Broom · Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, · mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine
kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng – materjalid. Kruusast savini. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaadivaesem (5-30%) rähkmoreen. Dolomiitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali – kvartsi. Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena
edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides esinevate muldade punakaspruun värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest.
Puuliikide määramine Kiirmääramine OKASPUUD Puit on ehituselt väga ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest. I Lülipuit esineb: 1) vaigukäigud esinevad: LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND: lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad: KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. II Lülipuit puudub: 1)vaigukäigud esinevad: KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei
NAISTE MEESTE JALANÕUD KOTID Sügis-Talv 2010-11 Anastassia Smelova Maria Vorobjova RR71 NAISTE JALANÕUD MATERJALID: Suède (seemisnahk) Loomamuster Karusnahk Samet NAISTE JALANÕUD VÄRVID: Punane Punakaspruun Madal, peenike konts Massivne konts Reljeefne Platvorm kummitald + kõrge konts Täistald NAISTE JALANÕUD Rihmad Paelad Nöörid Lühikesed poolsaapad Ülepõlve saapad The Wall Street Journal Ugg saapad NAISTE KOTID Punakaspruun Punane Loomamust er NAISTE KOTID Lühike sang Üleõlarihm Karusnahast elemendid MEESTE JALANÕUD Klassika MEESTE JALANÕUD Casual MEESTE JALANÕUD Vabaaeg
Need mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, mille ülemine kiht on kergema (saviliiv või liivsavi) ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. MULLA LÄHTEKIVIMID. Lõuna-Eesti aluspõhjakivimiks on liivakivi. Mulla lähtekivimiks on liustikusetted: kogu mullatüsendi piires punakaspruun või pruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Selles moreenis domineerib kohaliku aluspõhja , devoni materjal, millele mõnel juhul lisandub mitmesuguste osakaaluga Põhja -Eestist jääga kaasa toodud karbonaatkivimite ja raudkivimaterjal. Kohati on see moreen 0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas tolmja saviliiva või liivaga. Sel juhul on tegemist kahekihilise lähtekivimiga. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb
pinnakatte tüsedus alla 5 m Märjamaa lainjad tasandikud, KeskDevoni ladestik madalikud. Jõesetted liivakivi, savi, mergel. jõe ümbruses. kahkjad leetunud veebruar: 6C ja Tartu Punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen, Jääajajärgsed järved ja voorestikud. Pinnakatte mullad saviliiv ja liivsavi. ca.
5 kuni 5,5 keermega läikiv kollane mm) koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa. Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Teo keha on hele kahvatukollane või kreemjasvalge. Kõrge kuhikja 5–6-keermelise kojaga liik. Koda on enamasti ühevärviline hallikaskollane kuni hele punakaspruun, nõrga mati 10 – 19 mm 13 – 23 mm läikega. Harvem võib leida ühe (enamasti 16 – 17 (enamasti 18 – 20 PÕÕSATIGU pruuni vöödiga vorme. Koda on mm) mm) üsna läbipaistev: elusal teol võib läbi koja näha siseelundite liikumist ja tumedamaid laike. 5–6 keermega koda on kuhikjas, kuid suhteliselt madalam kui põõsateol. Koja värvus:
2 1.2 Näide kiirmääramisest OKASPUUD Puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest Lülipuit esineb: Vaigukäigud esinevad LEHIS Lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud puuduvad KADAKAS Erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad. Maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. Lülipuit puudub: Vaigukäigud esinevad
Selle sajandi esimesel poolel oli ta Eestis levinud saartel ja PõhjaEestis ning mujal ainult vähestes kohtades. 3. SALUVÖÖTTIGU on väga silmapaistva kojaga liik. Koja laius 1825 mm (enamasti 2223 mm) ja kõrgus 1222 mm (enamasti 1718 mm). Koda on 5,5 keermega, harilikult särav või helekollane, vahel roosakas, läikiv, 05 pruuni vöödiga keermetel. Väga varieeruva värvusega liik. Suue on pisut välja venitatud, ovaalne. Suudmeserv on pruun, huul punakaspruun. Naba on suletud. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. See tigu elab enamasti lopsaka taimestikuga parkides, aedades, metsades, ronib sageli puudel. Eestis on ta üsna haruldane. 4. VÕSAVÖÖTTIGU sarnaneb eelmise liigiga. 5 kuni 5,5 keermega koja laius on 1422 mm (enamasti 1921 mm) ja kõrgus 1017 mm (enamasti 1516 mm). Läikiv kollane koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa
Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp. hoida hapusid toiduaineid. Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht: Al2O3 polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja · seismisel niiskes õhus kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. · kuumutamisel tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3 Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3
1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast? a) Vitamiinid b) Mineraalained c) Kiuained d) Vesi 3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks? a) Kevadkogrits b) Kukeseen c) Kaseriisikas d) Austerservik 4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun, voldiline ning mügarlik? a) Kuuseriisikas b) Kevadkogrits c) Austerservik d) Kaseriisikas
Orava käpajäljed näevad välja sellised: ORAV Oravat hüütakse ka käbikuningaks. Orav on imetaja. Ta on 20-25 cm pikk ja kaalub 170-400 grammi. Orava saba on kohev ja kaetud pikkade karvadega. Orav on suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Talvel on oraval ka ,,kõrvapintslid". Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised. Nad söövad seemneid ja pähkleid, marju ja seeni. Aga neile maitsevad ka teod, linnumunad ja isegi linnupojad.
kuivendamine. Negatiivne mõju- erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st saastamine) 3. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad. . 4. mustmuld- metsarohtla- ja rohtlavööndi mullatüüp; huumusrikas ja paksu huumushorisondiga (kohati üle 1m) teralise struktuuri ja suure veemahutavusega toitaineterohke liivsavi- ja savimuld. Punamuld- punane ja punakaspruun huumusevaene muld, mis sisaldab rohkesti raja-ja alumiiniumiühendeid; levib lähistroopikas, troopikas ja ekvaatori lähedal. Leetunud muld- lubjavaesel lähtekivimil (liivasel alal) kuiv või parasniiske muld. Iseloomulik on happeline reaktsioon ning valkjashall leet- e väljauhtehorisont, mille all on punakaspruun liikuvate huumusainete-alumiiniumi-ja rauarikas sisseuhtehorisont. Jaguneb leedemullaks (huumushorisont puudub) ja leetunud mullaks(õhuke huumushorisont) MÕISTED:
Metskits, ladinakeelse nimetusega Capreolus capreolus on metskitse perekonda kuuluv sõraline. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emaseid aga lihtsalt kitsedeks. Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka ja saleda kehaga ning peente jalgadega. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomadel on sarved ja nad võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits toitub taimedest, puude ja põõsaste okstest, kuid ei põlga ka samblaid ja samblikke. Me...
eritunnuseks on sõrgadel paiknev valge Iseloomustus või sinakasroheline ovaalne laik Kasvab jõevähist kiiremini Keha pikkus kuni 18 cm, tavapärane 6-9 cm Värvus sinakaspruun või punakaspruun Sigimine Jõevähk Signaalvähk Plajuneb sugulisel teel Sugurakud valmivad isastel igal aastal ja emastel tavaliselt üle aasta või üle mitme aasta Suguküpsus jõuab kätte 3-4 aastaselt Paarituvad septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 oC ringis Toitumine Jõevahk
METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE. KAALUB 170 ... 400 GRAMMI. ELAB EELKÕIGE KUUSE- SEGAMETSADES JA PARKIDES. SÖÖVAD PÄHLKEID, MITMESUGUSETE TAIMEDE SEEMNEID, AGA KA LINNUPOEGI,-MUNE JA TIGUSID. ORAV SUVE TEISEL POOLEL KORJAVAD ORAVAD ENDALE TALVEKS TOIDUVARUSID, MIS PEIDAVAD PUUÕÕNDE VÕI SAMBLA ALLA. KAKS KORDA AASTAS SÜNNIB TAL 4-5 POEGA, KES ON SÜNDIDES PIMEDAD JA PALJAD. VAENLASTEKS ON METSNUGIS JA KANAKULL. PÕDER
METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE. KAALUB 170 ... 400 GRAMMI. ELAB EELKÕIGE KUUSE- SEGAMETSADES JA PARKIDES. SÖÖVAD PÄHLKEID, MITMESUGUSETE TAIMEDE SEEMNEID, AGA KA LINNUPOEGI,-MUNE JA TIGUSID. ORAV SUVE TEISEL POOLEL KORJAVAD ORAVAD ENDALE TALVEKS TOIDUVARUSID, MIS PEIDAVAD PUUÕÕNDE VÕI SAMBLA ALLA. KAKS KORDA AASTAS SÜNNIB TAL 4-5 POEGA, KES ON SÜNDIDES PIMEDAD JA PALJAD. VAENLASTEKS ON METSNUGIS JA KANAKULL. PÕDER
Siirdemetallid Siirdemetallid Teisisõnu d-elemendid Perioodilisustabeli B-rühma metallid Kõvad metallid Kõrge sulamistemperatuur Värvus hõbevalgest terashallini Nt raud, vask, tsink Raud Tähtsaim siirdemetall 4.perioodi VIII B-rühmas Põhilised oksüdatsiooniastmed II ja III Suhteliselt õhuke metall Korrodeerumisel vees või niiskes keskonnas tekib raua pinnale kohev, poorne, punakaspruun roostekoht Kõrgemal temperatuuril raud põleb Organismis vajalik hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks Sulamistemperatuur 1 538 °C Vask Kaks stabiilset isotoopi Normaaltingimustes tihedus 8,9g/cm³ 4.perioodi I B-rühmas Sulamistemperatuur on 1083 °C Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Plastiline metall Hakati kasutama u 10 000 aastat tagasi Üks esimesi inimkonna poolt kasutatud metalle (vask + tina = pronks) Relvad, ehted, raha jne
Espresso Üks keerulisemaid ja raskemaid kohvi valmistamise meetodeid, mille õnnestumiseks peavad nii valmistaja kui masin täitma hulga tingimusi. Et valmistada perfektset espressot, on vaja et masina veetemperatuur oleks vahemikus 88-92C. Masin surub vee 9-baarise survega läbi 7-grammise kokkupakitud ja peeneks jahvatatud kohvi. Vamimise aja ettenähtud vahemik on 25-30 sek. Vesi moodustub kohvist 98,5%. Ideaalse espresso tunneb ära pinnale tekkiva crema järgi. Mis on värvuselt punakaspruun ja tihe. Kui crema on liiga hele, liiga õhuke või liiga tume, siis ei ole espresso valmistatud õigesti. Perkolaator Perkolaatorisse kallatakse külm vesi ja kahe sõela vahele pannakse jämeda jahvatusega kohv. Vesi tõuseb kuumenedes toru mõõda üles ja valgub läbi kohvi tagasi. Kohvi aroom kaob. Lahustuv kohv Naturaalsed kohvioad röstitakse ja jahvatatakse. Jahvatatud kohvist valmistatakse väga kange kohvikonsentraat, millest eemaldatakse vesi. Seejärel tekib kas kohvi puru või
Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma
muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen
ÜHENDID PRAKTIKS · HAPNIK vajalik põlemisprotsessides (põlemine on ühinemine hapnikuga), sh hingamisel · VESINIK plahvatusohtlik gaas, väga kerge, tulevikukütus · OSOON veepuhastusjaamades (väga tugev oksüdeerija atomaarne hapnik vabaneb) · ARGOON elektripirnides intertse keskkonna tekitamiseks · LÄMMASTIK väga stabiilne molekul (tugev kolmikside) · KLOOR mürgine kollakasroheline gaas · BROOM ainus vedel mittemetall, punakaspruun · VÄÄVEL põletatakse nt kasvuhoonete ja keldriruumide desinfitseerimiseks, tekib SO2 · JOOD meditsiinis haavade desinfitseerimiseks ..... 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 punakaspruun mürgine gaas · N2O naerugaas · CO2 tekib täielikul põlemisel, ei põle ega soodusta põlemist, tulekustutites · CO väga mürgine, tekib mittetäielikul põlemisel · H2O2 vesinikperoksiid, haavade puhastamiseks, hapniku saamiseks
karedaks) 9. Sookask pehmed ja karvased oksad. 10. Hõberemmelgas karvane Pungad on nagu pardinokad, liibuva kujuga 11. Leinaremmelgas painduv, kollane vars 12. Harilik pärn kollakaspruun, koor on paljas Oks on võnklik, pung on punakaspruun 13. Suureleheline pärn karvane oks, koor on pruunikam, noored võrsed võivad punakad olla 14. Harilik haab läikiv koor, liibuvad suuremad pungad, pung on sale ja sihvakas, punga ots on terav. 15. Harilik toomingas koor pruun, teravatipulised koonilised pungad. Pungad liibuvad ja väikesed. Eriline lõhn! 16. Harilik jalakas tumedad teravkoonilised ümarad mustjaspruunid pungad, suur pungaalune kolmnurk. Oks võnklik! 17. Künnapuu - kollase pruunikirjud...
all tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leostunud mullad Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veereziim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont
Sotsiaalmaks vs. seamaks Sotsiaalmaks ja seamaks on küll elus täiesti erinevad asjad ning neil on erinevad tähendused saab nende vahel tuua paralleele ja võrdlusi. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Seamaks või maks üldse on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Peale sotiaalmaksu on olemas ka palju teisi makse tulumaks, käibemaks, aksiis see vastu seamaksale lisaks veel veisemaks ja meile kõige tähtsam inimese maks. Sotsiaalmaks tuleb siis tööandjalt, kes maksab töötaja pealt 33%. Seamaks on algselt juba sea organismis looduse poolt loodud. Kui sotsiaalmaks varustatakse maksumaksjate rahadega siis seamaks varustatakse verega,
Mullastik Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed,
Broom • VII A-rühma mittemetall • Järjenumber: 35 • Aatommass: 79,904 Broomi nimetusi teistes keeltes: Ladina keeles: Bromum Horvaatia keeles: Brom Prantsus keeles: Brome Itaalia keeles: Bromo Vene keeles: Бром Füüsikalised omadused • Terava ärritava lõhnaga, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik • Toatemperatuuril lendub pruuni auruna – Broomiaurud on oranžpruuni värvusega, terava lõhnaga, ärritavad limaskesta – Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust • Keemistemperatuur: 58°C • Külmumistemperatuur: -7°C • Tihedus 3,1 g/cm3 Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi
sisseuhtehorisont ja lähtekivim. [6] Gleistunud näivleetunud muld LPg Profiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg. Huumushorisont, näivleetunud gleistunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont ja mulla gleistunud lähtekivim. Huumushorisont, gleistunud amorfse raua akumulatsioonihorisont, gleistunud näivleetunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim Nõrgalt (ajutiselt) liigniiske muld. Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun liivsavimoreen. Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus Põllumassiiv on suhteliselt piklik ning kandilise kujuga, asub Rahinge järve lähedal, tee ääres. Ümberringi on samuti põllumaad ning mõningad elamuhooned. Terve põld on kaetud keskmiselt raudkiviveerisega ja kivisusega (kivide suurus 20-40cm). Põllul esineb viis erinevat liiki mulda: 1) Gleistunud leetjas mulla (KIg) lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen
Halogeenide avastamine Helen Kauksi 10c Fluori- F avastamine Fluor oli elemendina ühendite koostises tuntud juba18.sajandil Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Esimest korda saadi Teine tase vaba fluori1886.aastal Kolmas tase vesinikfluoriidi Neljas tase Viies tase elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Kloori- Cl avastamine 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele , et Klõpsake soolhape annabjuhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase kuumutamisel Kolmas tase mangaanperoksiidiga Neljas tase kollakasrohelise gaasi Viies tase kloori. Kloori- Cl avastamine Kloor ei leidnud kohe kasutamist. Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis. Esimese maai...
Kõrbe elustik Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. klass Gürsa Vipera lebetina Gürsa... emased kuni 1,3 m ja isased kuni 1,6 m pikad kuni 2,0 kg rasked suur madu tömbi ninamikuga ja teravalt väljaulatuvate oimunukkidega peaga silmaülised soomused väikesed jäme ja lühike kere on hallikasliivakarva või punakaspruun piki selga on tumepruunid või oranzid laigud pea on ühetooniline Gürsa... gürsad paarituvad aprillis või mais munetavate munade või vastsündinute arv on 1520 gürsa muneb ja sünnitab elusaid järglasi munadest väljunud noored on 2324 cm pikad ja 1014 g rasked Levila... Maroko, Alzeeria lõuna pool Atlase mäestikku, Tuneesia, Liibanon,
Kasutatakse peamiselt paberi ja kangaste valgendamiseks ning pestitsiidide, kemikaalide, kummi ja lahustite valmistamiseks Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid Kloor gaasilisel kujul Broom Puhtal kujul on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aga kloorist aktiivsuse poolest Kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides, värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel Broom vedelal kujul Jood Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena
edasi kantud suuri kive nimetatakse rändrahnudeks. Soojematel perioodidel jää sulas ja taandus ning selles olev kivimmaterjal settis ning kuhjus maapinnale. Liustikujääst välja settinud eri suurusega osakestest koosnevat setet nimetatakse moreeniks. 6. Miks on Eestimaa pinnakatte peamiseks materjaliks moreen? Kuna Eesti oli mandriliustikuga kaetud ning sellest settis peenike kivimaterjal. 7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole merepinda. Nõgu- Ngetaiivne pinnavorm. (jõgi) Tasandik- Kõrgem, kui madalik. Org- Negatiivne pinnavorm. Küngas- mandrijää tekkeline. Kiltmaa- Kõrge tasandik. (al'a 500m) Voored- On tekkinud mandrijää kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel
Joonis. Teise rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem. Punktiirjoonega näidatud analüüsi käik, juhul kui A ja B alarühma uuritakse eraldi. Teise rühma katioonide tõestusreaktsioonid Käesolevas praktilises töös analüüsitakse II rühma katioonide A- ja B- alarühma eraldi. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga konts. HCl- ga, lisatakse 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna Cd...
Seega põhjustab periooditi esinev ülavesi neis muldades gleistumist. Lessiveerumine omakorda soodustab veelgi sissuhtehorisondi rikastumist väikeste mullaosakestega ja selle dreenivuse halvenemist. Mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on peamiselt punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Enamus on kasutuses põllumaana (Eesti muldadest) Gleistunud kahkjad mullad - LPg Reljeef: lainjad moreentasandikud ja voored. Mulla lähtekivim on kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Mulla reaktsioon profiili ülaosas on nõrgalt happeline või neutraalne. Metsana paraniiske, veega varustatus hea (Kõlli, 2000). Deluviaalmullad - D Parasniiske deluviaalmuld paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. Nendel aladel toimub ka mulla ärauhtumine, kuid pealeuhtumine on alati suurem, mistõttu materjal akumuleerub. Lõimiselt on nad reeglina kergemad kui sama nõlva erodeeritud mullad
KI- leetjas muld Muldade oluliseks tunnuseks on selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Profiili alumises osas toimub gleistumine. Sageli esineb Btg horisonti. Kujunenud on tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul. Esineb sinakaid ja hallikaid gleilaike ning roostetäppe. Rähk ning veeris on pude ning kollaka värvusega. Lähtekivimiks on üldiselt kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Mullaelustiku kiht on üpris tüse, ainuke mis piirab bioloogilist mitmekesisust on mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Samas sobib selline muld väga hästi taimekasvatuseks, sest taimede jaoks on olemas sobiv pH tase, mis jääb vahemikku 5,8-6,1. Üldiselt on leetjad mullad head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Seal saab kasvatada kõikide kultuuride 4 taimi
HARILIK KADAKAS (j u n i p e r u s c o m m u n i s ) 8.a Jaanis Malve HARILIK KADAKAS Rahvasuus ka; kadagas kadajas katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad ne...
oksüdeerub väävelhappeks N-lämmastik keemiliselt väheaktiivne kõrgel temp aktiivsem maitseta, lõhnata, värvuseta gaas vees üsna vähe lahustuv õhust veidi kergem saadakse laboris eelkõige ammooniumnitriti(NH4NO2) kuumutamisel Ammoniaak NH3 lahustudes vees hüdraatub, tekib ammooniumhüdraat NH3*H2O lämmastikuoksiidid: NO värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt lahustumatu, NH3 oksüdeerimisel NO2: punakaspruun terava lõhnaga mürgine gaas, tugev oksüdeerija, vase reageerimisel lämmastikhappega N2O: neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, naerugaas, narkoos äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub hapniku toimel lämmastikhappeks taimede juurtel tegutsev mügarbakter on teine looduslik lämmastiku siduja lämmastikväetised, taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil tööstusprotsessidel ja masinate heitgaaside koostises lämmastikoksiidi, mis tekitab happevihma
Lapse Õiguste Konventsioon & Tansaania Lota Pung 8b 2011 Lapse õiguste konventsioon · Jõustus 1990 · 193 riiki on kinnitanud · Kehtib üle 2 miljardi lapse jaoks · Tagab lapsele 10 õigust · Võideldi 25a selle saavutamiseks · 8.4 miljonit sunnitööl · 1.2 miljonit inimkaubanduses · 21 miljonit põgenikku ilma kindla koduta · Esimene "Lapse õiguste isa"- Janusz Korczakil Janusz Korczakil · Sõnastas I maailmasõja ajal 3 põhiõigust · 1911 vaeslaste varjupaik Lapsed haldasid varjupaika ise · 1919 nõudis ta USA, Suurbritannia ja Saksamaa pedagoogide toel lastele oma põhiseadust · 5a hiljem- Genfi Laste Õiguste Deklaratsioon Tappev ebausk · Tansaanias 150 000 albiinot · Suures ohus, sest neid kütitakse · Albiinode kehaosi peetakse õnnetoovaks · Vajavad kaitset päiksese...
Harilik vaher läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras Vaher on ühekojaline lehtpuu. Ta kasvab kuni 30m kõrguseks ja ta elab umbes 150-300 aastat. Vars on noorelt punakaspruun, nõrgalt läikiv, sile ja vanemas eas kattub tumehalli peenerõmelise korbaga. Vahtra lehed on suvel tuhmrohelised, aga sügisel muutuvad need värviliseks. Lehed on umbes 5-25cm pikad ja vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osadel neist puudub emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi. Vaher õitseb kevadel enne lehtimist ja ta on putuktolmleja. Vahtral on jaguvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks
Enamus inimeste kõht peab siiski rohkem lugu valmis ehk praetud või muul moel küpsetatud seentest. Harilikust kivipuravikust saab valmistada maitsvat toitu mitmel moel. Üks asi, kuidas saab valmistada on hautada. Eelnevalt keeta pole vaja. Säilitamiseks sobivad väga hästi külmutamine ja viiludena kuivatamine. Männi-kivipuravik Männi-kivipuravik ehk boltus pinophilus.Kuivades palumetsades üldine ja sage männi- kivipuravik on harilikust kivipuravikust tumedam punakaspruun ja muhkliku pealispinnaga. Männi-kivipuravikul on lühem, paks ja nuijas jalg. Selle jalapind on punakaspruun ja sellele on tihe ning hele võrkmuster. Torukesed on alguses valged, hiljem kollakasrohelised, poorid on sageli pruunikad. Viljaliha on valge, vahetult kübaranaha all on punakaspruun. Männi-kivipuravik on maheda pähklimaitsega. Männi- kivipuravik võib mõnikord alata varakult, lausa juulis-augustis. See seen on üpris kiire kasvuga ja on mõne päevaga iganenud
Metsavarud-looduslikud metsad, kust saadakse puitu ja muid vajalikke hüvesid Metsamajandus-majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega Metsakasvatus-taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Väärispuud: Mammutipuu - okaspuude kuningas, võimsaima tüvega puu (taval. 50m, kõrgeim 89, läbimõõt 12,3m), punakaspruun puit, mädanemisekindel, levinud Põhja-Ameerikas. Ranniksekvoia -lähedane mammutipuule - 112m, kuni 1400 a vana Kõvad okaspuud: · eebenipuu - igihaljas lehtpuu, pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas · raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis · mahagonipuu - mööblipuu, kaneel-, punakaspruun, levinud Ladina- Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I)
esineb mulla erosioon või pealeuhe, lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad uued setted, üleujutatavad või õhukeste muldadega madalad rannikualad. Tugeva tehnogeense mõjuga alad puistangud, karjäärid, songermaad. Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) v1sl/v1ls (raske savilliv ning raske liivsavi). Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A-nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.). Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte järgi eristatakse õhukesi keskmise sügavusega ja sügavaid leostunud Kujunenud 2-kihilisel lõimisel (liivad ja saviliivad liivsavidel või liivsavid rasketel liivsavidel ja savidel), nõrgalt liigniisked. Alumise lõimisekihi pinnal (30-70 cm sügavusel) ja selle
mulla lähtekivim Gleistunud leetjas muld( Klg)- A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leetjad mullad - Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. . Leostunud mullad- Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall,
Fosfor-P (kr.k. phosphoros valguskandja) FOSFOR Keemiline sümbol: P Järjekorra nr. : 15 Massiarv: 30,9738 Allotroobid: valge, punane ja must fosfor Stabiilseim o.-a. : +5, lisaks ka +3 ja -3 Valge fosfor helendub Leidumine looduses ja saamine Leidub ainult ühenditena fosfaadid ja apatiidid Põhiosaks kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2 apatiit fosforiit Allotroopia Erinevad üksteisest tunduvalt Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR Kõige püsivam ja vähemaktiivsem Vähelevinud Saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor Keemiliselt väga aktiivne Õhus kergesti isesüttiv Pimedas helenduv Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all Küüsl...
töödeldavad, nad on palstsed. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada, painutada, nendest saab sepistada vajaliku kujuga esemeid. · Metallide kui materjalide puudused võrreldes teiste materjalidega paljude metallide vähene keemiline vastupidavus väliskeskkonna mõjutuste suhtes. (Nad kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Raua pinnale tekib punakaspruun poorne roostekiht, vask muutub seismisel hallikasreholiseks. Hõbe tumeneb õhu käes pikkamisi.) Nad ei ole püsivad. · Korrosioon on metallide hävitamine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon Alumiiniumi, tsingi ja kroomi korrosioon. Hapnikuga kokkupuutudes tekib rauarooste, see Hapnikuga kokkupuutudes tekib teihe ja tugev on habras. oksiidikiht, see tekistab selle all oleva metalli
Orav (Sciurus vulgaris L ) Regiina Männiste Valgamaa KÕK KVK-1 2009 Sisukord: Orava välimus Toitumine Pesaehitus Sigimine Pojad Koht ökosüsteemis Otsingumootorid Kes on orav ja milline on tema välimus: Orav on imetaja. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid. Orav peidab toiduvarud puuõõnde või sambla alla, kust need hiljem lõhna järgi üles otsitakse.
Eriti iseloomulik parasvööndi rohtlatele.Huumus mulla keerulise ehitusega orgaaniline aine. CO2, vesi ja ammoniaak-muld paneb sellest huumuse kokku. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine huumuseks. Pikk ja kuiv suvi, kui sajab on vee erosioon(uuristumine + ärakanne). vihmametsade mullad- väheviljakad. Temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine. Ferraliitmuld huumus- ja toitainetevaene punakaspruun muld troopikas ja lähistroopikas, sisaldab palju raua- ja alumiiniumiühendeid. Väga kuum ja palju niiskust. Kõik protsessid toimuvad kiiresti. Humifitseerumine. Kaitse ja hävimise probleemid: 1)muldade bioloogiline degradatsioon-olukord, kus mulla orgaanilise aine lagunemine on kiirem kui selle lisandumine mulda; see põhjustab huumusesisalduse ja mullaviljakuse vähenemist. 2) Muldade hapestumine- happevihmad, mulla reaktsiooni muutumine happeliseks, pH langeb alla 5,6.
Hiljem hakati kasutama ka silmade inkrusteerimist mis tähendab, et vastavasse silma süvendisse pandi teine materjal. Juba sumeri aegadel pandi valitsejalosse valvama inimpeaga härjad või lõvid. Need tekitasid igas sisenejas aukartust. Maal oma süzeedelt sarnanes reljeefiga. Algul maaliti lubjaseguga kaetud pinnale mustad kontuurid ja siis täideti need teiste värvidega. Enamasti kasutati erksaid värve. Põhilised värvid olid punakaspruun, ultramariinsinist, musta, valget, roosat ja helesinist värvi. Mesopotaamia eripäraks oli värvilistest glasuuritud tellistest dekoor, mille parimaks näiteks on Istari värav. Märkimisväärne on oskus kujutada mõlemat õlga külgvaates.
mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud. Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust. Pinnakunst Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
