.................................................................................................... 5 1.5 Victoria hobid........................................................................................................ 5 1.6 Victoria lähedased................................................................................................. 5 1.7 Victoria lapsed...................................................................................................... 5 2. Prints Albert................................................................................................................ 6 2.1 Prints Albert üldiselt.............................................................................................. 6 2.2 Alberti iseloom...................................................................................................... 6 2.3 Alberti saavutused................................................................................................ 6 3
armastas tegelikult Parist ja oli Menelaose naine vastu tahtmist, siis Paris röövis Helena ja viis endaga kaasa Troojasse, oma kodulinna. Menelaos oli juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Olukorda oli hea ära kasutada ka Menelaose vennal Agamemnonil, kuna see oli hea põhjus Troojat rünnata ja see oma võimu alla saada. Nii kogusidki kokku Menelaos ja Agamemnon 1000 laevatäit sõjamehi, et minna ja tuua Helena tagasi ja samas ka vallutada Trooja. Paris oli noor ja naiivne prints, kes arvas, et Menelaos ja Agamemnon tulid Troojasse vaid Helena pärast. Tegelikult ei olnud nende tulek Troojasse üldsegi seotud armastusega. Menelaose uhkus oli lihtsalt riivata saanud, et üks noor prints tuleb ja röövib tema naise ära. Tegelikult ei omanud Menelaos Helena vastu mingeid tundeid vaid tahtis lihtsalt, et maailma kauneim naine oleks tema oma. Lisaks oli Agamemnonil soov peale``leppimist`` taas põhjus leida, et uuesti sõdima hakata ja Trooja linn endale allutada.
Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada
Hamleti emana. Selgesti on tunda, et tema prioriteedid on just selles järjekorras, kus ta mõtleb esimesena riigile ja viimasena oma poja Hamletile. Gertrudi tegelaskujust õhkus läbi vastuolu ja sisemist heitlust, sest kuigi ta armastas oma poega, pidi ta mõtlema eelkõige riigi heaolule. Kui suri tema eelmine abikaasa, kuningas Hamlet, siis kuningannana oli tal kohustus kiiresti mõelda ja otsustada. Kuna Taanimaad ohustas Norra prints Fortinbras oma väega ja prints Hamlet oli kaugel eemal, otsustas Gertrud riigi julgeoleku kaitseks abielluda kuningas Hamleti venna, Claudiusega. Kuningannana on ta edukas tehes Taanile kasulikke otsuseid. Teoses ei selgu kindlalt, kas Gertrud teadis, et Claudius tappis ta abikaasa ja mis roll temal selles oli. Küll võib aimata, et tal olid omad kahtlused. Kuid riigi heaolu ja ühtsuse nimel ei arutanud ja ei tunnistanud ta seda avalikult. Just sellest õhkubki tema, kui kuninganna roll.
teiste jalgealust ning on valmis kõigeks, et saavutada püstitatud eesmärk. Kõige ehedamad näited sellest on poliitreklaamides, mida võime peaaegu igapäevaselt tänavatel, ajalehtedes või teles näha. Näiteks Keskerakonna reklaamid võtsid eelmisel aastal Tallinna linna rahakotist üle 700 000 euro. Kas see mitte ei ole oma õnne rajamine teiste õlule? Siia sobiks veel lisada ka näide „Hamletist“ , kus prints Hamleti onu Claudius tappis ära oma enda lihase venna, et saada võimule. Esmapilgul võib tunduda, et seos nende kahe näite vahel on olematu, kuid mina nii ei arva. Ka Keskerakond võtab oma raha ju kõige lähedasematelt inimestelt, olgugi, et nad keegi omavahel isiklikult tuttavad ei ole. Siiski on meil oma pisike riik ning veel väiksem linn, kus kõik peaksid teineteist ju hoidma. Prints Hamleti onu Claudius võis samuti arvata, et tema tegu ei muuda midagi ning see on
