Tema ballaadid näitavad, et õnne purunemisega on seotud sügavamad psühholoogilised põhjused. Luulekeeles on rohkelt dialoogi ja tegelaste sisemonolooge, kuid olulisel kohal on ka välise jutustaja roll. Paguluses võimendub tema kui poliitilise luuletaja roll, eriti esimeses Rootsis ilmunud kogus ,,Sädemed tuhast" (1954). Üldine lähenemine loomingule on lüürikakeskne. Hilisluules on ka oluline koht lüürilist, eepilist ja dramaatilist alget ühendavatel luuletustel. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused (Tuglase ja Tammsaare miniatuurproosa). Uusromantiline proosa tõi endaga kaasa lüürilise
Visnapuu,Adson,Gailit,Under,Tuglas,Semper.Nähtamatu külaline oli jaan oks.Mitteametlikult kuulusid Jaan Koort ja Nikolai Tsiik.Nad olid emotsionaalsemad kui tavakuntsnikud.Nendega käisid kaasas skandaalid kuna nad tekitasid elevust.Nende põhimõte oli ärritada kodanlasi.Siurilaste luuletused olid väga puhtad.Armastusluulet kirjutasid väga julgelt,kasutasid murdekeelt,uuenduslikku keelt.Tänu Siurile, eelkõige underlie tõusis eesti luule kõrgustesse.Sel perioodil oli tähtsam luule kui proosa. 3.Tuntuim eesti poetisse.ta debüütkogu oli kohe ta tiptoes.Kogu looming on tulnud südamest,palju kirjutab armastusest.Noorelt kirjutas luuletusi saksa keeles.Koorilaulu tundides kohtus vildega kes soovitas tal kirjutama hakata ka eesti keeles.1904.a. ilmusid esimesed eesti keelsed luuletused.1917 ilmus esimene kogu"Sonetid".Sellel luulekogul oli väga võimas sisu.Under oli ka väga emotsionaalne,ta kirjutas siiralt.Ta luules esineb ka korduvalt Piibli motiive.Uncerile on need tähtsad
kes pole midagi kuulnud heast ega kurjast. ------------------------------------------------- Vägivald armastab vabadust, Tahab teda võita ja vallutada --------------------------------------- P.-E.Rummo 6.2 1960ndate proosa ja draama Proosa uuenemine ja sotsialistlikust realismist eemaldumine ei toimunud ainult ideoloogilisele ,,sulale", vaid ka mõjutustele Lääne moodsa kirjanduse eestinduse kaudu. (E:Hemingway, E:M:Remarque, J.D. Salinger, Th. Mann, H. Hesse, Fr. Kafka, A.Camus, J.-P. Sartre). Proosa muutumine oli aeglasem. Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning
dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala jamb kahe silbiline värsijalg, vanakreeka pilkeluuletus meelika -antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme monoodiline meelika - soolohäälne laul või luuletus, mille temaatika on väga mitmekesine. Koorimeelika - Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Demosthenes - säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Tema kõned paistavad silma
Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhizanridAtika ajajärgu komöödiat nimetatakse vana-atika komöödiaks ja selle tähtsaim esindaja on Aristophanes. Vana kreeka proosa. Proosal kolm alaliiki-retooriline, filosoofiline ja ajalooline.. retooriline proosa - demosthenes (kõned philippose vastu) filosoofiline - sokrates, tema õpilane planton ja plantoni õpilane aristoteles ajaloolise proosa alla herodotos ja plutarchos
Algelemendid: tuli,vesi,õhk,maa. 7. Jumalad. Zeus peajumal Poseidon merejumal Hades allmaailma valitseja Hestia -kodukoldejumalanna Hera- abielu kaitsja Ares sõjajumal Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, tal poeg Eros Artemis jahijumalanna Hephaistos - tulejumal Hermes jumalate käskjalg Apollon - valgusejumal Ateena tarkuse jumalanna,sõjavarustuses Dyonysos veini ja pidustusejumal 8. kirjandus nagu meie seda näeme, liigid: 1) luule 2) proosa 3) draama Proosa: kujuneb välja 3 liiki proosakirjandust 1) kreeka ajaloo proosa. 6 saj ekr alustati kirjutamist, Herodotos kirjutas sõdadest pärslastega ning läheb ajaloos tagasi kuni Trooja sõjani. Teda peetakse ajaloo isaks. 2) retooriline proosa. 6.7 saj hakkab arenema kõnekunst, mis pärandus hilisemale tsivilisatsioonile. Algne kõnelemiskomme saab alguse tseremooniliste sündmustega. Tihti sõltus kohtuotsus kõnelemisoskusest
kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosneb 3
6. Realism, romantism REALISM: 19. saj · Realism tekkis, sest Inglismaal oli tööstusrevolutsioon, millest tuli linnastumine · Looduse ja maaeluga side nõrgenes - Darwini revolutsiooniteooria · Tunnused: - Tuldi tagasi argielu kujutamise juurde - Elu kujutati ilma ilustamata - Sõnakasutus täpne, detailirikas - Tegelased lihtrahva hulgas - Naturalistid kujutasid elu fotograafilise täpsusega - Kujutati elu kõige mustemat poolt · Eelistati proosat ja sealt romaani ja novelli · Realismi klassikud: - Eduard Vilde ,,Külmale maale" - Anton Tsehhov - Lev Tolstoi - Honore de Balsak ,,Isa Goriot" - Charles Dickens - Emile Zola ,,Söe kaevurid", ,,Nana" · Emile Zola oli kõige kuulsam natural...
1960 alustas tipphelilooja Arvo Pärt 60ndate estraadilauljad: Sallo, Loop, Tennossaar, Lääts suletakse väiksemaid maakoole ja lapsed koondatakse koolkombinaatidesse 60ndate luule märksõnad optimistlik eluvaade kassetipõlvkond kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri ,,Tähetund" Võrdlus 50ndatega suunamuutus, luule elutunde teisenemine luuleuuendus intellektuaalne luule vabavärss 60ndate Proosa muutus aeglaselt proosauuendus, elavnesid novellid tegelaste sisemaailm on tunnuslik muutus proosateoste vaatepunkt temaatikale mõjus teaduse ja tehnika areng proosa peegeldus oma aega 60ndate proosakirjanikud Smuul ,,Kirjad sõgedate keelast" Promet ,,Meesteta küla" Kuusberg" Enn Kolmu kaks mina" 60ndate noor põlvkond Valton" Veider soov", ,,Rataste vahel" Unt ,,Hüvasti kollane kass" Traat ,,Harala elulood"
Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõppevad laskuva meloodilise käiguga(lõpuvormeliga) Gregoriuse koraali laulutüübid: Psalmoodia- peamiselt ühel toonil lauldav proosa tekst Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn- stroofilise värsstekstiga
hakkavad tundepaisutust märkima ja neil on isiklik ja erootiline sisu) Hääl varjust 1927 (sügavam, tumedam) Rõõm ühest ilusast päevast 1928, Õnnevarjutus 1929, Lageda taeva all 1930, Kivi südamelt 1933, Mureliku suuga 1942 (kolmanda perioodi algus, üleminekukogu), Sädemeid tuhas 1954, Ääremail 1963 (ilmunud Rootsis, pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad). 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. Psühholoogiline proosa: Autorid: Hindrey kasvab välja orgaaniliselt varajasest realismist, sai tuntuks följetonina, karikaturistina, lastekirjanikuna. Lõhkiläinud kolumats lastekirjanduse klassikaline koomiks. Hindery II tulek kirjandusse toimub 1920ndatel aastatel, hakkab kirjutama ajakirjandusele meelelahutuskirjandust ja teenima raha. III saagumine kirjandusse 1929 aastal, kui ilmub ta esimene novellikogu, pigem on ta psühholoogiliste novellide meister,
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad
Eestikeele tasemetöö harjutamine : Proosa sõnade järjekord võrdlemisi vaba , proosa tekste liigitatakse sisu ja pikkuse järgi Luule sõnad on järjestatud korrapärase rütmi järgi Haiku jaapani lühike luulevorm mille sisuks on ilusast looduspildist saadud elamus . Valm luulevormis jutustatud mõistulugu , mis on õpetlik ja tegelasteks on enamasti loomad . Paroodia millelegi sõbralikult pilkav jäljendus Sisu keel
Pealkiri Aeg Esitaja vorm Tegelased Süzee teemad Iiri saagid 2-7saj Proosa+värss Kuningas Esitaja-fildid,bardid conchobar,sangar cuchulinn Vanaisland,vana 13saj Sakaldid-esitasid luulet Loki,odinit,thori edda, noorem (11-12) ilma muusikalise edda,kuningapeegel saateta Beowulf. Anglosaksi 7-8saj Värss. Kangelane peab eepos taplust üleloomilike olendidtega. Beowulf Kangelaslaulud 11-13saj V...
läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse Eesti Kirjanike Liidu liige On tegutsenud poliitikuna Looming Luule Proosa Näitekirjandus Lasteraamatud Artiklid ja esseed Luule Jäljed allikal (1965) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Tule tagasi helmemänd (1984) Hinge tagasitulek (1990) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningapäev" (lavastatud aastal 1977) "Liblikas ja peegel" (kirjutatud aastal 1980) Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977)
tammsaarelikult: need palad kõnelevad inimese ühinemisest loodusega, inimese ühinemisest inimesega ja kirjaniku ühinemisest vaimuga. Ja muidugi tõketest, mis seisavad niisuguste ühinemiste ees. Vahel inimene nagu aimab, et midagi on, aga ei mõista täielikult. Nendele klassikalistele teemadele on antud isikupärane, parajalt absurditsev, romantiline ja muidugimõista maagiline väljenduskuju. Heinsaar ei asu eesti noorema proosa keskmes. Seal valitseb hoopis julmem, tavarealistlikum ja sotsiaalkriitilisem n.-ö. jumalata maailma kujutamine. Isegi romantiline mängur Andrus Kivirähk on oma viimase romaaniga "Rehepapp" seda suunda edendanud. Heinsaare tekste aga ei õnnestu selle jumalata aegruumi ängidesse vangistada: ta avab lihtsalt ukse (mille olemasolu teised ehk ei märka) ja lendab minema. Muide, uuema proosa taotluste elluviimisel on olulisel kohal intiimelu animaalse külje rõhutamine.
Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikides tõusis esikohale proosa. Tekkis uus kirjandusžanr- filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole. Väärtustati mõtlemist, inimõigusi, teadust. Arenesid loodusteadused, filosoofia, maadeavastused. 18. Saj. püüti luua ettekujutus ideaalsest riigist, et inimene saakas olla õnnelik
riiki. Teekond täis huvitavaid kohtumise erinevate müütiliste olenditega, arhailises keeles, liigutav. Paljud leinasid, tekkis huvitav traditsioon: draakonipaadi võistlus. Selle käigus visatakse vette zongzi - kolmnurkne bambuse Lehtedesse keeratud riisikakuke. See oli selleks, et kalad ja krokodillid ei sööks Yuani keha, vaid hoopis neid. 200 eKr - 200 pKr Hani dünastia. Levinud zanr pian wen - Luule ja proosa segamini. Kohmaks vorm, kohati proosa, kohati luule. Veel tekkis zanr yuefu - keisrite õukonna juures tegutsenud muusika ametkond, mis tegeles rahvaluule kogumisega ja nende toimetamisega. Selle järgi zanri nimetus. Imiteeris rahvalaulu, kuid oli siiski autoriluule. Luuletaja Sima Xiangru, kroonikate järgi kõva joodik ja naistemees. Rändas ringi, ühel hetkel armus võõrastemajas peremehe tütresse, naine põgenes koos mehega. Tüdruku isa oli tugevasti liigutatud: otsis üles ja andis neile raha, et saaksid avada kõrtsi
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompo...
NoorEesti JanRoss Liiver Triin Narva Rasmus Suik Peeter Roop 11A Tegutsemisaastad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige 19051915 [1] Teine tase Kolmas tase Neljas tase Eesmärk avardada eesti Viies tase vaimset vaatepiiri euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/sirvi.php? id=1522 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja ...
POE LOOOOMING Poe proosa kolmeks komponendiks peetakse oskust luua sündmustele lummav keskkond, olla usutav ja viia ootamatute pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus
lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Iseloomustavad: päevakajalised teemad, kergus ja paroodilisus. Novell: lühijutt/proosa väikevorm. See keskendub sündmustikus vaid kõige olulisemale. iseloomustab: tegelasi vähe, tekst tihe ja pingeline, lõpp on ootamatu Fr. Tuglas "Hingemaa" Ballaad: pikem, jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Nt: "kevad" marie under Romaan: jutustatava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, elukujutuse mitmekülgsus, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk.,, romaan: "nimed marmortahvlil". Rahvusliku ärkamisaja sündmused jagatakse kolmeks perioodiks: 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V
s Barokk ja klassitsism: tunnused-B-17-18saj. Maailm on lõhestatud, kaootiline; Vastandite ja kontrastide kunst; Väga emotsionaalne. K-18-19saj. Emotsioonide asemel on mõistus ja mõistuspärasus(ratsionalism); välditakse juhuslikkust; Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Erinevus B valitses kaos, itaalia/hispaania, K selgus ja korrapära, Prantsusmaa Valgustus: filosoofiline kirjandus- f liikumine oli, ühiskonda taheti paremaks muut. Proosa tõusis esikohale. uut tüüpi romaan, tuntumad filosoofid-Voltaire, C.L.Montesquieu, J.J.Rousseau kirjanikud-H.Fielding, D.Diderot, J.Swift teosed-Daniel Defoe "Robinson Crusoe", Voltaire "Candide ehk Optimism" Romantism: ideaalid- utoopilise iseloomuga, otsiti minevikust, Erilist huvi tunti keskaja vastu. rahulolematus-Tekke põhjuseks rahulolematus kaasaja (valgustusajastu) ideaalidega tunnused-Rõhuti tunnete ja instinktide tähtsusele, levis inglismaal, Tähtsustati inimese isiksust,
Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde "Külmale maale" 1895-96 Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud Johannes Aavik (Noor-Eesti) Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts) August Mälk [eraldi vaatlus] Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate
Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates: mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi. Platon: Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid. Aristoteles: Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja.
käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja), ,,Vanemuise" seltsui asutamisejuures, rahvuslik teater vanemuine aastal 1870 ja üldlaulupeol oli abiline. Ilukirjanduslik looming: proosa ja näitekirjandus: näidendid: "Saaremaa onupoeg" (1870.a, alus Eesti teatrile), 1870.a ,,Kosjakased", 1872.a ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", 1880.a ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai". Proosa: jätkas oma isa alustatud õpetlike külajuttude kirjutamise traditsiooni, suurem osa tema 80 proosapalast on mõeldud ,,Eesti Postimehe" tarbeks. Esikjutt ,,kivirist" (1861), ,,Enne ukse
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm.
ebatavalised tegevuskohad,pakub tundeid,erandlikkuse toonitamist. Esindajad:Walter Scott-"Ivanhoe" James Cooper-"Hirvekütt" Aleksandr Puskin-"Tuisk" Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" Victor Hugo-"Hüljatud" Edgar Allan Poe-"Keeris" ROMAAN:jutustava proosa suurvorm,iseloomustavad avar elukujutus,keeruline sündmustik,palju tegelasi,pikk tegevusaeg,esikohal jutustamine,mis põhineb arutluste ja dialoogidele. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" JUTUSTUS:romaanist lühem,üks teema ja süzee tavaliselt,teosed saab jagada seiklus armastus kriminaal noorsoo ajaloolisteks-romaanideks,jutustusteks ja juttudeks. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" ARMASTUS ROMAAN:kujutab armastustundeid,vaadeltakse hingeelulist poolt,neid puudutavad eriti
Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvorm. Iseloomustav: probleemide rohkus, suur tegelaste hulk, mitmekülgsus elu kujutamisel. )Kantsoon-Lembelaul, ülistab rüütlite armastust. Ilmalik laul. 2)Sonett-Levinuim luulevorm keskajal. 3)Ballaad- Luuleteos, mis on lüroeepilise sisuga. 4)Madrigal- Tõsine Itaalia laul, mille sisuks on armastus või loodus. Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine. Daamikultus
1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam, otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940. aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu. 1920. aastate esimesel poolel paistis oluliselt välja vooluline mitmekesisus, kus kõrvuti esinesid klassikalised traditsioonid ja modernistlikud eksperimendid. Kirjanduses hakkas taanduma uusromantiline elutunnetus, kuid selle viljelejaid oli veel alles. Friedebert
.......................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule...........................................................................................................................5 Proosa.....................................................................................................................6 Teosed................................................................................................................7 Luulekogumikud...........................................................................................7 Proosa ja lasteraamatud........................................................
naine Iokaste on tema tegelik ema. Iokaste poob ennast sellep ülesse ja Oidipus torkab endal silmad välja. Katku peatamiseks lahkub ta Teebast. Jumalik ettemääratlus- ei ole võimalik muuta. Oidipuse tragöödia- püüab vältida jumalikku ettemääratlust, kuid tegutseb selles suunas, et kõik täituks. Oidipuse kompleks- liigselt emasse kiindunud poja nähtus. 12.Proosa- hakkas levima 6 saj eKr kolmes suunas: filosoofiline, ajalooline ja retooriline proosa. 5 saj ekr hakkasid kõnemehe- retoorid õpetama kõnekunsti. Sofistid- filosoofia ja kõnekunstiõpetajad tegutsesid aktiivselt. Kõnekusti kõrval tekkis ka kõnekunstiteooria ehk retoorika. Kõnekunsti areng pani aluse proosale. Kuulsad autorid olid : Demosthenes ja temad kõned Philippose vastu. Sokrates- rääkis palju suuliselt, kuid tema õpilased jäädvustasid tema kõnesid. Platon- Sokratese õpilane, kelle kõned olid dialoogi vormis.Üks filosoofilise sõnavara loojaid
Ajaloo isa- HERODOTOS. Ta pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo, kuid alustas peale kaugelt, muistsest Trooja sõjast, 2 kirjeldas pärslaste riigi tekkimist ja kasvu ning ka neid rahvaid, kellega pärslased oma riigi laienedes kokku puutusid. Tema töö sisaldas rikkalikult mütoloogilist ja ka nn novellistlikku ainet. Retooriline proosa Tekkis seoses kõnekunsti arenguga. Tekkis vajadus kirjutada kohtukõnesid. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli DEMOSTHÉNES, kes püüdis kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu (,,Kõnedes Philippose vastu"). Cicero-koogia võtted mõjutamine. Filosoofiline proosa [5. 4.sajand eKr] Filosoofilisi mõtteid oli varasemalt edasi antud vaid suuliselt, nüüd oli vaja tagada nende säilimine
Kui isa seda ükskord teada saab, küll see Krõll siis saab. looming ,,E. Niidu lastelooming toetub nagu K. E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E
Eitab antiiki Inimest tuleb arendada Huvitub antiigist, võtab eeskujuks 2. Dante - ,,Jumalik komöödia" 1265 1321 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp)" värsivormis nägemus sümbol arvud 3 põrgu/puhastustuli/paradiis/ põrgu põhjas on 3 kõige suuremat reeturit 9 põrgul on 9 ringi/ taeval on 9 tasandit Toob esile maailma pahed, paljastab patutegusid Panter valetamine, reemine, himurus Lõvi upsakus, vägivald Emahunt kasuahnus enesearmastus 3. Petrarca - Itaalia sonett
* arhitektuur ja kujutav kunst 3. Iseloomusta linnakultuuri * horisontaalkultuur * NARR (suur võim, kriitika) * kitsad tänavad, ööseks tänavad lukku * karneval * turuväljak, kus kõik toimub, linnasüda * vagandid (rändlaulikud) * kauplemine * allegoorilina kirjandus * linnakoolid, ülikoolid * proosa ( ,,Rebaseromaan" ja * inimese kõlbelisus ,,Roosiromaan") * draama 4. Iseloomust rüütlikultuuri * daamikultus * Kuningas Arthuri õukonda legend * turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga * trubatuurid * armastus naise vastu * maise elu jumaldamine * ümarlauaromaanid * lossikultuur * ilmalik kultuur 5
,,Elektra" Komöödia- naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelsaslike tüüpilisi jooni. Konfliktid lah. enamasti õnnelikult. Aristophanes (5 saj ekr)- ,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud" PROOSA- filosoofiline, ajalooline, retooriline (6 saj ekr) Demosthenes (384-322 ekr)- säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates (470-399 ekr), Platon (427-347 ekr), Aristoteles (384- 322 ekr), Herodotos (485- 425 ekr) KREEKA KIRJANDUS- Rooma periood (2 saj ekr- 4 saj pkr)- Kreeka suurejoonelise mineviku imetlemine. Plutarchos (46-120 pkr)- ,,Paralleelsed elulood" Langos (2-3 saj ekr)- ,,Daphnis ja Chloe" Vanakreeka kirjandusele iseloomulik: tihe side rahvaloominguga sh. Mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus ja elulisus. HELLENISMIAJASTU KIRJANDUS (4-2 SAJ EKR)
Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulisemaks jõuks oli kodanike koosolekud, kus valiti magistraadid (kõrgemad riigiametnikud) Seadused- võrdsus seaduste ees, seadused olid ülimuslikud, õigus kohtumõistmisele ja edasikaebamisele. Religioon. Kultuur. Kultuuri aluseks Kreeka kultuur: 1. Usk 2. Kirjandus-eeskujuks Homeros (rahvuseepose loomisel) 3. kunst 4. teater 5. filosoofia 6. teadus Roomlastele meeldis proosa, eelkõige ajalooline proosa: 1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad
"Kuningas Oidipus" (vanakreeka keeles " " ("Oidipous Tyrannos"), ladina keeles "Oedipus Tyrannus" või "Oedipus Rex") on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. See on teine Sophoklese kolmest Teeba-ainelisest tragöödiast, kuid on ajalises järgnevuses esimene; sellele järgnevad "Oidipus Kolonoses" ja "Antigone". Sajandite jooksul on seda hakatud pidama üheks parimaist Kreeka tragöödiaist. 8. Nimeta ja kirjelda klassikalise proosa arengusuundi. Ajalooproosa - tekkis vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust. Retooriline proosa- tekkis seoses kõnekunsti arenguga. 9. Kuidas mõjutas kreeka kultuur rooma kultuuri ja kirjandust? Rooma kultuur lähtus kreeka eeskujudest.
Max Jacobi auhind (2003) Virumaa kirjandusauhind (2004) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Vene preemia (2015) Euroopa kirjandusauhind (2016) Looming Jaan Kaplinski tegeles põhiliselt kolme kirjandusliigiga, milleks osutusid proosa, luule ja essee. Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavooluga. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi. Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja
Konkreetsete ajasündmustega seotud luuletused. MARIE UNDER (1883 1980) 1917 Sonetid 1918 Eelõitseng 1918 Sinine puri 1920 Verivalla 1923 Päriosa 1927 Hääl varjust 2 1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva all 1935 Kivi südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * 1958 Kogutud luuletused 2006 Lauluga ristitud 2007 Luule 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase "Kahekesi" ja Tammsaare "Pikad sammud" ning "Noored hinged". Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell. Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale
tegemist väga kontekstuaalse kujundiga. (Aadu on kindlasti väga taktitundeline inimene who the fck is Aadu?:)); Sügav kui kaev või suur nagu kiriku uks (hüperbool) ta ei ole, aga sellest piisab ta teeb oma töö ära (litootes) Hüperbool kunstiline liialdus Litootes kunstiline vähendus (kuid siiski hüperbool, kuna äärmus) Sellest kas tisleri talus suvitamine on hea idee või mitte, sõltub kas inimesele meeldib läbilaskev katus või mitte. Luule .vs. Proosa. Kujundid mida seostatakse luule ja proosaga, aga kontsertratsioon on luules / proosas väiksem. On tunnuseid millega luulet proosast eristada: rütm, värss, riim. Vanasti räägiti luulest kui seotud-, proosast kui sidumata kõnest. Luule jaotatud värsiridadeks, proosa peatükkideks. Küsimus: Kuidas luule erineb proosast eeldaks, et me peame proosat ,,normaalseks" ja luulele omistame mingi ,,nõksu", ajalooliselt oli see suhe teistsugune (J.
Kautilya -,,Arthasastra" Manu seaduste peegel, vastand. (ind.kirjanik) Klidsa- india kirjanik, luule ja lavateosed. ,,Kumara sünd" Dandin - india kirjanik ja kirjandusteoreetik; ,,Luulepeegel" sansk. Poeetika käsiraamat; romaanjutustuse vormis romaan ,,Kümne printsi seikslused". Bna Subandhu- Kalhana - india kirjandjuses histolograafia tähtsaim esindaja ,,Kuningate kosk" Varahamihira - Ind.astoloogia suurkuju."Brhatsamhita"-värsivormis. Vtsyyana - inida kirjanik, ,,Kaamasuutra", proosa ryabhata - Ind.astroloogia isa. ,,Aryakhatiya"värssides teaduskirjandus. TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni, 10 raamatut (mandalat), autoriteks on muistsed luuletajad ja targad, hinduism käsitleb seda kui ilmutuslikku teksti.
,,Viikingite jälgedes" ja kahe teise konkursi võitnud lasteraamatu saadud honorari eest. Oma erialaks valis ta olude sunnil geograafia kuigi hing ihkas filosoofiateaduskonna järele - polnud vabu kohti. Ülikoolis õppides, tutvus kirjanik 1937.aastal veljestolastega. Üliõpilasaastad on Ristikivi esimene loominguline kordaminek, mis tõstis ta korrapealt silmapaistvale kohale eesti romaanikirjanike seas. 3. Looming ja tuntumad teosed Karl Ristikivi on kirjutanud peamiselt proosa kirjandust, kuid ka palju triloogijaid, diloogijaid ja väga väikese koguse luulet. Samas on tal veel novellikogu. ,,Tallinna triloogia" on esimene realistlik proosateos. Sisuliselt ei ole kolm romaani seotud, ent kõik räägivad noorte meeste kujunemisloo. Mehed on juurtelt maainimesed, aga sattunud linna. Neil on suured unistused ja lootused, aga kahjuks need ei täitu. 1) ,,Tuli ja raud" tegevus toimub 19. sajandi lõpust alates läbi kolme sugupõlve. Tol ajal
„Katastroofid“ (1920) „Kolmnurk“ (1921) „Memento“ (1936) Johannes Semper (1892-1970) • Kirjanik, kes on viljelenud kõiki kirjanduse põhiliike • Oli ajakirja Looming toimetaja • 1917. aastal tuli Semper lipniku auastmes Eestisse, lülitus kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu • Okupatsiooni alguses oli ta ENSV haridusminister, … • 1917 - Esimene luulekogu “Pierrot“, selle järjeks oli „Jäljed Liival“ • Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, proosa terase psühholoogilise eritluse poolest. • Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas tõlkija ning on vahendanud rohkesti prantsuse kirjanduse klassikast. August Jakobson (1904-1963) • eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Algne nimi oli Augusti Jakobson • Pärit töölisperekonnast • Õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis • 1939 - valiti Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks …
raamatupoepidaja ja aastast 1922 kutseline kirjanik Tartus. Lutsu rahvalikult rikas koomikuanne ja seda varjundav nukker alatoon ilmnesid heas kooskõlas ta esimeses ning populaarseimas teoses, koolipõlvemälestustel põhinevas jutustuses "Kevade" I-II (1912-13); sellest kasvas hiljem seiklus- vesteline Tootsilugude-sari. Menukad olid ka varased realistlikud lühikomöödiad ("Paunvere", "Kapsapää", "Ärimehed"). Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Soo" jt.). Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaaineline proosa, melodramaatilise põhikoega moraali- ja karskustemaatilised jutustused ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust. ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja, lastenäidendeid ja -jutte, följetone ja tõlkeid vene keelest. Oskar Luts suri Tartus 23. märtsil 1953. a. Oskar Lutsu majamuuseum (avatud 1964. a.), hauamonument (1954, M. Saks ja E. taniloo) ja mälestussammas (1987, A
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu-
kreeka komöödiates. Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest Plautus - populaarne draamakirjanik, säilinud 21 komöödia teost, tegevus Kreeka linnades Terentius - töötles kreeka komöödiaid ja püüdis säilitada originaalide kunstilist omapära Proosakirjandus - hakkas Kreekas arenema 6.saj eKr kolmes suunas (filosoof. , ajalooline ja retooriline) Proosa kirjanikud - Demosthenes (säravaim kõnemees ja filosoofilise proosa meister, kõned Philiposse vastu), Sokrates (mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi), Platon (Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid, filoof. sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo), Cicero (kõnekunsti sümbol, suurim rooma kõnemees)
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid ...
suur lüürika arengus, 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad algus trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. 2.Romantismi tähtsamad inglise ja vene luuletajad : Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, G.G.Byron, A.Puskin kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide 3. Romantilise proosa esindajad: kuhjamine ning matemaatiliste ja *1). G.G.Byron; ,,Don Juan", 2). W.Blake muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma ,,Süütuse laulud", (inglise), publikuga pidevalt vastuolus. *1). A.Dumas ,,Kolm muskretäri"; 2) V.M.Hugo *dadaism - mängulisus, mõnitamine ja pilkamine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
