· Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud. Päris esimesed jalanõud olid olnud äärmiselt lihtsad. Kodanike enamus kandis primitiivseid, loomanahatükist meisterdatud sandaale carbatina, mis järgisid jalalaba loomulikku kuju ning kinnitati jala külge rihmaga. Kui jalavarjude vorm ajapikku edasi arenes, sai nende nimetuseks calceus. Halva ilmaga kandsid roomlased kõrge säärega kinniseid saapaid gallicae, mis viitab võimalusele, et nood olid üle võetud gallialastelt.
· Paenula Kaeluse ja teravatipulise kapuutsiga villane vihmakeep, mida kandsid enamasti talupojad. · Casula Pontsotaoline kehakate. Jalanõud: Siingi kehtis sama põhimõte kui rõivastuse puhul ehk teisisõnu kandja sotsiaalne staatus oli näha ka jalavarjudest. Erinevate ühiskonnaklasside kodanike, sõdurite ja senaatorite jalatsite kuju ja värv olid lausa valitsuse seadlustega kindlaks määratud. Päris esimesed jalanõud olid olnud äärmiselt lihtsad. Kodanike enamus kandis primitiivseid, loomanahatükist meisterdatud sandaale carbatina, mis järgisid jalalaba loomulikku kuju ning kinnitati jala külge rihmaga. Kui jalavarjude vorm ajapikku edasi arenes, sai nende nimetuseks calceus. Halva ilmaga kandsid roomlased kõrge säärega kinniseid saapaid gallicae, mis viitab võimalusele, et nood olid üle võetud gallialastelt.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth...........................................
rõivastuse kohta. Kuid võtke arvesse selle riigi, rahva traditsioone ja tavasid, kus oma riiki, organisatsiooni esindate! Euroopas peetakse lugu klassikast, eelistatakse pehmeid neutraalseid toone, pooltoone. Kutsed business casual’i üritustele esitatakse telefoni või e-posti teel ja mingeid tingimusi riietuse kohta ei seata. Business casual’il osalemiseks varuge garderoobi mugava lõikega beežid püksid, elegantne särkpluus, klassikaline bleiser, madalad nahast jalanõud. Koos näevad need väga vabad välja, kuid samal ajal annavad sõnumi alati hoolitsetud välimusest. Kurb on vaadata juhiabi, kes kannab suvel paksu tviidjakki, jõulupeol aga õhulist linasest materjalist kostüümi. Kõlisevad kõrvarõngad ja ragisevad etnokäevõrud on küll efektsed, kuid isegi business casual’i vastuvõtul võivad need muutuda häirivaks. Sobiv riietus nõuab kooskõla ajavaimu ja isikuga, kes seda kannab. Eespool öeldule lisandub veel mood,
6 kasukaid ja jalanõusid. Kleidid, rüüd ja kalevikuued on sageli aplikatsioonide ja helmestega kaunistatud. Kasukaid õmmeldakse kõige sagedamini põhjapõdranahast, vähem põdra-, jänese-, orava- ja lambanahast. Põhjapõdranahksed kasukad kaunistatakse tumedamatest ja heledamatest nahatükkidest ja värvilistest riidetükkidest kokku õmmeldud ornamendiribadega. Ka jalanõud tehakse põhjapõdranahast: talvised jalanõud on karvasaapad, suviste jalanõude nahal on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
Kõik kommentaarid