Hamlet oli Taani surnud kuninga poeg, kes sai kohtudes isa vaimuga teada, et too oli mõrvatud lihase venna poolt. Vaim jutustab kogu loo ära ning käsib pojal kätte maksta. Eesmärgile lähemale aitab peategelast tema armastatu isa Poloniuse kuulujutt, et Hamlet on peast segi läinud. Hullunud armastajana saab ta haududa kättemaksuplaane ja öelda vahepeal kuninga poole teravaid väljendeid, mis peaksid panema ta enda tegu ülestunnistama. Taani prints Hamlet on traagiline karakter. Teda kummitab pidevalt küsimus: "Olla või mitte olla?". Kaua aega kaalub ta viisi, kuidas maksta onule kätte ja leiab, et vaja on midagi enamat kui lihtsalt tema surm, sest see oleks liiga lihtne. Kuna Poloniuse arvamuse tõttu peetakse Hamletit hulluks, siis ei saa ta ka kuninga tegusid otsekohe paljastada, sest see tema hullus oleks nendele sõnadele seletuseks. Lõpuks otsustab ta lasta näitlejatel etendada näidend, mille sisu on sarnane tema isa
ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seejärel jätkavad Klara ja Pähklipureja-prints imeilusas võlusaanis teekonda Maiustuste kuningriiki. Teises vaatuses jõuavadki nad sinna. Kokad valmistavad neile häid toite ja Drazeehaldjas tervitab neid. Õhtusöögiajal laseb Drazeehaldjas Klara auks tantsida erinevaid tantse. Lõpuks muutub Klara uniseks ja jääb magama. Ärgates leiab ta end oma voodist
Retsensioon ,,Must prints" 26. august käisin Kuressaare linnateatris vaatamas Rakvere teatri külalisetendust ,,Must prints". Vaadates näitlejate nimekirja olin kindel, et tulemas on midagi head. Iris Murdochi "Must prints" on mitme põlvkonna jaoks kultusromaan. Pealkiri viitab otseselt Hamletile, Shakespeare'i loodud musta rüütatud printsile. Rakvere Teatri lavale jõuab üldse esimene Murdochi lavaversioon Eestis. Tõlkija ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Roomet Villau. Mängivad Liisa Aibel, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Hannes Kaljujärv, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer. Kohtumise esmase atmosfääri loob minimalistlik lavakujundus, mis oma lihtsuses ja sümbolismis üldiselt toetab laval sündivat. Tiibu meenutavad kortsutatud ja täiskirjutatud paberilehed hoiavad tagaplaanil meele loomi...
ainult neli õuna, millest saad autole rattad. Üks leivapäts, millest saad limusiini. Kaks rosinat, millest saad kristallkingad ja üks laudlina millest saad imeilusa kleidi. Tuhkatriinu otsis kõik need asjad ja ta saigi mis ahjualused olid lubanud. Kuid ahjualused ütlesid veel, et ta peab olema täpselt keskööks tagasi muidu muutuvad need asjad tagasi endisteks. Tuhkatriinu asus teele ning peol oli tal väga lõbus. Kui prints nägi tuhkatriinut, teadmata kes ta tegelikult on, armus tasse esimesest silmapilgust. Ta hakkas tuhkatriinu poole minema, et temaga rääkida, kuid tuhkatriinu vaatas siis kella ja nägi, et keskööst on ainult puudu mõned minutid ning ta jooksis hästi kiiresti sealt minema, sealhulgas kaotades ka oma ühe kristall kinga. Prints tahtis teada kes see selline oli ning ta käis kõikide majad läbi, kes olid sinna peole kutsutus
Tema ema oli Yorki krahvinna (neiupõlvenimega Elizabeth Bowes-Lyon). Elizabeth sai nime oma ema järgi, teised nimed aga isapoolse vanavanaema kuninganna Alexandra ja vanaema, kuninganna Mary järgi. Lapsena kutsuti pereringis teda Lilibetiks. Valitseva Briti monarhi lapselapsena oli ta Briti printsess koos tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus. Sünnihetkel oli ta troonipärilusjärjestuses kolmas ning ei ennustatud, et ta saab kuningannaks. Arvati, et tema onu, Walesi prints, abiellub, saab lapsed ja ning saab kuningaks. Lapsepõlv Elizabeth ja Margaret vanaema, kuninganna Maryga Printsess Elizabethi ja tema õe printsess Margareti koduõpetaja oli Marion Crawford. Noor printsess õppis keeli ja räägib praegugi vabalt prantsuse keelt. Kui tema isa pärast Edward VIII troonist loobumist kuningaks sai, sai Elizabethist troonipärija. Ehkki nõuti tema nimetamist Walesi printsessiks, ütles tema isa, et see tiitel on ette nähtud Walesi
Arutlus teemal ,,Ainult südamega näed sa hästi" Tegelikult põhineb kõik siin maailmas inimese mõtteviisil kõige laiemas tähenduses. Ilu loomine enese ümber, headus ja kaasinimestest ning üldse kõigest elavast hoolimine on põhjalik vaimne ümberorienteerumine, omamoodi eneserealiseerimise tee, individuaalne kompass igapäevasele tegevusele. Niisugune mõtlemine peaks saama iga inimese elustiiliks. Raamatus "Väike Prints" arutleb prints : inimesed kasvatavad oma aias viis tuhat roosi, ometi ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega. See ei pruugi olla kõige ilusam ja uhkem roosiõis või kõige sillerdavam kastetilk. Tuleb leida see õige. Silmad on pimedad, tuleb otsida südamega. Kui lihtne oleks tegelikult elada, kui me suudaks jääda oma elu jooksul sama lapsemeelseks,
Ema tahab poega noomida, aga noormees räägib isa mõrvast. Gertrud lubab kuuldut saladuses hoida. Neljandas vaatuses räägib kuninganna Claudiusele, et Hamlet tappis Poloniuse. Kuningas saadab printsi Inglismaale. Teel kohtub ta Poola suunduvaid norralasi. Mõne nädala pärast tuleb kurvastusest hullunud Opheili lossi, et kuningannale laulda. Sinna jõuab ka Laertes,kes tahab isa eest kätte maksta. Kuningas ütleb talle, et mõrvar on Hamlet. Samal ajal jõuavad lossi kirjad, kus prints teatab, et tuleb Taanimaale. Laertes ja Claudius plaanivad Hamleti mõrva. Opheli upub jõkke. Viiendas vaatuses maetakse Opheliat ning sinna satub ka Hamlet, kes Laertese peale ärritub. Kuningas korraldab nende vahel kahevõitluse. Plaanikohaselt on Laertese mõõga ots mürgitatud ning printsi joogipeekris mürk. Õnnetul kombel joob seda hoopis Gertrud. Nii Hamlet kui Laertes saavd mürgitadud mõõgast haavata. Kuninganna sureb ning Laertes paljastab vandenõu. Enne hingeheitmist
maur (tenor), Kaks sõdurit (tenor,bass), Kolm orja (kõnerollid), Preestrid, kaaskond, rahvas, orjad jt (koor). Peamine tegevus toimub Sarastro riigis. Tamino (prints) põgeneb mao eest ja kohtub kolme daamiga, hiljem teadvusele tulles ka Papagenoga. Tamino näeb röövitud Pamina pilti, ning armub. Seejärel tõttavad nad Papagenoga koos teda päästma. Jõuavad Sarasto lossi, kuhu Pamina on vangistatud, kuid põgenemisest ei tule midagi välja, ning prints ja printssess armuvad üksteisesse. Saadakse teada, miks Pamina on röövitud. Seejärel peavad Tamino ja Papageno läbima katsumused, et oma armsamate juurde pääseda. Öökuninganna käsib oma tütrel (Paminal) Sarastro tappa. Tuleb uus katsumus, mille käigus Papageno leiab enda Papagena, kuid nende õnn on üürike. Tamino ja Pamina kohtuvad taas, ning läbivad viimase katse tänu armastuse jõule. Sarastrol hakkab Papagenost kahju ja annab Papagena talle tagasi.
Loo esmaseks allikaks on peetud 12. sajandi Taani legendi, millest on ka Shakespeare'i-eelseid kirjanduslikke töötlusi. Sisukokkuvõte Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida
William Shakespeare "Hamlet" 1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud? Claudius Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar Hamlet Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg Polonius kantsler Horatio Hamleti sõber Laertes Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius Norramaale lähtetavad saadikud Rosencrantz ja Guildenstern Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco kuninga ihukaitseväelased Reynaldo Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud
Kolmandal päeval kutsus hertsog Johannese enda juurde. Johannes kõneles, et on tegelenud arstikunstiga vaid 9 aastat ning on hetkel 40-aastane. Hertsog tahtis nimelt, et kuna ta juba pankur Fuggeril aitas lapse saada, siis kas oleks võimalik oma vana mehe nõela teravaks ihuda. Nimelt oli ta poeg kihlunud ühe Würtembergi krahvi tütre Elisabethiga, kes nüüd laskis jalga näruse rüütliga, kel polnud isegi läänimaad. Elisabeth lahkus, sest prints Albrecht polevat suutnud täita abielumehe kohuseid ning mitte kellegagi olnud veel ühes. Johannes arvas, et kui prints eostati, siis ei läinud tema sisse mitte mehe vaim vaid naise ning seetõttu oli tal raskusi meheauga tegelemisel. Kuid noor hertsog ei võtnud oma kaotust kuigi tõsiselt ning heitis ainult nalja, et mis temal ikka neid naisi magatada. Johannes sai aru, et tema töö on mõttetu ning soovis lahkuda
Põialpoiste naasedes, võtsid põialpoisid kammi lumivalgukese peast ära ning lumivalguke oli taaskord elus 3. Kord riietas kuninganna end vanaks daamiks ja taaskord läks Lumivalgukese juurde kui Lumivalguke oli üksi. Seekord andis ta talle mürgitatud õuna. Ning kui lumivalgukke seda sõi siis ta lämbus. Kui põialpoisid tulid siis ei teadnud nad mida teha. Algas lein. Nad panid Lumivalgukese klaaskirstu ja kui matuseid peeti siis ilmus kohale kaunis prints, kes soovis ta suudelda Lumivalgukest. Lõpuks nõustusid ka põialpoisid ja lubasid seda printsil teha. Kui prints suudles Lumivalgukest, siis lumivalgukese kurgust tuli välja õunakild ja Lumivalguke ärkas ellu. Lumivalguke ja prints abiellusid ja kuninganna pandi vangikongi. Lõpp.
Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema
lahku ning nad kaotasid üksteist silmist ja ei leidnudgi enam. Printsess ruttas kiirelt koju ja seadis ennast magama. Järgmisel päeval ülestõustes lootis ta kuulda oma teenianna suust, et temale on teade. Aga kui ta seda küsis, siis talle vastati eitavalt. Merineitsi oli väga nõrdinud ning ei suutnud oma ebaõnne uskuda. Taas istus ta õhtul oma rõduäärel ja vaatas taevasse. Ta rääkis endamisi, et väike valge särav ime aita mul leida minu prints. Ta palus nii mitu korda, kui nägi, et väike olevus hakkab liikuma, printsess jooksis õue ning järgnes sellele. Tunni pärast võis leida ta ennast printsi nina eest. ,,Kas see oli saatus? Kas see oli ime?", mõtles Elisabeth endamisi. Terve öö veetis ta koos oma unistuste printsiga. Mõõdus aastaid ja Elisabeth ja prints elasid õnnelikult koos, neil oli 4 last ja suur majapidamine mida hoolitsesid teeniad.
"Hamleti" tegelaste traagika kas neil on lootust? Hamleti tegelased on kõik erinevad ning paljud isikuomadused ning mõtted on jäetud lugeja otsustada. Nende iseloomu on raske mõista, kuid seda saab teha nende tegevuse ning valikute põhjal, mis saavad neile saatuslikuks. Teose peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet. Ta teab, kes tappis tema isa ning soovib selle eest kätte maksta. Kuna Hamlet on kättemaksuhimuline ning manipuleeriv, ei anna ta kellelegi oma plaanidest teada. Ta on kõigi suhtes kahtlustav ning tegutseb läbimõeldult. Prints mängis hullu, sest teadis, et siis võib ta kõike öelda ilma, et teda hukka mõistetaks. Ta teab, et isa mõrvari tapmine ei oleks olnud õige lahendus. Sellega oleks ta lõpetanud vaid mõrvari elu, kuid viimane ei oleks kannatanud
Selle maja avas kuninganna Victoria 1871 aastal. See on üks Inglismaa kõige armastatuim ja erilisem ehitis . Igal aastal on seal üle 350 ürituste, sealhulgas klassikalise kontserdi , rock ja pop -, balleti ja ooperi -, spordi- , auhinnatseremoonia , kooli ja kogukonna üritustel, heategevus etendused ja bankette . Algselt kutsuti Royal Albert Halli hoobis center halliks seepärast et peale hoone kurgakivi panekud tahtis kuninganna Victoria pühendada oma surnud abikaasale prints Albertile kes suri selle ehitamise ajal. Prints Albert suri 1861 aastal. Hoone disainerid olid tugevalt mõjutatud iidsetest amphitheatres kui ehitati kontsertimaja. peamiseks ehitus materjaliks oli fereham red tellisd. Kuppel ehitati seepärast et heli suurendada rahvale kes kontserte kuulavad , pandi kuppelile varikatus mis hiljem asendati alumiinium plaatidega mis juhtisid heli paremini . Ametlik Royal Alberti halli avatseremoonia toimus 29. märtsil 1817 aastal.
Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. ...
Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgust kaalukate otsuste vastu võtmiseks ning et ta ei kartnud nende tagajärgi. Taanimaa prints oli äärmiselt kaval, terava meelega ja laia silmaringiga sihikindel mees, kes oli ka rahva poolt armastatud. Kõrgelt tuleks hinnata ka Hamleti oskust mõjutada teisi inimesi ning tema ausust
sarnaselt tema isale. See näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija. Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. 3. Prints näeb oma isa vaimu, kes ütleb, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. 4. Kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile. · Teiseks motiiviks oli see, et Hamleti sugusele mehele oli sõnapidamine auasi ja kuna ta oli isa vaimule andnud lubaduse kuriteo eest kätte maksta, siis pidigi ta seda tegema. Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest.
,,Ivanhoe"Walter Scott Sissejuhatus Ma valisin selle raamatu sest, et minule pakub huvi peamiselt ainult ajalooraamatud ja see on väga hästi kirja pandud Tegelased Ivanhoe Locksley Kuningas Richard I Maurice de Bracy Leedi Rowena Reginald Rebecca Iisac York Cedric (Ivanhoe isa) Waldemar Prints John Gurth Brian de Bois- Must rüütel Guilbert Ulrica Tutvustus Ajalooline rüütliromaan 12. sajandi Inglis- maast, mis hakkas kujunema killustatud feodaalvalduste maast monoliitseks kuningriigiks. Kõik näivad omavahel sõjajalal olevat - normannid saksidega, kristlased juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard
INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. ... 4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda? KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD
maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavab Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma "teatrieksperimenti".
Kättemaks ja aukartus elu ees Kirjutan kirjandi W.Shakespeari näidendi ,,Hamlet" põhjal. Prints Hamlet leinab oma isa , kes hiljuti suri . Kuninga surma järel on troonile tõusnud tema onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvas. Lisaks sellele abiellub onu Claudius Hamleti ema Gertrud'iga kohe peale isa surma. Kas pole piisav põhjus , miks Hamlet ei võiks kättemaksta ? Kas tõesti Gertrud ei armastanud Hamleti isa , et nii ruttu uuesti mehele läks! Või oli see Claudiuse plaan, et Hamletit närvi ajada?
On päevi, mil ollakse õnnelikud ning tänulikud elu eest. Tihti lausutakse sõnu, et kui tore on olemas olla ning sealjuures tuntakse rõõmu iga pisiasja juures. Samuti leidub aegu kurbuse, viha ja masenduse jaoks, mida on Tätte oma laulus kirjeldanud nii: „Mõni hetk on elus valusam, kui teine. Mõni hetk on kohe väga, väga valus.“ Nende sõnade peale tekib tihti tunne, et milleks üldse elada. „Olla või mitte olla-see on küsimus,“ lausus prints Hamlet William Shakespeari tragöödias „Hamlet“. Prints oli tark ja kaval noormees, kellel tuli kord elus seista silmitsi sellise küsimusega. Ta kaalutles seda pikalt ja filosoofiliselt ning lõppude lõpuks vastas tema küsimusele hoopiski saatus. Hamlet otsustas küll olla ja minna võita lahing, kuid selle tõttu, et ta sai hoobi mürgitatud mõõgalt, ei olnud tal enam valikut elu ja surma vahel. Saatus oli valinud tema jaoks mitteolemise
Victoria i Sandra Jakubelovits Ilmavalgus Sündis 24. mail 1819, Kensingtoni palees, Londonis Vanemad: Prints Edward (Kenti ja Strathearni hertsog) ja printsess Marie Luise Victoria Teda ristiti Kensingtoni palees ja tema ristinimi oli Alexandrina (ta ristiisa oli Vene tsaar Aleksander I) lapsepõlv Kasvatati üles kensingtoni süsteemi järgi Õppis eraõpetajatega kindla tunniplaani järgi prantsuse, itaalia, saksa ja ladina keelt. Lemmikloom: spanjel Dash Troon Peale onu William IV surma sai temast kuninganna. Ta oli 18. Hannoveri dünastiast
nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud
Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik
teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle1865. Pjotr Tsaikovski suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Balett jutustab prints Siegfreidist, kes läheb järve äärde, kus on luikede parv. Need luiged on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Seal üritades ühte luike Odettet tappa märkab, et ta muutub järsku inimeseks. Noormees armub temasse, kuid hommikul lendab ta ära koos teistega. Hiljem ballil pidi prints kuue ülla neitsi seast endale mõrsja valima. Kuid printsi
Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud. Kuid ühes asjas oldi kindlad: kuningas Claudius ei saanud oma venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda. Võimalik, et ilma sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada. Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu. Kord rääkis kuninganna Gertrud Hamletiga. Kuninganna mõistis oma poja juttu valesti ja hakkas karjuma. Hamlet kuulis kardinate tagant sahinat ja torkas oma mõõgaga kellegi läbi
Ivanhoe Rebecca Rowena Prints John Maurice De Bracy Cedric the Saxon Isaac of York Lucas de Beaumanoir Conrade de Montfichet Waldemar Fitzurse Aethelstane Wamba Gurth Locksley Must rtel PHIPROBLEEM: 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lvisdameks, elu prast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus vi surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Pha Maale. Ristiretked olid ususjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi raolekuaja. Richard ja John olid Plantagentid, kuuludes Prantsuse kuninglikku suguvssa. Saksid ja normannid olid tlis. Kaks rtlit olid judnud tagasi Phalt Maalt ja nad ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salga ees lbi Sheffieldi kla lhedal asuva Sherwoodi metsa. Rtlid Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Bracy olid teel Ashby linna, kus pidid toimuma turniir rtlioskuste nitamiseks.
,,Hamlet" W. Shakespeare 1970 Ihukaitseväelased Marcellus, Tema Bernardo, Francisco teener väepealik Reynaldo tütar Ophelia Norramaa poeg Laertes prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W. Shakespeare kuningapoeg Osric Hamlet
William Shakespeare ''Hamlet'' 1) Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma
,,Hamlet" W. Shakespeare 1970 Ihukaitseväelased Marcellus, Tema Bernardo, Francisco teener väepealik Reynaldo tütar Ophelia Norramaa poeg Laertes prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W. Shakespeare kuningapoeg Osric Hamlet
selle riigi monarh või tema lähisugulane. http://www.youtube.com/watch?v=kZPiaSYmj_ Venemaa Keisririik Venemaa keiser Nikolai II ja suurvürst Nikolai Nikolajevits, kes oli Esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915. aastal sõjavägede ülemjuhataja. http://www.youtube.com/watch?v=VBio3uwacE AustriaUngari Austria keiser Franz Joseph I ülemjuhtaja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja prints, Ungari ja Boheemia kuninglik prints, Tsíni hertsog Friedrich, (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl) oli AustriaUngari kaksikmonarhiaga riigi Sõjavägede Kindralstaabi ülem. Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik Monarhia võim oli piiratud konstitutsioonilise monarhia tingimustesse, Impeeriumi Kindralstaabi ülemaks olid professionaalsed sõjaväelased. Saksamaa Keisririik Sõjavägede ülemjuhatajaks keiser
12b klass Arutlus ,,Üksi võid olla ka inimeste seas" Ma tean, et arutlus enamast ei alga küsimusega. Aga ma pole nagu kõik teised ja mul algab. Niisiis ma küsin: ,,Mis on üksindus?" Mis on see mõjuvõimas jõud, mis muudab meie tuju, tundeid ja elu nii palju? Minu arust on üksinduse tunnetamine on väga palju kinni just inimese psühholoogias. Nagu pealkiri ütleb, võid üksi olla ka inimeste seas. Su ümber on elu, aga keegi ei tee sust välja. Sind poleks justkui olemas. Üksinduse raskem versioon on see, kui oled tõesti üksi, täiesti üksi, ilma ühegi hingeliseta. Samas ei saa ju alati õelda, et üksindus on paha ja kõige jubedam asi maailmas. On ju inimesi kes otsivadki üksindust. Iga inimene vajab vahel ka aega iseendaga üksi olla. Järelikult võid end suure rahvamassi sees ti...
,,Hamlet" kokkuvõttev töö Allar Org 10.klass Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudi poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut.Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt.
kus ühed naudivad elu rikkuses ilma ise suurt vaeva nägemata ning kus teised näevad suurt ja ränka vaeva, et leiva pisku lauale saada. Kuidas võivad rikkad inimesed egoistlikult hukka mõista kõike, millest nad ise midagi ei pruugi teadagi. Mismoodi inimesed sinust lahti ütlevad kui sa neile enam praktiline ei ole. Või kuidas üks pääsuke ennast ohverdavalt täidab käskjala rolli suhteliselt võõrale. Seda kõike muidugi hea eesmärgi nimel. Prints ja pääsuke said siiski oma tasu, kuid alles peale seda, kui nad meie maailmast lahkuvad ja paradiisiaedade vahele saavad. Veel meeldis mulle väga ,,Ööbiku ja roosi" lugu. Mind pani mind taaskord tohutult imestama kuidas keegi võib lausa oma eluga maksta, selleks, et keegi teine saaks korraks õnne ja armastust tunda ning selles pettuda, sest on inimesi, kes ei tahagi sind teada kui sul ei ole pool juhuslikult tagataskus suurt varandust. Või kuidas sa annad endast sada
Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui
Kuid enam ema kiirustamisest ajab Hamletit vihale see, et ema oli teadlik roimast, mis Claudius toime pani ning hoolimata sellest abiellub selle mehega. Ka on Hamlet pettunud kogu ülejäänud õukonnas. Enam ei ole talle ustav kantsler Polonius. Suisa vastupidi mees kes oli Hamleti isa valitsemisajal olnud väga ustav Hamletile, on nüüd Claudiuse truu alam ja luurab Hamleti järele. Ja ta on Hamleti vastu ässitanud ka Laertese, kellega prints varem hästi läbi sai. Samuti on ta ka pannud oma tütre Ophelia, Hamleti kallima, printsi järgi nuhkima, ja ei kiida enam noorte suhet heaks, kuna peab Hamletit hulluks. Kuid Opheliale sees ei meeldi ja meeltesegaduses ta koguni tapab end. Sama ebameeldivad on Hamletile ka tema kunagised väga head sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Kuningas Claudius on need noormehed kutsunud külla, kuid Hamlet saab kohe aru
Alamad ajavad täpselt sellist juttu, nagu neile enestele hetkel kasulik on ja nad ei hooli üldse ustavusest. Terve õukond on muutunud koos uue kuninga troonile asumisega. Kõik kes enne olid ustavad Hamletile ja tema isale ning ei sallinud Claudiust, on nüüd, mil Claudius on mõrva teel troonile asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim andis printsile teada, et Claudius oli endise kuninga mõrvanud, kuid alguses ei tahtnud prints seda hästi uskuda. Kuid olles ära näinud Claudiuse reaktsiooni näidendile on ta täiesti kindel, et just see mees on ta isa mõrvanud. Samuti on Hamlet pettunud oma emas, keda ta isa oli nii väga hoidnud. Kuid juba kuu aega peale endise mehe surma abiellub kuninganna Claudiusega. Hamlet paneb emale süüks, et too liialt ruttu, ilma pikemalt leinamata ja mõistlikult kaalutlemata abiellub uuesti. Kuid enam ema kiirustamisest ajab Hamletit vihale see, et ema oli teadlik roimast, mis
Arvustus „Hamlet“ Valisin lugemiseks William Shakepeare´i „Hamleti“. Kuna ma polnud varem ühtegi Shakespeare ´i näidendit lugenud, siis valik langes minu jaoks kõige kuulsama ja tuntuma teose kasuks. Teose peategelane on Taani prints Hamlet. Oma isa, kuningas Hamletit leinates, näeb ta vaimu, kes ütleb talle, et mõrvar on Hamleti enda onu Claudius. Prints ei olnud algul kindel, kas ta ikka nägi oma isa kadunud hinge ning lasi teha näidendi, kus kuningas mõrvati sarnaselt tema isaga. Pärast seda, kui Claudius poole näidendi pealt minema jookseb, sai Hamlet kinnituse oma kahtluste osas. Sealt edasi ihkab Hamlet kättemaksu oma isa mõrva eest. Näidendi lugemine oli raamatu lugemisest väga erinev. Palju tuli loota kujutlusvõimele, et ette kujutada, kuidas tegelased omavahel rääkisid ja millise tooniga. Tuli hoopis rohkem keskenduda,
Williamsi võitu Hastsangsis. Kogu Inglismaale ehitasid Normannid suured lossid, kloostrid ja katetraalid. Kolme järgmise saja aasta jooksul Inglise mõjul levis Iirimaal ja Walesis Williamsi järeltulitajate tungid. Wales oli kombineeritud Kuningriik Inglisamaal1303kui Edward 1. tegi oma pojast Walesi printsi. Sellest ajast alates on see muutunud traditsiooniks kui vanim poeg Briti monarh on saanud Walesi printsiks. Tänapäeva Walesi prints on prints Charles. Wales on vürtsiriik, sellepärast ei ole ta eraldi kuningriik. Prints on poeg kuningas või kuninganna ,nii et see osa nendest on kuningriik- kuningriik Inglismaal ja Walsis. Iirimaale jäid Briti reeglid kuni 20sajandiks ,kuni1921 Lõuna-Iirimaa sai iseseisvaks riigiks. Põhja- Iirimaa osa jäi Ühendriigiks.(3pilt)(offa´s dyke: Selle maa tõkke ehitas Walesi Põhjarannikule Anglosaksi kuningas.) Sotimaa on jäädavalt nõrk ja paljud lahingud toimusid Inglismaal ja
viimase Kuningaga Tema Kõrguse Kuninganna Wilhelmine, Oransei-Nassau Printsessi suguluse liinis, kuid mitte kaugemal kui kolmandal veresuguluse astmel. §55.Kuningas on puutumatu; ministrid kannavad vastutust. Hollandi praegune kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau (sündis 31. jaanuaril 1938) on Madalmaade kuninganna (Madalmaade Kuningriigi kuninganna) alates 1980. aastast. Ta on kuninganna Juliana ja prints Bernhardi tütar. Beatrix sai troonile pärast seda, kui tema ema Juliana troonist loobus. Kuningannana on Beatrix olnud konservatiivne ning väärikas, püüdes avalikku ellu mitte sekkuda. Teda hinnatakse kui professionaalset ja edukat konstitutsioonilist monarhi. Hollandi paraegune kuninganna Beatrix abiellus 1966 saksa diplomaadi Claus von Amsbergiga. Beatrixil on abielust Claus von Amsbergiga kolm poega: * kroonprints (Oranje vürst) Willem-
William Shakespeare “Hamlet” 1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud? Claudius – Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar Hamlet – Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg Polonius – kantsler Horatio – Hamleti sõber Laertes – Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius – Norramaale lähtetavad saadikud Rosencrantz ja Guildenstern – Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric – keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco – kuninga ihukaitseväelased Reynaldo – Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras – Norramaa prints Norra pealik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
