Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
Raskuskiirendus Katse l (m) n t(s) T(s) T2(s2) gl() nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 l pendli pikkus n täisvõngete arv t täisvõngete kestvuse aeg T võnkeperiood g - raskuskiirendus Heli kiirus Katse nr f(Hz) l0(cm) ln(cm) ln(cm) (m) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 v lainete levimise kiirus lainepikkus f - sagedus v lainete levimise kiirus t gaasi temperatuur *C R universaalne gaasikonstant T absoluutne temperatuur (*K) moolmass (õhu jaoks Voltmeetri kalibreerimine Katse nr Galvanomeetri U1(V) U2(V) (V) jaotised kasvades kahanedes 1 2 3 4 5 6 7 8 9 ...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
RUDOLPH THE RED NOSE REINDEER Rudolph: Hi! I am Rudolph. Yes, that is my name. Please, look at my face. Oh, what a shame! So. What can you see? Are you sure it's a rose? No. I am so sorry but it is my nose. Reindeer 1: Look at his nose! Reindeer 2: This reindeer is nonsense! Reindeer 3: If he is a reindeer then I am a princess. Oh, where is my crown? Reindeer 4: He looks like a clown! D1: Apple-pie! D2: Simple Simon! D3: Silly-Billy! D4: Handkerchief! D1: Humpty Dumpty! D2: Plum-tree! D3: A bumble-bee! D4: Cat in a hat! D1: Wee Willie Winkie D2: Spooky old bat! D3: The weirdest rat! Rudolph: Don't talk to me like that! What have I done to you? D1, 2, 3, 4: Sorry! Oh, we are so sorry! D2: Well, come and play with us. Let's play the "Sleighs and the Bus"! D3: It's easy to play. Really, don't worry! (D1, 2, 3, 4 all bump into Rudolph at the same time from different directions. Rudolph falls down.) R: Hey, deer! It's not ...
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid
KIRJELDAV, ARUTLEV, JUTUSTAV KIRJAND 5. KLASS Sissejuhatus Inimesele on omane soov ennast väljendada, anda edasi infot, teadmisi, emotsioone. Koolis õpime lugema ja kirjutama. Kõigil meil on vahel vajadus oma mõtteid kirja panna, olgu see siis blogi, essee, kirjand, jutt või kommentaar. Peale edasiantud mõtete iseloomustab kirjapandu vahel ka kirjutajat ennast. Kuidas hästi kirjutada? Riina Rotsan Kirjandite liigitus Jutustav kirjand Arutlev kirjand Kirjeldav kirjand 1.12.2013 Riina Rotsan Erinevaid jutte ja kirjandeid: Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms) Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand
Föderatsioon ja peeti esimesed üleliidulised meistrivõistlused. Eesti NSV-sse jõudis sulgpall sellel samal 1957. aastal, kui Moskvas kingiti Johan Lõssovile komplekt sulgpallivarustust (Aasia üliõpilaste poolt). Esimesed võistlused Eestis toimusid 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena, mis muide toimuvad siiamaani. Aastal 1965 viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion (instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi
· Jaanika ehk Jansa- panevad paar korda tema juures pidu,l läheb pärast Riinaga koos minema · Kristiina- vana klassikaaslane · Riina- Jansa naaber, Johannese tüdruk · Zaiid- peksuvend, varas, isal palju raha, annab Johannesele peksa · Ester- kooliteater, kohtuvad laagris, käib Ingramiga · Ingram- kooliteater, kaljuronimine, kohtusid laagris, käib Estriga · Aleksander ehk Saa- bändipoiss, laager, miljonäär · Renee- kohtuvad järveääres, Riina sõber · Kalev- kohtuvad järveääres, Riina sõber · Härra Kangur- politsei · Ragnar Leho- plaadifirma juht · Silvia- Bianka rootsi sõber · Kuno- Bianka rootsi sõber Kokkuvõte: Johannes vahetab kooli. Ta tahab Roosta gümnaasiumist saada Tallinnasse vanalinna asuvasse kooli ehk Rootsi gümnaasiumisse. Algul läheb tal seal hästi, käib oma klassist paljudega läbi ja ka õppimisega ei lähe väga halvasti. Varsti tal enam sõpru ei ole
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi.
Raadisaate kodutöö Rada vabaks ,,Pelgalt rahaga talenti ei osta" saate põhjal Kodutöö tegi Tõnis Teinemaa (112529TABB). Töö põhineb otseselt raadiosaatel ning koostatud kokkuvõttes on kasutatud nii saatejuhtide, kui ka külalise mõtteid. Lisaks on see läbipõimitud käesoleva töö autori mõtetest, mis saate kuulamise ajal tekkisid ja varasematest kogemustest. Raadiosaate kokkuvõte Käesolevas saates oli külaliseks personalispetsialist Riina Einberg, kes oli kutsutud sinna rääkima värbamisest. Riina on hariduselt füüsik, aga Eesti taasiseseisvudes jõudis hoopis IT- sse. Tal on lai taust erinevates IT organisatsioonides, kui ka riigiametites. Pikka aega on töötanud Microlinkis, personalijuhtimisega puutus enim kokku Skype-is personalijuht olles ning saate ajal oli ta ZeroTurnaroundi administratiivjuht. Häid töötajaid leiavad üldjuhul firmad, kes teavad selgelt, mida nad teevad, miks nad teevad
Riina Tamm Loomakaitse eetilised põhimõtted Riina Tamm, 12.B Loomadel on inimeste elus väga tähtis roll. Läbi mitmesadade aastate on loomad aidanud inimesi nii põllumajanduses kui ka igapäevaelus, nt puuetega inimesi. Loomad ei saa suhelda sellisel tasandil nagu teevad seda inimesed. Seega on oluline, et loomi kasvataksid inimesed, kes oskaksid tunnetada mingil määral looma ning saada aru, kui loom on haige või midagi on valesti. Inimene, kes tahab võtta endale looma, peab arvestama ka sellega
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on
Armastus laste vastu oli see, mis sai peamiselt Ingeri ja Arne suhtele saatuslikuks. Mehe abikaasa jäi nimelt jälle rasedaks, millega ta hoidis sõidujuhti enda küljes. Kuigi öeldakse, et vastandid tõmbuvad, pole see väide armastuse puhul õige. Arne proovis mõista Ingerit, kui too rääkis luulest või inglise keelest. Ta ei suutnud aga aru saada, kuidas saab haritud inimene armastada lihtsat kutselist autojuhti. Kiurgi pidas suhtes sarnasusi tähtsaks. Praktikant ütles Riina, Aeda ja Ingeri kohta: "Olete noored haritud naised, maa sool, teil on nii endale kui teistele kõrgemad nõudmised. Kui mitte varem, siis vähemalt õpinguaastail olete linnastunud ja iga traktorist või meremees teile elukaaslaseks ei passi." Ingrit ei kahetsenud midagi. Ta ei süüdistanud armastuse ebaõnnestumiseski kedagi. Tal oli vaid valus. Õpetaja proovis seda võtta kui üht paljudest kogemustest elus. Ingeril oli ka kerge suhe ühe meremees Jaaguga
tulema pidi olema veel eriti ettevaatlik. Arne ei saanud endale lubada seda, et naine kuuleb sellest kusagilt. See pidi olema nende väike saladus. Eriti veel siis kui Arne naiseks oli Ingeri parima sõbranna õde. Riina oli Ingeri üks kahest parimast sõbrannast. Tema hing vajas ainult üht olla koos oma mehega ja luua pere. Kui elus olekski nii, et täiusliku õnne jaoks piisab ainult pere loomisest, siis mis oleks viga elada. Riina puhul oli seal ka teisi aspekte. Riina mees ei olnud valmis elama väikesel küllaltki üksikul saarel. Temal oli vaja midagi enamat. Aga Riina oli seal harjunud. Tema jällegi ei kujutanud oma elu ette suuremas linnas. Olles pikalt elanud väikeses ja rahulikus kohas on raske omale juuri mujal maasse kasvatada. Nii oligi nende suhe selline, et nad nägid üksteist väga harva. Niimoodi ei oleks saanud iial peret luua. Pere peab olema koos mitte niimoodi, et osad elavad ühes kohas ja teised mujal. Tuleb luua ühine kodu. Aga
06.73 37306174133 Rein Rein Meister 03.10.71 37110038893 Rein Rein Loendus 15 Riho Sauga 11.05.69 36905113837 Riho Riho Jüriorg 11.09.84 38409118214 Riho Riho Palu 24.04.65 36504248722 Riho Riho Kikkas 28.08.53 35308287456 Riho Riho Treumann 06.08.67 36708065270 Riho Riho Loendus 5 Riina Karu 31.07.76 47607317991 Riina Riina Kulmar 27.03.87 48703277757 Riina Riina Rammul 19.11.76 47611194889 Riina Riina Niit 07.02.71 47102073291 Riina Riina Roosimägi 01.05.66 46605015969 Riina Riina Kikkas 31.03.79 47903318824 Riina Riina Savest 11.01.77 47701117207 Riina Riina Rammul 17.08.67 46708177804 Riina Riina Jaanus 05.04.62 46204053198 Riina Riina Karo 01.08.55 45508011220 Riina Riina Valmra 17.07
Tabelid. Päringud ja kokkuvõtted; otsifunktsio Kopeerida eelmisest tööst "kirjanurk". Sisestada oma andmed otsifunktsioonid Siia kirjutage oma üliõpilaskood kood: 164790 Variant Filter1 0 Filter2 4 Risttabel1 0 Risttabel2 kõik Kokkuvõte 4 Filtreerida arendatud filtri (advanced filter) abil teisele töölehele variantidega määratud andmed (2 päringut). Koostada kaks risttabelit (PivotTable) ja kokkuvõte (Subtotal). Vajadusel võib lisada tabelitesse lisaveerge valemitega abiandmete arvutamiseks. Leheküljel 'Abi' on tabelid, mida saab kasutada otsifunktsioonides vajalike andmete leidmiseks. NB! Valemites kasutada nimesid. Variandid leitakse üliõpilaskoodi numbri järgi, kirjutage see lahtrisse nimega kood. Variant 0 1 2 3 ...
Erle Maido Kristiine Kört Riina Hermann Markus-Christopher Kitt Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad
TERVISLIK TOITUMINE ÕPILASTELE Autor: Inger Kändla 8.klass Juhendajad: Riina Vainu, Riina Suur Teema valik ja eesmärk Autorit huvitas toitumise teema Kuidas toituvad Kose gümnaasiumi eakaaslased? Missugune on tervislik toitumine? Eesmärk Anda ülevaade tervislikust toitumisest Analüüsida Kose Gümnaasiumi 6.-8. kl õpilaste toitumisharjumusi ja eelistusi Tööprotsess Teema valimine Juhendajaga koos küsimustiku koostamine Teema tutvustamine emakeele tunnis Küsimustiku tulemuste analüüsimine Töö teoreetilisesse osasse materjali otsimine
Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klassikaaslastega Vihikuintsident Klassikaaslased hakkavad Johannese vastu pöörama Pidu Jansa juures, kaklus Nullpunkt Uus elukoht, trenn Suvesündmused Tõrva, kaklus, Riina, laulukirjutamine 12. klass Johannes hakkab suhteid parandama Kreete tagasitulek Olukorra paranemine kodus Kooli lõpp Raamatu sõnum Igaühe elu on tema enese kätes
Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4.0 g moodustab 50% kogu alglahuse massist, siis kogulahuse mass on 4.0 × 100 / 50=8.0 g Vastus: 8.0 g. 2. Mitu milliliitrit 21.6massi%-list Na2CO3 lahust (tihedusega 1.019g/ml) ja 0.10 M Na2CO3 lahust (tihedus 1 g/ml) on vaja kokku segada, et saada 500 ml 0.50 M Na2CO3 lahus (tihedus 1 g/ml) (segunemisel vesilahuste ruumalad ei vähene) Lahendus: Teisendame kõik kontsentr...
Sofi Oksanen Sigrid Järsk Riina Suu Elust Tema pärisnimi on Sofi-Elina Oksanen, Sofi pole tema tegelik nimi vaid võetud kirjanikunimeks ta vanaemalt (Sophie). Ta sündis 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs. Ta päritolu on keeruline ja suguvõsa huvitav. Tema esivanemad on pärit Martna lähedalt, Suure-Lähtru külast. Elust Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust. Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Abiellus 6. august 2011. Teosed ,,Stalini lehmad" ,,Baby Jane" ,,Puhastus" ,,Kui tuvid kadusid" Mis mõjutas loomingut Põhiliselt mõjutas tema loomingut ta vanaema Sophie. Oksanen veetis oma vanaema juures palju aega ja kuulis kommunismi ajast. T...
Kalle maksmata Kati 65,00 kr Juta 16,00 kr Rein 42,00 kr Siiri maksmata Siim 45,00 kr htrite arv piirkonnas Nimi Sugu Vanus Perekonnaseis Elukoht Nimi Jaak Juurikas m 18 vallaline Pärnu Jaak Juurikas Mati Mets m 22 abielus Tallinn Mati Mets Riina Tamm n 19 vallaline Tallinn Riina Tamm Juss Uss m 20 vallaline Tartu Juss Uss Tiit Tee m 21 abielus Pärnu Tiit Tee Kati Karu n 18 vallaline Pärnu Kati Karu Teele Kaja n 23 abielus Tallinn Teele Kaja Jaan Jalakas m 24 vallaline Haapsalu Jaan Jalakas
· "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001; hääl) Kaljo Kiisal on abielust Zinaidaga tütar Riina. Riina abikaasa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Kaljo Kiisa tütretütar on poetess Elo Viiding. Achille Frezzato, "Kaljo Kiisa loov inimene" (Kaljo Kiisa filmide retrospektiivist San Remo filmifestivalil; tõlkinud Ülar Ploom) TMK 1985, nr. 12, lk. 7071 · Maris Balbat, "Lõppematu roll" (Kaljo Kiisa näitlejatööst) TMK 1993, nr. 4, lk. 2736 · Enno Tammer, "Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood". Tänapäev, Tallinn 2004, lk. 976
sissejuhatuses. Kui probleemideks olid nt. küsimused siis teema arenduses peavad alati olema nende küsimuste vastused. Ning viiendaks oleks kokkuvõte, milles ei tohi korrata sissejuhatuses olevaid mõtteid!!! Kokkuvõttes ütle lühidalt ära see millest oli põhjalikult juttu teema arenduses. JA NII LIHTNE SEE ONGI! NB! Kirjandi kirjutamisel ära kasuta võõramaist. Nt. Sõnelus Riina ja Mai vahel (halb) Riina ja Mai sõnelus (normaalne)
naisele (tollele küll taaskord mehe – ja mitte eesti mehe abiga). Kui mujal kõneldakse industrialiseerimisest ja selle seostest sotsiaalsete soorollide kujunemisega 17.–18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja. Eesti oli esimesi riike, kus naised said valimisõiguse, kohe 1920. aastal. Kodanlik – patriarhaalseks tituleeritud – ühiskond kestis meil paarkümmend aastat. Näited Kasutatud kirjandus Martinson Riina, 2014, http://www.oleteadlik.ee/feminismi-mojust-uhiskonnale/ 8.05.2014 Maripuu Eda, Oja Mare, Raja Riina, Somelar Madis, Teplov Sergei, Varik Maidu, 2006, ’’Inimene ja ühiskond’’ lk.109 Kristina, 2011, http://www.annaabi.ee/Referaat-feminismist-m58440.html 8.05.2014
I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd -...
aastat tööd Sipa noortega: korraldanud heakorrapäevi, suviseid töölaagreid, diskosid jne. A. Looring on SA Loodna Vabaajakeskus nõukogu liige. Sipa külavanem Peeter Paunmaa ja Sipa Naisselts on ühiselt korraldanud külapäevi, jaanipäevi, spordipäevi, uusaastaöö pidustusi jne. Sipa Naisseltsi tublid liikmed osalevad taidluskollektiivide töös.Sipa naisselt oma nobetate näppude abiga valmistavad seltsi käsitöönäituseid ja annavad edasi oma käsitöö- ja õmblemisoskusi; Riina Paisu tegeleb siiditrüki, savi, vitraažiga ning koob kangastelgedel suurepäraseid kaltsuvaipu; Egle Niinemets on aktiivne kaasaaitaja. Ansamblis "Cantare" laulavad naisseltsi liikmed Helja Kivastik ja Egle Niinemets, ansamblis "Hõbelõng" Koidu Metsaäär, Aili Järitsa, Helle Pärn, Helja Kivastik, Linetantsu juhendaja Gairy Salk on samuti naisseltsi liige, tema tantsurühma kuulub naisseltsi naistest Riina Paisu. Balaitiinotantsu harrastavad Gairy Salk, Riina Paisu.
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama. Lõpuks läksid kiusajad üle piiri ja poisid otsustasid kätte maksta. Joosep varastas oma isalt relvad ja
Ühel päeval otsustas Meelis põgeneda tema juurest ja minna linna, et saada vabaks. Ta pakkis endaga kaasa kahe päeva toidu ja hakkas liikuma Tallinna poole. Esimesel päeval ta jõudis kõndida 20km, õhtuks oli ta surm väsinud. Ta hakkas juba uinuma kui ta kuulis muusikat, see meeldis talle ja ta tahtis teada kus see tuleb. Tal oli uni kohe läinud ja ta liikus muusika poole. 500m kauguselt ta leidiski rändmuusikud kes lihtsalt mängisid aja viiteks. Neid oli seal 4: Pauno, Mauno, Riina ja Edgar. Meelis läks nende juurde ja hakkas kohe küsima nii pillide, muusikute ja nende lugude kohta. Meelis sai teada, et ka nemad on Tallinna poole teel. Ta otsustas ka nendega ühineda. Aga ta tahtis ka hirmsasti mingit pilli mängida. Peale väikest mõtlemist võtsid muusikud oma hobusevankrist välja löökpilli ja andsid meelisele. Nad hakkasid siis kõik koos mängima. Meelis mängis löökpilli, Pauno fiidelit, Mauno rebekki, Riina portatiivi ja Edgar mängis lautot. Järgmine
12.80 38012305495 Priit Count 2 Rain Rain Kodi 30.07.63 36307309479 Rain Rain Räämet 02.10.51 35110025019 Rain Count 2 Reeli Reeli Randrüüt 22.06.84 48406221506 Reeli Count 1 Rein Rein Meister 03.10.71 37110038893 Rein Rein Tosso 25.07.51 35107254839 Rein Count 2 Riina Riina Savest 11.01.77 47701117207 Riina Riina Riisalu 18.09.58 45809188076 Riina Count 2 Risto Risto Tedersoo 20.11.58 35811206143 Risto Risto Liiv 23.02.81 38102237841 Risto Risto Kuhi 11.09.64 36409114533 Risto Risto Kallakmaa 22.05.78 37805223040 Risto Risto Vaask 23.03.82 38203235664 Risto Count 5
Riina Udovenko, Infokorraldus Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus (SHZU.04.002): esimene kodutöö Tähtaeg – teisipäev enne loengut, st 1. aasta statsidel + 2. aasta AÜ dokumendihalduse suunal 29. september; 1. aasta AÜ rühmal 10. november. Kodutöö kirjeldus ja nõuded Käesoleva kodutöö sisuks on populaarteadusliku (esseelise) artikli analüüs. Valida on kolme teksti vahel. Vastata tuleb (a) üldistele küsimustele, mis on ühised kõigi kolme teksti puhul (küsimused 1, 6 ja 7) ning (b) valitud artiklit puudutavatele spetsiifilistele küsimustele. Kokku tuleb vastata seitsmele küsimusele. Kodutöö vastuste maht kokku on orienteeruvalt poolteist A4 (maksimaalselt 2 lk) 12- punktises kirjas.1 Pikem kodutöö ei vasta nõuetele! See tähendab, et igale küsimusele tuleb vastata kas märksõnade või lausetega omas sõnastuses. Tekstilõikude kopeerimisest või ümberkirjutamisest ei ole kasu – au...
firma Eesmärk: anda 21-25.05.2018; 32 tundi (4 EMI 512.00 + km Laine Simson personalitööks päeva) Personaliju Hinna sees Aime-Kersti Kelder vajalikke teadmisi htimise õppematerjalid, Riina Anton personalitöö Keskus kohvipausid Riina Vään funktsioonidest, OÜ Personalitöö töökorraldusest ja töösuhteid põhikursus reguleerivatest seadustest ning nõuandeid praktiliseks tegevuseks.
TALLINNA LINNAHALL German Land 8A ASUKOHT VALMIMISAASTA JA ARHITEKTID Raine Karp Riina Altmäe 1980 HOONE FUNKTSIOONID ENNE JA NÜÜD Osalised olümpiamängud Konverensid Kontserdid Jäähall Kohvik Ööklubi Praamiteenus AJALUGU Projekteerimine Ehitus olümpiamängud KIRJELDUS Väljast Seest VÄÄRTUSED Linnaruumi kujundus Mereäärne hoone Kultuuri kujundus KRITEERIUMID Silmapaistvus Haruldus Ohustatus
(Kirjaplank) Hr Endel Rebane AS Mets Luua 47 ___. märts 2000.a nr 3-7/19 12345 TALLINN Koostööpakkumine Austatud härra juhatuse esimees Tutvusime Teie poolt pakutavate toodete ja teenustega messil "Mets 2000". Oleme huvitatud pakutavate teenuste tarnetähtaegadest ja maksetingimustest ning sooviksime lähemalt tutvuda toodetavate kaubaartiklitega. Lugupidamisega Albert Jänes Juhatuse esimees Riina Ruut 634 6000
16.10.2013 Põhivahendite mahakandmine Alus: tegevdirektori 03. Oktoobri 2010. A käskkiri nr 6 ,,Komisjoni moodustamine" Koostanud komisjon kooseisus Esimees Liikmed Sisu... Akt on koostatud 2 eksemplaris 1. Üks raamatupidamisele 2. Üks tootmisjuhile Juhatuse liige Getter Luigas Liikmed Mai Karu Riina Võti Lisa: mahakantud põhivarade nimekiri 2 lehel
AS Värviline Roos Pr Riina Kallas Elektroonika OÜ Karlova 65-1 27.09.2015 nr 2-10 12345 Tartu Klaviatuuride tellimine Austatud proua Kallas Soovime tellida klaviatuure (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. Lugupidamisega Riin Siina Juhatuse liige Lisa: 2 lehel 2 eks Nimi [email protected] Kastani 45 Telefon 484 6666 Pangakonto: 12344 Tartu Faks 484 6667 1001033333333 SEB E-post: [email protected] Registrikood 1234567 Internet: www.roos.ee
Vastus: Variant 1) 5000*0,033=165() ; 5000+165=5165() ; Esimesel juhul saab ta tähtaja lõppedes kätte 5165. Variant 2) 5000/100*(2,5/2)=62,5() ; 5000+62,5=5062,5() ; 5062,5/100*(2,5/2)=63,28125() ; 5062,5+63,28125=5125,78...() ; Esimesel juhul on tähtaja lõppedes pangas rohkem raha. Eelised: rohkem raha. Puudused: Ei saa raha välja võtta (saab, aga siis peab trahvi maksma). · Riina paneb 10 000 eurot panka 2 aastaks tähtajalisele hoiusele liitintressimääraga 5%. Anne paneb ka 10 000 eurot 2 aastaks tähtajalisele hoiusele teise panka, kus lihtintressimäär on 5,5%. Kui palju on Riinal ja Annel 2 aasta pärast pangas raha? Vastus : Riina: LIITINTRESS! 10000/100*5=500() ; 10000+500=10500() ; 10500/100*5=525() ; 10500+525=11025() ; Riinal on 2 aasta pärast 11025. Anne: LIHTINTRESS
Ülane Vilumets. 1.Sisu:Tema kõnes oli arusaada,et kõne oli vähe argumenteeritud,kuna ta põhjendas väga vähe oma igat mõtet.Mõne asja juures oli kahjuks vähem seletust,ta hüppas ühest mõttest kiiresti teisele,kuid alati ta üritas oma mõtet argumenteerida.Mina arvan,et ta oleks pidanud rohkem oma mõtteid põhjendama,mul jäi segaseks paljud tema mõtted kuna ta liikus nende juurest kiiresti uue mõtte juurde.Tema paljud väited jäid tihti tõestuseta ja järelduseta,õige kõneleja viis oleks olnud selline,et ta oleks esitanud väite,siis oleks ta selle lahti seletanud,ja hiljem oleks tõestanud et see nii on ja siis sellest väitest järelduse teinud. 2.Ülane Vilumets kasutab „Logos” veenvus kanalit.Tema jutus oli väga palju väiteid ja fakte.Kuna tema kõne sisaldab nii sõnade valikut,tsitaate ja lugusid.Tema sõnavara oli selles kõnes väga suur ja lai kuid kohati tundus,et ta ei oska seda kõike ära kasutada. 3.Kõne stiil:Tema kõnes oli paigas parake...
Riinu oleks tahtnud, et Miina võtaks mehekes endale Karusta Hinnu, aga Miina ei tahtnud teda. Tammiste tuuleveski peremees Juhan oli juba surnud. Tema lesk oli sel ajal väikese veskiga ühes veel jalul küllalt, et mõni poissmees kahe käega Tammistesse peremeheks oleks heitnud. Riina oli nõistlik, ega tahtnud oma ainsale lapsele võõrasisa võtta. Miinal oli lühike päranduse aeg. Veski hakkas ta tasapidi vananema nt katus venis taha poole. Riina lootis, et kui Miina läheb mehele, saab ta endale veskisse, tugeva ja tööka mehe, kes siis veskit ülal pidama hakkaks. Hetkel töötas Riina sulastega. Üks oli joodik, teine pikasõrmemees, kolmandal veri sareve all jne. 15 aastat. Hinn aga asjatas Tammiste külas ja ehitas vana maja üles tagasi, arvati et ta teeb seda Miina pärast.Nii usin ja hoolas kui Hinn, ei olnud ükski veskiposs veel onud. Riina ikkagi lootis et saab endale hea väimehe nt Hinn. Hinn tegeles purjetamisega, ta
Vanaisal oli ka väga palju hobisid. Ta tegi ristpistes vaipu, ta oskas tikkida, õmmelda, kududa, talle meeldis fotograafia, ilmutas ise pilte. Ta kogus nädalakavasid, raamatuid, vanu filme ja muusika plaate. Minu vanaisa oli väga kangekaelne. Talle ei meeldinud arstid ja alati kui tal tervis halb oli siis ta ravis ennast ise kodus. Vanaisa suri 11. juulil 2004. aastal südamelihase infarkti. Sel suvel oleks ta saanud 72 aastaseks. 6. LÄHEDASTE MÄLESTUSED 6.1 Minia Riina mälestused Ilmarist Minia Riina (minu ema) mäletab, et Ilmar oli väga aus ja töökas mees. Tal oli väga palju sõpru ja tuttavaid, kes temast lugu pidasid. Kõige tähtsamale kohale tema elus kuulus perekond ja töö. Talle meeldis vabal ajal tegeleda aiatöödega. Tal oli oma kasvuhoone ehitatud, kus ta kasvatas kurke ja tomateid, mille oli ise seemnest maha pannud. Ta oli ka väga hea ehitusmees. Ta on mitu maja ise valmis ehitanud ja ka teistel abis käinud, kellel abi on vaja olnud.
asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi. Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb. Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla
Ametikohtumise ajakava 15.jaanuar- 16. Jaanuar 2014 aastal algusega kell 9.00 Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 1.päev 15. Jaanuar 9.00 saabumine, registreerimine Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 9.30 emafirma esindaja Albert Ajan Hollandist- nõupidamise avamine 10.00 finantsdirektor Riina Kasak- 2013. a. müügitulemuste esitlemine 11.30 kohvi ja söögipaus Dorbat catering 12.15 personalidirektor Maris Tamm- tulemustasude süsteemi muudatuste tutvustamine 13.45 kohvipaus 14.15 turundusdirektor Andres Avango- 2014. a turundusplaanide esitlemine 15.15 päeva lõpp 2.päev 16. jaanuar 9.00 saabumine, registreerimine Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 9.30 koolitaja Madis Teesalu- müügitulemuste suurendamise võimalused 11.00 kohvi ja söögipaus Dorbat catering 11
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar
Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Che...
Lühikokkuvõte „nullpunkt“ "Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust .probleemsest kodust ja halvast koolist pärit johannesest, kel õnnestus end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida hea jutuga. kuid peagi avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusesse taandanud. kui johannese elupüramiidi kolm peamist tahku - kool, sõbrad ja kodu kokku varisevad, mõistab et on taas jõudnud nullpunkti. nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. raamatu tegelased: Johannes- mina tegelane Riina - johannese tüdruk Kairi - Johannese väga hea sõbranna Zaiid – maffiosniku poeg Olav,Ege,Paul,Kreete- johannese õed-vennad Sasa- johannese parim sõber kellega tutvus kairi kaudu. Raimo,Bianka,Paula,S...
Elukoha vahetus Tutvumine Sasa ja Kairiga Populaarsuse kogumise skeem Suvi Kairi maakodus Suhe Riinaga Laulusõnade kirjutamine Uus kooliaasta, enesetõestus Uued sõbrad ja seiklused Kuulsuseks saamine Kodurahu taastamine Keskkooli edukas lõpetamine Noorukieas keskkooliõpilane Loominguline Tark Sügava mõttemaailmaga, "katkise" hingega Sõbralik Sihikindel Keskpärase välimusega Sportlik Aktiivne KREETE RIINA Johannese kaksikõde Imeilus Maailmaavastaja Sõbralik Suurte unistustega Sihikindel Tark Otsustusvõimeline Ilus Kohusetundlik Otsekohene Heasüdamlik Paigalpüsimatu SASA KAIRI Muusikaarmastaja Aktiivne Hea lauluhäälega Sõbralik Unustaja, hajameelne Ettenägelik Rikas Hoolitsev
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtlus ja äriplaani loengu protokoll Mõdriku 04.11 2014 nr 3-2/28 Algus kell 14.15, lõpp kell 17.30 Juhatas Liivika Ivanov Protokollis Maret Jõgar Võtsid osa: 27 õpilast ( LISA 1 ) Puudusid: Stiven Danilov ja Tiit Jõe PÄEVAKORD: 1.Esitluste esitamine 2.Frantsiisiettevõtte tundmine 3.Mõistete seletus 1.KUULATI: Õpilased pidid tegema loenguks valmis tagurpidi ajurünnaku moodulil esitluse.Ettekanne oli vabal valikul, kas powerpoindi esitlusena, teatrina või joonistades tahvlile. Esimeses loengu pooles esitlesime ettekandeid. Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loeng...
Mitmuse osastav 1) -id a) 3-silbilised sõnad (silpe arvestatakse omastavas käändes) nt. õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid
Antoni kirjutatud lood on täis kergemeelsust, enesekesksust ja silmakirjalikkust, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
