baroki edasiarendusena 18. sajandi algupoolel Prantsusmaal. See stiil on õhuline, õrn, mänglev ja intiimne, kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Vahel on seda nimetatud ka Louis XV stiiliks, Prantsuse kuninga järgi, kelle valitsusajal ja soosingul see tekkis. Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Maalikunst "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid
antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. 15. sajandil valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15. saj. võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür · Rokokoo (ka Louis XV stiil) sünnib Prantsusmaal. Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. · Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. · Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad (siid, lakkesemed, portselan). · Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik.Seinu katsid õrnades Rokokoo interjöör. toonides maalingute, lilleliste tapeetide või rohkete peeglitega puupannood. Pannoosid ümbritses
Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga
Hollandi ja Saksamaa eeskujul ehitati Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehitada oma naisele Kadrioru lossi. Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis.
Lapsed jäävad vanematele ikka armsaks. 13. Autoportree-portreezanri alaliik, kus kunstnik kujutab iseennast. 14. Ermitaazis, aluse pani keisrinna Katarina II-suur Rembrandti austaja. 15. Maalidel valitseb salapärane poolhämarus, kusagilt tulev valgus ujutab esiplaani, tagaplaan jääb varju. Valgus ja vari on tema väljendusvahendid. Kasutas pooltoone, tumedamaid värve. Rokokoo. 1. Tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab kivikribu (kivikesed ja merekarbid aiakaunistustena). u. 1720-u.1770 2. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks, heledad paneelid ja peeglid, õrnad kaunistused. Kaunistused ebasümmeetrilised. 3. Orvand-sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused Kasutati tubade ja peeglite kaunistamisel. 4. markiis de Pompadour-kuningas Louis XV armuke, nõustas kuningat kultuuriküsimustes. Väljapeetus ja elegants. 5
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist ...
kujunditeks pügatud puud ja põõsad. [25] 18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks näiteks on BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) ehitatud Talvepalee (joonis 29). Eestis on barokkarhitektuuri silmapaistvamaid mälestusmärke itaallaase Niccolo Michetti ehitatud Kadrioruloss Tallinnas. [ibid] Joonis 29. Talvepalee. [ibid] Joonis 30. Kadrioruloss. [ibid] Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. See kunstistiil valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, ning oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. [ibid] Rokokooaegsed kujundajad armastasid peegleid (joonis 31) ning kipskaunistusi, sellised sisekujunduse
Kunst 18. saj. Louis XIV ja Louis XV riigi rahadest elava õukonna, kelle selle aja tunnuslauseks ,,Pärast meid tulgu või veeuputus", elu sisuks oli meelelahutus. Rokokoostiilis sisekujundus- loobutakse poolsammaste, pilastrite ja karniiside kasutamisest- tundusid liiga raskepärased. Sageli kasutati nüüd merikarbi poolmikku meenutavat motiivi- nn. orvand (7. pilt) (ka barokis kasutatud, kuid siis sümmeetri- line ja raskepärasem)- selle prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Antoine Watteau maalides meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste kujutamine. Ta seob nad ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Õrnad läbipaistvad värvitoonid.. · Kuigi ka tema maalide süzeeks jäi peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid justnagu nukralt või peene irooniaga kõrvalt- mõjudes nii
veneetsiaakna motiivi, pilastrid Charlotte Square 4. Rokokoo stiili iseloomustus ja näiteid (3 objekti-interjööri). Rokokoo barokist arenenud dekoratiivne kunstistiil, väljendus peamiselt sisearhitektuuris, tarbe- ja pargikunstis, valitses Prantsusmaal absolutismi lagunemise ajal umbes 1710-60, mujal Euroopas 1720-80, stiilinimetus kujunes 19.sajandi alguses. Põhitunnuseks on pidevalt teisendatud orvand ehk rocaille. Rokokoo vaba mänglevus on vastand baroki reeglipärasusele. Traditsioonilisi sambaid, pilastreid, paraadtreppe välditi, ruumid ehitati intiimselt madalad, saalid seoti salongide ja buduaaridega, ruumi tavapäraselt lihtsad pinnad peideti dekoratiivse orvandiga. Kindlate kontuuridega seinapinda liigendasid taimornamendiga põimitud kurvjad raamliistud, pannood ja tahvelpeeglid, mis avardasid ruumiperspektiivi lõpmatusse.
detailide (nt poolsammaste,pilastrite,karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist v stukist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja lehed.Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust kasutati sageli suuri peegleid, seinte katmiseks hiina siidi jne. Rokokoo pole siiski kõikehaarav stiil nagu barokk, sest nt välisarhitektuuris jäigi üldjoontes püsima senine, baroklik laad. Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 ja tema jälgi on rohkem plastikas ja maalikunstis, aga ka riidemoes
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste, karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinapinnad värviti heledates toonides (eelistatud oli valge, kuld, nn pastelltoonid), sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Muutus ka mööbel, nt baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, mis võimaldasid mõnusat istumist. Euroopasse levib hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn hiinatsemisest.
Klassitsistlik suunitlus on omane ka Prantsuse 17. ja 18. sajandi arhitektuurile., kuigi ka sinna tungisid seoses Prantsusmaa ülemvõimu ja iseteadvuse tõusuga maalilis - dünaamilise baroki mõjud, eriti sisekujunduses. 18. saj. 20. aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas aga barokist välja kasvanud rokokoostiil, mis oli eelnevaga võrreldes kergem ja mänglevam ning väljendus eeskätt sisekujunduses. Rokokoo põhitunnuseks on orvand ( rocaille ) - voldiliste servadega merekarpi meenutav ornament. Vastandina barokile välditi raskeid sambai, pilastreid, paraadtreppe, ruumid olid suhteliselt madalad. Seinte lihtsad pinnad liigendati orvandi, taimeornamendiga põimitud raamliistude, peeglite ja pannoodega. Dekoorimaterjaliks oli põhiliselt stukk, värvidest eelistati pastelseid toone. Palju kasutati hiinapäraseid motiive. Fassaadide kujundus oli kontrastina interjöörile võimalikult lihtne ja tagasihoidlik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
