50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andrekas
Õppematerjali autor
talvist keskpäeva. Kustas läks Kaarliga koos Tuisule. Sealt kutsuti talle linnast auto järgi. Ka Tooni tundis käe pärast muret. Kustas käis enne auto saabumist ka Võrkel oma õnnetusest rääkimas ja jõudis just lõpule, kui auto saabus ja ta linna viis. Linnas ei andnud arstid talle just palju lootust ja vihjasid, et ta võib käest ilma jääda. Kustas mõtles, et kui tal käsi ära võetaks saaks see lugu Hildega ometi lõpu, sest Hilde polnud selline nagu näiteks Tooni, kes ei vaata vigadele. Palatis ajas ta ''kollase'' mehega juttu, kellel oli maohaigus. Lõpuks lõigati tal üks sõrm ära, käele anti veel lootust. Ja käsi paraneski, kuigi sõrmi oleks pidanud kohendama, kuid Kustas ei lasknud. Kaarel helistas ka haiglasse ja küsis kuidas Kustasel on. Palatis aga vahetusid ühed haiged teiste vastu ja kätte hakkas jõudma kevad. Kustasel oli haiglas igav, vahel luges
- külla saabus Vootele, kes kõik maha rahustas ja hiietarka hulluks pidas, ema käis välja idee, et viia ohverduseks vaid üks ainus hunt, temastki saab palju verd, tervet karja hukates reostaks see järve rohkem kui üks täis, Vootele keeldus aga üht-ainsamatki hunti kaasa võtmast ja lubas Ülgasega rääkima minna, Leemet tundis kergendust ja jagas tänutäheks onuga öökullimune - Leemet ei uskunud haldjatesse ja püüdis Ülgast veenda, et lugu järvehaldjast ja metsa üle uputamisest on lollus ja kõik on vaid ilus muinasjutt, mida on tore uskuda, aga see ei ole kindlasti väärt kogu hundiharja tapmist, Ülgas oli väga ärritunud onu Vootele seisukohtadest, Vootele jäi endale kindlaks ja keeldus huntide järele minemast, mispeale Ülgas ärritus ja noaga onu kallale kippus, Vootele oli aga kärmem ja hüppas eest ning hammustas Ülgast, käskis tal maha rahuneda ja paar päeva puhata, Vootele pesi järves suu hiietarga verest
SPARTACUS 1. PEATÜKK Jutustus algas 10. Novembril 675.aastal (78.a. e.m.a.). Enam kui sada tuhat kodanikku oli kogunenud Suurde Tsirkusesse vaatama Lucius Cornelius Sulla Õnneliku, Itaalia valitseja poolt korraldatud gladiaatorite võitlust vaatama. Kuna vaatemängud kestsid tunde, tõi lihtrahvas pidustustele oma toidu kaasa. Ülipeened ja tähtsad rahameeste, ratsanike ja patriitside perekonnad kogunesid elavalt vestlevaisse gruppidesse. Triumfivärava lähedal kolmandas reas istus kahe kavaleri vahel haruldaselt ilus naine, Valeria. Alles mõni kuu tagasi oli Valeria hüljatud oma mehe poolt. Teda peeti ka kombelõdvaks naiseks. Kummalgi pool Valeriat istusid Aelvius Medullius ja Marcus Decius Caedicius. Viimane raiskas poole oma päevast maitsvate roogade nautimisele ja teise poole pühendas ta mõtteile õhtusest söömaajast. Nende juurde tuli hiljem ka Quintus Hortensius, kes oli kuulus oma kõneosavuse
piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud
Penn tahtis Marialt ühte kläuhhi (kanget alkoholi), kuid Maria ei andnud, sest nad on ju alles alaealised. Maria andis neile lurri õunaveini. Pidevalt käisid kümnendikud kuskil joomas, kuid see oli väga riskantne, sest riskiti koolist välja viskamisega, kui Wikman juhuslikult oleks teada saanud. Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus, sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas. Jaak rääkis asjast ning Laasik oli nõus
Pukspuule auku pähe rääkimas. Penn tahtis Marialt ühte kläuhhi (kanget alkoholi), kuid Maria ei andnud, sest nad on ju alles alaealised. Maria andis neile lurri õunaveini. Pidevalt käisid kümnendikud kuskil joomas, kuid see oli väga riskantne, sest riskiti koolist välja viskamisega, kui Wikman juhuslikult oleks teada saanud. Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus, sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas. Jaak rääkis asjast ning Laasik oli
Penn tahtis Marialt ühte kläuhhi (kanget alkoholi), kuid Maria ei andnud, sest nad on ju alles alaealised. Maria andis neile lurri õunaveini. Pidevalt käisid kümnendikud kuskil joomas, kuid see oli väga riskantne, sest riskiti koolist välja viskamisega, kui Wikman juhuslikult oleks teada saanud. Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus, sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas. Jaak rääkis asjast ning
omaenda kätega. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste hiilgav tõug. Raudne tõug on see tõug, mis praegu maa peal elab. Inimesed on kurjad ja muutuvad järjest kurjemaks. Need kaks legendi ühinevad siiski ühes punktis. Kuldse ajastu jooksul valitsesid maal ainult mehed, hiljem lõi Zeus ka naised. Zeus valmistas inimestele kurjuse. Neiu oli pealtnäha veetlev ja kena (nimi oli Pandora), temast põlvneb naissugu. Teine lugu Pandorast on, et õnnetuste tulv tuleb tema uudishimust. Jumalad kinkisid talle laeka, millesse igaüks oli pannud midagi halba ja keelasid seda avada. Pandora aga oli väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tulid välja nuhtlused ja mured inimsoole. Pandora lõi kohe kaane kinni, kuid oli juba hilja. Laekas oli ka üks hea asi lootus (Elpis). Nüüd pööras Zeus tähelepanu patusele endale. Zeus oli unustanud võla, mis ta võlgnes Prometheusele abi eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid