Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jalanõud 2011 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

NAISTE
MEESTE
JALANÕUD
KOTID
Sügis-Talv 2010-11
Anastassia Smelova
Maria Vorobjova
RR71
NAISTE JALANÕUD
MATERJALID:
Suède (seemisnahk)
Loomamuster
Karusnahk
Samet
NAISTE JALANÕUD
VÄRVID: Punane
Punakaspruun
Madal, peenike
konts
Massivne
konts
Reljeefne Platvorm
kummitald
kõrge konts
Täistald
NAISTE JALANÕUD
Rihmad
Paelad
Nöörid
Lühikesed poolsaapad
Ülepõlve saapad
The Wall Street Journal
Ugg saapad
NAISTE KOTID
Punakaspruun
Punane
Loomamust
er
NAISTE KOTID
Lühike sang
Üleõlarihm
Karusnahast elemendid
MEESTE JALANÕUD
Klassika
MEESTE JALANÕUD
Casual
MEESTE JALANÕUD
Vabaaeg
Täname tähelepanu eest

Vasakule Paremale
Jalanõud 2011 #1 Jalanõud 2011 #2 Jalanõud 2011 #3 Jalanõud 2011 #4 Jalanõud 2011 #5 Jalanõud 2011 #6 Jalanõud 2011 #7 Jalanõud 2011 #8 Jalanõud 2011 #9 Jalanõud 2011 #10 Jalanõud 2011 #11 Jalanõud 2011 #12 Jalanõud 2011 #13 Jalanõud 2011 #14 Jalanõud 2011 #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marilin2010 Õppematerjali autor
Slaidshow

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

· Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside ­ kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud. Päris esimesed jalanõud olid olnud äärmiselt lihtsad. Kodanike enamus kandis primitiivseid, loomanahatükist meisterdatud sandaale carbatina, mis järgisid jalalaba loomulikku kuju ning kinnitati jala külge rihmaga. Kui jalavarjude vorm ajapikku edasi arenes, sai nende nimetuseks calceus. Halva ilmaga kandsid roomlased kõrge säärega kinniseid saapaid gallicae, mis viitab võimalusele, et nood olid üle võetud gallialastelt.

Rõiva ajalugu
thumbnail
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

· Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside ­ kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud. Päris esimesed jalanõud olid olnud äärmiselt lihtsad. Kodanike enamus kandis primitiivseid, loomanahatükist meisterdatud sandaale carbatina, mis järgisid jalalaba loomulikku kuju ning kinnitati jala külge rihmaga. Kui jalavarjude vorm ajapikku edasi arenes, sai nende nimetuseks calceus. Halva ilmaga kandsid roomlased kõrge säärega kinniseid saapaid gallicae, mis viitab võimalusele, et nood olid üle võetud gallialastelt.

Kirjandus
thumbnail
22
doc

19. saj naisterõivastus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth...........................................

Ajalugu
thumbnail
80
pdf

Ametkondlik kaitumine ja etikett

rõivastuse kohta. Kuid võtke arvesse selle riigi, rahva traditsioone ja tavasid, kus oma riiki, organisatsiooni esindate! Euroopas peetakse lugu klassikast, eelistatakse pehmeid neutraalseid toone, pooltoone. 
 Kutsed business casual’i üritustele esitatakse telefoni või e-posti teel ja mingeid tingimusi riietuse kohta ei seata. 
 Business casual’il osalemiseks varuge garderoobi mugava lõikega beežid püksid, elegantne särkpluus, klassikaline bleiser, madalad nahast jalanõud. Koos näevad need väga vabad välja, kuid samal ajal annavad sõnumi alati hoolitsetud välimusest. Kurb on vaadata juhiabi, kes kannab suvel paksu tviidjakki, jõulupeol aga õhulist linasest materjalist kostüümi. Kõlisevad kõrvarõngad ja ragisevad etnokäevõrud on küll efektsed, kuid isegi business casual’i vastuvõtul võivad need muutuda häirivaks. 
 Sobiv riietus nõuab kooskõla ajavaimu ja isikuga, kes seda kannab. Eespool öeldule lisandub veel mood,

Sekretäritöö
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

6 kasukaid ja jalanõusid. Kleidid, rüüd ja kalevikuued on sageli aplikatsioonide ja helmestega kaunistatud. Kasukaid õmmeldakse kõige sagedamini põhjapõdranahast, vähem põdra-, jänese-, orava- ja lambanahast. Põhjapõdranahksed kasukad kaunistatakse tumedamatest ja heledamatest nahatükkidest ja värvilistest riidetükkidest kokku õmmeldud ornamendiribadega. Ka jalanõud tehakse põhjapõdranahast: talvised jalanõud on karvasaapad, suviste jalanõude nahal on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga

Kultuurid ja tavad
thumbnail
120
docx

20.-21. sajandi kunst

1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli

Kunstiajalugu
thumbnail
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun